Pallase rektori Vallo Nuusti infokiri: Pallase kroonikad 26.04. – 09.05.2021

Alari Kivisaar arutles ühel hommikul raadios interneti üle ja jõudis mõtteni, mis mulle väga meeldis. Ta pakkus, et keegi võiks interneti hommikul kell kaheksa sisse ja kell viis õhtupoolikul välja lülitada.
„Milline suurepärane idee!“ mõtlesin.
Tõepoolest, mõelge ise! Kui palju aega vabaneks normaalsete asjade tegemiseks! Kui paljude inimestega me päriselt, verbaalselt räägiksime, selle asemel, et tšättida!
„Mis sa teed seal?“ hõikan naisele.
„Räägin kolleegiga,“ vastab naine.
No ei räägi ju. Suu ei liigu, klahvid klõbisevad.
Me kõik oleme väsinud uuest koroona-reaalsusest, väsinud arvutisse kolinud koosolekutest, eksamitest, loengutest, virtuaalsest suhtlemisest. Kaugtöö on meid nii totaalselt alla neelanud, et inimesed ei saa enam töö ajal tööle tulla. Ja see on ju iseenesest täitsa absurdne.
Kaks kolleegi vestlesid, oi vabandust tšättisid möödunud nädala keskel ja üritasid leida aega, et üks saaks teisele Teamsi kasutamise kohta (sic!) juhtnööre anda. Asja iroonia on selleski, et arvuti kohta selgitusi jagada on arvutis (tšätis) üsna keeruline. Selleks on parem kokku saada.
– Saame neljapäeval koolis kokku.
– Oi, ma plaanisin tegelikult reedel tulla.
– Ah, reedel ma ei saa. Terve päev on täis.
– Siis esmaspäeval ….
Mis meiega juhtunud on? Töö ajal ei saa tööle tulla, terve nädal aega!
Ka kooli juhtimine käib internetis ja ma olen kategooriliselt sellise juhtimise vastu. Ma tahan inimesi näha. Ma tahan õuel peal Liplapil või Kalamehel nööbist kinni võtta ja küsida, kuidas neil läheb. Ma tahan inimestega arutada ekspromt tekkinud mõtteid ja ma tahan seda teha kohe, mitte nädala pärast.
Täna oli juhtgrupi tšätis järgmine vestlus:
A: „Tere! Kas hommikul kell 9.05 oleks võimalik kiirelt kaitsmiste alguse ja lõpu kellaaegu ja päevade üldloogikat vaadata? Hotell tahab 18.05 täpset infot juba.“
B: „Ma saaks 8.30-9.00 ja siis alates 9.30.“
C: „Homme rektoraati ei ole? Vabandust, homme on kolmapäev.“
A: „8.30 viin last kooli ja 9.30 üldainete hindamisel. Saadan siis eelkaitsmiste graafikud ja eelmise aasta graafikud. Äkki vaatate ise ja saan vastata hindamiste kõrvalt, kui miskit on.“
A: „Üldiseid jooni oleks vaja esialgu, algused ja lõpud.“
B: „Ma viin kl 9 lapselast lasteaeda.“
D: „Mina saan misiganes ajal.“
E: „Mina ka, kui mind vaja on.“
A: „9.30 kuni 17 olen ka homme hindamistel, ainult natuke saan viilida.“
B: „Saada, vaatan üle.“

Tule eile meile … Ma ei tea, mis sügisel saab. Näeme nädala pärast – alates 17. maist on koolid lahti.

Vaikelu Võrtsjärve ääres. Kui koju arvutite juurde saame, siis räägime! Foto: Aldo Luud

Pallase inimeste kaks nädalat:

Õppeprorektor

Kristina Tamm: Hetkel käivad praktiliste üldainete hindamised. See, millega üliõpilased ja õppejõud keerulistes tingimustes on hakkama saanud, tekitab aukartust. Palju tööd ja töid, suurepäraseid, väga häid, häid ja neid teisigi.

See, kuidas akadeemilises kalendris õnnestus aga just need ülipikkade hindamiste päevad sättida maikuu kõige päikselisematele ilmadele, on teine teema. Vabandan siinkohal kõigi asjaosaliste ees! Õnneks on ka hilisel õhtul juba mõnusalt soe, et ratas võtta ja mõned tiirud teha. Või paat.
Viimastel nädalatel on pilgud olnud pööratud tulevikku, huvilised saavad juba SAIS-is tutvuda eksamite üldkirjeldustega. Sisseastumiseksamite ülesandeid saab sel aastal esitada otse kodulehel! Pallasesse tulevatel erasmuslastel on aga võimalik varasemast lihtsamalt tutvuda neile pakutavate ainetega, mis on nüüd Tahvlis mugavalt moodulitena kokku koondatud. Aitäh, Janne, Piret, Riina ja Maiken ja aktiivsed kaasamõtlejad osakondadest!
Osakonnajuhatajad loevad sel nädalal lõputöid. Kus punktis keegi sel teekonnal on? Kas kõik sujub plaanipäraselt? Kas jõutakse tähtajaks valmis? Küll jõutakse.

Arendusprorektor

Ivi Lillepuu: Et see nüüd eelviimane on, see tuli väikse üllatusena 😊 Aga minu tagasivaade…

Kuigi mai hakkab vaikselt juba oma keskpaika jõudma, ei saa ma üle ega ümber sellest, kui palju meediakajastusi me aprillis saime.
Nagu arvata oligi, vaatas pool tutvusringkonda pühapäeva hommikuti Prillitoosi ja tagasiside, et “kuule, Pallas oli telekas!” oli meeldivaks akordiks nädala lõppudel. Meie Peeter, Anne, Kristjan ja Heli nägid ekraanil suurepärased välja! Klipid on lihtsasti järelevaadatavad (ja jagatavad) Prillitoosi FB lehel.

Viljandi valla skulptuurikonkurss tõi kaasa suurepärase drooni abil filmitud auhindade üleandmise video, mida on vaadatud üle 500 korra. Lisaks vallavanema arvamusveerg “Sakalas”, kus ta pikka koostööd Pallasega esile tõstis ning mõnus kulgemine “Sakala” veebiversioonis koos Annega skulptuuri võimaluste ja väärtuste üle arutledes. Lisaks veel ka Anne Kondase Keskuse näituse kajastused.

No ja siis see tähelepanu, mida “Tähendused” said, see oli lihtsalt super! Jättes kõrvale traagika, et vaibad olidki üleval vaid suletud uste taga, teadsid näitusest väga-väga paljud nii Tartu-, Pallase-, kunsti- kui gobeläänikauged inimesed. Tutvuse kaudu püüdsid mõned endised kolleegid valitsuse poolt juba lubatud tundidel näitust vaatama pääseda (mis oli esmaspäeval, kui galerii oli suletud) ja tänu Reeda vastutulelikkusele saidki võimaluse. Olevat olnud väga inspireeriv!
Galerii ja Margus Meinart köidavad meedia tähelepanu ka mais ning juba olen saanud tallinlastelt kinnituse, et ARS-is toimuva Pallase näituse reklaam on nähtav ja huvi äratav.
Kuklas tiksub, et midagi on siit loetelust puudu. Ah jaaaa!!! Telesaade “Kool minu kodus”, Arvamusfestivali plakat ja loomulikult aprilli algul toimunud infopäevad ning neid tutvustavad videod, mis YouTube’is on vaadatavad. Kindlasti oli meedias midagi veel, mis infokülluses ehk minuni ei jõudnudki…
Aitäh kõigile, kes selle suurepärase nähtavuse nimel tööd on teinud! Meist räägitakse, me äratame tähelepanu…

Välissuhete juht

Riina Gendrikson: Viimastel päevadel rahe- ja vihmatormi kätte jäämise kogemus paneb tahtma end kujutleda hoopis Kirkke saadetud maastikele Portos.

Kirkke Soon, fotograafiaosakond, Escola Superior Artística do Porto, Portugal.

Õppeosakond on koostöös erialaosakondadega saanud valmis suurepärase asjaga – Tahvlis on nüüd sissetulevatel üliõpilastel juba enne Pallasesse kandideerimist võimalik tutvuda pakutavate kursustega, vt siin. Kodulehel on saanud täiendust Pallase erasmuslaste kogemuslood, vt siin.
Osakonnad on määranud, kes on nende poolt edaspidi vastutav erasmuslaste virtuaalsete õppeplaanide (Online Learning Agreement ehk OLA) allkirjastamise eest Dashboard platvormil ning esimene OLA on koostamisel.
Soome kehtestatud ranged piirangud riiki sisenemisel on väljakutseks skulptuuriosakonna kuue üliõpilase praktika planeerimisel. Sügiseks Pallasesse kandideerivatele erasmuslastele on tähtaeg 10.05.

Avalike suhete juht

Maiken Austin: Skisofreeniline ilm ja kooliaasta lõpule omane ülitihe graafik ei laseks nagu kevadest rõõmu tundagi, kui poleks kõiki neid asju, mida saab kanda “tehtud” tööde nimekirja.

  • Lõppes minu läbiviidud meediaosakonna erialase ingliskeele loengusari. Kõik, kes kohal käisid ja loengutest osa võtsid, said ka positiivse hinde ja hoolimata sel aastal vaid virtuaalselt toimunud tundidest oli tunne hea. Ma loodan väga, et me kõik õppisime midagi, mina kohe kindlasti just seda, kuidas tulevikus veelgi paremini Teamsis loenguid teha!
  • Suuremalt jaolt võib lõppenuks lugeda ka sisseastumiseksamite ülesannete üles laadimise tarbeks tehtud veebilehearenduse. Nipet-näpet on veel teha, aga Kaspar Tamsalu tehtud soovituste põhjal on meil nüüd olemas leht, mis loodetavasti teeb Pallasesse virtuaalselt sisseastujate elu lihtsamaks ja loogilisemaks. Töötajate oma ka.
  • Pärnu mnt 154 asuvas ARSi projektiruumis on kuni 22.05 avatud Pallase osakondade ühisnäitus, milllega käivad kaasas ka infotunnid, mille jooksul saab täpsemalt teada Pallases toimuva kohta.
  • Pallase galerii naudib samuti lahtiminekut ning üleval on lausa 3 uut näitust! Aiti Valki „Toimumata jäänud näitus“, Danel Ülperi „Otsides muusikat“ ning skulptuuri ja nahadisaini üliõpilaste ühisnäitus „Iga akna taga peitub inimene“.
  • Valitud sai uus üliõpilasesindus, kellega koos kindlasti veel mägesid liigutama hakkame!
  • Üles on saanud mitmed uued huvitavad täienduskoolitused, mida soovitame nii sisseastujatele kui ka muidu kunstihuvilistele.

Ettevalmistamisel on:

  • 1. juunil kell 12-18 viib Pallase üliõpilasesindus läbi lastekaitsepäevaks mõeldud palvelippude kujundamise töötoa Tartu Keskpargis, kus on üleval Charlene Renniti kureeritud Bobby Sager’i näitus “Invisible Sun”. Praegu õmbleme juba palvelippe, mis juunis peale kujundamist Keskparki kaunistama hakkavad.
  • Sisseastumiste reklaamikampaania, mis loodetavasti teavitab veelgi rohkem tulevasi pallaslasi.
  • Mööblidisainiosakonna uue juhataja valimised – juba neljapäeval saab vaadata kandidaatide näidisloenguid.
  • Pallase kaitsmised-lõpetamised-suveseminar-suvekool, mis kõik on ühtviisi olulised, ajakriitilised ja peavad saama kenasti korraldatud ning esitletud.

Raamatukogu

Edith Hermann: Lõpuks jõudis tõeliselt soe ilm kohale. Ülased, nartsissid, hüatsindid, võõrasemad ja veel mitmed teised kevadlilled on õites ja mõned lõhnavad oivaliselt. Tulbid on veel pungades, vähemalt meie maakodus, kuigi linnas need juba õitsevad.

Nädala sees käisin Tartu botaanikaaias kevadet nautimas ning tavalisi ja eksootilisi taimi imetlemas. Loodus lausa haarab endasse ja rohelised põllud, rohumaad ja puud on nii hõrgud ja varjundite rohked. Sellele järgnes veel emadepäev. Üks väga tore pühapäev, kus kogu pere oli jälle koos, käisime matkamas ja istutasime taimi. Eelmisel pühapäeval tegime matka ümber Pühajärve, seekord matkasime lihtsalt kodukandis ja mõlemad korrad olid meeleolukad ja mõnusad käigud.

Raamatukogu töötab endises rütmis. Kahe nädala peamised märksõnad olid uued raamatud ja veebiseminarid.
Raamatukogus on avatud uus näitus „Uudiskirjandus 142“. Väljas on peamiselt Eesti Kunstimuuseumilt vahetusena ja annetusena saadud ja ka ostetud raamatud. Loomulikult kõigile kõik meie uued raamatud ei pruugi huvi pakkuda, aga üks on kindel, et halva kvaliteediga teoseid me kogusse ei hangi. Aastatepikkune hea koostöö EKM raamatukoguga on viinud selleni, et oleme sealt saanud peale vahetuste ka annetustena väga väärtuslikke raamatuid.

Kandsin inventuuriraamatusse käesoleva aasta ostud. Need raamatud tulevad uudiskirjanduse näitusele alles hiljem, aga ühe vihje siiski teeksin. Tallinna Ülikoolil on väga hea kirjastus ja see annab välja harivaid, huvitavaid ja hästi tõlgitud teoseid. Vaatasin üle, mis meie lugejat nende 2020. ja 2021. aasta väljaannetest võiks huvitada või mis võiksid inspireerida ja ostsin üle kümne raamatu.

Ainult üks näide, sest seda raamatut on meie lugejad juba soovinud: Pilditegu : Frankfurdi Adorno-loengud aastast 2007 / Horst Bredekamp; saksa keelest tõlkinud Mari Tarvas; [sisutoimetaja ja järelsõna: Krista Kodres; kujundanud Sirje Ratso; Tallinn: TLÜ Kirjastus, 2020.
Mind ikka endiselt siiralt rõõmustab kui sirvin, vaatan või loen ja võtan arvele häid kunstiraamatuid. Ainus mure, et jõuaks ise neid ka rohkem lugeda, sest valikut on.

Teine märksõna oli veebiseminarid.
Mina osalesin ühepäevasel Rahvusraamatukogu ja Hoiuraamatukogu korraldatud säilitusalasel seminaril „Raamatu teekond: loogeldes loojangu poole“. Kuigi pealkiri võiks eeldada paberkandjal raamatu hääbumise lugu, siis tegelikult jäi kõlama hoopis vastupidine. Traditsiooniline raamat elab edasi oma elu, aga nõukogude ajal tohututes tiraažides trükitud ja tänaseks kasutuks muutunud raamatutega probleeme siiski on. Neile otsiti koos ning Gerda Kulli-Kordemetsa ja Kalju Tammaru eestvedamisel vastust. Ideid oli, aga väga hea lahenduseni veel ei jõutud. Meie jaoks oluline teema, sest tegelesime sama probleemiga projekti „Sajad raamatud“ raames 2019. aastal.

Fotograafia osakond

Peeter Linnap: Lubati, et seekordne olevat eelviimane infokiri. Nende kirjade tegemist alustan ma tavaliselt ringkirjaga. Saadan osakonnas enamvähem kõigile välja teate, et …“kui teil on midagi märkimisväärset toimunud v toimumas, palun andke aga teada!“ Seejärel pildid – need tulevad enamasti siis kui infokiri juba valmis ja isegi juba ära saadetud. Selline on elu, nagu öeldakse.

Teisisõnu plaanid ja kontseptid on mõneti omaette maailm, ja asjad „seal väljas“ nagu omaette. Need kaks kohtuvad ainult mõnikord, enamasti on nad teineteisest erinevad.
Endiselt – mulle laekub riburadapidi kirjutisi visuaalsemiootikas, mõned päris huvitavad, teised üsna tavalised, n-ö keskelt läbi. Ma palusin need endale jooksvalt, valmimise järjekorras saata ja nüüd tuleb mulle veel mõnda aega igapäevaselt kirjatükke, kokku umbes 43. Kui neid võrrelda aastate lõikes, siis hakkab silma, et tekstid saavad kiiremini valmis ja on igal aastal järjest lühemad. Kui 5 aastat tagasi, millal umbes selline lühenemine algas, oli keskmiseks essee pikkuseks ca 2.5 lk, siis nüüd on see kompresseerunud ca 1.5 leheküljeliseks.
Millest see võiks rääkida, millele viidata? Milliseid sotsiokultuurilisi protsesse peaksime „lühenemise“ tagant aimama? Kiirus? Jah, kuid mitte ainult. Lihtsalt kiire hakkas meil juba 100 aastat tagasi.

Vaade Riina Varoli portreedele ARS-i näitusel. 2021. Fragment Madis Liplapi fotost.

Info pakkimise, formaatimise ja edastamise viisid? Ilmselt on siin tunduvalt rohkem reaalset mõju. Arvutikirja lühendid, paueka-presentatsioonid, chatid täistekstide asemel, SMS-id, messangeri teated, WhatsAppi emotikonide, smailikonide ja teksti kiirkokteilid? Kindlasti.
See lühenemine on sama protsess, mille käigus on redutseerumas ka reaalne lugemine, vana hea ilukirjanduse, belletristika nautimine, mis lõpeb „suure lugemusega“, erudeeritusega nii nagu me oleme harjunud seda mõistma. Ühesõnaga poeetikat on justkui järjest vähem, infotekste aga muudkui rohkem. Ma ei pea isegi silmas nn „tõejärgse“ või hoopis „vale-eelse“ ühiskonna libateooriaid ei võta keegi eriti tõsiselt, enamik meist pole sellistest isegi mitte kuulnud.

Eva Kram/Pillery Teesalu

Pallas tegi Tallinnas näituse, Liplap kureeris ja riputas, meie ülejäänud lõime kaasa. ARS-i maja on kummaline koht. See paikneb mürarohkel Pärnu maanteel, endise „Kalevi“ kommivabriku hoone vastas, mis Tallinna mentaliteeti tundes tähendab, et seal ei käi hordide viisi linnarahvast. Küll aga liigub seal erialainimesi, kelle selles hoones on ateljeed, stuudiod jmt. Lähiajalooline „ARS“ ise tähendas rahvakeeli Anna-Raha-Siia, viidates selles kunst-tööstus-kombinaadis valmistatava toodangu kõrgetele hindadele. Seda toodangut peeti üsna mainekaks, tõsist konkurentsi pakkus vaid kodus oma tarbekunstiobjekte loonud inimeste ühendus „UKU“. Üks oli unikaalsem, teine tööstuslikum. Nõnda ei oska ma arvata kui suurt otsest „tolku“ näitusest reaalselt on, aga võime öelda, et see tuli üsna nägus ja professionaalne.
PallasFotot esindavad näitusel meie värske lõpetaja Riina Varol oma „soonivalt seotud portreedega“ ja duo Eva Kram/Pillery Teesalu, kes panid välja foto vahenditega loodud Renessanssiliku kompositsiooni inimestega veealuses keskkonnas. Sellesama, mis oli menukas Matera linnas Itaalias, kui viimane oli aastakes tagasi parasjagu Euroopa kultuuripealinn.

3 kursuse hindamine läks ladusalt, diplomandid teevad… ei midagi muud kui oma diplomitöid ja vaid 1. ja 2. kursus valmistuvad hindamisteks ja eksamiteks. Tunne ja eelaimus tulemuste kohapealt on igatahes üsna helge.

Kui kogu Pallas valmistub ka sisseastumisteks, siis nii teeb seda ka PallasFoto. Maiken Austin oli käsile võtnud sisseastumiste tulemuspoole lihtsustamise võrreldes eelmise aastaga ja sellest kui keeruline uue keskkonna loomine tegelikult on, annab märku kasvõi paar elementaarset seika. SAIS-i infost lähtuv süsteem peaks senised ülesalaadimiskesk-konna kaustad asendama pealtnäha lihtsamate väljadega, mis tuleb täita. Ja kohe tekib rida küsimusi nagu iga uue asjaga ikka: „Kas tehtud tööd peaks üles laadima KOHE – või kõik koos, lõpus?“ Või et „kas tudengid ise ja eksamikomisjon NÄEB KOHE tulemusi“, mis oleks samuti loomulik ja loogiline. Oleme isegi hinnanud kahe eksami vahepealsel ajal varasematel aastatel. Mulle tundub vastupidine – tööd laetakse üles lõpus – mitte nii loogiline, sest põhimõtteliselt annab selliselt programmeeritud olukord võimaluse oma töid muuta, vahetada jmt. Nõnda jäi fotoosakond selle variandi juurde, kus kõik toimub KOHE. Elu on õpetanud, et mida inimene teha saab, seda ta ka tihti teeb. Sama põhimõte kehtib muidugi ka positiivse poole pealt – kui me oma plaanitu KOHE ellu viime, on see tehtud! Ja vastupidi.

 

Andero Kalju. Ülaltvaade 2021

Rahvusvaheline suhtlus, eriti siis veel akadeemiline suhtlus, eeldab rohke energia panustamist – aga ta tasub ennast ka kümnekordselt ära. Monokultuurid kipuvad liiva jooksma, erinevustes on jõud ja info liikumine, ideedest ja inspiratsioonist rääkimata. Meil on aegade jooksul olnud vahetustudengeid, kes on jäänud aastaks – isegi on neid, kes lõpuks kogu stuudiumi läbi teevad. Maailm on praegusel ajal avatud paik ja tuleb kõvasti pingutada, et olla sellel suurel globaalsel haridusmaastikul „turul“ atraktiivne! Tundub, et see on meie koolis üsnagi õnnestunud.
Üks juhtum väärib praegusest fotograafiamaailmast kindlasti veel tähelepanu. Pruukis vaid meie ekspeamisnistril Jüri Ratasel FB-i postitada töine kuvand iseendast – kui sellele langes vasakult ja paremalt, ülalt ja alt peale terve rida replikaid, reinterpretatsioone jmt. Nüüd, selle näite varal pole midagi lihtsamat kui seletada tudengitele küsimust „mis on postmodernism!“. Sain ühte varianti rattapildist kasutada ka lausa klassikalise fotoajaloo eksami küsimusena. Muuhulgas monteeriti see palgi-ja-saega figuur sajandialguse New Yorki kõrgehitusfotole ja tudengite hulgas läks autorsuse kohapealt soomeugri keskkonnas tavatult tuline vaidlus. Ja veel – semiootika aine seisukohalt toimub selle fotoga seoses embleemi moodustumine otse meie silme all. Viimases võib veenduda allpool avaldatud pilte vaadates. Elementaarne visuaalne semiootika!

Jüri Ratas töötamas. Autori erakogu FB. LÄHTEPILT ehk ALUSFOTO Mihkel Tiganik 05.05.2021 FB

Peeter Oja palgiga. Peeter Oja erakogu. Vanaema, kes saab kõigega hakkama. Arvo Meeksi foto L-E Postimees

Maaliosakond

Margus Meinart: Kui asjad ei lähe nii, nagu nad peavad, siis lähevad nad teisiti. Lähevad nii, nagu ette nähtud. Nõnda läks restaureerimistudengite Repinderi maja kaseviha/luuamarmori ja lambriide rekonstruktsiooni taastamisega… Aga me ei alistu ja kohe peale hindamisi tahavad tudengid sinna tagasi minna ja alustatu lõpuni viia.

Teisipäeval sõidame Heli, Tuuli ja Randel Saveliga Perile, kus kolhoosi (kultuuri)keskuses Andrus Kasemaa Mahtra sõja teemaline seinamaal just taastatud sai (Randeli lõputöö osana) ja seejärel ilmusid kõlakad keskuse mahalammutamise plaanidest. Tuuli sõnul on tunne, et tehti justkui liivamandalat…. Filosoofilises plaanis võib pidada kogu meie kultuuri üheks liivamandalaks, kui see kedagi nüüd lohutama või rõõmustama peaks.

Osakonnaga seotud kaks maalinäitust said avamiskõlbulikuks. Esimene neist on Danel Ülperi näitus Pallase galerii II korrusel, pealkirjaga „Otsides muusikat“. Näha saab üheksat maali, ühte objekti ja kuulata ühte helitööd. Tegemist viimase kolme aasta vabaloomingu paremikuga.
Lehekuul, 2021. aastal ütleb Danel oma näituse saatetekstis järgmist: „ …tavaliselt on minu jaoks maalima asumise impulsiks mõni elamus, mida võiks võrrelda muusika kogemisega. …muusika otsimine tähendab minu jaoks nii inspireerivate elamuste ammutamist kui ka püüdlust saavutada “helilooja” positsioonis, miski mis moodustab iseseisva kunstilise terviku.“

Danel Ülper,„Autoportree-varjuga“

Teise näitusena mainiksin enda maalide väljapanekut, ERM-i kohviku seinal. Näituse nimeks sai „Olematu linn“. Tööd päris viimasest ajast, eelmise aasta lõpust ja selle aasta algusest. Üks väike lõik ka minu saatetekstist: „Nõnda kui muusikast, on ka maalimisest raske rääkida. Võrdleksin värve helidega. Värvi- ja helielamus tungib meisse ilma, et seda tõlgendaksime või mõistusega vahendaksime. See on üks võimalus.“

Margus Meinart, “Püramiid kerkib Tartusse”.

See, et võrdleme ja seostame maalimist muusikaga on meil kummalgi isetekkeline ja omavahel täiesti kokku leppimata.

Osakonna igapäevasündmused liiguvad netipõhiselt. Südamest loodan, et uus kooliaasta tuleb, mis see sõna siis on… kooliõppes ja lähikontaktne ja silmast-silma põhine.
Lõpetajad tilgutavad oma materjale vastavatesse kaustadesse, meie ergutame, juhendame, õpetame ja elame neile kaasa. Lõputööd on eripalgelised, mõned luulelisemad, teised asisemad, kolmandad mõlemat.
Ootame hindamisi ja mina ootan aega, millal saan öelda järjekordse teematõstatuse kohta – et jah, seda ma juba tean…
SÜKU fännina olen muidugi sillas. Esialgu. Kõhklusi ei ole, aga kahtlused on, et nii lihtsalt nüüd ka kõik ei lähe. Head meelt tegi Mart Kalm, kes võttis ette ja kuulutas, et linnasüdames peab olema kõike, kaubandust ja kultuuri, kontoreid ja rohelust (see viimane on küll minu lisandus). Alles siis hakkab linnasüda kenasti tuksuma, või nagu eelmainitu sõnastas – tagab elu vibreerimise. Loodame, et väljume sellest „ususõjast“ pargi- ja SÜKU-usuliste vahel, ning liigume edasi mõne teise platvormi põhjal. Kultuurigeograafia keskpunkt ei peaks Tartus küll Lõunakeskuses ja selle ümbrus olema. Seal, kus midagi teha-näha, sinna liiguvad ka inimesed. Tahaks inimesi näha Tartu kesklinnas, meie linnasüdames.
Kirjutasin nädal tagasi SÜKU kohta ka artikli, mis jääb tõenäoliselt ilmumata. Lisan siia lingi artiklile juhuks, kui kellelgi peaks huvi olema. Tänan siinjuures Vallot ja Pillet!

Tekstiiliosakond

Aet Ollisaar: Kaks nädalat külma kevadet on läbi. Ühest küljest on see masendav külm kõiki ära tüüdanud, teisalt aga annab see ajapikendust ja võimalust rahulikult tööd teha. Sest kui ükskord lõpuks soojaks läheb… Täna tuli lõpuks päike ja soojus, kraadid akna taga kerkisid hooga järjest kõrgemale. Tekstiiliosakonna põhjapoolsed ruumid on hämarad ja jahedad kõigele vaatamata. Veab neil, kel koolitööd selleks aastaks valmis hakkavad saama!

Hindamised on hoos, järgnevalt ülevaade kahest hindamisest mis on just läbi on saanud.
27ndal aprillil toimus tekstiiliosakonna ll kursuse õppeaine “Kollektsiooni planeerimine” arvestus. Tudengite tööd said esitletud tavapärasest teistsuguses keskkonnas – nimelt Aparaaditehase hoovil asuvas kasvuhoones mõnusa loomuliku valgusega. Kursuse juhendaja Kairi Lentsius kutsus tudengite moekollektsioonide kavanditele ja kontseptsioonidele tagasisidet andma ka Annika Kiidroni, kes on tekstiiliosakonna vilistlane ja selle aastane Hõbenõela nominent, ning Liis Tiisvelti, kes on õppinud rõivaala ressursikorraldust ning hiljuti loonud iLLIMORi nimelise brändi. Tudengite tööde kõrge ja ühtlane tase ning omanäolised lähenemised said ohtralt kiita ning iga üliõpilase tööst võiks mõni praktiline töö kindlasti edasi arenda.

Juhendaja Kairi Lentsius: “Lahe on ka näha, kuidas juba teise kursuse moeprojekti juures tuleb esile, et üks tudeng on eriti tugev värvide ja mustritega töötaja, teine vormidega katsetaja ning mõni on hoopis illustratsioonide loomisel meister.”

2. kursuse tudengite Kollektsiooni planeerimise õppeaine hindamine Aparaaditehases, foto Kairi Lentsius.

Digitaalselt juhitava žakaartelje kasutajate ja juhendaja okkaline teekond kulges sel aastal läbi konsulteerimise Norra ja Soome ekspertidega, varuosade tellimise ja päädis lõpuks ka segadustega kompressori töös. Siiski saab öelda, et lõpp hea, kõik hea: semestri lõpuks valmis Pallasele pühendatud põnev pildigalerii. Sama ülesandega alustasime eelmisel kevadel, mil tudengid said tegeleda vaid failide ettevalmistamisega, kangaks kooti eelmise aasta failid tänavusel sügissemestril. Kui lõpuaktus peaks siiski toimuma taas meie kooli õuel, siis tekstiiliosakonnal on välja pakkuda põnev pallaslaste galerii kahe kursuse tudengite töödest (pakkumine on juba kujundajale edastatud!).

Liina Kool: “Käesoleva aasta kolmanda kursuse kevadsemestri plaanipärases õppeaines „Digitaalne žakaartelg“ oli tudengite ülesandeks kududa kangaks kuulsate pallaslaste teoseid. Pallaslaste teoste fotod leiti internetist ja töödeldi Adobe Photoshop programmis ja muudeti nad meie osakonna kõige kallimale 😊 seadmele TC-1 arusaadavaks, valiti sidused ja koelõngad ning asuti kuduma. Algajatel žakaarkudujatel oli võimalus kasutada kuni 5 värvi lõnga ühes teoses.”

Mõned näited kursusest. Tudengeid juhendas Liina Kool. Fotod Liina Kool ja Aet Ollisaar.

ARSi majas Tallinnas on maikuus avatud Pallase erialaosakondade ühisnäitus. Tekstiilitudengid osalevad väljapanekus kuue teosega mis avavad õppekava laiapõhjalisust.
Tekstiiliosakonna töödest on näitusel esindatud Maarja Kaasiku ja Kairi Palmi ühisloominguna valminud moodulvaip RUUT; Liisi Tamme, Anett Niine ja Marge Alliku moekollektsioon KARgE; Liisi Tamme ja Anett Niine moekollektsioon WEAWE; Yuuki Vähi lõputöö “Hilisõhtune kohvipaus” ning Anneli Kurmi gobelään “Öösel” ja lõputööna valminud žakaarkangas “Vakatus”. Tekstiiliosakonda tutvustab näitusel osakonna juhataja prof Aet Ollisaar 18. mail kell 12-14.

RUUT on mänguline sisustuselement, mis aitab eneseisolatsioonis olles aega mitmekülgsemaks ja põnevamaks muuta. See on unikaalne paneelvaip, mille osi saab omavahel vahetada ning seeläbi radade mustrit muuta. Vaiba pealmisel küljel on taftitud labürint, mida saab kasutada koduse minigolfi rajana. Vaibatükke ümber pöörates leiab teiselt küljelt omaette seikluse – vineeri sisse on graveeritud mängud, mida üksi või mitmekesi mängida. Mängude seas on malelaud, trips-traps-trull, hiina kabe, reis, tsirkus, tik-tak, alias ja maakaart. Komplekti kuuluvad ka malendid ja viis erineva disainiga mängunuppude komplekti. RUUT pakub tegevust erinevatele vanusegruppidele, üksinda kasutades või ka suuremale seltskonnale.
Paneelvaip on taftitud villasest lõngast, vineeri pinnale on mängud graveeritud laseriga. Vaiba alla on lisatud stoppernupud, et takistada libisemist ja põranda kahjustamist.

Fotol esiplaanil RUUT – Pallase tekstiiliosakonna ja mööbliosakonna koostööprojekti raames valminud käsitaftingvaip. 2021

Disain ja teostus Maarja Kaasik ja Kairi Palm
Juhendajad Keret Altpere, Madis Liplap, Aet Ollisaar, Jaak Roosi
3D tehnoloogia: Pallase skulptuuriosakond, Rasmus Eist

Fotodel esiplaanil mannekeenidel näide moekollektsioonist KARgE ja WEAWE.

KARgE, Marge Allik, Anett Niine, Liisi Tamm 2020
Silmuskudumikollektsioon KARgE põhineb kohaliku lambavilla kasutamisel ning on alguse saanud Pallase tekstiiliosakonna rakendusuuringust. Kollektsiooni läbivaks mustriks on lainetav siksakjoon, mida on kasutatud ka rahvarõivaste kaunistusena. Ornament sümboliseerib nii ussi (kodukaitsja), metsa või voolavat vett – neil kõigil on kaitsev vägi. Autorid: Marge Allik, Anett Niine, Liisi Tamm.
KARgE on alguse saanud Pallase tekstiiliosakonna kollektsiooni loomise õppeainest, mida juhendasid Kristina Paju ja Maarja Tamjärv. Kollektsiooni KARgE on varem eksponeeritud ka galeriis Pallas, Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu Kaarmanni kaupluse aknanäitusel ja Eesti Moe Festivali raames toimuval moeetendusel OmaMood.

WEAWE, Anett Niine ja Liisi Tamm 2019
WEAWE (‘We weave’ – me koome) on Anett Niine ja Liisi Tamme koostööna valminud kollektsioon, mis ühendab endas skulpturaalse vormi ja mängulise materjali. Innovatiivsel kangatehnoloogial põhinev kollektsioon kasutab suuri tekstuure, mahulist materjali ja pakub MultiWeave (3D-kudumine) tehnoloogia abil riiete loomiseks uusi võimalusi. MultiWeave on Pallase tekstiiliosakonna professor Kadi Pajupuu leiutatud uudne kangaloomise tehnika, mille kohta saab rohkem infot SIIT.
Kollektsiooni WeaWe on esitletud ka ERKI moeshowl, New York Textile Month raames korraldatava ülemaailmse tekstiilitudengite konkursi Dorothy Waxman Prize finalistide näitusel ja Disainiööl.

Läheneb Eesti Moe Festival ja vaikselt hakkab ilmuma meediakajastusi ka meie tudengite osalemise kohta. Tekstiiliosakonna villa rakendusuuringu tulemused elavad oma elu edasi tudengite moekollektsioonides – Lõuna Postimees kirjutab Marge Alliku uuest kudumikollektsioonist artiklis „Kohalik lambavill pürgib moetööstusesse“.
Joone sai alla piltvaipade näitus TÄHENDUSED galeriis Pallas, mis läheb ajalukku näitusena mida kunagi ei avatud. Rõõm oli märgata, et meie postitusi sotsiaalmeedias panid tähele ka need vilistlased, kes muidu väga aktiivselt ei ole meie uudiste jälgijad või pole sellest vähemalt otseselt märku andnud. Jäädvustasime näitust nii videol kui fotodel, samuti sai tänu näitusele taaskord üle vaadatud ja uuesti siltidega varustatud suur osa metoodilise fondi piltvaipade kogust. Hea meel on ka sellest, et kohtasin Tallinnas ühte algusaegade vilistlast, kes oli näinud oma 1998. aastal valminud gobelääni näitusel ja saanud sellest innustust oma kaua aega tagasi plaanitud vaip valmis kududa.
Suur tänu näituse toetajatele: Marju Roos, Liina Kool, Reet Pulk-Piatkowska, Piret Kaevats, Peeter Linnap, Robi Zuts, Andero Kalju ning näituse kaaskuraatorile ja kujundajale Madis Liplapile.

Hertta Võido gobelään Dialoog puhkeb uuesti õide.

Näituse meediakajastused:
https://kultuur.err.ee/…/naitus-pallase-galeriis…
https://kultuur.err.ee/…/pallase-piltvaipade-naitus…
https://tartu.postimees.ee/…/vaipu-paistab-aknast-ja…
https://pallasart.ee/pallase-tekstiiliosakonna…/
https://pallasart.ee/pallase-galerii-naitusel-saab-naha…/
https://www.err.ee/…/galeriid-ja-muuseumid-ootavad…

Nende nädalate sisse mahtus veel palju koosolekuid, lõputööde juhendamist, suure hulga talvepuude ladumine, uue vaiba kudumine ja aasta lõpus valmis saanud tööde viimistlemine, kevadnäitus Tallinna Kunstihoones (Kevadnäitusele pääseb korraga 27 inimest ja ukse taga oli järjekord!), uus Eesti Tekstiilikunstnike Liidu näitus ja Pallase näitus ARSi majas, Kultuurkapitali infopäev… ja muidugi emadepäev!

Meediadisaini osakond

Jaanus Eensalu: Kirjakunstnik Mart Anderson, kes loonud kuulsa fondi ka eesti jalgpallurite särkidele, tegi nüüd uue kirjastiili Estonia rahvusooperile.

Marko Kekišev: HGFD rahvusvahelise näituse, teemal ABSURD tulemused on minu FB lehel. Koduses IPladis neid pilte ja sisu ma kahjuks kätte ei saa.

Meie tudengid ja vilistlased läbisid tiheda žüriisõela, teoseid oli kokku 448. Sai ka käivitatud HGDF “Eesti plakat” žüriitöö, osakonnast on žüriis lausa kaks spetsialisti, Jaanus Eensalu ja Marko Kekishev. Ja konkursil nagu alati ka meie tudengid ja vilistlased rinda pistmas. Tulemused selguvad osalejatele 11. mail. Lootus on, et 29. mail ka mõlema näitused Haapsalus avanevad. Aga avanenud on HGDF külalisnäitus “Tänapäeva Hiina kultuuriplakat” Viljandis. Seetarvis on vaja ronida Viljandi vanasse veetorni. Soovitan, see on kergelt juba sport, plakatite ülesvedu pakkus lihaspinget ja ekspositsiooni sättimine aprilli lõpus osutus karastavaks.

Lisaks on tore meel teatada, et plakat “Mehed Pallasest” osutus Boliivia Plakatibiennaalile valituks. See biennaal on Ladina-Ameerikas kujunenud rahvusvaheliselt oluliseks/ märgiliseks. Ja tudengite teosed hindamiseks laekuvad, laekuvad veel ka homme. Eks mõni märkus on veel asjakohane aga tundub, et selle kaugtöö tulemused on väärikad. Kes küsib, see saab on muutunud uueks standardiks.

Nahadisaini osakond

Rene Haljasmäe: Seda aega iseloomustavad tegevused – konsultatsioonid, iseseisev töö, konsultatsioonid ning hindamised ja siis veel järgmised hindamiseelsed konsultatsioonid. Kuigi kontakttundide aeg oli piiratud võib tudengite õppe lõpptulemuste ja loovusega vägagi rahule jääda!

Aksessuaaride disain. Moeprojekti hindamine, III kursus, juhendas Kerli Jõgi. Antud kursuse raames tuli leida lähtebränd ning luua selle kevad/suvise kollektsiooni põhjal tudengipoolne aksessuaaride minikollektsioon.

Evelin Kõur, visandid.

 

Märt Puusta, “Barnfind” tehniline joonis ja lõpptulemus. Kullake-Aleksandra Kask, lõpptulemus ja detailid.

Nahadisain. Nahkobjekt. II ja III kursuse hindmine – naha kõrval innovatiivsete matejalide nagu pinatex ja korktekstiil kasutamine, juhendas Kerli Jõgi.

Alba Aufleger, tööproovid ja peakate. Renata Uvarova


Evelin Kõur ja lehtkuld korktekstiilil

Õhtul kanti ZOOMis üle Briti Köitekunstnike Ühingu presidendi Lester Caponi loomingu virtuaal-loeng ´a little too much is just enough for me.´
K. 28.04. Toimus paberirestaureerimise aine hindamine, juhendas Rene Haljasmäe. Aine käigus tuli luua paberirestaureerimise näidisvihik, korrastada raamatukogu kunstiajakiri ja leida isiklikust kogust sobilik paberalusel objekt ennistamiseks.

Polina Richteri perekonda on mitu põlve kuulunud Gogoli kogutud teosed ja kassid. Pildil ”kassiküüne kahjustusega” leht enne ennistamist.

 

Geterly Sepp, objekti lugu: Eesti NSV sünnitunnistus, mis kuulub vanaisa Einarile, kelle karmanis on olnud see pikki teid tema nooruspõlves.

Erialase projekti arvestus. Projekti raames korrastasid II ja III resttudengid Nahadisaini osakonna metoodilist fondi. Tehti 407 fotot, koostati 212 kirjet, valmistati 79 karpi, kujundati 132 etiketti, neist kleebiti 92, parandati 4 objekti – tehti väga suur töö ära! Plaanis on kogutud digitaalne materjal vormistada digiarhiivi kõigile kättesaadavaks.

Gregor Kiin: “Selle aine jooksul käisid päris paljud objektid minu käest läbi eriti pildistamisel kuid kõige rohkem jäid mulle silma 80- ja 90ndatel tehtul voolimis tööd. See detailsus oli väga silma paistev ja hea vaadata. 2000 algul oli näha kuidas fondi oli jäänud palju liimita köiteid kus oli palju kasutatud nahka karvkattega.”

ZOOMi hilisõhtune arutelu Harry Ransomi Keskuses (Texas) “Kogude ühendused: renessansi humanism islami kaante vahel.”
FB-s Muinsuskaitse Virtuaalne infopäev: korralda üritus Muinsuskaitsepäevadel (9.-12.09)

Perioodi teise nädala esmaspäeval leidis aset Pallase ülevaate-näituse ülespanek ARSi Projektiruumis. Madis Liplapi kujundatud “Eutektikum” väljapanek tuli vaoshoitud ja maitsekas – soovitan kõik Tallinnas pesitsevad sõbrad-tuttavad seda vaatama saata.

Väljapanekus on objektidega Nahadisaini osakonna lõpetanut Stella Soomlais, Reti Jänesmägi, Helene Sepp, Marju Täht, Ariana Rassulov, Maris Pill, Marlen Sepp, Mariana Jürimäe ning posteritel Sille Sikmann, Livika Lahesalu, Egge Edussaar, Stella Soomlais, Tiiu Niinemets, Kaire Avi-Kinnunen Dorel Sabre, Tuuli Jõesaar ja Anneli Alton.

Algas 10. maini kestnud Eesti Sohva 2021 nahajääkide ideekonkursi rahvahääletus, kus osales Pallase tudengeid ja õppejõude.
Teisipäev oli SUUR näituste taasavamiste päev – üle pika aja avati üle vabariigi kõiki suuremad galeriid. Sai üle vaadatud kunstiruumid Tartu Kunstimajas ja Tarmusis. Viltuses muuseumimajas ütles piletimüüja rõõmsalt, et olen esimene külastaja! Tundsin ennast 40 minutit peale muuseumi avamist olümpiavõitjana! Ütlesin, et meesterahvas esimese ostu tegijana toob õnne 😀 Teisel korrusel oli näitusevahetus, mõistlik on minna kui uus väljapanek on valmis. Noora majas oli üleval Rahvusarhiivi konservaatorite paberikunsti näitus “Ära viska mind ära!” mille koostajate hulgas olid nahadisaini osakonna õppejõud Küllike Pihkva ja vilistlased Liis Turnau ja Dorel Sabre.

Paberinäitus on arhiivis nüüdseks läbi kuid mõte on seda eksponeerida nahadisaini osakonna galeriis III korrusel. Õhtul jõudsid osakonna To-305 õppeklassi kaks suurt eritelimusel lisalauda, mis peaks leevandama ruumis tööpindade puudust.
Õhtune kunstnikuvestlus Zoomis: Reframing Japonisme Hardvardi Kunstimuusemis.
Kolmapäeval (5.05) toimus Kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali infopäev veebis.
Skulptuuri-naha osakonna ühisnäitusel “Iga akna taga peitub inimene” kureerisid ekspositsiooni nahatudengitest Kullake-Aleksandra Kask, Stefani Vissel, Evelin Kõur, esinejate hulgas on ka Liis Tisler, Riina Raudson, Helen Strom ja Netty Muld. Näituseprojekti õppejõud oli Gertrud Kinna.

Esiplaanil Kullake-Aleksandra Kase ja Evelin Kõuri installatsioon. II ja III kursuse nahatudengite eksponaadid.

Rahvusraamatukogus toimus samal päeval säilitamisalane e-seminar “Raamatu teekond: loogeldes loojangu poole.”
Reedel sai alustatud paarisnädala aruande tegemist aga kanti ka üle ZOOMis emeriitdotsendi Matti Laane loeng laseritest ja kunstiobjektide laserpuhastusest.

Kokkuvõtteks teisel teemal – kindlasti paljud on näinud dokumentaalfilmi Ülo Soosterist, mis oli huvitav ülevaade ühe avangardistlikust eesti kunstniku käekäigust Hiiumaalt läbi Siberi Moskvasse… Aga erialajuhi soovitus on seekord kutse vaatama hoogsat USA doki maailma tippkunstist ja -kunstnikest, kunstioksjonite pidajatest ja kunstikogujatest, nende väärtushinnangutest.
Kes pole näinud, siis Jupiteris on kuldse palmioksaga pärjatud Ruben Östlundi kunstipõnevik “Ruut” (The Square, 2017) ka järgivaadatav…

Mööbliosakond

Jaak Roosi: Peale pikka ootamist, kuniks saabuvad tellitud seadmed, sai paika mööbliosakonna fotovõimekuse/dokumenteerimise uus tase. Kaks ledvalgustit koos softboksidega võimaldavad koos uue fotoaparaadiga mööbliosakonnal kasutada oma fotostuudiot.

See peaks kergendama ka fotograafiaosakonna stuudiote koormatust, kuna osa õppetööst saab teha erialaosakonnas. Aitäh fotoosakonnale ja eriti Madis Palmile, kes aitas agretatuuri üles seadas.
Samas viis ta läbi ka esimese fotosessiooni, üht lõputöö objekti ülespildistamist juhendades. Samaagselt on planeeritud jägmist dokumenteerimise taset – see tähendab 3D meetodil jäädvustamist. Nagu ühe III kursuse tudengiga ongi kokku lepitud, siis tema lõputöö keskendukski sellele temaatikale.

Kahte nädalasse on mahtunud ka mööbliosakonna juhataja kohale kandideerimisavalduste laekumine. Üks kandideerija loobus, kolm jäi.
Tekstiiliosakonna ja mööbliosakonna ühine suruõhusüsteem on aastatega kasutuses amortiseerunud. Peale kompressorifirma esindajaga tehtud vajalike tööde kaardistamist ootan hinnapakkumist. Vajalike tööde hulka kuuluvad ka voolikurullide paigaldus lakke, et vältida põrandal olevate voolikute otsa komistamist. Üks suruõhuviik tuleb läbi seina õue, selleks, et tudengid ei peaks kummide pumpamiseks oma rattaid osakonda tooma ja IT ei peaks voolikuid läbi akna õue vedama, et arvuteid tolmust puhastada.

Pühapäeva hommikupooliku veetsime perega Nõmmel emadepäeva tähistades ja pärastlõunal käisime tütrega Tartus vaktsineerimas. Tütrel oli pärast lühiajaliselt 37,5 palavik. Aga mul, peale teist vaktsiini, endiselt mitte midagi.

Kes need sellised on? Igal aastal nad tulevad.

Kahe nädala pärast tulevad selle õppeaasta viimased Pallase kroonikad. Suur kevad on käes, lõputööde kaitsmised ukse ees ja siis on suvi kohal. Loodan südamest, et sügisel saame töö ajal tööle ja õpingute ajal õppima tulla.

Vallo Nuust

“Kaanefotoks” Madis Liplapi foto Pallase näitusest EUTEKTIKUM ARS-i projektiruumis.