Pallase rektori Vallo Nuusti infokiri: Pallase kroonikad 11.10. – 24.10.2021

Sellel aastal õppisin mina ka. Osalesin jaanuaris alanud koolitusel „Koolitajameisterlikkus“, mis kestis läbi kogu aasta. Möödunud pühapäeval tegin lõpueksamiks näidiskoolituse teemal „Kriisijuhtimine ja kriisikommunikatsioon“. Vahetult enne seda, laupäeval, oli Vabaduse plats ja vahetult pärast seda, esmaspäeval, algasid „justkui“ piirangud.

Ma ei taha sellest kirjutada, mis hinnanguteni me kriisijuhtimise analüüsis jõudsime … Koolituse lõpetuseks tsiteerisin ühte oma tuttavat:
„On aeg taas seljad kokku lüüa, üheks suureks protestiks. Täna õhtul koguneme kõik oma kodudes, et avaldada meelt selle vastu mis sulle kõige rohkem närvidele käib. Kui sulle ei meeldi kõrge elektri hind ja need katkestused, ole sa siis vaktsiini poolt või vastu, vahet pole! Täna õhtul kell 19.00 tõuseme kõik oma kodudes püsti, ühte kätte võtame õllepudeli, ja teise käe surume tugevalt rusikasse ja oma mõtteis hüüame kõva häälega: “RAISK!” Ainult nii saame edasi minna ja näidata, et me oleme eestlased ja endiselt võimas rahvas!“

Paraku on nüüd nii, et alates järgmisest esmaspäevast tõmbame ka Pallases veidi koomale. Info selle kohta on kõigile välja saadetud, aga tähtsamad punktid panen igaks juhuks siia ka.
• Pallase õppehoonetes ja koolibussis kanname kõik meditsiinilisi kaitsemaske. Inimesed, kelle jaoks on kaitsemaski kandmine tervislikel põhjustel vastunäidustatud, esitavad vastava tõendi.
• Erialadeülesed teoreetilised üldained viiakse läbi distantsilt.
• Lähiõppes võivad toimuda:
– teoreetilised erialaained, milles osalevad ainult ühe erialaosakonna üliõpilased;
– praktilised erialaained, milles osalevad ainult ühe erialaosakonna üliõpilased;
– praktilised üldained ja erialadevahelised projektid, milles ei osale rohkem kui kahe erialaosakonna üliõpilased;
– suunamooduli ained, milles ei osale korraga rohkem kui 20 üliõpilast.

Ja siis ma hakkasin mõtlema, kui raske olukord on praegu haiglates ja mida peavad üle elama meditsiinitöötajad … ja et kuidas Pallas saaks neid kasvõi emotsionaalselt toetada.
Rääkisin Andrega üliõpilasesindusest ja kirjutasin TÜ kliinikumi haldusjuhile:
„Kõrgem Kunstikool Pallas tahaks meditsiinitöötajate raskeid tööpäevi pisut värvilisemaks ja positiivsemaks muuta ning natukenegi kaasa aidata praeguses raskes olukorras.
Pallase üliõpilasesindus alustab maalide, graafika, fotode jne kogumist ning pärast nende eksponeerimiseks vormistamist tahaksime need kinkida kliinikumile.
Loodetavasti leidub teil seinapindu, kus tudengite tööd saaksid personali ja patsiente rõõmustada.“

Loetud minutite jooksul sain vastuse:
„Kõigepealt suur aitäh selle toetava ja kaunistava algatuse eest ning meditsiinitöötajatele kaasaelamise eest! Selline algatus läheb meie inimestele väga korda ja kindlasti kingib kujutav kunst paljudele väikese hetke, mil aju tegeleb virgutavate küsimustega või lihtsalt naudib ilu.
Kuivõrd haiglaruumid on eelkõige projekteeritud funktsionaalse eesmärgi järgi, vähema tähelepanuga esteetikal, aitaks see kindlasti ilmestada, vääristada ja muuta inimlikumaks meie avalikke pindasid. Viimaseid (koridorid ja trepikojad) on meil Tartus asuvates hoonetes 47 tuh m2 ehk 4.7 hektarit. Seega ruumi kindlasti jätkub.
Rõõmuga paigutame oma seintele Pallase üliõpilaste ja vilistlaste kunsti! Kuhu täpsemalt, selles osas loodame ka teie soovituse peale.“

Seega üleskutse üliõpilastele, vilistlastele ja õppejõududele – teeme arstide ja haigete elu värvilisemaks, olgu see Pallase panus sel süngel ajal!
Kõik annetused võib tuua kantseleisse, siis teeme valiku ja vormistame/raamime, kui vaja.

Vallo Nuust

Üliõpilasesindus

Andra Rahe: Rebased on selleks korraks ristitud ja loodetavasti on uustulnukad kooli ellu juba sisse elanud. Seekordne ristimine toimus koolimajas, läbi kolme korruse said värsked tudengid ülesandeid nuputada ning kooli ees ka vande lausuda. Rõõm oli näha, et kostüümid ei jäänud eelmisele aastale sugugi alla, kohale tulnud seltskond olid meeleolukalt kirev. Õhtu lõpetas tutvumispidu – UFO disko.

Taas karmistuvad piirangud teevad muret meilegi, kuid loodame igal võimalusel jätkata eriilmeliste ürituste korraldamist. Saatsime e-mailile lingi, milell saab anda tagasisidet möödunud peole ja kirjutada, milliseid üritusi sooviksid Pallases rohkem näha. Hetkel oleme alustanud juba jõulupeoks ettevalmistuste tegemist.
Novembris on toimumas Barlova viktoriin! Vaim ja kuni viieliikmelised meeskonnad valmis panna! Infot juba peagi rohkem.

Aita koolil valida ka päris enda meene! Kas selleks saab pusa, sokid või midagi veel innovaatilisemat? Ka sellele küsitluse vastamise link on saadetud kõikidele e-mailile.

Foto: Tauris Pilden

Fotod: Jürgen Vainola

Õppeprorektor

Piret Viirpalu: Hoiame siis kokku ja toimetame edasi, järgime kokkulepitud reegleid, oleme loovad, sest seda on praeguses olukorras väga vaja. Isegi maski kandes saab aru, kui üksteisele naeratame – seda on silmadest näha 😊

Pallast järgmisel sügisel ees ootavaks institutsionaalseks akrediteerimiseks valmistumine on andnud võimaluse sisse vaadata kooli viimase 5 aasta arengutesse. Minu jaoks on tegemist kahtlemata ülimalt huvitava perioodiga. Uue inimesena on selles sissevaates ühendatud nii suur hulk uudishimu, Pallase tudengite ja kolleegide poolt kordasaadetust teadasaamisega kaasnevat imetlust ja uhkust kui ka paras annus maailmaparandamise soovi. No ja kui püüda leida Mary Poppinsi´lt laenatud sõnadega igast tööst üles see suhkrutükk, mis ka pipratera magusaks teeb, siis see uudishimu ja avastamisrõõm ongi need suhkrutükid.
Oma tutvumiskohtumiste reas veetsin pika pärastlõuna meie raamatukogus Edith Hermanniga. Milline varandus meil küll olemas on (pean siin silmas nii Edithit kui kõiki neid suurepäraseid kunstiraamatuid, -ajakirju….). Loodan südamest, et kõik pallaslased teavad, millised pärlid meil seal riiulitel lugejaid ootavad ja kui veel midagi puudu on – andke julgelt teada!

19. ja 20. oktoobril toimus meie majas EKA ja BMF poolt korraldatud koolitus kunstiõpetajatele. Rõõm oli kohata nii suurt hulka särasilmseid õpetajaid ja neile ka Pallast tutvustada. Arutasime ka teemal, et milline võiks olla senisest tõhusam koostöö huvi-, üldharidus- ja kõrgkoolide vahel. Südamlikud tänud Anne Rudanovskile, Marju Roosile ja Salme Kulmarile paberi-, tekstiili ja tänavakunsti töötubade läbiviimise eest.

Aga midagi pole teha, nagu karta oli, tuleb seoses Covid-19 viirusesse nakatunute ja haiglaravi vajajate arvu kiire kasvuga ka Pallases teha ümberkorraldusi õppetöös. Aga kevadisele kogemusele tuginedes julgen ikka optimistlik olla – me saame koos hakkama nii lähi-, veebi- kui hajaõppega. Ja õnneks oleme ikkagi kaks kuud saanud koolis käia. Oluline on hoolimata keerulistest aegadest üksteise jaoks olemas olla – nii kaasüliõpilase kui kolleegi jaoks. Vahel on vaja psühholoogilist tuge – leida aega, et teine inimene ära kuulata; teinekord on aga vaja tehnilist abi – näiteks meelde tuletada, kuidas see Teams ikka töötas ja mida seal Tahvlis teha saab.

Armsad Pallase üliõpilased – tahan kõigile südamele panna, et hoolimata sellest, et vahel tuleb info viimasel hetkel, et vahel on keeruline leida aega ja kohta veebiloengu kuulamiseks – olge ikka olemas, osalege õppetöös selleks õppejõu poolt planeeritud ja kokkulepitud ajal, suhelge julgesti õppejõududega, andke tagasisidet, tehke koostööd. Mõned neist kokkulepetest on hea ehk ka uuesti meelde tuletada – veebiloengus ole oma videopildi ja nimega, veebiloengu link on mõeldud ainult sellel kursusel osalejatele; ühtki veebiloengut ei tohi õppejõult ja kõigilt osalejatelt luba küsimata salvestada.

Prorektor

Ivi Lillepuu: Miskipärast oleme meie Eestis otsustanud hakata tõestama Murphy seadust, et miski pole nii halb, et ei võiks enam hullemaks minna. Kus me kahe nädala pärast oleme, ei taha mitte mõeldagi.

11.-16. oktoobrini ammutasin uusi ideid Kopenhaagenis. Sain seda kõike nädala jooksul nautida ilma maski kandmata ja ilma igasuguste piiranguteta. Nii saab, kui täielikult vaktsineerituid on üle 20% rohkem kui meil. Muuseumid, kirikud, galeriid, disainipoed, arhitektuur – kõik nagu ikka sellistel reisidel. Enda jaoks üllataval kombel keerlevad reisijärgsed mõtted eelkõige keskkonnateadlikkuse ja jätkusuutlikkuse ümber, milles Taani on meist kindlasti mõned sammud ees. Massilisest jalgratastega sõidust ei hakka rääkimagi, seda teab igaüks. Aga torkas silma veel palju sellist, mis Taanis tundus loomulik, meil aga on veel pigem erand.
• Õmblusmasinad kangapoodides, õmblustarvikute poodides ja disain-riidepoodides. Ja mitte kusagile taha nurka surutud, vaid ikka sellises kohas, et juba sisse astudes jääb pilk peale. Olevat üsna tavaline, et käiakse riideid parandamas, ümber tegemas, parajaks tegemas jne. Või siis suisa vanast uut loomas.
• Kodu ei alga välisuksest sisse astudes. Kodu algab kohe kindlasti välisukse kõrvalt, kuhu tuleb rajada lillepeenar, paigutada kastid taimedega või siis suruda sillutise ja majaseina vahele vähemalt üks roos. Kodu jätkub ka hoovis. Tungisin sisse päris mitmesse sellisesse hoovi, mis paiknesid kvartalit ümbritsevate majade vahel. Seal olid peenrad, kasvuhooned, laste mänguväljakud, korvpalliplatsid, puhkenurgad laudade-toolidega, isegi rippkiikedega.

• Klassiruum pole ainus koht, kus õppida saab. Hommikul hotellist startides andis loovida suurte noortekampade vahel, kes olid teel kuhugi mujale kui kooli. Loomulikult muuseumidesse. Kohtasin muuseumides nii lasteaialaste gruppe kui gümnasiste. Istusid mitmekümnekesi Thorvaldseni muuseumis trepil Heraklese skulptuuri ees ja joonistasid. Või püüdsid SMK (riiklik kunstimuuseum) taga tiigist võrkudega molluskeid.

Botaanikaaias leidus töövihikutega ringijooksvaid lapsi, aga istuti ka kasvuhoonete juures väliklassiruumides ja joonistati. Taimi ilmselt. Või loodust. Pargid olid täis jooksvaid ja võimlevaid lapsi. SMK-s seisid kutid kaasaegse kunstniku maali ees ja arutelu käigus käed käisid kui tuuleveskid. SMK-s käib nii palju kooligruppe, et neile on eraldi söögisaal ehitatud.
• Raamatupoodides kesksel kohal asus laud keskkonna- ja kogukonnateemaliste raamatutega. Neid oli kümneid erinevaid nimetusi, erinevaid vaatenurki, erinevaid käsitlusi. Väga palju nõuanderaamatuid selle kohta, kuidas oma jalajälge võimalikult väiksena hoida, kuidas kogukondi mobiliseerida ja kaasata, kuidas keskkondi kujundada. Lugema innustatakse näiteks nii: A poetic and remarkably fertile exploration of the relationship between human beings and the natural environment.
• Palju pisikesi poekesi, kus lettidel kas keraamika, klaas, tekstiilid või ehted ning tagaruumis viiakse läbi töötubasid. Isetegemine on oluline, koos tegemine lisab veelgi väärtust. Üks taolistest poodidest oli täis plekkpurkidest (joogipurgid, mitte konservipurgid) valmistatud ehteid. Teine paberist voldid kaunistusi. Reedel, 15. oktoobril oli kultuuriöö ja siis olid kõik taolised poekesed ja galeriid paksult rahvast täis. Nagu ka kõik muuseumid, kirikud, avalikud asutused, kogukonnakeskused.

Akrediteerimine

Maarja Aeltermann: Suur rõõm on olla taaskord Pallasega seotud! Sel korral vean ma institutsionaalse akrediteerimise eneseanalüüsi aruande töörühma.

Jälle akrediteerimine? Jah, nii paraku on. Kõik Eesti kõrgkoolid peavad kord seitsme aasta järel läbima rahvusvahelise välishindamise ehk institutsionaalse akrediteerimise, mille alusel antakse kõrgkoolile õigus oma õppekavagrupis tegevust läbi viia. Akrediteerimise käigus hindab rahvusvaheline ekspertkomisjon kõrgkooli tegevuse ja keskkonna vastavust õigusaktidele, kõrgkooli eesmärkidele ja arengukavale. Hindamise aluseks on ühe korraliku magistritöö mõõtu eneseanalüüsi aruanne, mis läbi statistika, selgituste ja näidete peegeldab viimase viie õppeaasta jooksul Pallases tehtut.

Pallase eneseanalüüsi aruande koostamiseks on kokku pandud meeskond: rektor, prorektorid, arendusjuht, rahvusvaheliste suhete juht, kantseleijuht ning kolme eriala (maal ja restaureerimine, meedia- ja reklaamidisain ning tekstiil) juhid ja abid.
Toimunud on kaks koosolekut, mille käigus on pandud paika ajakava, jagatud ülesanded ja arutatud tekkinud küsimusi. Eesmärk on esitada aruanne 30. juunil 2022.
Ekspertkomisjon külastab kõrgkooli ja viib erinevate rühmadega läbi vestlused millalgi 2022. aasta sügisel.
Järgmise kahe kuu jooksul koguvad kõik asjaosalised oma osakondadest erinevaid õppe- ja loometöö, personali ja üliõpilastega seonduvaid andmeid. Ma loodan väga, et leiate aega oma kolleege abistada ja tänan teid selle eest juba ette mitmekordselt!

Välissuhete juht

Riina Gendrikson: Huvitav oli mõned päevad kogeda elu koroonapiiranguteta riigis, Rootsis. Loodan, et minu ja Liina Kooli Uppsalas käik ei jää viimaseks Pallase töötajate välislähetuseks enne kevadet.

Viibisime Nordplusi võrgustiku kohtumisel Uppsala Ülikoolis. Tekstiiliosakond osaleb võrgustikus, kus on lisaks võõrustajale veel Göteborgi ülikool, Helsingi Ülikool, Kagu-Norra Ülikool ning Viljandi Kultuuriakadeemia. Kohtumise eesmärk oli töötada koos välja 2022. aasta 14-18. märtsil Viljandis toimuva käsitöö alase sümpoosioni programm. Üritusel osaleb kokku 60 üliõpilast ja vähemalt 10 õppejõudu. Õppejõud külastavad 17. märtsil ka Pallast.
Lisaks kavandasime Uppsala ülikooli tekstiilisuuna üliõpilaste ja kahe õppejõu visiiti Pallasesse juba 3. novembril.

Nordplus võrgustiku raames on võimalik partneritel üksteist külastada, erinevalt Erasmusest on siin võimalik ka nädalane üliõpilaste visiit partnerkõrgkooli. Nordplus toetus ei kata aga paraku kõiki tekkivaid kulusid.
14. oktoobril toimus Tallinnas Eesti Erasmuse koordinaatorite infopäev. Tehti kokkuvõtted lõppenud 2018. aasta projektist. Pallas korraldas selle raames 31 üliõpilaste ja 19 töötajate lähetust ning oli üks vaid kahest Eesti kõrgkoolist, kus kasutati sajaprotsendiliselt ära kogu koolile eraldatud Erasmuse toetus. Arutasime, millistel alustel eraldada üliõpilastele varasemaga võrreldes oluliselt suuremat toetust ning töötajatele varasemaga võrreldes väiksemat toetust. Enamikel kõrgkoolidel on keeruline võtta kasutusele Euroopa Komisjoni poolt kohustuslikud uued digimeetmed.

Dora programmi kandideerimistähtaega pikendan, uus tähtaeg on 22. november.

Raamatukogu

Edith Hermann: 12. oktoobril oli kahel austust väärival ja heal kolleegil, Karin Rummol ja Anne Rudanovskil, sünnipäev. Eesti keele ja kirjanduse õpetajal Karinil täitus 80. eluaastat, aga Anne eluaastate number on veel oluliselt väiksem.

Käisin Karinit kodus külastamas, raamatukogu poolt õnnitlemas ja kingitusi viimas. Enne seda oli Tartu Kunstikoolis õpetajate toas virtuaalne õnnitlemine. Mulle mõjus emotsionaalselt virtuaalsusele vaatamata tekkinud soe õhkkond ja mitme kolleegi ja endise õpilase Karinile südamlik luule lugemine. Kahjuks pidid nad enamasti luulet lugema, mitte peast esitama, nagu Karinil on kombeks. Kahjuks on sama mul endalgi. Karinil on siiani kadestamist väärt mälu ja mõtteteravus. Milline rõõm võis tal olla, kui nägi ja kuulis, kuidas tema pandud kirjanduse seeme idanema ja oma elu elama on hakanud. Ühest tema õpilasest on saanud tema järglane õpetajana ja teine veel sellel aastal lõpetanu on Tartu Ülikooli eesti filoloogiat õppima läinud.

Looduses oli viimaseid nädalaid imeliselt värviline sügis, mida sai nädalavahetustel maal aiatööde kõrvale täiega nauditud. Kui kauaks veel selliseid värvinüansse vaadata saab!

Toimusid mitmed töö- ja erialased kohtumised. Näiteks kokkusaamine Heidi Iivariga Soome Instituudi Tartu osakonna raamatukogus, kus arutasime mitmeid potentsiaalseid koostööprojekte ja näitusi. Piret Viirpaluga vestlesime teemal – raamatukogu roll õppetöös – ja töö tõhustamiseks tekkis mõni päris hea idee.

Lisaks toimus mitmeid koolitusi. 14. oktoobril osalesime poole päeva kaupa TÜ erialaraamatukogude sügisseminaril, mina hommikupoolses ja Janika õhtupoolses osas. Osaliselt kuulasin RKRN virtuaalset visioonipäeva „Tuleviku elukeskkond“ ja Eesti Konservaatorite Ühingu virtuaalset teadusseminari „Materjalide maailm“. 20. oktoobril osalesin TÜ raamatukogus raamatukogupäevade avamisel „Kohtume raamatukogus“. Mitmed ettekanded olid seotud ajakirjandusega ja üks läbiv märksõna oli usaldus. Samas toimus näituse „Elu esiküljel“ tutvustus kuraatori, Roosmarii Kurvitsa poolt. Päev lõppes Mai Levini monograafia „Kristjan Raud“ esitlusega.

21. oktoobril osalesin Tallinnas BFMs XIV teadus- ja erialaraamatukogude päeval. Mõned huvitavamad ettekanded olid valeinfo, meditsiinilise kirjaoskuse, E-varamu ja nutikama bürokrati teemal. Ja väga hea oli taas üle pika aja erialaraamatukogude kolleegidega näost näkku suhelda.

29. oktoobrini saab meie raamatukogus vaadata 2020. aastal põhiliselt vahetuste ja annetustena saadud raamatute näitust „Uudiskirjandus 146“. Nimekirjaga saab tutvuda veebilehel

Lõpetasime raamatukogu infotunnid esmakursuslastele Pallase fotograafia osakonna ja Tartu Kunstikooli 3D põhihariduse baasil gruppidega. Tegin väikese kokkuvõtte ja millegipärast oli sellel aastal Pallase tudengite osalemine väiksem kui varasematel aastatel. Mida see fakt täpsemalt ütleb, seda peab veel analüüsima, kuid märkamata ei saa seda jätta. Samas, need kes osalesid, olid enamasti vastuvõtlikud ja trotsisid esimeste õppekuude kerget õhtust väsimust.

Pallase fotograafia osakonna ja TK 3D PHB esmakursuslased. Fotod: E. Hermann

Tekstiiliosakond

Aet Ollisaar: Viimased kaks nädalat on äärmuslikult vastuolulised – ühelt poolt taas võimust võttev tervisekriis ja vastukaaluks tekstiiliosakonna vilistlaste suurepärased saavutused. Milline rõõm on lugeda, et vilistlastel läheb nii hästi! Aeg-ajalt õnnestub tänu sellele ära unustada isegi üha tugevnev ohufoon, meeleheide kohatise ignorantsuse üle kehtivate kokkulepete ja piirangute järgimisel ning kummaline vastasseis ühiskonnas, kus erinevad mõisted ja väärtused on segiläbi nagu puder ja kapsad.

Töökalender ajab üle ääre, päevad on minuti täpsusega täis ja kirjadele vastamisega tekib häirivalt pikki viiviseid. On kõige pimedam aeg aastas. Õnneks mahub viimasesse kahte nädalasse tõelist rõõmu vilistlaste ja tudengite saavutustest, õppejõudude õnnestumisi ja häid kohtumisi. Head asjad on vaatamata kõigele ikka ülekaalus!

Maryliis Teinfeldt-Grins saavutas Pärnu riigimaja kunstikonkursil esikoha teosega „Kodutee“, mille kujundus viitab Pärnu kesklinna maastikule.

Fotod ja info

Žürii tõstis võidutöö puhul esile taktiilsust ja materjalivalikut, mis annab võimaluse kunstiteost kogeda ka vaegnägijatele. Abstraktne ja värviküllane kaasaegne tekstiilikunsti teos on teostatud torketikandi tehnikas, teose värvipinnad ja kujundid on reljeefselt eristuvad. Teos „Kodutee“ valmib 2022. aasta kevadel.
Maryliis Teinfeldt-Grins on oma erialal aktiivselt tegutsev noor kunstnik, kes viimase aasta jooksul on üles astunud mitmete isikunäitustega. Autor jätkab Pallase lõputööst alguse saanud maastike uurimise teemat, vaadeldes maastikke samaaegselt nii isiklikust kui üldisest aspektist. Näitus “luba ma igatsen sind, luba ma uotan” Hiiumaal Nelja Nurga galeriis tõi vaatajate ette neli suuremõõtmelist tikandit, milles kohtuvad omavahel maastik ja loojutustus ning milles iga lugu on ruumiline praktika, mis läbib maastikus erinevaid kohti.
Maryliis on õppinud Kõrgema Kunstikooli Pallas tekstiiliosakonnas, täiendades ennast õpingute ajal ka Läti Kunstiakadeemias. Hetkel õpib Maryliis Eesti Kunstiakadeemias kaasaegse kunsti magistriõppekaval. Autor on pälvinud mitmeid tunnustusi, sealhulgas Pallase parimale tekstiilitudengile välja antava Tartu Valla loomestipendiumi, Eesti Kultuuriministeeriumi poolt välja antava Eduard Wiiralti stipendiumi, Adamson-Ericu stipendiumi ning on valitud Eesti Tekstiilikunstnike Liidu preemia Aasta Noor Tekstiilikunstnik 2019 laureaadiks.
https://pallasart.ee/tekstiiliosakonna-vilistlane-voitis-parnu-riigimaja-kunstikonkursi/

Pallase tekstiiliosakonna vilistlased on Eesti moe tipptegijad – 2021. aastal pärjati Triinu Pungits Kuldnõelaga ja Annika Kiidron-Roomets Hõbenõelaga. Palju õnne!
Triinu Pungits on lõpetanud Pallase tekstiiliosakonna 2003. ja Annika Kiidron-Roomets 2017. aastal.

Vasakpoolsel fotol: Annika Kiidron-Roomets (vasakul) ja Triinu Pungits Kuldnõela auhinnatseremoonial. Allikas: Annika Kiidron-Roomets (erakogu).
Parempoolsel fotol: Triinu Pungits Kuldnõela vastu võtmas. Allikas

Triinu Pungits on rahvusvaheliselt tunnustatud moelooja, kes lõpetas Pallase tekstiiliosakonna 2003. aastal ning on sellest alates tegutsenud vabakutselise kunstniku ja disainerina. Tema rõivaid iseloomustab uudne vormikeel, mängulisus ja kujundlikkus. Žongleerides edukalt ka rahvusvahelistel moelavadel, on Triinu pälvinud silmapaistva ja unikaalse moekäekirja eest 2014. aastal ka Hõbenõela.
Annika Kiidron-Roomets on intensiivselt moemaailma sukeldudes paistnud silma tundlike ja ühiskonnas oluliste teemade tõstatamisega, mis annab viimase detailini läbi töötatud moekollektsioonidele sügavalt läbi tunnetatud tausta. Nõudliku käsitöö ja materjalide jätkusuutlikkuse väärtustamine on toonud rõivaesemetesse unikaalseid ja põnevaid kooslusi.
Rohkem infot siin.
Annika Kiidroni lõputöö Pallases on leitav siit.

Annika Kiidron-Roomets Hõbenõela vastu võtmas. Allikas

Liina Kool: 20.-22. oktoobril osalesin koos Riina Gendriksoniga Uppsalas NORDPLUSSi koostöövõrgustiku esindajate koosolekul, et panna paika täpne sisu ja ajakava 14.-18. märtsil Viljandis TÜ Viljandi Kultuuriakadeemias toimuvaks rahvusvaheliseks sümpoosioniks Craft Symposion. Võrgustikus osalevad TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, Kõrgem Kunstikool Pallas, Helsinki Ülikool, Göteborgi Ülikool, Kagu-Norra Ülikool, Uppsala Ülikool.
Meid võõrustas Uppsalas Annelie Holmberg, tekstiili (textile science) lektor ja välissuhete koordinaator Uppsala Ülikoolist. Koosolekud toimusid nii Uppsala Ülikooli Chemicumis kui ka peahoones. Koosolek möödus väga produktiivselt ja kõik seatud eesmärgid said täidetud ehk paika sai pandud märtsis toimuva sümpoosioni sisu ja ajakava. Ringkäigul Chemicumis tutvustati meile ka Annika Ekdahli gobelääni ja põnevat ajalooliste tekstiilide õppekogu.

Koosolek Uppsala Ülikoolis: pildil Annelie Holmberg (Uppsala Ülikool) ja Pauliina Perkkiö (TÜ VKA).

Annelie Holmberg tutvustamas õppekogus 19. saj siidist naiste mantlit ja ajaloolist rüiut.

Peale koosolekuid oli meil võimalik tutvuda ka Uppsala ajaloolise kuningalossiga. Meil oli teejuhiks lossi perenaine, kellel on kõik võtmed😊, mis avavad kõik uksed lossis ja ka meil oli võimalik käia seal, kus tavaliselt turistid minna ei saa. Piilusime kuninga magamistuppa ja olime toas, kus väidetavalt mõrvas Erik XIV oma konkurendid.

Näitus kohaliku villa kasutusvõimalustest Upplandi muuseumis.

Rootsi traditsioonilised toidud Upplandi muuseumis ajaloo väljapanekus: mädakala ja seajalad.

Järgmise sammuna arutame osakonnas läbi järgmisel kevadel Viljandis toimuva sümpoosioni osalejad ja töötoad. Aga juba 3. novembril külastavad Pallast Nordplus projekti esindajad – uute partneritega tuleb tutvuma Uppsala Ülikooli delegatsioon.

Koostöö vilistlastega toob kaasa uusi kohtumisi – tänu osakonna vilistlase Signe Friedenthali kutsele osalesid tekstiiliosakonna tudengid koos Kadi Pajupuuga 13. oktoobril Tartu Kunstimajas vastavatud näitusel “Näitus kui vestlus” tekstiilitudengitele suunatud töötoas kunstnik Małgorzata Mirga-Tas`i juhendamisel. Rohkem infot näituse kohta siin.
Eriti põnevaks muudab kohtumise ka see, et Małgorzata Mirga-Tasi projekt “Re-enchanting the World” valiti ka 2022. aasta Veneetsia biennaali Poola paviljoni näituseks, kuraatorid: Wojciech Szymański ja Joanna Warsza.
https://labiennale.art.pl/en/the-results-of-the-competition-biennale2022/?fbclid=IwAR0VdLMidEoTeRnnBdv-KWozXMamwOOpEpAwwJs1h3BukRG3NF6ReCnlIvo

Fotod töötoast: Kadi Pajupuu

Marju Roos juhendas tekstiiliosakonnas kunstiõpetajate töötuba. Huvilisi jätkus ja teadmised tekstiiliosakonna võimalustest jõudsid taas uute inimesteni. Loodetavasti sealt edasi ka tulevaste sisseastujateni!

Foto: Marju Roos

Neljanda kursuse tudengid veetsid 19.-21. oktoobril kolm päeva Heimtalis Anu Raua keskuses ja ERMi Heimtali Muuseumis koopiapraktikal. Juba pikaajaliseks traditsiooniks kujunenud praktikat juhendasid Aet Ollisaar ja Anu Raud. Juttu oli kõigest – väärtustest, Anu Raua keskuse tegemistest, ERMi Heimtali muuseumist, lahketest annetajatest ja talgulistest, koertest ja koerakarvadest kootud kinnastest, kahe Anu välja mõeldud mustriloomadest, aias ja põllul kasvavast toidust, Anu Raua juturaamatustest, uue raamatu käsikirjast ja vaiba kudumisest. Uue aja märk oli see, et autotäied tudengitega vurasid õhtuti Heimtalist Viljandisse ja Tartusse, aga oli ka kohapeal ööbijaid ja hommikul praktika alguseks olid kõik ilusti platsis. Ja tuleb tunnistada, et tudengid töötasid põhjalikult ja järjepidevalt ning joonised jõudsid nende päevadega päris kaugele. Ja oi kui maitsvad olid kohaliku toitlustaja lõunasupid! Minu jaoks on muidugi nendel praktikatel alati lisaväärtus – õhtused jutuajamised ja hommikusöögid Anuga. See on juba mitmel aastal olnud hea võimalus teha uusi plaane ja meenutada vanu aegu Käärikul tudengiaastatest tänaseni välja.
Vahepeal jätkub töö Tartus ning hindamisele sõidame jaanuaris taas Heimtalisse.

Fotod: Aet Ollisaar

Aparaaditehase Sofa Office ühiskontori seinu kaunistab sellest nädalast Lentsius Design sügiskollektsiooni toetav fotonäitus. Fotode autor on Getter Raiend, stilist Kairi Lentsius, meigikunstnik Erle Taklai ja modell Annika Jõemets.

Lentsius Design on Aparaaditehases tegutsev bränd, mis ühendab endas jätkusuutliku ehete ning rõivadisaini. Enamus toodetest valmivad taaskasutatud materjalidest ning on oma stiililt ajatud ja vormilt vastupidavad, et kesta aastaid. Lentsius Design tooted on müügil Made in Aparaaditehas tehasepoes. Allikas.

Taas on võimalik kandideerida ka Pallase loomestipendiumidele! Tekstiiliosakonna kolmanda ja neljanda kursuse tudengid saavad kandideerida Tartu Valla stipendiumile ning Pallase disaini valdkonna ja kunstide valdkonna stipendiumile.
Tartu Valla stipendiumi on varasematel aastatel pälvinud näiteks Helen Valk-Varavin, Marju Roos, Annika Kiidron, Mari-Triin Kirs, Maryliis Teinfeldt-Grins ja Liisi Tamm.
Tekstiiliosakond korraldab osakonna tudengitele stipendiumide taotlemise infotunni (täpsem info on saadetud taotlejate meililisti).
Rohkem infot siit:
https://pallasart.ee/tekstiiliosakonna-uliopilased-saavad-kandideerida-tartu-valla-stipendiumile/
https://pallasart.ee/algas-pallase-valdkonnastipendiumi-konkurss/

2020. aastal pälvis Tartu Valla stipendiumi ja Pallase disaini valdkonna stipendiumi Liisi Tamm. Fotol Liisi Tamme kavandatud Kõrveküla Kooli aula kujunduslahendus, mis avati pidulikult augustis 2021. Foto: Marje Eelma

Liisi Tamme ja Anett Niine ettekanne Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu visioonipäeval sai salvestatud ja ette mängitud – siinkohal tõeliselt suur tänu Maikenile ja Mart Männikule! Ilma teieta poleks see kõik sündinud! RÜÜRUUM on veel viimaseid nädalaid vaadata Tallinnas Arhitektuuri-muuseumis, kuid loodetavasti jõuab novembris ka galeriisse Pallas rakendusuuringu kokkuvõttenäitusele Veame villast. Samuti saab RÜÜRUUMi ekspositsioonis Pallase galeriis kuulata Anetti ja Liisi sisukat videoettekannet.

Mööbliosakond

Aivar Habakukk: Mööbliosakonna märksõnaks on kujunemas sisemine korrastatus, mis on alguse saanud nii õppejõudude kui ka tudengite ühisest äratundmisest – ruumi iseenesest juurde ei teki, olemasolevat lihtsalt peab otstarbekamalt kasutama.

Kui töökodades on elementaarne kord ikkagi tajutav, siis õpperuume ja eriti fuajeed võib hea tahtmise korral laoks pidada – aegade jooksul on siia kuhjunud mööbliesemeid, mille elukaar on selgelt lõpusirgel, mõnel puhul aga ei ole jõudnudki veel alata.
Meil on ka (lao)ruume, nii digitaalseid kui füüsilisi, millistesse näiteks minusugustel võhikutel üldse ei ole soovitav asja teha, nendes leiduvad ajastute ladestused ulatuvad võibolla isegi kultuuri, mis laius kunagi Eufrati ja Tigrise vahel.

Visuaalne kommunikatsioon see eest mängib pigem külalise võimekusega aduda osakonna kehakeelt, aga see on ka kõik. Ainult kogenud mööblihunt suudab siin iseseisvalt navigeerida ja üleüldse oleks kõigile lihtsam kui siia võõras ei tuleks.
Alustasime tudengitest. Viisime 2., 3. ja 4. kursusega läbi sisukad vestlused, saime hulgaliselt häid ettepanekuid ja mõtteid tegutsemiseks. Näiteks 2. kursus pakkus välja idee roteeruvast näitusepinnast, kus eksponeeritakse uuemaid tudengiprojekte, kombineerituna vana ja väärikaga.

Kristjan Bachmann alustas osakonna tudengitega projekti, milles kaardistatakse ja sõnastatakse ruumiprogramm, analüüsitakse läbi kasutajakogemuse funktsionaalset skeemi ning seeläbi kujundatakse ümber osakonna avalik ruum. Kaasaarvatud visuaalne infosüsteem.

Õppejõududega oleme kokku leppinud vastutusalad ja ajaplaani, mille kohaselt peab nähtava tulemuseni jõudma veel enne jõuluaega. Selle tarvis alustasime mööbli inventuurist, et jõuda arusaamisele, mis põhjusel ja seisundis mingi mööbliese meil üldse on. Ja kellele kuulub. Ja mis on nende väärtus, nii emotsionaalne kui aineline. Nii saame otsustada, mida nendega asjadega edaspidi peale hakata. Näiteks toolidega. Ja uskuge, neid meil on palju. Kui selgus on käes, pakume teilegi!

Fotod: Aivar Habakukk

Skulptuuriosakond

Anne Rudanovski: Mis on vahepeal toimunud? Õppetöö, ikka õppetöö. Seni, kui see uues normaalsuses kontaktselt toimuda saab, tuleb võtta, mis annab. Kontaktid ja aeg on hinnas tõusnud.

Pea kahe kuuga on II kursus jõudnud kaasprofessor Tõnis Paberiti juhendamisel klassikalise portree modelleerimise kursusega hindamisteni, III kursus on süvenenud Robert Broki juhendamisel pikemaajalisse skulptuuriprojekti, mis seob ajastuid ja inimesi. IV kursus inspireerus Anne Rudanovskiga inimkeha plastikast torso modelleerimisel (ainult akrobaadist modell suudab seda!) ja jätkab semestri lõpuni TOY-projektiga. Ja I kursus? Mentorid vanematelt kursustelt on kohanemise lihtsamaks teinud, kõik teavad, kuidas kohvimasin töötab ja esimesed hindamised juba ees.
Jätkub III kursuse kevadine koostööprojekt Rakvere linnaga (juhendaja Leena Kuutma). Tudengid Daniil Piskun ja Gloria Niin teostavad tõkiste prototüüpe, et sealt edasi produktsioonini jõuda.

13. oktoobril toimus Pallase galeriis eesti pisiplastika näituse „Tulvab olemisse“ publikuprogrammi viimane üritus “Kulgemine loomingus”. Vestlusringis arutati kulgemise rollist loomingus, selle võimalikkusest ja vajalikkusest ning sedagi, kuivõrd on tegu meeleseisundiga, mida saab esile kutsuda või soodustada.
Kõnelejate poolelt osales Pallase skulptuuriosakonna professor Anne Rudanovski, skulptor Leena Kuutma, keraamik Tõnis Kriisa, skulptor Silja Truus ja näituse kuraator Heiti Kulmar. Arutelu modereeris maalikunstnik ja kunstianalüütik Kaire Nurk.

23. oktoobrini avatud pisiplastika näitus “Tulvab olemisse” kutsus kunstnikke otsima teoste valmimisel kulgemist ning näitusel eksponeeritud 61 tööd oli avatud konkursi tulemus, mis pakkus vaatajatele mitmetahulist ülevaadet 52 eesti autori loomingust. Lisa saab lugeda Tartu Postimehest.

Fotograafia osakond

Peeter Linnap: Nagu ikka, nagu igal kaksiknädalal – saatsin selgi korral oma osakonna listidele välja abipalve. See kõlas nõnda:
„Tere ! Kas sooviks keegi oma viimase 2 nädala tegemistest või kogemusteks uudiskirja jaoks midagi saata? Mõni pilt? Paar rida teksti?? Mõlemat ? Tänuga ette ! Pro Peeter“

Jään nüüdki taas uudiseid ootama… ehk laekub midagi – ja enamasti on tulemused head ning infosaak rikkalik. Aga – niikaua kui kirjad saabuvad mõtisklegem siis pisut üldisematel teemadel:
Kas meil ikka tehakse huvitavaid töid? Olulisi projekte? Kas meie tehtust midagi jõuab ka kunstiajalugudesse? Kas praegusest Pallasest räägitakse kunagi lähemas või kaugemas tulevikus kui tugevast koolist? Kas fotoosakond on selles koosluses tipus? Kas meil lõpetajate hulgas on kohalikul laval – või mis veel parem – rahvusvahelises mastaabis tuntud kunstnikke? Need on kriteeriumid, mis peaksid olema ausalt täidetud, sest muidu teeme lihtsalt reeglid endale sobivateks ümber ja on oht, et keegi teine ei tea sellest midagi.

Taas on põhjust rääkida meie uuenduslikust suunast – allveefotograafiast. Äsja Aasta Õpetaja tiitlile väga lähedal seisnud Pillery Teesalu on nüüd oma töödega sattunud USA ajakirja Ikelite veergudele lausa ülipika intervjuuga. Vt. https://www.ikelite.com/blogs/features/pillery-teesalu

„From Underwater to Gallery Walls an Interview with Pillery Teesalu“ – Ikelite Magazine 2021

Intervjuus on juttu nii autorist endast, tema eelistustest, sellest kuidas ta Pallasesse õppima sattus ning nendest, kes olid tema suurimateks mõjutajates ja eeskujudeks.
Ikelite on Ameerika allveefotograafia tarvete firma, mille kaameraümbrised, veealuseks tööks mõeldud välgud jmt on kasutuses üle kogu maakera, sh Pallase fotograafia osakonnas. Neid oleme tänulikult nüüdseks kasutanud oma viis või enamgi aastat ja selle aja jooksul on üles öelnud vaid üks aku. Ka ühe veekindla kaamerakorpuse pillasime kunagi praguliseks – ent Indianapolises asuv tehas asendas selle väga mõõduka summa eest kiiresti uuega.

Meenutuseks seda, et Pillery tuli PallasFotosse õppima just allveefotograafiat ja sattus kokku meie USA-st pärit õppejõu Alex Kirkbride’ga. Alexi kutsusin Pallasesse korra juba 2007 ja 2014 tegime temaga Rummus ka esimese kursuse, Alexi näituse ja tudengite väljapaneku Pallase galeriis. Pisut hiljem tegin Pillery’le, kelle diplomitöö oli kokku kolmas omataoline (1. Piret Säde Lain, 2. Sigrid Kuusk) – ettepaneku hakata ise allveefotograafiat õpetama. Pillery võttiski vedu, hakkas tööle ja õpetamine sobis talle sedavõrd hästi, et sel aastal esitasime ta Aasta Õpetaja konkursile, kus ta pääses lausa kolme finalisti hulka! Loomulikult oli ta nende kolme hulgaski parim, aga Eestis võtab nii kardinaalsete uuendustega harjumine pikemalt aega, enne kui sellega ükskord harjutakse…

Kas on Pillery käekäigust võimalik tuletada aga üldisemaid tendentse kunstis, selle rakendamises ühiskonda jmt? Mingis mõttes ilmselt on. On ju allveefotograafia eeskätt lihtsalt „lahe“ meelelahutus, millest inimesed peavad ja mille vilju tahab nii mõnigi oma koduseintel näha. Enamasti on vee all tehtud pildid opitiliselt kaunid, vaatajale „ilusad“ ja erilised just/ ja ennekõike selle fakti tõttu, et nad on tehtud „eksootilises“ keskkonnas.
Just sellega koos näib kaasnevat menu, mille osaliseks mitte just iga kunstnik ei saa ning sellega seoses jääb vägisi mulje, et on toimumas mõningane nihe intellektuaalselt kunstilt kunsti kui meelelahutuse suunas. On ise küsimus, kas see on halb või hea – ent kui kunst muutub kergekaalulisemaks tujutõstjaks, siis paneb see pisut mõtlema.
Minu esimene juhendatud lõpetaja Pille Paalam tegi diplomitööks filmi oma Siberisse küüditatud suguvõsast, mis oli traagiline ja tõsine töö. Samal aastal lõpetas PallasFoto ka tuntud kunstnik Krista Mölder ning veidi hiljem tulid Tiit Lepp ajakirjaga Cheese või Taavi Piibemann oma vaimukate teostega, mis tekitasid vähemasti Eesti kunstimaailmas laineid. Siis omakorda startis rahvusvahelisel areenil Diana Tamane, kes siiani Euroopas, Aasias ja USA-s laineid lööb ja praeguse Eesti kunstnikest maailmas üks tuntumaid kunstnikke on. Viimastel aastatel kisub aga meilgi kunsti asemel rohkem rakendusliku meelelahutuskunsti suunas, mis on neoliberaalse ühiskonna üks paratamatuid kaasusi.

Järgmisi uuendusi prognoosides jääb seega oodata kas sotsiaalse keskkonna uut muutumist või siis endast sõltuvaid innovatsioone. PallasFotos tegeldakse teadupoolest juba mõnd aega ka aerofotoga, kus oluline sõna väljapoole kooli alles ütlemata. Ning muidugi saab uusi tuuli ja innovatsioone tulema meie verivärskest 360-kraadisest ja interaktiivse fotograafia kursustest. Sellele lootes tuleb aga meeles pidada seda, et pelgalt tehniliste uuenduste ja senitundmatute formaatidega kaua ei üllata – vaja on ikkagi sügavat tungimist inimhinge saladustesse ning ühiskonna mõistmisse.
Seda nõuet ei asenda uusimadki tehnilised hookus-pookused või nagu ütles Bertolt Brecht: „uued saatjad vahendasid vanu lollusi – tarkust anti edasi suust suhu“. Just nõnda on lood uute meediumidega, innovaatiliste tehnoloogiate ning ennenägematute keskkondade kuvamisega. Eksisteerib lühike periood, mil „polaroid“, „digi“, „panoraam“ jne fotograafiad on väärtuseks iseeneses ja kõik imetlevad nende võimalusi. Aja jooksul tuleb kunstnikel aga uusi formaate jmt kasutades sinna laadida ka hulga tõsisemaid ja sügavamale ulatuvaid probleeme – et olla ühiskonnas tõeliselt oluline.

Meediadisaini osakond

Jaanus Eensalu: Meediadisaini osakond korraldas XII ööseminari. Nagu ikka andsid tudengid “Meediku” vande ning ühtlasi tõotasid truudust kunstile ja disainile. Kohale oli tulnud meediadisaini paremik, nalja ja pidu jätkus hommikutundideni. Pühitseti sisse kaks esimest kursust, kuna pandeemia tõttu on aasta vahele jäänud! Legendaarne „ÖÖÖÖseminar 2021“ toimus 15. oktoobril.

Maaliosakond

Margus Meinart: Olles juba teist nädalavahetust järjest eranditult akrediteerimislainel, hakkan aru saama, miks kallid kolleegid akrediteeritavate otsingute ajal üles-alla-kõrvale vaatasid… Pusides ja higistades on mõneti lohutav (või kohutav?) kuulda ka aastate pikku koolis töötanud inimesi küsimas … oot-oot, kust ma selle leian….?

Seoses akrediteerimisega täidavad osakonna õppejõud oma tegemistega WD-s TAL andmete lahtreid. Lahtrite rohkust on rõõm näha! Oma tegevusest saadavad ülevaateid ka osakonna tudengid – kolm tudengit ja kaks A4 tegemisi… Otse ja salamisi loen sellest välja mõlema suuna üliõpilaste sisendite ja väljundite kooskõla „pärismaailmaga“. Siin on vastus akrediteerimiskomisjonile.

Meister Indrek osakonnale akrediteerimiseks materjali otsimas.

Teadusseminar „Materjalide maailm“, mis toimus 19.-20. oktoobril oli põnev ja hariv. Restaureerimissuuna tudengid võtsid seminarist ja töötubadest usinalt osa. Olles kindel, et seminari kajastavad põhjalikumalt naha- ja mööbliosakonna ülevaated, siis piirdun siinjuures vaid EKÜ, Kristjan Bachmani ja teiste asjaosaliste tänamise ja kiitmisega. Ainsa ääremärkusena tooksin välja seminaride ja õppekavade ajalise kattumise probleemistiku. Kuidas tudengid saaksid osaleda seminaridel ilma tundidest puudumiseta? Õnneks suutsime (siinkohal tänusõnad Pillele) reorganiseerida õppejõududega koostöös oma õppetegevust nii, et üliõpilased millestki ilma ei jääks.

Merike Kallase poolt läbi viidav töötuba oli „Lõuendikadude täitmine“. Töötoas parandati lõuendialusel maalide rebendeid ning auke eksperimentaalsel meetodil – sulatatava tekstiilipulbri ja lõuendiniitidega ning kruntpastaga.

Töötuba tööhoos. Merike Kallase poolt läbi viidav töötuba „ Lõuendikadude täitmine“. Töötoas parandati lõuendialusel maalide rebendeid ning auke eksperimentaalsel meetodil – sulatatava tekstiilipulbri ja lõuendiniitidega ning kruntpastaga.
Fotod: Margus Meinart, Triinu Meresaar

Ajalehes Sirp oli juttu kunstist, kunstnikest ja kunstiharitusest, selle parendamisest-arendamisest. Pean väga oluliseks, et me osaleksime nendel aruteludel võimalikult aktiivselt ka Pallase poolelt. Seda mitmel põhjusel. Esiteks on oluline olla valdkonna üldkäsitluse juures, selle sees. Muidu kipuvad lõppotsused olema ühepoolsed/pealinnapoolsed. Osalemine otsustusprotsessides välistab võimaluse olla teine/dublant/dubleerija, subjekt. Teiseks sunnib osalemine otsustusprotsessidest meid (kaasa)mõtlema ja vaatama ennast väljastpoolt. Võimalus näha ennast akrediteerija pilguga. Igal juhul jõudu kunstiteemalisest ümarlauast osavõtjatele!

Kaspari algatatud Arvamusfestivali esmaesitlus sel aastal viis päris elava mõttevahetuseni. Kohal olid tudengid kõikidelt kursustelt. Kaasamõtlemine ja -rääkimine oli elav. Praegusel perioodil kiire, selge, siiras ja kasulik tagasiside. Arvamusi pisidetailidest põhimõtteliste muudatusettepanekuteni.

Lõpetuseks lisan siia kaks fotot nädalavahetuse ainsast lõõgastushetkest Brüsseli antiigiturul. Siit saab vajalikke ja mitte nii vajalikke asju osta suuremas koguses.. Kauplesin seal müüjatega minagi …

Antiigiturg Brüsselis.

Nahadisaini osakond

Rene Haljasmäe: Kuigi viiruse uus laine ja jõudmine pallaslaste ridadesse oli ärevusttekitav, kulges õppetöö tavapäraselt. Toimusid loengud, koolitused ning koosolekud ja Eesti Konservaatorite Ühingu teadusseminar, kus osakonnajuhataja esitas nahahoidmise teemalise ettekande.

12.10. toimus esimese kursuse eriala ajaloo loeng Eesti Trüki- ja Paberikunstikeskuses – TYPAs.

13.10. Viidi läbi ülekooliline rebaste massristimine. Nahaosakonna galerii sai uue kuue ja kõigil oli lõbus.

19.-20.10. toimus Eesti Konservaatorite Ühingu VIII rahvusvaheline teadusseminar Eesti Rahva Muuseumis. Materjale ja nende kahjustusi/parandusi tutvustavate ettekannete hulgas oli osakonnajuhataja Rene Haljasmäe esitlus “Augud nahas”. Kõik ettekanded on järelvaadatavad VIMEOs.

Esitluse tiitellehel mitmekordselt suurendatud meditsiinilise nõela auk. Foto: Taavi Tiidor / Internet

8.-23. oktoobrini oli võimalik Rahvusraamatukogus näha hiina vanaraamatute näitust „Tsivilisatsiooni jälg“, milles tutvustati Taiwani Riikliku Keskraamatukogu rikkalikku ja haruldasi trükiseid sisaldavat kogu. Näitus tutvustas vanaraamatu ja paberi arengut ning edendab raamatukultuurilist koostööd ida- ja läänemaailma vahel.
https://www.nlib.ee/et/uudised/tsivilisatsiooni-jalg ilmus kataloog, mida on võimalik peagi näha Pallase raamatukogus.

Erialajuhi soovitus neile kes Pärnu satuvad – IX rahvusvahelise taaskasutusnäituse, kus ka pallaslased esinevad – “ANNA UUS ELU” korraldajad teavitavad, et väljapanek on väga hästi publiku poolt vastuvõetud ning külastajad jagavad ainult kiidusõnu. Sellest tulenevalt otsustati näitust veel kaks nädalat pikendada kuni 7. novembrini 2021.
Siin meedias ilmunud artiklid näitusest:
https://kultuur.err.ee/1608347243/galerii-uue-kunsti-muuseumis-avati-taaskasutusteemaline-naitus-anna-uus-elu
https://reporter.postimees.ee/7341556/reporter-naitusel-anna-uus-elu-vaartustatakse-taaskasutust
https://parnu.postimees.ee/7340821/uue-kunsti-muuseumis-avati-taaskasutusteemaline-naitus
https://epl.delfi.ee/artikkel/94620661/fotod-parnu-uue-kunsti-muuseumis-avati-taaskasutamise-teemaline-naitus
https://virumaateataja.postimees.ee/7343445/ajahambaga-proovitud-prugist-kunsti-teosteks

Vallo Nuust: Paraku on nüüd nii, et alates järgmisest esmaspäevast tõmbame ka Pallases veidi koomale.