Ülevaade Pallase teadus-, arendus- ja loometegevuse projektidest:
|
Kaisa Eiche |
Projekti ülevaade:
Kaisa Eiche näituste seeria ja publikatsioon “Minu lugu on minu lugu on minu lugu on…”. Tegemist on mitme-aastase näitusesarjaga, mille keskmeks on tudengite isiklikel lugudel põhinev looming. Nende lugude põhjal valmib projekti käigus publikatsioon, milles sisaldub nii teoste dokumentatsioon kui ka koostööd kokkuvõttev ja analüüsiv artikkel. Projekt pakub võimalust interdistsiplinaarseks koostööks kaasates kunstiterapeute ja psühholooge.
Projekti fotod:
![]() |
Foto Andra Rahe |
![]() |
Foto Greete Altrof |
![]() |
Foto Luisa Vilo |
![]() |
Foto Greete Altrof |
| Fotod Birgit Kaleva ja Kirke Kuiv |
|
Raivo Kelomees – Monograafia “Kaasaegne kunst digiajastul“ |
Projekti ülevaade:
Raamat käsitleb kaasaegse kunsti arenguid digiajastul, keskendudes eelkõige digikunstile ja selle seostele rahvusvahelise ning Eesti kunstieluga viimase kolmekümne aasta jooksul. Oluliseks teemaks on interaktiivne kunst, mille arengut vaadeldakse alates tõusust ja haripunktist kuni osaluspõhiste ja biosensoorsete vormideni. Samuti uuritakse hübriidkunsti, mis ühendab teadus- ja kunstipraktikaid, luues sümbioosi, milles sünnivad uued loomevormid.
Läbivalt tõstatatakse autorsuse küsimused: kuidas digitehnoloogia muudab loomeprotsessi, autoripositsiooni ja vaataja rolli. Vaatajast saab tihti teose aktiivne osaline, kelle kogemus ulatub intellektuaalsest ja emotsionaalsest reaktsioonist kehalise ja meelelise osalemiseni. Samuti arutletakse retseptsioonilünkade üle – olukordade üle, kus teos või autor jääb vähese mõistmise või vastuvõtu tõttu varju, kuigi professionaalne ja sisuline panus on olemas.
Digitehnoloogia rolli nähakse kahel tasandil: ühelt poolt traditsioonilise meedia digiteerimine, teisalt täiesti uue „digitaalse materiaalsuse“ kujunemine, mis avab uusi loomingulisi võimalusi. Samuti rõhutatakse, et tehnoloogia ei ole eesmärk omaette, vaid vahend sisuliste ja kunstiliste küsimuste käsitlemiseks.
Raamatu keskseid mõisteid – autorsus, andekus, hübriidsus, kriitilisus, interaktiivsus ja alternatiivsus – vaadeldakse ajalike trendide ja ajatute teemade suhtes. Autor näitab, et kuigi uued tehnoloogiad võivad alguses näida pelgalt efektidena, on neil potentsiaal kõnetada universaalseid, lausa arhailisi kunstiideid. Lõpuks jõutakse järeldusele, et digiajastu kunst avardab loome- ja kogemusevälja, tuues kunstniku ja vaataja senisest tihedamasse, kogemuslikku ja kehalisse dialoogi.
Projekti fotod:
|
Kurmo Konsa |
Projekti ülevaade:
Integreeritud kahjuritõrje (IPM) looduskogudes: Eesti Loodusmuuseumi ja Tartu Ülikooli Loodusmuuseumi näitel
Projekt keskendub integreeritud kahjuritõrje (IPM – Integrated Pest Management) rakendamisele loodusteaduslikes kogudes, kus säilitatakse tuhandeid orgaanilistest ja anorgaanilistest materjalidest esemeid. Nende hulka kuuluvad botaanilised, zooloogilised, geoloogilised ja paljud teised kogud, mis on väärtuslikud nii teaduse, kultuuri kui ka hariduse seisukohalt. Suurimaks ohuks säilimisele on biokahjustajad – hallitusseened, putukad ja närilised.
Varasemalt kasutati laialdaselt kemikaalipõhist kahjuritõrjet, kuid see on ohtlik nii inimestele, keskkonnale kui ka kogudele endile. Tänapäevane praktika põhineb ökosüsteemsel lähenemisel ehk integreeritud kahjuritõrjel, kus rõhk on ennetusel, pideval seirel ja säästlikel tõrjemeetoditel.
Projekti eesmärk on anda süsteemne ja praktiline ülevaade IPM põhimõtetest, pakkudes muuseumidele tuge oma kogude jaoks sobiva tõrjesüsteemi kujundamisel. Uuringud tuginevad Eesti Loodusmuuseumi ja Tartu Ülikooli loodusmuuseumi kogemustele ning neid täiendavad rahvusvahelised teadmised.
Projekti tulemusena valmib peatükk rahvusvahelises Routledge’i kirjastuses ilmuvas looduskollektsioonide säilitamise käsiraamatus (ilmumisaeg 2025). Lisaks avaldatakse eestikeelne kokkuvõte ning tulemusi kasutatakse Pallase konserveerimisbioloogia õppetöös. Pikemas plaanis pakub projekt ka võimalusi tudengite kaasamiseks lõputööde kaudu.
Projekti juhivad Simon Moore (UK, Natural History Conservation) ja Kurmo Konsa (Pallas), koostöös Eesti juhtivate loodusmuuseumidega.
Projekti fotod:
![]() |
Kurmo Konsa |
Projekti ülevaade:
Projekt uurib, kuidas esemed ja muuseumikogud muutuvad lugudeks ning kuidas nendest lugudest kujuneb ajalugu. Esemed ümbritsevad meid kõikjal ning kannavad endas infot mineviku ja oleviku kohta – kuid need ei „räägi“ iseenesest. Tähendused tekivad alles tõlgendamise kaudu, kui inimesed neid uurivad ja seovad laiemasse kultuurilisse konteksti. Just see protsess – vaikivate objektide muutmine tähendusrikkaks pärandiks – on projekti keskmes.
Pärand on ühtaegu nii materiaalne reaalsus kui ka vaimne nähtus, mis seob inimesi, kogukondi ja keskkonda. Projekti eesmärk on näidata, kuidas pärandi tõlgendamine kujundab väärtusi, identiteete ja ühiskonna toimimist. Läbi erinevate muuseumide kogude analüüsi uuritakse, milliseid lugusid objektid kannavad, kuidas neid kasutatakse kultuuripoliitikas ja millisel viisil neid saab laiemalt ühiskonnas rakendada.
Esimese etapi otseseks tulemuseks on raamatu „Asjadest saavad lood ja lugudest ajalugu“ ilmumine 2024. aastal, mis pakub nii teaduslikke käsitlusi kui ka uusi tõlgendusvõimalusi museaalidele. Raamat toob teaduskäibesse uut infot, mida saab kasutada näitustel, muuseumide infosüsteemides (MuIS) ja õppetöös. Pikemas perspektiivis luuakse projekti põhjal ka digitaalne platvorm, mis seob objektid geograafiliste asukohtade ja ajaperioodidega, võimaldades teadmisi laiemalt kasutada ja täiendada.
Projektis osaleb lai hulk Eesti mäluasutusi ning tulemusi kasutatakse ka Pallase õppetöös, kus tudengid saavad projektiga seotud materjale kasutada nii näitematerjalidena kui ka iseseisvate tööde aluseks.
Projekti fotod:
![]() |
Aet Ollisaar |
Projekti ülevaade:
Piltvaibatraditsiooni visuaalne ja metoodiline arendamine on olnud Pallase tekstiiliosakonna üks tugevusi läbi aastakümnete, sellel teemal on kaitstud mitmeid lõputöid ja saavutatud auhinnalisi kohti rahvusvahelistel konkurssidel.
Aastatega välja töötatud metoodiline materjal ja selle põhjal valminud näited vajavad süstematiseerimist ja on väärt avaldamist.
Projekti eesmärk on digiteerida ja süstematiseerida metoodilises fondis olevad näited ja koostada väljaanne, mis sisaldab ka metoodilist materjali.
Õppematerjali koostamisse on kaasatud Pallase fotograafia osakonna õppejõud Andrus Kannel (stuudiofotod) ja tekstiiliosakonna vilistlane Lisette Laanoja (protsessifotod). Õppematerjali koostamisel on testgrupiks 2024-2026. aastal piltvaibakursusel osalevad üliõpilased.
Projekti fotod:
Fotod Lisette Laanoja
![]() |
Kadi Pajupuu |
Projekti ülevaade:
MultiWeave on Kadi Pajupuu leiutatud kudumistehnika, mis võimaldab luua lõimest ja koest koosnevaid ruumilisi struktuure viisil, mis sarnaneb 3D printimisele: koelõng juhitakse kiht kihi haaval ajutiselt vertikaalselt toestatud lõimelõngade vahele. Pärast soovitud kudumiskõrguse saavutamist ühendatakse lõimeaasade ülemised osad üksteisega. Selliselt on võimalik kududa ruumilisi võrgulaadseid konstruktsioone.
Tehnikat on arendatud interdistsiplinaarsete meeskondade toel peamiselt häkatonidel ja alates 2018. aastast on MultiWeave tehnika arendamist toetanud Pallas.
2022. aastal kaasati projekti tudengeid ja õppejõude Läti Kunstiakadeemiast, Aaltost ja HDKst Rootsis.
2023 toimus rahvusvaheline näitus MultiWeave Pallase galeriis, ilmus eesti- ja inglisekeelne raamat “MultiWeave — viis kududa”.
Tehnika arendamisesse on kaasatud tudengeid õppeaines “Struktuur ja materjal”, multiveevimise võttestikku on tutvustatud rahvusvahelistes töötubades: viimati (2025) Müncheni Kunstiakadeemias, Haslachi tekstiilikeskuses (Austrias) ja Forssa tekstiilinädalal Soomes.
MultiWeave’i on tutvustatud ettekannetega Algorithmic Pattern Salon’il (2023), ISPIM (The International Society for Professional Innovation Management) innovatsioonikonverentsil Tallinnas (2024), Textile Society of America veebikonverentsil Shifts and Strands (2024), New York Textile Monthil (2025) ja sündmusel Alpaca 2025 (2025).
MultiWeave arendatakse kui käsitöötehnikat ja paralleelselt otsitakse viise, kuidas töö etappe mehhaniseerida ja automatiseerida, selles osas toimub koostöö skulptuuriosakonna 3d meistri Rasmus Eistiga.
2025. aasta sügissemestril uuritakse Pallase Sisustustoote disaini õppekaval multiveevivimise võimalikku rakendamist akustiliste paneelide kontekstis ja valikaine raames liigutakse tekstiilist metalli ja savi kasutamiseni.
MultiWeave’i kasutavad oma loomingus Svea Tisell (Studio Kryss), Mirjam Hemström (kunst), Marilyn Piirsalu (kunst) jt. Tehnika on kõigile edasiarendamiseks avatud. Oma lõputöödes on seda kasutanud Anett Niine (Pallas), Riina Samelselg (EKA), Laura Lindström (Aalto) jt.
Ettekanded:
Projekti fotod:
Raamat “MultiWeave — viis kududa”.
![]() |
Kadi Pajupuu koostöös Marilyn Piirsaluga ja Mari-Triin Kirsiga |
Projekti ülevaade:
„Muutujad. Lõime- ja koemanipulatsioonid käsikangastelgedel” on mitme aasta pikkuse uurimistöö ja ühiste katsetamiste tulemus, mis algas Kadi Pajupuu koostöös Marilyn Piirsaluga ja Kõrgemas Kunstikoolis Pallas koos Mari-Triin Kirsiga. Selle raamatu autorid – kunstnikud ja tudengid – lähenevad kudumisele kui muutujaid sisaldavale süsteemile, kus elemente saab nihutada, häirida ja ümber mõtestada.
Raamatus antakse ülevaade leiutise (RailReed, seade, mis võimaldab muuta kangatihedust kudumise käigus) tootestamise protsessist, kuidas hullust ideest saab tänu kaasamõtlejatele, katsetamisele ja kasutajate tagasiside analüüsile toode, mida on nüüdseks tellinud ja kasutanud sajad kudujad üle maailma.
Kõrgema Kunstikooli Pallas tudengite autorikangad:
Mari-Triin Kirs on Pallases toimuva autorikanga kursuse sidunud aastatel 2023 ning 2024 lõime ja koe manipuleerimise võttestikuga. Kursus on osa Pallase teadus-arendusprojektist „Lõime- ja koemanipulatsioonid käsikangastelgedel”.
Mari-Triin jutustab oma põhimõtetest kursuse planeerimisel, kuidas nende leidlike ja lihtsate töövahendite kasutamine suunab noori arendama viise, kuidas kangatihedust muutest on võimalik luua keha vormiga arvestavaid rõivaid ilma kangast liigselt lõikamata. Kursust tutvustasime veebiülekandes sündmusel New York Textile Month 2024. aasta sügisel.
Pallase õppejõud Mari-Triin Kirs ja Liisi Tamm avavad oma spetsiaalselt selle raamatu jaoks valminud tekstiililoominguga viise, kuidas Pallase koostööprojektides kodumaiste tootjatega (Haine, Aade Lõng, Muru Villavabrik, Vilma Villavabrik) sündinud materjalid leiavad kasutust lõime ja koe manipulatsiooni võttestikku kasutavates tekstiilides.
RailReed erinevate tekstiilikunstnike loomingus:
Reet Talimaa analüüsib Marilyni tekstiililoomingut, mis on sündinud RailReedi kasutades. Näeme, kuidas töövahendiga kaasnev võttestik saab osaks kunstniku kompositsioonilistest lahendustest, kuidas „juhitud viga”= ebaühtlus kannab haavatavuse ja muutlikkuse märki ning toetab kunstniku taotlusi. Carolyn Carson on USA tekstiilikunstnik, kes avab siiras ja liigutavas kaastöös raamatule oma loomingu lugu. Jolanda Rietdijk on Hollandi kuduja, kelle põhimõtteid ja püüdlusi on põnev jälgida. Erna Janine on Londonis tegutsev tekstiilikunstnik, kes korraldab põnevaid tekstiilisündmusi.
Raamat on küll suunatud käsikangastelgedel kudujatele, aga leiutamise positiivne lugu, mis julgustab keskenduma probleemide lahendamisele, avatusele ja jagamisele kõnetab loodetavasti ka lugejaid laiemalt.
Projekti käsitleti ka ettekandes TAL projektide lood (TAL seminaril 28. november 2024)
Artiklid ja ettekanded:
Kadi Pajupuu “Vulnerable Weavings”
Stories of R&D projects
Projekti fotod:
![]() |
Autor Christina Kasesalu. Foto Lisette Laanoja. Modell Ingemari Randaru. Juhendaja Mari-Triin Kirs. |
![]() |
Autor Hanna-Maria Org Foto Lisette Laanoja Modell Ingemari Randaru Juhendaja Mari-Triin Kirs |
![]() |
Autor Kätlin Kalmus Foto Lisette Laanoja Modell Ingemari Randaru Juhendaja Mari-Triin Kirs |
![]() |
Autor Sigre Kodasma Fotograaf Lisette Laanoja Modell Ingemari Randaru Juhendaja Mari-TRiin Kirs |
![]() |
Autor Emily Dobrus Fotograaf Lisette Laanoja |
![]() |
Autor Grete Käärma Foto Lisette Laanoja Modell Ingemari Randaru Juhendaja Mari-Triin Kirs |
![]() |
Autor Kadi Allas Laumets |
![]() |
Autor Mari Saffre Fotograaf Lisette Laanoja |
![]() |
Autor Renate Eensalu Fotograaf Lisette Laanoja |
![]() |
Autor Tiina Zukker Fotograaf Lisette Laanoja |
Raamat „Muutujad. Lõime- ja koemanipulatsioonid käsikangastelgedel”:
|
Sirje Petersen |
Projekti ülevaade:
Sirje Petersen on Eesti kunstnik ja maaliõppejõud, kelle loomingu keskmes on inimolemuse mõistmine ja mõtestamine. Projekti raames valmis 283-leheküljeline kogumik „Sirje Petersen. Tormid ja tungid“ (2025), mille eesmärk oli kaardistada kunstiloome seoseid erinevate (teadus)valdkondadega – psühholoogia, bioloogia, filosoofia, teater, muusika, kunstiajalugu. Koostööd tehti nii eriala spetsialistide kui ülikoolide teadlastega.
Projekti raames toimus ka näitus Tartu Kunstimajas (16.05.–15.06.2025).
Näituse plakat.
Koostajad / Compiled by: Kadri Asmer, Sirje Petersen
Toimetaja / Editor: Kadri Asmer
Kujundus / Graphic design: Maarja Roosi
Fotograafid / Photographers: Nando Grancelli, Andrus Kannel, Peeter Laurits, Per William Petersen, Taavi Piibemann, Stanislav Stepaško, Viljam Takis, Malev Toom
Tõlge / Translation: Peeter Talvistu
Keeletoimetajad / Language editors: Richard Adang (inglise keel / English), Eva Lepik (eesti keel / Estonian)
Kirjastaja / Publisher: Kõrgem Kunstikool Pallas / Pallas University of Applied Sciences
Trükikoda / Printed by: Printon OÜ
Avaldatud koostöös Kõrgem Kunstikool Pallasega ja Tartu Kunstnike Liiduga / Published in collaboration with the Pallas University of Applied Sciences and Tartu Artists’ Union
Toetajad / With the support of:
Kõrgem Kunstikool Pallas / Pallas University of Applied Sciences
Tartu Kunstnike Liit / Tartu Artists’ Union
Eesti Kultuurkapital / Cultural Endowment of Estonia
Meediakajastused:
Projekti fotod:
|
Heli Tuksam, Riina Padar “Rosett ja selle muutumine interjööri dekooris” |
Projekti ülevaade:
2024. aastal ilmunud raamatus „Rosett ja selle muutumine interjööri dekooris“ on kokku koondatud tudengite mitme õppeaasta vältel tehtud uurimus ajaloolistest hoonetest ja rosetist kui kesksest laedekoorielemendist, mis omakorda võtab kokku Kõrgema Kunstikooli Pallas pikaajalise restaureerimistegevuse Eesti pärandarhitektuuris.
Raamatus käsitletakse rosetti kui laedekoori olulist elementi, mis on nii kaunistus kui ka õnnetoova tähendusega sümbol. Oma kandvat rolli mängib rosett eelkõige klassitsismi ja historitsismi perioodil, kuhu kuuluvad ka raamatus käsitletud näited.
Ülevaate aluseks on kahe mõisa (Kiltsi ja Esna mõis) ja ühe aadlielamu (von Knorringi maja Tartus) interjöörid, tutvustatakse hoonete ajalugu ja ruumiplaneeringut ning rosetid võetakse detailideks lahti, kirjeldades nende ülesehitust. Läbi selle antakse ülevaade roseti ja selle elementide stiililisest muutumisest, tuues kõrvale ka näiteid eeskujudest ning sarnastest motiividest mujal Eestis olevatest mõisatest. Kolm hoonet on valitud ka selle järgi, et nende konserveerimiskontseptsioonid on erinevad ja eriilmelised.
Raamatu lõpus on väike sõnastik koos näidiste ja joonistega, mis on õppematerjaliks ja abivahendiks nii tudengitele kui ka juba tegutsevatele konservaatoritele, aga ka kunsti- ja arhitektuuriajaloo huvilistele.
Projekti fotod:
Raamat „Rosett ja selle muutumine interjööri dekooris“
![]() |
Rene Haljasmäe “Tallinna Linnaarhiivis UNESCO maailmapärandisse asuvate Hildebrand Veckinchuseni kogu köitestruktuuride kaardistamine” |
Projekti ülevaade:
Kaupmees Hildebrand Veckinchuseni Tallinna Linnaarhiivis asuv arhiiv koosneb aastatel 1398-1428 talle adresseeritud kirjadest ja temale kuulunud arveraamatutest. Kogu teeb haruldaseks asjaolu, et põhjapool Alpi mägesid midagi sarnast sellest ajast ei leidu. Seetõttu kanti Lübecki Linnaarhiivi algatusel 2016. aastal Veckinchuseni arhiiv, koos teiste Hansa Liidu ajalugu puudutavate dokumentidega, UNESCO maailma mälu registrisse 18. mail 2023 Pariisis.
Veckinchuseni arhiivis on tänaseni säilinud 12 arveraamatut ja ligikaudu 600 kirja, mis kajastavad tema kui hansakaupmehe üleeuroopalist tegevust ja laia haaret. Kogu avastati 1879 aasta suvel Tallinna raekojas ühest unustatud laekast paksu kihi pipraterade alt, mis pidi närilisi peletama. Kuidas ja miks arhiiv Tallinna sattus on senini teadmata. Ilmselt võttis Tallinna raad need hoiule mõne Veckinchuseni Liivimaal tegutsenud sugulase pärandiprotsessi käigus.
Veckinchusenile kuulunud hiliskeskaegsete pehmekaaneliste tarberaamatute köidete struktuure ning kasutatud tehnikaid ja materjale ei ole uuritud. Projekti käigus kaardistatakse ja kirjeldatakse arhivaalide köited süstemaatiliselt. Uuringutele toetudes valmivad köidetest koopiad ja õppematerjal. Üle 600 aasta vanused köitmisviisid on stiilsed ja praktilised ning taaskasutusele võetavad ka tänapäeval.
Projekti fotod: