Pallase rektori Vallo Nuusti infokiri: Pallase kroonikad 08.11. – 21.11.2021

Möödunud kahte nädalasse jääb mitmeid olulisi ja rõõmustavaid sündmusi: Muinsuskaitseameti aastapreemia Pallasele koostöö eest; meie korraldatud loomekõrgkoolide koostööseminar; disainivaldkonna esindajate kohtumine kultuuriministeeriumiga; laiapõhjaline kunstihariduse ümarlaud ja järjekordne tunnustus Pallase fotoosakonnale – vilistlane ja õppejõud Andero Kalju pälvis Eesti Kultuuriministeeriumi/ Eesti Kultuuri Koja konkursi “Aasta 2020 Kultuuritegu” – Tuleviku tegija 2020 tiitli.
Lisaks valisime välja Tartu valla ja Pallase kuue stipendiumi saajad.
Kõigist neist sündmustest tuleb allpool ka täpsemalt juttu.
Rakenduskõrgkoolide rektorite kohtumisel haridus- ja teadusminister Liina Kersnaga tõin välja, et kui räägitakse kõrgkoolide TAL-tegevustest (tõlge: teadus-, arendus- ja loometöö), siis krooniliselt kiputakse just L ära unustama. Loometöö on aga loomekõrgkoolidele nendest kolmest kõige olulisem.


Ministeeriumi delegatsiooni kuulusid haridus- ja teadusminister Liina Kersna, ministri nõunik Mario Kadastik, asekantsler Renno Veinthal ja kõrghariduse osakonna juhataja Margus Haidak.

Tartu Ülikooli kliinikumi toetusaktsioon – kunsti kogumine – on läinud „erakordselt suurepäraselt“! Olen juba peaaegu valmis kirjutanud ka saateteksti:

Hakkasin ühel sügispäeval mõtlema, kui raske olukord on praegu haiglates ja mida peavad üle elama meditsiinitöötajad … ja et kuidas Pallas saaks neid kasvõi emotsionaalselt toetada.
Kuidas muuta meditsiinitöötajate raskeid tööpäevi ja haigete pikki haiglapäevi pisut värvilisemaks ja positiivsemaks ning natukenegi kaasa aidata praeguses raskes olukorras?
Koos üliõpilasesindusega kogusime tudengite, vilistlaste ja õppejõudude annetusi, mis nüüd kliinikumi ruumides meeleolu loovad.

Tänan kõiki annetajaid:
JA SIIA TULEVAD KÕIGI ANNETAJATE NIMED

Kui oleme suutnud mõne hetke helgemaks teha, on meie ülesanne täidetud. Olgu see Pallase panus sel süngel ajal!


Madis Liplapi ajutine ateljee Tähe maja koridoris, kus ta annetusi raamib ja vormistab.

Oli ka kurbi hetki – 13. novembril saatsime teisele kaldale hea inimese ja suurepärase eesti keele õppejõu Karin Rummo.
Jäägu teda saatma paar värssi ühest mu ammusest luuletusest:

kuhu said pajuvile,
mu pasun, mu hõbeoboe
maailma äär on nii sile,
et eilne enam ei loe

seisan pajude varjus
sammuke siinpool äärt
teiselpool keegi karjub
ja vaatab mu seismist päält

Pallase inimeste kaks nädalat:

Üliõpilasesindus

Iris Eller: November hakkab lõppema ja aeg on teha väike tagasivaade viimaste nädalate tegemistele. Piirangud on karmimaks muutunud, kuid siiski toimus 11.11 Barlovas viktoriin, mis oli väga meeleolukas ja hariv, aitäh Gertule ja Barlovale meeldiva õhtupooliku eest.

Lisaks käisid Pallaslased 13.11 Pärnus toimunud legendaarsel YLIPALLi võistlusel. Medalikohti küll ei saavutatud, kuid päev oli sellest hoolimata väga sportlik ja lõbus. Esmakordselt oli kaasas ka pallase maskoti prototüüp.


Mööbliosakonna 4.kursuse tudengid Barlova viktoriinil. Foto: Andra Rahe


Pallase tudengid YLIPALLil. Foto: Marin Lõo

Pallase üliõpilasesindus käis Tuksu Teise Südames kampaania raames verd annetamas ja kutsume ka kõiki teid seda tegema! Nimelt tuleb 7. detsembril verekeskus Pallasesse, mis teeb selle väikse heateo tegemise veelgi lihtsamaks! Julgustame kõiki osa võtma, sest doonorite vahel loositakse igakuiselt toredaid auhindu sponsorite poolt.


Üliõpilasesinduse liikmed verd annetamas. Foto: Monika Teder

Aga ka jõulud ja aastalõpp pole enam teab mis kaugel ning ees ootavad selle aasta viimased pingutused. Pingsa lõpuspurdi kõrvale on plaanis veel mõningad ühisüritused. Nimelt on tulemas lauatennise turniir 30. novembril Pallase galeriis, millest on oodatud osavõtma kõik harrastajad ja asjatundjad. Plaanis on ka pidada ühine pidulik jõuluõhtu 9. detsembril korporatsioon Revelia majas. Ja lõpetuseks toimub 12. detsembril Pallase jõululaat Aparaaditehase hoovis, kuhu olete kõik oodatud kauplema! Täpsema info kõikide ürituste kohta leiate meililt ning facebookist.
Püsige terved!

Õppeprorektor

Piret Viirpalu: Seoses Pallasesse tööletulekuga muutus palju muu hulgas ka minu igahommikune tööletulekuteekond. Läbi Tammelinna, üle raudtee, Võru tänava ja siis Tähe tänavat pidi koolini. Igal hommikul tööle tulles nägin Tähe tänaval Karlova kohvi läheduses üht vanatädi kas bussipeatuses istumas või kõndimas. Pärast kaht nädalat igapäevast kohtumist ütles tädi ühel hommikul mulle „Ma näen Teid igal hommikul, hakkame teretama!“ No ja hakkasimegi. Igal hommikul, kui kohtume, tõstab tädike juba kaugelt tervituseks käe, naeratab laialt ja ütleme „Tere hommikust!“ ja selles on midagi väga turvalist. Mõnel üksikul hommikul nüüd juba kolme kuu jooksul, kui tädikest Tähe tänaval ei ole, mõtlen – ega ometi midagi juhtunud ei ole… Midagi kindlat ja turvalist on meil kõigil selles nii kiirelt muutuvas ja heitlikus maailmas toimetulekuks vaja.

11. novembril toimus Aparaaditehases Erinevate Tubade Klubis Eesti loomekõrgkoolide seminar LOOMERUUM. Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Teatri- ja Muusikaakadeemia, Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia, Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituut ja Kõrgem Kunstikool Pallas otsisid üheskoos vastuseid järgmistele küsimustele:
Millist kohta, ala või pinda on vaja loomiseks, milline ruum on piisav, et loomeisik ja loome sinna mahuks?
Milline ruum (emotsionaalne, füüsiline, sotsiaalne…) toetab loomeisiku kujunemist?
Millist ruumi me loomekõrgkoolides peaksime looma? Milline on ruum, kuhu loomekõrgkooli lõpetaja satub? Kas ja kuidas me teda sinna sattumiseks ette valmistame?
Kas me üldse teame, milline see ruum homme, ülehomme, 4, 10 aasta pärast on?
Ehtekunstniku ja graafiku, õppejõu ja loomemajanduse eksperdi Kärt Summataveti avaettekanne “Mõningaid mõtteid loomeruumi ökosüsteemist ja Eesti konkurentsivõime tuleviku juurestikust” keskendus tulevikule suunatud ühiskonna ootustele, professionaalsele loomingulisele vabadusele ja piiridele. Kitsamalt keskendus ettekanne küsimustele, millised tuumteadmised looverialade juurestikust tulevikku kaasa võtta? Mida unustuse hõlmast tasub välja sõeluda? Laiemalt aga sellele, kuidas ehitada sildu erinevate huvide vahele, et põimida harmoonilist loomeruumi ökosüsteemi?

Kunstniku, Tammiku TAKKK kunstikeskuse asutaja, Pallase vilistlase Alide Zvorovski ettekanne „Ruumipoeesia / TAKKK kunstikeskuse lugu“ tõi kuulajate ette Tammiku kunstikeskuse loo ning näitas, milline roll ja mõju on keskkonnal, ruumil, ajal loomele. Pallase tudengitel on avanenud suurepäraseid võimalusi oma praktika raames Tammiku kunstikeskuses viibida. Eriti meeldejääv ja mõtlemapanev oli pilt sellest, kuidas tudengid ennast nö maalima olid unustanud.


Tammiku mõis

TÜ Viljandi kultuuriakadeemia õppedirektor, heli- ja visuaaltehnoloogia õppekava programmijuht Kadri Steinbach ja Viljandi kultuuriakadeemia etenduskunstide multimeedia lektor ja transdistsiplinaarse etendustkunsti platvormi eˉlektron kunstiline juht Taavet Jansen keskendusid oma ettekandes pealkirjaga „Kus sa lood?“ füüsilise ja virtuaalse ruumi võimalustele kaasaegses kõrghariduses ja loomes. Jõuti järeldusele, et füüsiline ja virtuaalruum pole vastandid, vaid on üha enam põimunud. Isegi kui luuakse füüsilises ruumis, on väljund pigem virtuaalruumis.
Kadri ja Taaveti ettekannet on võimalik järelvaadatav SIIT

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kaasaegsete etenduskunstide juhtiv professor Jüri Nael rääkis oma ettekandes „Ruumi loomisest ruumi loomiseks“ Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kaasaegsete etenduskunstide magistriprogrammi kogemustest. Ettekanne tekitas väga palju mõtteid kaasaegse kõrghariduse ja üldisemalt kogu haridussüsteemi sisu, korralduse, eesmärkide, võimaluste kohta.

Eesti Kunstiakadeemia filosoofia ja praktikapõhise teooria lektor Eik Hermanni ettekanne “Loomeruumist ja aeglasest haridusest EKA hoone näitel” vapustas ja vaimustas ühe korraga. Supernäide selle kohta, kuidas üks suurepärane esitlus võiks välja näha ja see, millest Eik rääkis pani taaskord tõsiselt mõtlema selle üle, milline on see ruum kõige laiemas mõttes, mida me oma tudengitele pakume ja võimaldame.


Slaid Eik Hermanni ettekandest

Jüri Naela ja Eik Hermanni ettekandeid on võimalik järelvaadata SIIT

Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi visuaalkunsti dotsent Krista Simson rääkis oma ettekandes “Visuaalkunsti analüüsi alustest ja rakendamisest praktilises kunstiõppes“ sellest, kuidas interpretatsiooniteooriate aluseks on võetud aktiivne „lugemine“ – suhtumine, mis on laienenud ka visuaalkunsti analüüsi. Kui aga, vastupidi, võtta visuaalkunsti analüüsi aluseks nö „kirjutamine“, peaks analüüsi aluseks olema loominguline protsess: loominguline kavatsus ja sellest ajendatud sihipärane tegevus.

Südamlikud tänud kõigile seminari kaaskorraldajatele – Piret Kaevats, Maiken Austin ja Madis Liplap koos aines Interdistsiplinaarsed kunstid osalenud Pallase tudengitega, Mart Männik ja Meelis Ojasaar, kõik kolleegid, kes nõu andsid ja toetasid.
Kogu seminari videosalvestus saab peagi ka tervikuna järelvaadatavaks.

Seminari toimumist toetas ESF ning see on üks osa projektist „Kunsti, disaini ja restaureerimise suuna praktikate arendamine Kõrgemas Kunstikoolis Pallas“ nr 2014-2020.1.05.20-0639.

18. novembril toimus esimene kunstihariduse ümarlaud. 23.09.2021 Tallinnas, ARS Kunstilinnakus toimunud KUVA (kunstivaldkonna) arengukava tööversiooni arutelul ning 5.10.2021 saadetud üleskutses rõhutati, et arengukava valmimise eelduseks on valdkonnasisese tegevuskava ja koostööplaani paika panemine.
 Aruteluga kutsuti liituma kõiki, kelle jaoks on oluline alljärgnevate eesmärkide saavutamine aastaks 2025:

  • Eriilmeline ja üle-eestiline kunstiväli toob kaasa suureneva publikuhuvi kunstielus osalemise vastu.
  • Üldhariduskoolide õpilastel on mitmekesised ja regulaarsed võimalused kunstielust osa saada.
  • Kunstialase kõrghariduse ja kutsehariduse tegevused panustavad läbimõeldult ja pikaajalise visiooni alusel valdkonna arendustegevustesse.
  • Ellu on kutsutud regulaarselt kogunev kunstihariduse ümarlaud, mis kavandab ja koordineerib erinevate algatuste elluviimist.
  • …seejuures on oluline (kunsti)hariduse kõigi tasandite ning professionaalse kunsti valdkonna koostöö tõhustamine.

18. novembril toimunud ümarlaud kujutas endast sissejuhatavat arutelu, vastastikust kogemuste jagamist ja meie ees seisvate väljakutsete kaardistamist.
Ümarlauas osalesid:

  • kunstikõrkoolide esindajad (Pallas, EKA)
  • kunstialast kutseharidust esindas Tartu Kunstikool
  • kunsti huvihariduse esindusorganisatsioon Eesti Kunstikoolide Liit
  • kunstiõpetus üldhariduskoolis – Eesti Kunstihariduse Ühing
  • Lisaks kunstihariduse eksperdid, kunstnikud, koolitajad, kultuurikorraldajad, haridus/publiku-programmide juhid.

Arutelu modereerisid: Piret Viirpalu ja Eesti Kunstnike Liidu asepresident Vano Allsalu.
Ümarlauas väljatoodud mõtteid ja edasisi tegevussuundi aitasid kaardistada ja visualiseerida Tartu Kunstikoolis head kolleegid Helen Bunder, Roosi Nemliher ja Juta Vallikivi.
Miro keskkonnas loodud visuaal on nähtav SIIT.
Selle põhjal tehakse kokkuvõtted ja saadetakse kõigile osalejatele. Järgmine ümarlaud on planeeritud jaanuari 2022.
KUVA (kunstivaldkonna arengukava) tekst ja panustamise tabel asub SIIN

Prorektor

Ivi Lillepuu: Millest rääkida kahe nädala kokkuvõttes, kui tagumikutunde oma laua taga kogunes kahe nädala peale 80-st 23, kiire lõuna sealhulgas – mitmel korral niristasin suppi vaikselt suunurgast sisse ja samal ajal rääkisin telefonis ühe või teise kolleegiga. Kolm rongisõitu Tallinna ja tagasi tähendas aga justkui maast leitud 12 töötundi, need võib eelnevale 23-le juurde lisada.

Kõige toredam nende kahe tihedanädala juures oli see, et nii palju toimus PÄRISELT, mitte ekraani vahendusel. Päriselt käisin Tallinnas Ülemiste Citys ADAPTERI koostööseminaril ja Tallinna Tehnikakõrgkoolis kohtumas teiste rakenduskõrgkoolide arendusjuhtidega. Päriselt käisin disainmõtlemise koolitusel, toimusid kohtumised koostööpartneritega ja loomulikult mitmed koosolekud ikka ka. Ja lõpuks toimus kauaoodatud loomekõrgkoolide seminar. Mul on kurb mõelda sellele, kui palju häid ja innustavaid ettekandeid seal oli ja kui vähesed meie inimesed sellest inspiratsioonist osa said. Saab küll järgi vaadata ettekandeid, aga need ei anna edasi Alide Zvorovski kindlameelsust, siirust ja pühendumist, mis tekitasid soovi kohe TAKKK kunstikeskusesse külla minna; või Kadri Steinbachi ja Taavet Janseni energiat kasutada hariduse parendamisel moodsaid vidinaid ja süsteeme; või Jüri Naela visioonikust, julgust ja logistikuvõimeid, et tuua 2-aastase magistriprogrammi jaoks kokku tegevkunstnikke üle terve maailma; või Eik Hermanni sügavat nägemust ja täpset sõnastust aeglase hariduse ja selle jaoks sobiva ruumi kohta.
Samamoodi oli ideedest tulvil kunstihariduse ümarlaud. Seekord küll Zoomis, kuid kokku oli tulnud märkimisväärne hulk inimesi, kes kõik olid veendunud, et isiksuseks kasvamisel nii olulise kunstihariduse jaoks on liiga vähe aega, ruumi ja võimalusi. Suur tänu Piret Viirpalule, et ta KUVA arengukava tutvustusel käe tõstis ja ütles, et Pallas tahab ümarlaua kokkukutsumise eest hoolt kanda.


Fotodel jäätmete kogumise süsteem Tallinna Tehnikakõrgkoolis.

Veel mahtus kahe nädala sisse kolme näituse külastamine: Flandria kuldne ajastu Kadriorus, noor Jüri Arrak Mikkelis ja Jaapani ilu puudutus kimonote näol Adamson-Ericus. Ja Linnateatri “Vihmausside elust” – lugu sellest, kuidas kunstiteost on võimalik vormida ja luua kõige erinevamaid meetodeid kasutades, sealhulgas ka vaimu murdes….

Akrediteerimine

Maarja Aeltermann: Rahvusvaheline hindamiskomisjon külastab Pallast ajavahemikul 17.-22. oktoober 2022.Rõõmustab see, et hindamiskomisjoni aluseks oleva enesehinnanguraporti koostamine on igati ajakavas.

Järgmine Pallase akrediteerimise töörühma koosolek toimub 6. detsembril. Kuid eneseanalüüsi aluseks olevas statistikas on veel lünki. Selleks, et Pallase ning Pallase töötajate teadus-, arendus- ja loometegevus korrektselt kajastust leiaks, on mul üleskutse: palun kõigil vaadata Webdesktopis oma andmekaardil üle viimase viie aasta (2017-2021) TAL-tegevused ning lisada sinna puuduolevad. Lisaks, kel on ETISe profiil, palun lisada sinna 2017-2021 kohta puuduolevad kirjed. Tähtaeg on 16. jaanuar 2022.

Avalike suhete juht

Maiken Austin: Ma ei tea, kas ainult mulle tundub nii, aga selle aasta novembris on rohkem päikest. Mis ongi tore, sest vaesed D-vitamiini puuduses vaevlevad eestlased peavad kusagilt oma energiat ammutama, kui elu järjest tõkkeid teele seab. Mida aga neist tõketest hoolimata teinud oleme? Tundub, et peamiselt elan juba järgmises aastas. 🙂

  • Leidsime uue peakorraldaja Pallase moeetendusele Mood-Performance-Tants (MPT) ning tegime registreerimise tudengite seas korraldusmeeskonna kokku saamiseks. MPT on Pallase 22-aastase ajalooga moeetendus, mis näitab tekstiili- ja nahadisaini osakondade lõputöid. Viimastel aastatel on koostööd tehtud Estonian Fashion Festivaliga ning tänu sellele on moeetendustel oma kollektsioone näidanud ka mitmed vilistlased, EKA tudengid ning välisdisainerid. Uus peakorraldaja on Marta Tuulberg, Pallase tekstiiliosakonna vilistlane, kelle lõputööd sai MPT-l näha 2018. aastal. MPT 2022 toimub 9. juunil ja sellest tuleb Marta juhtimisel üks väga äge etendus!
  • Interaktiivse kunsti loengus (mida annan koos Madis Liplapiga) tegime Coopi kalendrile illustratsioone. Seekordne teema oli “Kaubandus 100 aasta pärast” ja pean ütlema, et tööd tulid ägedad hoolimata piirangutest, mis momendil mitme osakonna tudengite kokkusaamisele on seatud. Nüüdseks on illustratsioonid Coopile juba edastatud ja 2022. aasta kalender läheb varsti trükki.
  • sTARTUp Day 2022, mida Pallas jälle kujundama hakkab, on küll kahjuks jaanuarist edasi lükatud augustisse, aga see ei tähenda, et me ei saaks tegeleda kontseptsiooni ja kujunduse paika panemisega. Ning seda me ka teeme.
  • Sain kokku valemivihiku esindajatega ja võtsime kokku 2021. aasta kampaania ning tegime plaane (nagu terve selle infokirja teema on – ) 2022. aastaks. Jätkame koostööd ja hakkan vaikselt mõtlema, milline võiks olla järgmise aasta reklaam.
  • Veel järgmise aasta plaanidest – TYPA kunstiresidendid on sel korral taas väga huvitavad ja põneva taustaga kunstnikud. Nii on Tartusse oodata näiteks rahvusvahelise haardega Brasiilia graafikut Vitor Pascalet, Ameerika väliseestlasest kunstnikku ja Fulbrighti stipendiaati Kristina Paabust, Portugali kunstnikku Graciela Machadot ja palju teisi, kellega Pallas koostööd teeb, et anda tudengitele parim võimalus õppida ka rahvusvahelise tegevkunstniku käe all.
  • Pallase galeriis on 25.11-18.12 näha 4 uut näitust! Peasaalis on Piece of Peace. Eesti tänavakunsti ja tänavakunstnike ülevaatenäitus. Keldris jagavad ruumi „VEAME VILLAST. Eesti villa rakendusuuringud Pallase tekstiiliosakonnas“ ja “Kunst kui vabastav kogemus. Anna Maquet, Kristiine Eliise Kadakas, Mari Viiard, Rea Sepping”. Ning projektiruumis on üleval TEKSTIIL ja KOHT. Pallase tekstiiliosakonna tudengid peegeldavad isiklikke mälestusi läbi tekstiilikunsti. Minge kindlasti vaatama! Nii palju värve ja soojust on ühte kohta kokku toodud.

Lisaks siis veel Õpi Tartus planeerimine, kohtumine üliõpilasesindusega, toimetised, uudised ja meediakajastused, kodulehe arendused ja kujundused ja palju muud.

Välissuhete juht

Riina Gendrikson: Ajal, kui Eestis tundub koroonaolukord vaikselt leevenemise märke näitavat, liiguvad mitmed Euroopa riigid taas piirangute kehtestamise suunas. On imeline, et oleme Pallases suutnud suuremat osa õpingutest kontaktõppes läbi viia. Näiteks Austria kehtestab tänasest 20-päevalise lockdown’i. Ootame täpsemat infot, kuidas see mõjutab meie kaht üliõpilast, kes õpivad praegu kõrgkoolis Kunstuniversität Linz.


Anastasia Malkova (mööbliosakond) Erasmus+ partnerkooli Metropolia University of Applied Sciences keraamika konserveerimise kursusel, mille raames restaureeris katkise portselantaldriku. Klaasi konserveerimise kursusel Metropolias konserveeriti ühe kooli vanad vitraažid.

Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus on peagi kuulutamas välja praktikavõimalust Veneetsia kunstibiennaalile Eesti paviljoni. Lepime veel detailides kokku ning edastan seejärel info Pallase üliõpilaste listi.
22.11 on tähtaeg alla 35-aastastel õppejõududel esitada avaldus enesetäiendamiseks üle maailma. Laekunud on 3 avaldust: osalemine Veneetsia kunstibiennaalil, Taani ja Hollandi kõrgkoolide külastus.
Erasmus+ uuendustest – Erasmus Dashboard’i platvormil on juba kolmas Pallase osakond kasutusele võtmas OLA ehk online learning agreemendi. Kursuste valimine üliõpilase poolt ning plaani kinnitamine või tagasi lükkamine saatva ja vastuvõtva kõrgkooli poolt peab käesoleva õppeaasta jooksul täielikult veebiplatvormile üle minema.

Raamatukogu

Edith Hermann: Kahte viimast nädalat iseloomustavad märksõnad on minu jaoks ja arvatavasti mitte ainult minu jaoks, veel kiirem tempo ja teatud ärevus üldise olukorra pärast nii globaalses kui ka lokaalses plaanis. Samas jäävad sellesse aega väsimushetked ja pimeduse trotsimine ning vahelduseks emotsionaalsed, kirkad ja inspireerivad hetked.

Töö osas olid raamatukogu teemad seotud: perioodikaga, uute raamatute valimise, hinnapakkumiste võtmiste ja tellimistega, dokumentatsiooniga, digiraamatukoguga, Soome kauneimate raamatute näituse ja EKRÜ õppepäeva ettevalmistamisega, printimistega, koopiatega, skaneerimistega, lugejate andmebaasiga, 4. kursuse tudengitele andmebaaside veebikoolituse korraldamisega, võlglastega, laenutustega, tagastustega, töötervishoiuga, töötajate kiirtestimiste ja tabeli täitmisega, virtuaalse täiendõppega, Soome Instituudi 30. juubelikonverentsil osalemisega ja Juhan Kuusi dokfoto keskuses Ungari fotograafide näituse külastamisega.
Tavapärastest ja muudest tegemistest ma pikemalt ei kirjuta, aga panen siia mõned märkmed Janika kokkuvõttest. Ta osales 16. novembril Eesti Tööandjate Keskliidu ja PARE veebiseminaril „Vaimse tervise parimad praktikad“.
Hannamay Lagemaa, Häirekeskuse personaliosakonna eksperdi ja vaimse tervise saadiku ettekandest „Vaimse tervise virtuaalne esmaabikapp“ tõi ta välja mõned mõtted: „Kui tavalises esmaabikapis on plaastrid ja sidemed, siis vaimse tervise omas on psühholoogilise abi ja nõustamise pakkumised, psühhoteraapia ja terapeudi teenus, liikumisharrastuste pakkumised, nõuanded tervislikuks toitumiseks, „Vitamiiniampsud“ peamiselt Facebooki kaudu jagatavad erinevad tervisega seotud lood, liikumisväljakutsed, enda kogemuste jagamine jmt. KÕIGI töötajate kaasamine, kõigile pakutakse võimalust rääkida, oma kogemust teistega jagada nt. kuidas detailselt näeb välja psühholoogiline nõustamine näiteks ärevushäire korral, mida räägitakse, mida küsitakse, kuidas see kõik täpselt välja näeb, et teised teaksid, mis neid ees ootab ja ei kardaks minna. Töötajate seas on „populaarsed“ juhtide kogemuslood, näiteks läbipõlemisest või mõne keeruka probleemi lahendamisest.“
Vaimse tervise hoidmise teemad muutuvad füüsilise tervise hoidmise kõrval aina aktuaalsemaks.

Me kuulasime ja vaatasime mõlemad, üks reaalajas ja mina järelvaatamisega loomekõrgkoolide seminari „Loomeruum“. Oli väga õnnestunud esinejate ja teemavalikuga seminar ja eriti hästi mõjus see, et kokku olid tulnud inimesed erinevatest loomekõrgkoolidest jagades oma kogemusi ja tähelepanekuid. Üks hea mõte, millest varemgi on räägitud, aga nüüd on teoks tehtud ja minu, kui ühe virtuaalse kuulaja jaoks, hästi tehtud, tehnilistele viperustele vaatamata. https://pallasart.ee/loomeruum/
11. novembril osalesin Soome Instituudi 30. juubelikonverentsil “Soome sillast Talsingini – piirideülese ajastu poole”, mis oli väga hästi Annika Arrase poolt modereeritud, kolmes keeles läbi viidud, pidulik, inspireeriv, intrigeeriv ja mõtlemapanev. Seal ei olnud ühtki päris tühja ettekannet. Eriti hästi mõjus vorm, kus ühe inimese poolt oli peaettekanne ja teine, kas siis Soome või Eesti poolt täiendas või astus dialoogi eelneva esinejaga. Selle läbi tekkis laiem vaatenurk.
Kuigi õhtune koosviibimine jäi seekord ära, lubati see hiljem kindlasti korraldada. Pean ennast suureks Soome sõbraks ja olen seda olnud juba lapspõlvest saati. See oli 1960-ndate lõpus suur sündmus, kui külla tulid sugulased, vanatädi koos lastega kes olid minu vanemate ealised ja kes rääkisid veel eesti keelt. Ja siis lapselapsed, kes olid meie ealised, aga rääkisid ainult soome keelt. Me õppisime 70-ndatel kiiresti nendega soome keeles suhtlema, olgugi, et see soome keel ei olnud ega ole praegugi väga korrektne, oli sõprus soe ja tugev ning osadega kestab tänaseni. Seepärast intrigeeris mind ja paljusid sealviibinud külalisi eriti tugevalt Kaarel Tarandi karm, terav ja humoorikas ettekanne „Keel ja haridus“. Võiks veel märkida Katri Vataja (Sitra) ettekannet „Megatrendide mõju Läänemere piirkonnale“ ja kommentaar Pirjo Kääriäinenilt, (Aalto Ülikool) ja Tõnis Arjuse (Tartu linn) ettekannet „Loomemajandus“ ja Mirkku Kullbergi, (Glasshouse Helsinki) kommentaari. Lisaks veel muusika ja filmi teemad ning lõpetuseks Kristi Raik (Eesti Välispoliitika Instituut) ettekanne „Suhete hoidmisest ühise visioonini“.
Keda huvitab saab vaadata konverentsi salvestust lingilt https://finst.ee/finst30/finst30-konverents/salvestus/


Juhan Kuusi dokfoto keskuses on Ungari fotograafide Robert Capa, Brassaï, Kertész, Moholy-Nagy, Munkácsi näitus. Taas üks fotonäitus mida võib kindlalt soovitada.

Tekstiiliosakond

Aet Ollisaar: Jaapan! Mäletan lapsepõlvest, et see oli nagu maailmaime, kui kunstnik Märt Bormeister käis Jaapanis. Ja kuidas ta pärast seda meil kodus külas käis, kaasas suur karp enneolematult rikkaliku värvivalikuga viltpliiatseid. Jaapani vildikatega joonistamine oli nagu enneolematu võimalus.

Nüüd on Jaapan lähemale tulnud, tekstiiliosakonna õppejõud Kairi Lentsius on sealses disainiväljapanekus oma toodetega esindatud, Karlova naabrid tuuritavad Jaapanis ansambel Curly Stringsiga ja täpselt kümne aastase pausi järel toimub tekstiiliosakonnas taas Tokitomo Hisako töötuba. Ei saa hetkel kuidagi öelda, nagu Juhan Viidingu luuletuses, et Jaapan on kaugel…


Fotod Liina Kool

16.-17. novembril õpetas tekstiiliosakonnas Jaapani värvimise ekspert Tokitomo Hisako koos kahe assistendiga. Toimus kaks töötuba, milles osalesid tekstiiliosakonna kolmanda ja neljanda kursuse tudengid. Esimeses töötoas tutvustati indigoga värvimise võimalusi ja shibori tehnikat, teises töötoas sai tutvuda traditsioonilise trükimenetluse katazomega. Töötuba toimus koostöös EKA tekstiilidisaini osakonna ja Jaapani Suursaatkonnaga. Pallase poolt kureeris sündmust Liina Kool. Viimasel hetkel selgus et töötoad toimuvad ilma tõlgita – hädast välja aitas külaliste inglise keele algoskus, Google, kehakeel ja hea nali. Saime hakkama! Kahte lühikesse päeva mahtus ka Aparaaditehase keskkonna külastus, kus tutvuti Aet Ollisaare ja Kairi Lentsiuse stuudiotega.
9. novembril toimus tekstiiliosakonnas praktikaseminar, kus oma kogemusi töökeskkonna praktikast jagas 15 2.-4. kursuse tudengit. Praktikante juhendasid oma valdkonna tipptegijad ja on tõeliselt hea meel, et tagasiside praktikantide oskustele oli valdavalt väga hea. Praktika juhendajate seas on nii kunstnikke kui disainereid, tekstiiliettevõtteid ja galeriste, samuti olid esindatud nii meie pikaajalised partnerid kui ka uued tegijad. Suur aitäh headele partneritele Triinu Pungits, Annika Kiidron – Roomets, Gita Siimpoeg GITA , Valley OÜ, Tartu Uus Teater, Pärnu Loovlinnak, Kadipuu tekstiilid, Loonatark OÜ, Eesti Rahva Muuseum / Estonian National Museum, TAKKK Kunstikeskus, MOI, Vanessa Barragão ja projekt Rüüruum. Tekstiiliosakonna poolt juhendas praktikante Marju Roos.
Mõned nopped tudengite tagasisidest praktikaseminaril:

  • Soovitan seda praktikakohta kindlasti, sest seal on nii hea keskkond!
  • Sain aru, mida tähendab kunstnikuks olemine.
  • Õppisin seda, kuidas etteantud ajas toime tulla. Olen perfektsionist, aga tuleb arvestada ka projekti ajaliste võimalustega.
  • Tahtsin näha, kuidas töötab moedisainer ja seda ma ka sain!
  • Kõige põnevam oli töö stuudios, erinevad inimesed, kes sealt läbi käisid.
  • Meeldis väga, et olin kaasatud kogu protsessi, sain teada ka eelarvestamisest ja hindade kujundamisest.
  • Nägin seda, kuidas taotleda toetusi, mis annavad võimaluse projektide elluviimiseks.
  • Oluline on see, et kunstnik peab mõtlema ka sellele, mis sinu teosest pärast järele jääb.
  • Peale praktikat sain pakkumise ka edaspidi koostööd teha!
  • Kõige keerulisem väljakutse oli ajaline, et jõuda etteantud ajas tulemuseni.
  • Tahan ise teha asju võimalikult põhjalikult ja hästi, aga tuleb õppida ka seda, kuidas antud ajast võtta maksimum.


Fotod praktikakohtadest seminarilt, allikas tekstiiliosakond: TAKKK kunstikeskus, Vanessa Barragao stuudio, Valley vaibatehas ja Annika Kiidron.

11. novembril toimunud loomekõrgkoolide seminar oli mitmes mõttes põnev – tore oli kuulda tekstiiliosakonna esimese lennu vilistlase Alide Zvorovski ettekannet TAKKK kunstikeskusest ning väga kaasahaarav oli Eik Hermanni ettekanne EKA majast. Igal juhul oli kogu päev asjalik ja mõtlemapanev ning uusi ideid andev! Soovimata siinkohal ümber jutustada loenguid, mida paljud juba kuulsid ning mida peatselt loodetavasti ka veebis kuulda saab, lisan siia hoopis vaateid tekstiiliosakonna tudengite abstraktse maali kursuse hindamiselt TAKKK kunstikeskuses (2019), sest Alide ettekande järelkõlana tekkis mitmel kohalolnul soov keskuse kohta rohkem teada saada. Loomulikult on oma silm kuningas!


Fotod hindamiselt Aet Ollisaar 2019 https://takkkdisain.wordpress.com/

Oktoobris ja novembris toimus tekstiiliosakonnas eksperimentaalse moe valikkursus, tudengeid juhendas tuntud moekunstnik Anu Samarüütel-Long.
Tudengid ütlesid tagasisideringis, et jäid kursusega väga rahule ning et ootavad samalaadseid kursusi ka edaspidi. Samuti meeldis osalejatele, et kogu kursus oli üles ehitatud jääkide kasutamisele ja jätkusuutliku mõttelaadi arendamisele. Toodi välja, et piiratud ressursiga töötamine oli osalejate jaoks arendav, mõtlema panev ja loovust arendav. Osalejatele meeldis ka kursuse ülesehitus, koos töötamine, ideede arendamine ja arutelud oli kursuse peamine töövorm. Ka omalt poolt ei saa kinnitamata jätta, et Anu nakatavat positiivsust on alati tore tunda.


Fotod hindamiselt: Liina Kool ja Marju Roos

Anu Samarüütel: Kursusel osalenud üliõpilased olid väga loovad ja nendega töötamine ülimalt inspireeriv. Vabavormide drapeerimine moes on alati hästi põnev ja üllatusi täis, tudengite lahendused olid värsked ning julged. Oli puhas rõõm!
Kursuse lõpetuseks andsime Anu Samarüütlile pidulikult üle ka tema kavandi järgi valminud taftingvaiba, mille teostajateks olid tekstiiliosakonna kolmanda kursuse tudengid.

Neljanda kursuse tudengite autorikursust juhendab tänavu Signe Kivi. Käigus on kõik tuttavad vahendid: värv, mastaap, kujund ja muidugi energia! Kõik see, mida õhkub Signe enda suureformaadilistest trükikangastest ja tudengid saavad kindlasti põneva kogemuse. Tulemusi näeb jaanuaris!


Andrea-Martha Teesaar ja Signe Kivi loomingulist arutelu jäädvustas Liina Kool

Jõulude eel pakume võimalust tellida tekstiilitrüki töötuba. Tekstiilitrüki töötoas keskendutakse valmisesemete kaunistamisele erinevate tekstiilitrüki tehnikatega. Proovitakse läbi kolm erinevat tehnikat – pakutrükk, šabloontrükk ja siiditrükk. Trükkimiseks sobivad kandekotid, t-särgid, sallid, köögirätikud, laudlinad, maskid jne. Töötuba juhendab Marju Roos.
Töötubades valminud tooted: https://digiarhiiv.pallasart.ee/…/trukitekstiil…
Registreerimine ja lisainfo: https://pallasart.ee/tekstiilitruki-tootuba/

Kadi Pajupuu osales 19. novembril Eesti naisettevõtluse konverentsil.

Naiste ettevõtluse konverents 2021

19. novembril toimus Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskuse (ENUT) korraldusel Naiste ettevõtluse konverents, 2021. Konverentsi eesmärgiks oli sel korral esile tõsta ja tunnustada naisi, kes tegutsevad nö mittenaiselikes valdkondades nagu tehnoloogia ja innovatsioon kui ka naisi, kes hoolimata nende elu kõiki aspekte mõjutavast erivajadusest on ometi valinud ettevõtja raske missiooni.

Juba neljapäeval, 25. novembril kell 17 kutsume kõiki kahe tekstiilinäituse avamisele galeriis Pallas: projektiruumis avaneb külalisõppejõud Monika Žaltauskaite-Grasiene (Vilniuse Kunstiakadeemia Kaunase osakond) juhendatud kaasaegse tekstiilikunsti kursuse näitus TEXTILE and PLACE ning kahes keldriruumis teeme kokkuvõtte mitmeaastasest villa rakendusuuringu perioodist tekstiiliosakonnas näitusega VEAME VILLAST. Kõik huvilised on väga oodatud!


Näituste ettevalmistamine tekstiiliosakonnas ja galeriis Pallas, fotod Marju Roos ja Arabella Lippur

Seda infokirja kirjutades mõtlesin pidevalt sellele, mis oleks siis või mida jõuaksime osakonnas teha juhul, kui poleks sellist head meeskonda. Ühest küljest on selles korduma kippuvas mõttes tänulikkust tekstiiliosakonna suurepärase tiimi üle, mille liikmed teineteist täiendavad, igaüks oma oskustega ja omadustega. Ja kui palju põnevat tänu sellele saab sündida! Aga, meeleheitele viiv pool asjast on see, et kui tekib vajadus kedagi sellest meeskonnast mingiks ajaks asendada, siis… saad külma duši, sest meie palgad on NII väikesed, et asendaja leidmine kipub liiva jooksma. Kuidas on ometi võimalik, et näiteks kõrgkooli osakonnajuhi abi või meistri töötasu jääb juba nii palju alla tavakooli kõige madalama järgu õpetaja palgale! Meie inimesed on ju parimate mitmekülgsete oskustega, oma ajast ees ja valmis igal hetkel uusi väljakutseid vastu võtma ning erialaseid uperpalle tegema. Töökoormus aina kasvab, lisaülesandeid tuleb pidevalt, mingeid põnevaid erialaseid näitusi ja projekte tahaks samuti teha – aga kuidas hoida seda meeskonda?
Kogu selles kahes nädalas oli kõige enam uhkust ja rõõmu tekitav tunne siis, kui osalesin taaskord Tartu Valla stipendiumi komisjonis. Ja kuigi tulemused on kuni järgmise nädalani salajased, võib ehk siiski välja tuua, et rõõmustavat oli tõepoolest palju. Kõik esitatud portfooliod olid sisukad, silmapaistvalt hästi vormistatud ja eriilmelised ning põnevad vaadata. Kuigi praktiliselt kõik tööd olid tuttavad, oli iga autor suutnud teha isikupärase valiku ja seda ka motivatsioonikirjas hästi selgitada. Ja mis eriti rõõmustav – mitmed taotlejad pidasid oluliseks jätkusuutlikkuse suunda disainis ja kunstis ning selgetest valikutest sellel suunal rääkisid ka portfooliotes esitatud projektid. Samuti oli siiralt hea meel tähele panna, et teadlikkus materjalide kasutamisest ja valikute olulisusest on varasemaga võrreldes palju suurem ning Eesti villa kasutamise juures toodi mängleva kergusega esile nii erinevaid lambatõuge, villavabrikuid kui lõnga omadusi. Tundub et mitmeaastane villauuring hakkab oma loomulikku elu elama ja võtab koha sisse nii esitatud projektide valikus kui taotlejate tulevikuplaanides. Olin tõeliselt uhke tekstiiliosakonna tudengite üle neid portfoolioid vaadates ja komisjoni kommentaare kuulates!

Lõpetuseks veel üks väga hea uudis: tekstiiliosakonnast alguse saanud moeetendus Mood-Performance-Tants ehk MPT sai uue ja särasilmse projektijuhi: teatepulga võtab üle osakonna vilistlane Marta Tuulberg. Ürituse jätkusuutlikkuse tagamiseks on nüüdseks Pallases loodud ka MPT loomenõukogu, millel on projektijuhti toetav roll, loomenõukokku kuuluvad Kairi Lentsius, Maiken Austin, Madis Liplap ja Aet Ollisaar. Üleskutse tänavuse etenduse korraldustiimiga liitumiseks on läinud kõigile tudengitele meililisti, kuid siinkohal veelkord: MPT otsib tiimi loomingulisi ja julgeid tudengeid, kes tahaksid sel aastal MPT tegemistes kaasa lüüa! Tegevusvaldkonnad, milles saab ennast proovile panna on üldkorralduse planeerimine; sponsorlus ja rahataotlused; meedia sisuloomine ja graafiline disain; modellide casting ja tagalava töö planeerimine; lava- ja ruumikujundus.


Foto: MPT 20, Marta Tuulbergi lõputöö esitlus MPT etendusel 2018. Foto Aet Ollisaar

Mööbliosakond

Aivar Habakukk: Lõpukursuse tudengite hõivatust mõjutasid eelkõige kaks sündmust – ülemajaline restauraatorite Novembripärand, mille raames meie tudengid tutvustasid oma suviseid praktikabaase ja tegemisi, analoogne oli ka osakonna disainisuuna praktikaseminar.

Anette Oras, Liisbet Jalandi ja Kristen Jüriväli esitasid sisuka ülevaate kogemustest, mida nad omandasid esmalt sadulsepatöid praktiseerivas Omit OÜ-s ja Polstritööd OÜ-s. Samas oli heaks võrdluseks praktika Kanutis ja Eesti Rahva Muuseumis.
Kõlama jäi kogemus koostööst erinevate juhendajatega (kes sageli on meie osakonna vilistlased) ja erinevate ettevõtete töökeskkonnast ning korraldusest – era- ja riikliku ettevõtte vahele ei pea siin ilmtingimata kirjutama vs.


Kristen Jüriväli, ettevõte: Omit OÜ. Töö nimetus: Salongitooli polstri rekonstrueerimine. Juhendaja: Timo Talvik.


Liisbet Jalandi ja Anette Oras, ettevõte Polstritööd OÜ. Töö nimetus: Diivan, uue polstri valmistamine, uue katteriide paigaldus ning puitdetailide viimistluse värskendamine. Juhendaja: Margus Meinart.


Liisbet Jalandi, asutus: ERM. Töö nimetus: Lauaraam, vana talulaua rekonstruktsioon olemasolevatele lauajalgadele. Juhendaja: Indrek Tirrul.


Kristen Jüriväli, asutus: SA EVM, Konserveerimis- ja digiteerimiskeskus Kanut. Töö nimetus: Palmse mõisa uusrokokoo stiilis tugitoolide polstri rekonstrueerimine. Juhendaja: Tuuli Trikkant.

Disainisuuna tudengite esitluse tegi põnevaks praktikabaaside ja sellele vastava töökogemuse lai spekter – Andre Maisväli projekteerijana sisearhitektibüroos Eluviis, Grete Lehemaa assistendina näituste kujundamisel ja elukeskkondliku projekti analüüsi läbiviimisel kunstnik-disaineri Katja Petterssoni juures Rootsis, Ago Albert praktilise abilise ja disainerina eritellimusmööblit valmistavas Kõu Metallistuudios ning Heleri Nõmm müüja ja konsultandina mööblisalongis Mööbel.Zip.
Iga kogemus on väärtuslik, olgu see siis uue projekteerimisprogrammi omandamine, kasutajakeskne analüüsimine, praktiliste oskuste lihvimine või arusaamine klientide tegelikest ootustest mööbli disainile.


Andre Maisväli. Näited ettevõttepraktikal teostatud töödest. Juhendaja Ulvi Rautsik, Eluviis OÜ.

Kõik tudengid andsid ka omapoolse hinnangu koostööle, seega oli osakonnale boonuseks praktikabaaside kaardistamine edasiste ettevõttepraktikate läbiviimisel.
Lõpetan inspireeriva sõnumiga veelgi inspireerivamalt sündmuselt.


Slaid ettekandest „Loomeruumist ja aeglasest haridusest EKA hoone näitel“, Eik Hermann. Eesti loomekõrgkoolide seminar LOOMERUUM11.11.2021 Tartus, Aparaaditehase Erinevate Tubade Klubis

Skulptuuriosakond

Anne Rudanovski: Üliõpilased on keskendunud õppetööle. Kes skulptuuriosakonda satub, see teab. Toimunud on vahehindamised ja seminarid, jätkame koostööprojektidega. Hästi on käima läinud reedesed 3D tehnoloogia päevad, mil osakonna 3D meister Rasmus Eist paneb oma teadmistega õla alla teiste osakondade üliõpilaste projektidele. Keraamika stuudios alustas keraamilise skulptuuri valikaine grupp Maanus Mikkeli juhatusel. Püsime terved!

Fotograafia osakond

Peeter Linnap: PallasFoto triumf – Andero Kalju: Aasta Tulevikutegija! Alles see oli kui meie noor allveefotograafia õppejõud Pillery Teesalu triumfeeris Eesti Haridus- ja Teadusministeeriumi Aasta Õpetaja konkursil, jõudes 3 parima hulka. Nüüd saime uudise, et meie noor droonifoto õppejõud Andero Kalju jõudis Eesti Kultuuriministeeriumi/ Eesti Kultuuri Koja konkursi “Aasta 2020 Kultuuritegu” – Tuleviku tegija 2020 kategoorias lausa esikohale – ta sai selle laureaadiks!

Finaalis konkureeris ta Eesti ühe parima noore viiuldaja Hans Christian Aavikuga ja selles võistluses “pealejäämist” poleks küll osanud oodata!
Äramärkimisi/ auhindu on uskumatult palju uskumatult lühikese aja kohta ja kui ma ütlen, et sarnaseid häid üllatusi on veelgi tulemas, siis võiksime endaga hetkeski täiesti rahul olla. Aga see selleks.

Ametlik teadaanne kõlab järgmiselt: “Pallase Fotograafia osakonna äsjane lõpetaja ja nüüdne drooni, 360-kraadise ja interaktiivse fotograafia õppejõud Andero Kalju sai reedel 19.novembril Kultuuriministeeriumi/ Kultuurikoja “Aasta 2020 Tulevikutegija” kategoorias LAUREAADIKS. Õnnitlused Anderole, fotograafia osakonnale ja Kõrgemale Kunstikoolile Pallas! (Teistes kategooriates pärjati laureaatideks tekstiilikunstnik Anu Raud ja graafik Jaak Visnap).

SIIN ka Postimees TV ülekanne.

Andero videoesitlust näidati Teaduste Akadeemia Saalis – algusega videostriimis – 7.28.16

PallasFotos käima lükatud uuenduslikud kursused: allvee-, drooni ja interaktiivne fotograafia on ennast õigustanud ja tekitanud üleriigilist huvi. Lühikese ajaga oleme suutnud need kursused oma õppekavas mitte ainult käivitada vaid ka välja koolitada uued õppejõud, kes on koheselt ja sada protsenti oma ülesannetega hakkama saanud.
Rahvusvaheliselt päevakorras: hõbeda-järgne fotograafia.
Viimase kümnendi fotograafiat on kutsutud küll digitaalseks, post-digitaalseks, küber-, elektrooniliseks jne. Elevus tehnoloogiliste muutuste ümber on alati olnud suur, kasvades alguses eufooriaks ja taandudes siis aegamööda kuni normaliseerumiseni. Kui tulid esimesed digikaamerad, siis asendus esmane õhin kiire pettumuse ja irooniaga professionaalide poolt, digifotod leiti olevat liiga hõredad, esteetiliselt aga liiga lamedad ning nüansseerimata…
Ent meenutagem – ka 100 aastat tagasi tabas samalaadne kriitika rullfilmfotograafiat ja “Kodakit”, mis selle avalikkuse ette tõi. Käibele läks ühelt poolt lootusrikas mõttekäik “igaüks on fotograaf”, teisalt aga hakkasid teadjamad piltnikud väljendama oma põlastust “plõksimise” ja “klõpspiltnike” vastu (snaping, snapshooters jmt). Kunstnikud, kes fotograafiat oma vahendina kasutasid, eraldusid klõpsijatest mitmesuguste vahenditega. Esmalt hakati iga fotot käsitsi toonima, retuššima, monteerima jne, andes igale koopiale individuaalse väljanägemise ja seostades selle nõnda “aura” kontseptiga.
Paraku pole ajaloost taaskord eriti õpitud ja blogides jm sotsiaalmeedias jätkub sarnane halisemine – ikka teema, kuidas digitaalsus ja digitaliseerimine kõik hingelise, kunstilise ja väärtusliku ära hävitab. Näib nagu oleks tööle palgatud mingid klaköörid või nutunaised, kes iga tehnoloogilise edasimineku peale pilli lahti lasevad!
Meenutuseks neile: nii nagu film ei suretanud välja teatrit ega fotograafia maalikunsti – nii ei muuda ka digitaalsus mitte varasemat olematuks vaid kohendab ümber kogu maastiku, millel endiselt jätkub ruumi kõigele.

Kui sain kutse osaleda Bratislavas 6.novembril toimuval teaduskonverentsil “Post-Küber Fotograafia”, suhtusid sellesse alguses pisut skeptiliselt. Kas on digitaalsusest veel midagi rääkida? Kas pole mitte kõik juba AMMU ära ja läbi räägitud jne. Ent vaist ütles mulle, et seekord võiksin ma positsioneeruda “tagurlikku” ja konservatiivsesse rolli, mille põhipaatoseks oleks need fotograafia elemendid, mis pole sugugi digitaliseerumisega koos muutunud vaid jäänud enam-vähem või isegii täiesti samaks, seniseks, muutumatuks…

Digifoto jm digimeedia konverentse hakati korraldama laias laastus juba 1990.aastate alguses, mil Adobe Photoshop koos Apple arvutitega võimaldas pilte üsna tõhusalt ümber smuugeldada millekski muuks kui see, mis need algselt olid. Modellidel klooniti kinni silmad, retušeeriti välja suud, kõrvad jm mis vähegi võimalik oli.
Mehhikos rajas Pedro Meyer üsna varsti seejärel ka digifoto saidi Zonezero, mis oli üsna populaarne ja muutus peagi legendiks. Sait on muide “alles” veel praegugi, pakkudes endiselt nii uusi ja kuumi teemasid kui ka neid, noh… igihaljaid https://zonezero.com/en/

Prof Peeter Linnap Euroopa Fotokuu bukletis. Foto Tõnu Tormis

Minu loengu pealkiri oli “Prefiksid ei muuda maailma” ja loomulikult käis see levinud konstruktsioonide kohta, mida me oma planeedi Läänepoolkeral automaatselt alati kasutame: “pre-“ ja “post”. Neist eriti viimast on kultuuriteooriates, õigemini küll kõigis eluvaldkondades rakendatud näiteks postindustriaalse ühiskonna kohta.


Prof Peeter Linnap esinemas Bratislava Kunstide Akadeemias 6 nov 2021

Iseenesest kena kontsept, aga see ei tähenda mitte tööstuse kadumist, möödasaamist, lõppemist – vaid paraku ainult seda, et ennast “Esimeseks Maailmaks” pidav väike osa (Euroopa, Põhja-Ameerika jmt) on oma tööstuse lihtsalt hiinlastele ära andnud ja elab omal territoorimil tõepoolest peaaegu ilma korstende jmt-ta. Tööstusjärgselt seega. Postmodernsus omakorda on tähendanud eeskätt kriitilist, ühedimensionaalse progressiusu käest vabanenud sootsiumit, kus tunnustatakse, et “areng” pole kunagi ühesuunaline ning et sellel on alati kaasnevad komplikatsioonid.
“Tõe-järgne” ühiskond on tegelikult liba- ja tellimusteooriate, pigem blufi ja seletuste kobar, mis ei tööta juba kasvõi ainuüksi seetõttu, et “tõesus” on pragmaatilises ühiskonnas eeskätt informatsiooni väärtuseline omadus. Näiteks me kanname praegu maske, sest muidu oleks tõenäoline meie haigestumine; me ei sõida praegu Valgevenesse, sest seal toimuv on ohtlik jne.
Selline infokäitumine on instinktide tasemel omane isegi loomadele, väljendus alalhoiu instinktina, rääkimata veel inimestest.

Aga – kuidas “post” ja “küber” puutuvad fotograafiasse? Üks kontsept jäi kõlama kõigis ettekannetes. Nimelt tõdemus, et fotograafia ei olevat enam indeksiaalne. Fotodel polevat enam seost välismaailmas toimuva ning toimunuga jne. Huvitav idee, aga mina millegipärast kahtlen siinses “post-is” (“postküber” v “post-digitaalne”) küll üksjagu. Esiteks pole ma näinud eriti rohkesti selliseid täiuslikult “väljamõeldud” või meisterlikult võltsitud fotosid, mis meid oma eheduses veenaks. Ja teiseks – kui fotograafia tõepoolest oleks vabanenud oma sundseosest välise maailmaga ja sellele viitamisega, ehk indeksiaalsusest tähenduste loomisel – siis miks küll ometi jätkub täies mahus senine kaamerakäitumine. Hirm pildistamise ees, käega näo katmine jmt? Miks pole kuhugi kadunud (ja kas üldse kaobki?) hirm, et meist tehtud ülesvõtetega võidakse teha midagi ebameeldivat, kahjustavat, reputatsiooni rikkuvat jmt? No – proovitagu seletada kellelegi, kes teie pildistamistegevuse käigus oma nägu varjab või katab – et see on ju kõigest digitaalne ega ole üldsegi mitte päris! No ega ikka ei õnnestu küll. Või mõelge selle sügava kultuurilise harjumuse peale, mida nimetatakse ikonismiks – sarnasuste otsimise peale fotopildi ja pildistatud objekti vahel! Kas seletus, et see-seal-fotol “ainult näib” sarnane välismaailmaga, tegelikult need ju ometi polegi sarnased… – kas selline seletus veenaks kedagi ? Ilmselt üldsegi mitte.

Ja lõpuks veel sedagi, et seekordsel Euroopa fotokuul eksponeeriti valikut prof Peeter Linnapi fotoraamatutest näitusel “100 parimat fotoraamatut Kesk- ja Ida Euroopast”.


Prof Peeter Linnapi teosed näitusel “100 parimat fotoraamatut Kesk- ja Ida Euroopast”

Fototudengid külastasid hiljuti Eesti Rahva Muuseumi, kus nad muuhulgas tutvusid ka digiteerimisega. ERM-is on Eesti suuruselt teisel kohal olev fotokogu, mis on ühtlasi meie muuseumide suurim. On see hästi digiteeritud? Üldjoontes küll – aga olulisi materjale on ikka veel puudu nii analoogfotodel kui digitaalselt nagu teisteski meie muuseumides. Digiteerimine on kindlasti küll vajalik, ent selle tähtsus ja tähendus on mõnevõrra ka lihtsalt moeks muutunud. Ja mis “peamine” – selles valdkonnas liigub raha. Ent olukorras, kus meil on puudu fotosid olulistest teemadest näiteks 1940. aastate ajaloo pööristest või 1990test, oleks kindlasti hoopis olulisem need ajaloolise mälu “augud” kiirelt fotodega esmalt täita ja alles siis digiteerimisele mõelda. Aga veel ebamugavaid, kuid olulisi küsimusi. Kui kaua säilivad need kalli hinna eest skännitud failid? Tegelikult ei tea seda mitte keegi. Juba on selgunud, et CD ja DVD plaadid on suht lühikese elueaga – ja fakt on seegi, et Inglismaal kirjutatakse eriti olulisi dokumente endiselt vasikanahale!


Mairi Korkka F-21. ERM-is Nov 2021 I-II.jpg

Nagu vastukaaluks uudsele digi- ja küberfotograafiale on juba mõnda aega fotomaailmas populariseerunud selle arhailised vormid, toimub justkui nende renessanss. Üheks niisuguseks vahendiks on fotoaparaadi kauge esivanem – pimekamber Camera Obscura. Selle ennekõike loodusnähtusest välja kasvanud ürgset primitiivkaamerat kutsutakse maailmas peamiselt ingliskeelse nimega “Pinhole” ja sellega tegelevad kõik – fotograafia erialatudengitest alates ja lasteni välja. Meie iga-aastane pinholi’tamine leiab aset galeriis Ag47 Aparaaditehases ja on õppekava orgaaniline koostisosa.


Fotod Enlil Sonn 2021

Meediadisaini osakond

Marko Kekišev: Päkapikud jooksevad jalge vahelt läbi enneolematus tempos ja koguses. See annab selget märku, et semester ja aktiivne õppetöö jõuab konsultatsioonide perioodi. Praktilised ülesanded tahavad veel lihvimist ja putitamist, aga eesmärk on juba käeulatuses. Nii see elus on, kui kusagil läheb tempo rahulikumaks, siis teisal kallatakse kapaga.

Konkreetselt tähendas see seda, et 16. – 18. novembril sai läbi vaadatud kokku 202 Peterburi tudengite lühianimatsiooni konkursi “Debut” teost.
Väga head uudised on saabunud ka Moskvast. Meie osakonna IV kursuse tudeng Andreas Poom otsustas osaleda rahvusvahelisel Dostojevski 200. sünniaastapäevale pühendatud konkursil ja tema plakat osutus valituks 200 finalisti sekka. Tubli töö! See on suur tunnustus. See tähendab ka automaatset osalust “Golden Bee 15” plakatibiennaalil. Kõik valitud plakatikonkursi finalistid on näha ja juttu saab lugeda SIIN
Kuulutati välja ka Boliivia plakatibiennaali võitjad SIIN
Kõiki valitud plakateid saab virtuaalselt ka näha (Pallas on esindatud kultuuriplakati kategoorias) SIIN
Aga kui huvi on, siis soovitan soojalt tutvuda liikuva plakati kategooriaga, see on viimase 5 aasta tõusev trend SIIN
Ja plakatiteemal jätkates soovitan visata pilk peale ka rumeenlaste tegevusele ja rõõmsalt nende väljakutsetel osaleda SIIN

Jaanus Eensalu: 16.-18. novembril osalesin rahvusvahelise tudengifilmide konkursi “ДЕБЮТ 2021” žürii töös, vaatasin kokku 202 Peterburi tudengite lühianimatsiooni. Akadeemia ametlik nimi on: Санкт-Петербургская государственная художественно-промышленная академия имени А.Л. Штиглица

Meediadisaini osakonnas on näod rõõmsad ja toimub prosotsiaalne käitumine!

„Meil on pidu I“

Kaanefotoks on „Meil on pidu II“

Meil on pidu ja on mille üle rõõmustada: pidu I+II.

Ardo Sägi: Nagu ikka, toimusid praktilised loengud ja osakonna igapäevaelu korraldamine. Esimese kursuse serigraafia praktikum pakub üllatusi nii tudengile kui õppejõule. 2 nädalat on möödunud tavalises rütmis.


Teise kursuse tööd ofordi tehnikas järjest küpsevad.

Maaliosakond

Margus Meinart: Maaliosakond …on inventariseeritud ja ohutuskaardistatud. Kui nüüd koroonast ka lahti saaksime, näeksime juba päris ponksid välja…

Lisaks jõudsime paigaldada tellitud ja kohale saabunud varustust.


Paberilõikamise masin ja uued rulood

Leidis aset külalislektori Andra Orni teine loeng. Eelmisel korral palus ta maalitudengitel kirjutada näitusearvustusi ning leidis tudengite kirjatükid olevat isiklikud, asjalikud ja ausad. Näituse kui terviku analüüsimine ja artikliformaadis kirjatüki koostamine nõuab oskusi. Sissejuhatus teemasse sai tehtud. Tudengite tagasiside kaheosalisele loengule oli rõõmustavalt positiivne.
Andra Orni, kes on NOARi keskkonna eestvedaja ja kuraator (https://noar.eu/et/noar/) kinnitusel on nüüdseks Pallas kaasatud Põhjamaade ja Baltikumi Noore Kunstniku Auhinna konkursile. Kindlasti annan selle kohta informatsiooni lähitulevikus, aga kiireks ülevaateks natuke tutvustavat teksti.
Põhjamaade ja Baltikumi Noore Kunstniku Auhind (Nordic & Baltic Young Artist Award) on ainulaadne rahvusvaheline konkurss, mis pöörab tähelepanu äsja bakalaureuse või magistriõpingud lõpetanud ja karjääri alustavatele kunstnikele. Konkursil saavad osaleda vastava aasta lõpetajad. Pallase selle aasta kunstisuuna tudengid osaleksid järgmisel konkursil. Rõhk siis sõnal „kunstisuund“.
Aastal 2016 algatatud ning kaasaegse kunsti keskkonna NOAR.eu, Nordic Baltic Art Center NOBA ja regiooni kunstiülikoolide poolt  korraldatav ainulaadne konkurss annab noortele kunstnikele kiirema stardi professionaalsele karjäärile ning pakub samas kunstihuvilistele terviklikku võimalust avastada lähiriikide talente.
Konkurss annab hea ülevaate sellest, mis toimub meie kaasaegse kunsti valdkonnas ning võrdlusmomendi lähinaabritega, samuti annab värskelt akadeemia lõpetanud kunstnike looming meile ka mingi aimuse tulevikutrendidest. 
Eelmisel aastal pälvis konkursi peavõidu Grand Prix Kristine Krauze-Slucka Lätist, Laura Vela Lätist võitis maalipreemia ning Akvilė Malukienė (Leedu) pälvis publikupreemia.  
Sel aastal osaleb konkursil kokku 75 kunstnikku, esindatud on 142 teost: 13 Eestist, 15 Soomest, 33 Lätist ja 14 Leedust. 
Publikupreemia hääletus on avatud kuni 5. detsembrimini veebilehel nbyaa.eu, kus on võimalik tutvuda kõigi konkursil osalevate noorte kunstnike ja nende teostega. Kõige enam hääli kogunud kunstnik pälvib konkursi publikupreemia väärtuses 500 eurot.
Lisaks publikupreemiale annab Põhjamaade ja Baltikumi Noore Kunstniku Auhinna rahvusvaheline žürii välja konkurssi Grand Prix ja maalipreemia
Grand Prix võitja pälvib 2000-eurose rahalise preemia. Maalipreemia laureaati tunnustatakse 1000-eurose rahalise preemiaga.
https://noar.eu/et/13-eesti-kunstnikku-on-voistlustules-pohjamaade-ja-baltikumi-noore-kunstniku-auhinna-konkursi-publikupreemia-nimel/
https://nbyaa.eu/et/avaleht/
Tsükliõppe nädal on teistmoodi. Koroona(hirm) tegi oma väikesed korrektiivid, aga muidu said toimuda kõik plaanitud loengud.
Pallase korraldatud loomekõrgkoolidele seminari oli üks hää ja mõtlemapanev üritus. Tundub, et õppimist ja õpetamist saab loomeõppega tegelevates koolides läbi viia päris mitmel viisil. Loomeruumiga seose tuleb eredamalt ette Eik Hermanni ettekanne. Kuidas panna tudengeid loomingulisse situatsiooni kooli ruumide abil? Kuidas tudeng tunneks ennast inspireerituna ja samas turvaliselt/koduselt ka koolis?

Teadmiseks veel.

Kunstiühing UMBRA näitus. Ühinguga seotud palju Pallase tudengeid. Jõudu neile ja minge vaatama.
Kaur Mäepalu
RUUM JA GEOMEETRIA
19.11 – 17.12
galeriis Art&Tonic
https://artandtonic.art/


Näituse avamine. Foto: Jaak Kikas

Oma järjekordsel Brüsseli-käigul sain osa näitusest….

… kus esinevad 19. ja 20. sajandi suured kunstnikud nagu Monet, Caillebotte, Spilliaert, Boccioni, Severini, Léger, De Chirico, Mondrian, Servranckx. Caviglioni, Delvaux ja Magritte, rõhutab algusaegade rongi kui modernsuse ülimat sümbolit. Rong oli tööstusrevolutsiooni peamine tööriist. Rong kandis endas kõige pöörasemaid unistusi arengust ja õitsengust, aga ka kristalliseerunud ärevust ja muutuste tagasilükkamist, öeldakse näituse sissejuhatuses.


Auguste Chaboud „Raudteejaam“ 1907-1908


Samalt näituselt kunstisuundade mõjukaart. Huvitav uurimine.

Teise näitusena mainiksin David Hockney näitust Bozar`is. Kevade saabumine Normandias koosneb 84-aastase maalikunstniku iPadiga tehtud 116 maalist, mis on valminud 2020. aasta kevadel kunstniku kodus Normandias. Maalisari on trükitud paberile ja eksponeeritakse täismahus kaunite kunstide keskuses.
Tunnistan oma nõutust selles laadis digimaalide ees. Käsitööliku pinnavormi puudumine võtab ühe tunnetusliku kihi vähemaks.


Teos näituselt https://www.bozar.be/en/calendar/david-hockney

Ja muidugi hingame Pillega igapäevaselt akrediteerimishõngulist kabinetiõhku. Ikka rõõmuga.

Nahadisaini osakond

Rene Haljasmäe: Kindlasti üheks rõõmusõnumiks sel perioodil oli Muinsuskaitseameti tunnustus Pallasele kui heale koostööpartnerile Narva-Jõesuu kirikuvarade päästmisel. Päästetalguid kirjeldasid ka meie tudengid konserveerimissuuna ühisseminaril „Novembripärand“ mis toimus virtuaalselt ja mida jälgis mitmed erialaspetsialistid ka väljaspoolt kooli.


Kuvatõmmis MKA autasutamise FB ülekandest.

Samal päeval algas ka Bodleiani Raamtukogu korraldatud köite/tekstiili konserveerimise tasuta virtuaalloengute tsükkel, kus heideti pilk sealse raamatukogu rariteetide tekstiildetailidele.


Kuvatõmmis Andrew Honey ettekandest.


Kuvatõmmised Jo Maddocksi ja Martin Kauffmanni ettekannetest.

Järgmine loeng toimub 25. novembril! Siis räägib Georgios Boudalis tekstiilist Bütsantsi köites.

Reedel 12.11 toimus restaureerimisvaldkonna seminar “NOVEMBRIPÄRAND”. Oma tegevusi Kirikuvarade päästmise talgutel Narva Muuseumi Kunstigaleriis tutvustasid nahaosakonna VI kursuse rest.tudengid Netty Muld, Marit Must ja Riina Raudson.


Slaid Riina Raudsoni ettekandest.

Gregor Kiin (III kursus) rääkis Eesti Kirjandusmuuseumi uputusest ja selle tagajärgede likvideerimisest.

Slaid Gregor Kiini ettekandest.

Osakonnajuhataja Rene Haljasmäe tutvustas oma esitluses Balti konservaatorite XII konverentsi Vilniuses 29.09.– 2.10 2021 ja sellega kaasnenud külastusi Vilniuse mälu- ja õppeasutustesse. Balti konservaatorite konverents on iga kolme aasta järel erinevas Balti riigis aset leidev suursündmus, mis toob kokku mitte ainult Eesti, Läti ja Leedu erialaspetsialistid, vaid ka külalised teistest riikidest. Konverentsid on alati rahvarohked. Nii kogunes ka pandeemia tõttu aasta jagu edasi lükkunud Vilniuse triennaalile muljetavaldav hulk konservaatoreid. Sellest on kujunenud koht, kus vahetatakse kogemusi, sõlmitakse kontakte ning sünnivad ühised projektid ja ettevõtmised.


Slaid Rene Haljasmäe ettekandest.

Kõik slaidiesitlused on kättesaadavad Pallase raamatukogus.

Kolmapäevadel 10. ja 17.11. vormistati esimesed arvestused ning osakonnajuhataja abi ja õppejõud Kristel Suigussaar siirdus lapseootuspuhkusele. Teda tuleb asendama meie vilistlane ja disainer Tiina Karu. Palju jõudu edaspidiseks!


Kerttu Rebane III kursuselt tutvustab oma „kohvioa-ranitsa“ (vasakul) teemalist õpimappi meister Tõnu Ojapervele ja Kristel Suigussaarele. Esiplaanil ootavad arvestust koti- ja köiteülesanded.

Reedel 19.11. Toimus “Köite restaureerimine. Puukaaneline köide” viimane Tulvi Turo poolt juhendatud tund. Netty Muld sai konserveerimiseks TLÜ Akadeemilise Raamatukogu varukogust pärit uhke varasemate omanike nimedega rikastatud tiitellehega, 1543 aastal Pariisis trükitud raamatu. Kaanepärgamendi korrastamisel tuli kaanesisust nähtavale harukordne ja põnev leid – oletatavalt lehekülg veel vanemast trükisest ning seljatugevduseks on kasutatud ribasid keskaegsest pärgamentkäsikirjast.

Käsikirjade spetsialist Kaspar Kolk kommenteerib: „…meie mailt need sissekirjutajad ilmselt pole. Kahe varasema (Reeckius ja loetamatu) käekiri on ka ysna võõrapärane. Reeckius võib viidata Madalmaadele, hilisemad Schomburg(k)id pigem Saksamaale, aga ei leia ka nt CERL Thesaurusest. Selle makulatuurilehe kohta ei oska selle järgi muud öelda kui Piibli sisukord, aga võib-olla mitte Piiblist endast, vaid mingist sekundaarteosest, nt õppeotstarbelisest…“

UNESCO Saksamaa komisjon kuulutas RAAMATUKÖITMISE üleilmse vaimse kultuuripärandi osaks! https://www.unesco.de/en/culture-and-nature/intangible-cultural-heritage/bookbinding
Erialajuht filmisoovitus: Tõhus moedok. Alexander McQueenist veel järgi vaadatav: 
https://etv2.err.ee/1608393221/mcqueen 
Teine ikoon – Vivienne Westwood: 
https://etv2.err.ee/1608156079/westwood-punkar-ikoon-aktivist  
Või siis päriskinno: https://poff.ee/otsi_seanssi/

 

Vallo Nuust: Tartu Ülikooli kliinikumi toetusaktsioon – kunsti kogumine – on läinud „erakordselt suurepäraselt“!