Pallase rektori Vallo Nuusti infokiri: Pallase kroonikad 25.10. – 07.11.2021

Pallasel on praeguses halvas olukorras väga hästi läinud. Seni. Oleme suutnud koolisisesed nakatumised ära hoida ja suurem osa õppetööst toimub jätkuvalt silmast-silma ja kooli ruumides. Retsept selleks on tegelikult imelihtne – iga üksiku inimese vastutustunne ja vaktsineerimine. Terviseameti andmetel on Pallase üliõpilastest vaktsineeritud 82% ja töötajatest üle 90%. Kanname maske, ei tule haigustunnustega tööle/kooli ja vahetame infot ilma viivitusteta. Ehk nagu ma juhistes erialaosakondadele kirjutasin:

Lähikontaktseteks loetakse kõik need, kes on haigestunuga kokku puutunud 2 päeval enne haigustunnuste ilmnemist.

Etapp 1 – kiire teavitus (märksõna KOHE)
Haigestunu teavitab osakonna juhatajat, juhataja teavitab rektorit, rektor mobiliseerib õppeosakonna ja kantselei, õppeosakond võtab Tahvlist toimunud loengud ja teavitab kõiki nimekirjas olevaid tudengeid sõltumata sellest, kas nad olid kõnealustel päevadel koolis või mitte. 

Etapp 2 – reaalsete kontaktide selgitamine terviseameti jaoks.
Õppejõudude poolt registreeritud loengus viibijate nimekirjade (ja osakonnas viibinute registreerimislehtede) alusel täidetakse terviseameti jaoks tabelid reaalsete lähikontaktide kohta.

Nüüd aga uuesti üleskutse!

Soovist muuta meditsiinitöötajate raskeid tööpäevi pisut värvilisemaks ja positiivsemaks ning natukenegi kaasa aidata praeguses raskes olukorras, alustas Pallase üliõpilasesindus maalide, graafika, fotode jne kogumist, et need kinkida TÜ Kliinikumile. Loodetavasti aitavad pallaslaste teosed haigla personali tööpäevi veidikenegi lootusrikkamaks muuta! Üliõpilased, vilistlased ja õppejõud – teeme arstide ja haigete elu värvilisemaks, olgu see meie panus sel süngel ajal!

Pildil: Heli Tuksami maaliga „Vastu seina“.

Kõik annetused võib tuua Pallase kantseleisse või saata pildid teostest aadressil piret.kaevats@pallasart.ee. Seejärel tehakse valik ja vormistatakse/raamitakse kui vaja. Teosed peaksid võimaluse korral olema autori poolt ka signeeritud. 

TÄHTAEG: REEDE, 12. NOVEMBER.

Vallo Nuust

Üliõpilasesindus

Danil Taro: Rohkem sporti, vitamiine ja puhkust! Viimase kahe nädala jooksul saime isegi paaril korral kokku. Panime kitlid selga, maskid ette, kindad kätte ja asusime analüüsima küsitlusi.

Tänud kõigile aktiivsetele vastajatele! Teie arvamusest on palju kasu olnud, üritused lähevad paremaks ja meened saadetakse esimesel võimalusel trükki. Uuel aastal Pallase värsked pusad, sõrmus ja muud huvitavat kraami, stay tuned!

Esinduse traditsiooni kohaselt on plaanis minna uuel nädalal ka verd andma, uuri lähemalt kampaaniat Tuksu Teise Südames. Tulemas on ka jõulupidu ja -turg, aga sellest täpsemalt ürituse lähenedes. Jälgi meid sotsiaalmeedias, et olla kursis värskemate uudistega. Näeme juba sel nädalal 11.11 Barlova viktoriinil ja ära unusta, et 23.11 toimub ka Pallase Pinx.

Kood: Esindus

Õppeprorektor

Piret Viirpalu: Tööpäevad kihutavad mööda institutsionaalseks akrediteerimiseks ja loomevaldkonna kõrgkoolide seminariks ette valmistudes. 26. oktoobril külastasime rektor Vallo Nuusti, prorektor Ivi Lillepuu, maaliosakonna kolleegide Margus Meinarti, Pille Johansoni ja Indrek Aavikuga Eesti Kunstiakadeemiat.

Kohtusime õppeprorektor Anne Pikkoviga ja vabade kunstide teaduskonna kolleegide Kristi Kongi ja Holger Loodusega maali õppetoolist ning joonistamise õppetooli juhataja Tõnis Saadojaga. Rääkisime EKA ja Pallase õppekavadest, sisseastumiseksamitest, joonistamise, maali ja teiste nö kunsti alusainete olulisusest, vaatasime ringi maaliateljeedes. Tagasitee Tallinnast möödus kunstikõrghariduse ja Pallase maaliosakonna õppekavade üle arutledes uskumatult kiiresti. Taaskord tuli tõdeda, et sellised külaskäigud ja koostöö kunstikõrgkoolide vahel on väga vajalik, tekitab palju uusi mõtteid ja arendusideid.

1. novembrist viisime Covid-19 viiruse senisest laialdasema leviku tõttu suured teooriaainete loengud veebi. Senisest veelgi olulisem on info kiire liigutamine paljude osapoolte vahel ning sellega seoses on kirjade hulk meie postkastides kasvanud. Üks suur palve kõigile pallaslastele – loeme kõik kooli e-kirjakasti laekunud kirjad hoolikalt läbi, uskuge mind, ühtki neist ei saadeta lihtsalt niisama. Ühe õppetunni on Covid-19 veel andnud – kui õppejõud laseb loengus ringi käima lehe, kuhu palub kohalolijatel oma nimi kirjutada, siis …. Kui aga kirjutad üles ka mõne kursusekaaslase nime, kes sel korral tegelikult puudub… No siis nakatumisjuhtumi korral lähevad lähikontaktsetena kirja kõik nimed selles nimekirjas. Aga tegelikult on see muidugi hoopis akadeemilise eetika küsimus ja tahaksin väga loota, et sellega meil edaspidi probleeme pole – ei praegu ega ka siis, kui viirus taganeb ja saame tavapärase õppekorralduse juurde naasta.

2. novembril toimus Eesti rakenduskõrgkoolide õppeprorektorite ja õppejuhtide veebikohtumine õppeinfosüsteemi Tahvel uue arendusmeeskonnaga. Otsustati, et rakenduskõrgkoolide vajadustest lähtuva arendustöö tõhustamiseks tuleb moodustada töörühm. Pallasest osaleb meie õppejuht Janne, seega võib kindel olla – asjad peavad paremaks muutuma.

1. novembril sattusin lugema Kaisa Eiche artiklit ajalehes Postimehes, kus juttu tARTu pood-galerii ja Voronja galerii asutajatest Raul Oreškinist ja Kaili Kasest. Mulle meeldis väga järgmine lõik:

 „Raul ja Kaili kinnitavad, et nemad ei vaeva eriti oma pead sellega, et mis või milleks on kunst – see on midagi niivõrd loomulikku. Raul räägib selle peale loo vanausulisest Varnja-mehest Fjodorist, kes iseseisvalt selleteemalise uurimistöö ette olevat võtnud, ning siis neile teadustas, et inimeste maailmatunnetus vajub kunstita kreeni. Maailmaga suhestutakse eri valdkondade kaudu nagu teadus, religioon, meedia või poliitika, ja kunst on üks neist paljudest.“

No kas saaks veel ilusamini ja lihtsamalt öelda, miks kunst vajalik on? Kõigile pallaslastele siis meeldetuletuseks ja kinnituseks – me kõik aitame kaasa selleks, et iga inimene ja seeläbi maailm oleks tasakaalus, terviklik. Ehk aitab see teadmine pisutki kaasa aasta kõige pimedama aja üleelamisel, viirusega võitlemi-sel ja kõigest hoolimata loovuse ja loomise lainel olemisele.

Vallo Nuust: Salaja tehtud pilt õppeprorektorist, kellel on sel neljapäeval sünnipäev. Tähistame seda loomeülikoolide koostööseminaril Aparaaditehases.

Prorektor

Ivi Lillepuu: 4. novembril kogunes esimest korda keskkonnajuhtimise töörühm. Hea oli arutada ja rääkida inimestega, kes ei pea keskkonnateemasid lihtsalt poosiks, vaid kellele tõesti läheb korda meie jalajälje suurus. Jutuks tuli loomulikult prügi, taaskasutus, säästlikkus, aga ka keskkond kui selline, toit, käitumisharjumused ja väärtushinnangud. 

Oleme oma arengukavas lubanud, et Pallas on aastal 2025 ajakohaseid kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimise põhimõtteid rakendav kõrgkool. Kuigi võib tunduda, et ahh, mis meie ka selles globaalses katastroofis muuta saame, siis saame ikka küll. Kõigepealt kasvõi see väike asi, et ruumis, kus kedagi ei ole, ei pea ka tuli põlema. Ja palun, ärge pange täis kohvitopsi kasutatud maskidele mõeldud prügikasti ja kasutatud maske olmeprügisse ja kummikindaid biolagunevate jäätmete prügikasti. Meie jäätmete kogumise süsteem pole kindlasti täiuslik, kuid on olemas – rohelised prügikotid on biojäätmete jaoks, mustad olmeprügi kogumiseks ja pakend läheb kollase märgistusega prügikasti kollasesse prügikotti.

Saime esimese kohtumise lõpetuseks optimistlikult tõdeda, et parandamise ruumi on keskkonnateemadel palju. Mina, Maire Luud, Anne Rudanovski, Reet Paap, Maila Käos, Mari Frühling ja  Anna Viise ootame hea meelega endaga liituma inimesi, kes tahavad panustada ja leida võimalusi tegutsemiseks. Justnimelt tegutsemiseks, sest räägitud on küll ja rääkimine ei vii sihile. Võib mulle kirjutada, helistada või minu kabinetist läbi astuda.

Ja lõpetuseks meie üksmeelne tänu Kristale kohvikusse, kes pakub võrratuid taimetoite!

Täienduskoolitus

Salme Kulmar: Talveootuses ei saa iial olla liialt värve. Nii mahtus värvilisse sügissesse hulganisti täienduskursuseid, kus peamisteks töövahenditeks olid pintslid, pliiatsid ja värvid. Aina hämaramaks muutuvatel sügisõhtutel leidsid kümned maalimis- ja joonistushuvilised ennast Pallase maaliosakonnast molberti tagant.

Õli- ja akrüülmaali ning värvika linnaillustratsiooni kursuse juhendajad on ettevõtlikud maaliosakonna vilistlased: Silver Laadi, Maris Paal, Madli Lavin. Mõnel juhul on tegemist esmakordse juhendamisega, teisel puhul on see juba midagi tuttavat. Sõltumata läbiviija varasemast kogemusest, on juhendamine olnud sedavõrd püüdlik, et osalejatest õhkub rahulolu ja ikka poetatakse kiitvaid sõnu. Lisaks vilistlastele viib külalisjuhendajana joonistuskursust läbi Tartu Ülikooli maaliosakonna vilistlane Maarja Nõmmik.

Õlimaali kursus, juhendaja Silver Laadi.

Linnaillustratsioon, juhendaja Madli Lavin.

Ka digipädevused on täienduskursuste tunniplaanis oma kindlal kohal. Praegugi jätkuvad kursused, millele ei tundu huviliste lõppu paisvat. Graafiline disain ning 3D kursus skulptuuriosakonnas on tasuta hittkursused, mille grupid on alati täis, sõltumata aastaajast. Kursusi juhendavad ikka Pallase oma inimesed: graafilist disaini ja Adobe’i programmide täiendusõpet juhendab Katrin Kelpman ning 3D modelleerimise täienduskursust veab Rasmus Eist.

Jõulude-ootuses on algamas ka üks lühem, aga ometi olulise suunaga käsitööhõnguline nahast rahatasku tegemise töötuba. Eesmärk on loomulikult luua praktiline kingitus endale või mõnele lähedasele. Töötuba juhendab Maila Käos.

Lisaks õpihimulistele täiskasvanutele täitus Pallase maaliosakond oktoobris ka lastega, kes osalesid Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt rahastatud maalilaagris. Kahel järjestikusel nädalavahetusel, kokku neljal päeval, said lapsed meie vilistlase Triin Kristersoni juhtimisel joonistada, kirjutada, meisterdada ja maalida nii paberile kui riietelegi. Laste sõnul oli see esimene kord külastada meie kõrgkooli ning üks laagriline teavitas otsustuskindlalt, et tema hakkab kunstnikuks ja tuleb Pallasesse õppima!

Laste maalilaager, juhendaja Triin Kristerson.

Akrediteerimine

Maarja Aeltermann: Pallase institutsionaalse akrediteerimise enesehinnanguraport edeneb, esimesed kümned leheküljed mustandit on valmis.

Kirjeldada tuleb Pallase juhtimist, kvaliteedikultuuri ja eetikat, rahvusvahelistumist ning TAL-tegevusi, aga mis loomulikult kõige tähtsam: kõike õppetegevust puudutavat (õppekavad, õppimine, õpetamine, hindamine, tugi õppejõududele ja üliõpilastele jpm). Lisaks tuleb tuua näiteid ja statistikat personali, üliõpilaste ja vilistlaste, kulude ja tulude, teadus-, arendus- ja loometegevuse jpm kohta. Päris valmis ei saa aga ühtegi tabelit ja graafikut veel teha, kuna vaadeldav periood hõlmab ka 2021. aastat, mille kokkuvõtted tehakse alles järgmise aasta alguses.

Kindlasti on raporti koostamine keerulisem nende jaoks, kes teevad seda esimest korda. Samas on see hea võimalus tutvuda Pallase viimase viie aasta tegevuste ja arengutega ning seeläbi paremini sisse elada.

Välissuhete juht

Riina Gendrikson: Väga tore oli üle mõne aja võõrustada väliskülalisi – jalutada nendega meie erialaosakondades ning saada tagasisidet Pallasele välismaalaste pilgu läbi. Loodetavasti ei jäänud see vastuvõtt viimaseks väliskülaliste võõrustamiseks enne kevadet.

3. novembril külastasid Pallase tekstiiliosakonda 2 õppejõudu ja 7 üliõpilast Uppsala Ülikoolist. Tekstiiliosakond annab kindlasti põhjalikuma ülevaate sellest, millest räägiti. Mina jagaksin aga tagasisidet, mille üks noormees pärast osakondade külastust siiralt ja südamest ütles: „Oleks meil Rootsis ka nii ägedaid ülikoole!“

Rootslased tõid eriti välja seda, et on näha, et meie üliõpilased väga tahavad Pallases olla – üliõpilastele on osakondades oma ruum mõnusaks olemiseks ning kooli võib isegi koeri kaasa võtta.

Partnerkoolides õpib sügissemestril 6 pallaslast. Kõigil, kes on andnud tagasisidet, läheb kenasti ja nad on oma kogemusega rahul.

Kätrin Sibul, meediadisain, Brno University of Technology (Tšehhi).

Kevadeks 2022 on hetkeseisuga neli kandidaati Pallasesse õppima, üks soovib perioodi pikendada, tähtaeg sissetulevatele üliõpilastele on 10.11.21. Kaheksa pallaslast on kevadeks partnerkoolidesse kandideerimas, esimene nendest on saanud ka vastuvõtuteate Metropolia kõrgkooli Soomes.

Raamatukogu

Edith Hermann: Eelmisel korral alustasin kokkuvõtet rõõmsate uudistega, meenutades sünnipäevi. Seekord alustan elu teisest paratamatust otsast, surmast. Meie hulgast lahkus Karin Rummo, õpetaja suure tähega ja soe inimene, kuid me saame teda mõtetes ja meenutustes hoida.

õTema ärasaatmine toimub laupäeval Tartu Krematooriumis. Kooli raamatukogus plaanime seda teha emakeele päeval, luule lõunaga nagu varasematel aastatel enne koroonat oli koos Kariniga traditsiooniks. Karin Rummo üks suur lemmik oli Marie Under, kellest ta magistritöö kirjutas, kuid siia tema mälestuseks panen ühe teise suure luuletaja, Karl Ristikivi tuntud luuleread:

Kojuigatsus — kauguseigatsus,                 
kahte harusse kasvav puu,
varjuotsija — tuulteotsija
metsa ja mere piirimail.
Sünnihirm — surmahirm,
mõlemast otsast sõlmitud elulõng.
Olemine — mitteolemine,
üks neist on uni
ja teine ei ole sedagi. 

Tõnu Tormise foto noorest Karinist, mida Ants Johanson meenutustega FBs jagas.

Kahjuks oli tutvusringkonnas veel teinegi lahkuja, mitte väga eakas inimene. Tema lahkumine oli otseselt koroonaga seotud, kuigi ta seda ei põdenud. Lugu oli üsna sarnane sellega, mis juhtus Reigo Ahvenaga, kuid tema jaoks lõppes kõik fataalselt. Põhjus selles, millest olen varemgi kuulnud räägitavat, aga siiani ei teadnud kedagi, kellega nii oleks juhtunud. Haiglasse jõudmise hetkel ei olnud vabu hingamisaparaate ja töötajad ilmselt liiga väsinud. Arvati, et olukord ei ole nii kriitiline, kuid kui patsienti uuesti vaatama mindi oli juba hilja ja astma oli võitnud. Väga mõtlevapanev lugu, mida keegi meist ei soovi, et temaga või kellegi teisega juhtuks, aga nagu näha võib juhtuda.

Töised tegemised kulgesid kiires tempos, mitte nagu novembri sombused hommikud ja õhtud mis häälestavad juba talvisele rütmile. Raamatukogus oli kaks nädalat 25.10. – 5.11.2021 avatud näitus „Valik 2021. aasta annetusi Pallase raamatukogule. Näitusel esitleti valikut kolme annetuse raamatutest, täpselt niipalju kui raamatukogu suurele lauale mahtus. Valikusse jäid järgmised annetajad ja annetused: William B. Simons, TÜ õigusteaduskonna Ida-Euroopa õiguse külalisprofessor; Sławomira Borowska-Peterson ja Poola Suursaatkond Tallinnas; Maarika Martins, Tartu Kõrgema Kunstikooli meediaosakonna vilistlane 2015 lend. Näitusel oli vanemaid ja uuemaid raamatuid ja mõneti iseloomustasid need raamatud annetajate huvisid või annetusega seotud sündmusi.

https://pallasart.ee/raamatukogu/sundmused/

Esmaspäevast on raamatukogu laual avatud uus näitus „Printed matter. No commercial value!“ kus saab vaadata ja uurida valikut postiga saadetud ülemaailmsete graafikaürituste kataloogidest, kus on viimastel aastatel osalenud ka Pallase õppejõud Eve Eesmaa.  „Kunstnike-graafikute kogukonnad on loonud suurepärased sidemed üle kogu maailma ja teevad mitmekülgset koostööd, kus on võimalusi osaleda professionaalsetel kunstnikel aga ka õpilastel ja harrastajatel. Nii toimivad hästi graafika-festivalid, konkurss-näitused, minigraafika näitused, graafikaloomingu vastastikuse vahetamise üritused, postikunsti näitused jne.[…] .Kuigi tänapäeval eelistatakse teha pigem e- katalooge ja hoida üleval veebilehti, siis on piirkondi, kus tehakse ja levitatakse järjekindlalt klassikalisi paberile trükitud materjale. Trükitud materjalid saabuvad tavaliselt postiga, ümbrikus, märkega “printed matter-no commercial value” kirjutab Eve näitust sissejuhatavas tekstis. Tulge vaatama!

Veel on raamatukogus „Uudiskirjandus 147“ väljapanek 1.11.2021 – 19.11.2021. Sellelgi näitusel on raamatuid, mis on ostude kõrval saadud nii vahetuse kui ka annetuse teel.

Perioodika ja uudiskirjandus

Tekstiiliosakond

Aet Ollisaar: Eelmise infokirjaga võrreldes pole väga palju muutunud, ainult vunki tuleb juurde – töökalendris on koosolekuid täis juba ka lõunapausid ja õhtupoolikud ning aasta lõpuni kalendrisse märgitud akrediteerimisaruande kirjutamise ajad täituvad salamahti kõige muuga. Millal sellest kõigest küll kirjutada, mida me nii suure hoo ja põnevusega teeme?

Tumedamaid noote tõi eelmisse perioodi koroonahaiguse madallend osakonna kohal, mis riivas servaga ka meie tudengeid ja õppejõude. Ja eks Pallas ja tekstiiliosakond on loomulikult Eesti mudel – sellised olukorrad toovad välja, kui erinevalt me ikka veel mõistame üksteisest hoolimise või kokkulepetest kinni pidamise olulisust.

Kogu eelmist nädalavahetust täitev infovahetus lõppes pühapäeva õhtul kirjaga osakonna tudengitele: Nagu ilmselt juba isegi teate, on Eestis praegu väga tõsine tervisekriis ning sellega toimetulekuks on vaja kõigi üksmeelset tegutsemist. Pallase eesmärk on hoida kooli avatuna ning võimaldada praktilist tööd kooli ruumides, seega loodan ka kõigi tekstiiliosakonna tudengite vastutustundele ja hoolimisele. Kõik koolisiseselt kokkulepitud käitumisreeglid on vastu võetud põhjalike arutelude tulemusena ning kehtivad kõigile! Tuletame vajadusel üksteisele kokkulepetest kinnipidamist ka meelde, sest sellest sõltub meie kõigi toimetulek praeguse olukorraga.

Tekstiiliosakond on vaatamata kõigele elu täis – külalisõppejõud, rahvusvahelised projektid, teeme tulevikuplaane ja loodame et kõik, mida ette valmistame, saab ka teoks!

3. novembril külastas tekstiiliosakonda esimene Nordplussi projekti seltskond – Uppsala Ülikooli esindajad Annelie Holmbergi juhtimisel. Tutvustasime õppekava ja projekte, tegime osakonna ruumides põhjaliku tuuri ja Riina jätkas ringkäiku Pallase õppehoonetes. Külaliste muljed olid väga head ja ka meie jaoks on Nordplussi raames kavandatav koostöö peale kohtumist saanud kindlama aluse. Aitäh Riinale ja Liinale visiidi ettevalmistamise eest! Järgmine suurem Nordplussi projekti kohtumine on kavas juba kevadel Viljandis.

Uppsala Ülikooli õppejõud ja tudengid tekstiiliosakonnaga tutvumas. Fotod Marju Roos.

Kadi Pajupuu juhtimisel valmistame ette rahvusvahelist MultiWeave näitust galeriis Pallas, on suur rõõm et selle ideega süvitsi tegelemiseks pälvis Kadi ka Eesti Kultuurkapitali õppejõudude loomestipendiumi. Pallase mitmeaastane võitlus selle eest, et ka meie õppejõududele laieneks loomestipendiumide taotlemise õigus, on nüüdseks  õnnelikult läbi ja loomulikult on mul eriti hea meel, et stipendiumi pälvis tekstiiliosakonna pühendunud leiutaja Kadi. Palju õnne!

Uudsete tehnoloogiliste lahenduste suund on üks tekstiiliosakonna rakendusuuringute teema, mida juhib Kadi Pajupuu. Kadi leiutatud MultiWeave tehnoloogia olemus on lõimest ja koest moodustatud tekstiilsete struktuuride loomine viisil, mis on tuttav 3D printimistehnoloogiast. Nüüdse koostööprojekti raames uurime võimalust arendada MW kui käsitöötehnikat. Projekti on kaasatud rahvusvahelised partnered ning tekstiiliosakonna erinevate kursuste tudengid.

Tekstiiliosakonna neljas kursus valmistab projektipraktika õppeaines ette näidiseid MultiWeave rahvusvahelise näituse ja trükise jaoks, juhendaja Kadi Pajupuu

Kadi Pajupuu: Töötame raamatu ja MultiWeave rahvusvahelise näituseprojekti (Galerii Pallas, märts, 2022) kallal. 4. kursuse tudengid aretasid kontakttundides ruumilisi näidiseid, mis on tänuväärne lisa koostatava raamatu juhendmaterjalidesse ja veebivideotesse. Projektis osalevad juhendajatena tuntud tegijad Ieva Krumina (Läti Kunstiakadeemia) ja Matilda Dominique (HDK, Göteborg). Peagi on loota liitujaid Soomest, Aaltost ja Metropoliast. Saadame MultiWeave töövahendite komplektid partnerkoolidesse ja loodame MWst inspireeruvaid põnevaid kunsti- ja disainiteoseid kevadisele näitusele, mille teemaks Kasvatatud/Grown.

4. novembril osalesin veebinõupidamisel Matilda Dominique ja Maja Dunn’iga – teemaks oli nende soov kirjutada protsessist artikkel veebiväljaandesse Decorating Dissidence.

https://decoratingdissidence.com/calls-for-submissions/

MultiWeave näidised, söejoonistuse (vasakpoolsel fotol) autor on Sofia Lanman Te-21

3. novembril käis tekstiiliosakonna lll kursus külas värske Kuldnõela võitja Triinu Pungitsa stuudios.

Kairi Lentsius: Silmuskudumite õppeainega seoses räägiti Triinuga tema loomise protsessist, materjalide valikust, koostööst kohalike kudumisettevõtetega ja väikeste seeriate tootmisest. Huvitav oli ka kuulda, kuidas Triinu meenutas oma esimest tekstiiliosakonnas valminud masinkudumit ja et ka Läti Rahvusteatri laval võib peagi näha Pungitsa loodud kudumeid.

Kohtumine Triinu Pungitsa stuudios. Foto Kairi Lentsius.

Triinu Pungits, Russian Fashion Week 2006. Fotod: Aet Ollisaar.

Esimese kursuse tudengitele toimusid eelmisel nädalal osakonnas arenguvestlused, kus uurisime senise õppimiskogemuse ja tulevikueesmärkide kohta ning andsime soovitusi õppetöö individuaalsemaks planeerimiseks. Tundus, et kõik tudengid on leidnud oma tegemistele rütmi ja ka esialgsed eesmärgid on paigas. Esimene erialaaine, sissejuhatus erialasse, on arvestusteni jõudnud.

Kuld- ja Hõbenõela juurest viib mõte 2000ndate algusse, mil tekstiiliosakonna moe õppesuund sai hoo täistuuridel sisse. Näitus Nulltuju Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis võtab selle perioodi põhjalikult kokku ja Eesti moe avangardnimede seas on ka kaks meie vilistlast – Triinu Pungits ja Maru. Otsisin oma näituseemotsiooni kinnituseks üles fotod Maru (Maarja Metspalu) lõputöö kaitsmisest Sadamateatris 2005. aastal, mil roosades mullitavates kudumites modellid laest trossidega komisjoni ette liuglesid. Oli hoogu ja üllatust! Nüüd on needsamad kostüümid kuni 23.01.2022 vaadata ETDM näitusel.

Maru lõputöö kaitsmise esitlus Sadamateatris 2005. Foto: tekstiiliosakonna arhiiv. https://www.etdm.ee/naitused/nulltuju-eesti-moe-avangard-2000-2010

Semester edeneb omasoodu, juba on esimesed märgid ka üldainete hindamistest. Tõnis Paberiti tuleb tunnustada järjepidevuse eest osakonna õppejõudude kaasamisel tudengite skulptuuri õppeaine hindamisse! Tõnis ilmub ootamatult osakonna uksele ja meelitab kellegi kohalolnutest tudengite töid vaatama.

Fotod skulptuuri hindamiselt: Liina Kool.

Kolmanda kursuse tekstiilidisaini ja mööbli-disaini tudengite messiprojekti õppeaine liitgrupp sai oktoobri lõpus kaasa elada Madis Liplapi värsketele muljetele Hollandi Disaini-nädalalt ja loengu lõpus kogutud tagasisidest tundus, et huvi selle sündmuse vastu tärkas mitmelgi kuulajal. Paljudel juhtudel kõlas näidetest läbi jätkusuutliku mõtteviisi ja taaskasutuse sundimatu ja elegantne kohalolu disainerite loomingus. Põnev oli vaadata erinevaid lahendusi toodete ja prototüüpide eksponeerimiseks, paljudel juhtudel oli ekspositsioonipinnaks ümber kujundatud disainerite töökoda või stuudio ning leiutatud hästi toimivaid lahendusi oma tööde tutvustamiseks.

Kõrvu jäi ka Eindhoveni Disainiakadeemia lõputööde näitus ja traditsioon korraldada näitusel vilistlastele igal aastal kohvihommik. Miks mitte proovida sama meie lõputööde näitusel! Aitäh Madisele muljete jagamise eest, infot Eindhoveni Disainiakadeemia lõputööde kohta leiab siit: https://www.designacademy.nl/p/study-at-dae/graduation-show

Madis Liplapi ettekanne messiprojekti tunnis. Fotod Aet Ollisaar.

Käimas on mitmed kursused põnevate külalisõppejõududega – neljanda kursuse autorikanga kursust juhendab Signe Kivi ja kaasaegse tikandi autorikursust Lylian Meister, kolmanda kursuse kaasaegse tekstiili teooriakursust ja näituseprojekti Monika Žaltauskaite-Grasiene Leedust ja moe suuna valikainet Anu Samarüütel-Long. Monika Žaltauskaite kursus toimub hetkel veebi vahendusel, kuid hoiame pöialt, et õnnestuks ka Pallasesse tulek, perioodil 22.-26.11 on kavas intensiivkursus ja tudengite tööde näituse avamine galeriis Pallas.

Neljanda kursuse tudengid Signe Kivi autorikursusel trükikanga kavandeid valimas. Foto Liina Kool.

16.-17.11 loodame osakonnas võõrustada Jaapani värvimiseksperti Tokitomo Hisako´d, kahe Jaapani tradistioonili värvimismeetodeid tutvustava töötoa osalejate nimekiri on täitunud. Töötuba toimub koostöös Jaapani saatkonna ja Eesti Kunstiakadeemia tekstiilidisaini osakonnaga, eelmisel korral toimus sama juhendajaga töötuba tekstiiliosakonnas täpselt 10 aastat tagasi.

Tokitomo Hisako viibib Eestis seoses näitusega “Kimono. Jaapani ilu puudutus” mida saab Adamson-Ericu muuseumis külastada kuni 21.11.2021 https://kultuur.err.ee/1608242004/galerii-adamson-ericu-muuseum-avab-remondijargselt-uksed-kahe-uue-naitusega

Fotol: Jaapani tekstiiliekspert Eesti Tekstiilikunstnike Liidu aastakoosolekul juunis 2021. Foto Toomas Huik, allikas facebook https://www.facebook.com/eestitekstiilikunst/photos/2246009805532631

Järgmised kaks nädalat elame tekstiiliosakonnas taas intensiivselt ka villalainel – valmistame koos Liina Kooli ja neljanda kursuse tudengite Andrea-Martha Teesaare ja Arabella Lippuriga ette näitust “Veame villast” galeriis Pallas, mis on ka mitmeaastase villa rakendusuuringu vahekokkuvõte.

Mööbliosakond

 Aivar Habakukk: Mööbliosakonna restaureerimise suunal on mitmekülgne õppeperiood – harivaid seminare ja sisukaid (loe: mahukaid) praktikaid.

Varasemast ülevaatest küll välja jäänud, kuid mööbliosakonda otseselt puudutanud, Eesti Konservaatorite Ühingu VIII teadusseminar “Materjalide maailm”, mille üks korraldaja oli osakonna juhataja abi ja ühingu juhatuse esimees Kristjan Bachman.

Teadusseminar toimus Eesti Rahva Muuseumis 19. – 20. oktoobril ning keskendus konservaatorite töös sagedase probleemi kajastamisele – kuidas materjalide kadusid täita või kas üldse täita. Ülevaade anti seitsme materjalivaldkonna temaatikas ning hea meel on tõdeda, et lisaks korralduslikule seosele osalesid  seminaril ettekandega osakonna meister Annes Hermann ning vilistlased, kes on oma erialal tõusnud Eesti tippkonservaatorite hulka. Hea näide on osakonna lõpetanud Tuuli Trikkant, kes on täna Ennistuskoda Kanut tunnustatud restauraator ja spetsialist hoopiski tekstiilide valdkonnas. Teaduseminar oli hea võimalus mööbliosakonna ja ka teistele Pallase osakondade tudengitele, saada teoreetilisi teadmisi erialaseks praktiliseks tegevuseks. 

EKÜ juhatus teadusseminaril 2021, ERM.

Tuuli Trikkant ettekandega tekstiili kadudest.

Sel nädalal on tulemas Pallase restaureerimissuuna novembriseminar, kus üliõpilased saavad ise ettekandeid teha möödunud projektidest ja praktikatest. Sellest täpsemalt järgmisel korral. Teoreetiliste seminaride vahele jääb aga sisukas erialane õppetöö. Tsükliõppe nädalal tegelevad IV kursuse restaureerimissuuna tudengid suuremahuliste polstritöödega, mida juhendab Annes Hermann. Osakonna teises otsas juhendab Kristjan Bachman kuldamiskursust, milles osalevad maali- ja mööbliosakonna tudengid.

Nimetagem seda osakondade vaheliseks koostööks. Ja sedagi, et III kursuse tudengid veedavad nädala skulptuuriosakonnas Rasmus Eisti käe all 3D tehnoloogiate maailmas. Jätkates koostöö teemal – mööbliosakonna masinaruumis hakkas askeldama keelpillide valmistamise kursus, mille eestvedajad on Andre Maisväli ja Siim Hendrikson, osalejaid nii meilt kui ka skulptuuriosakonnast. Üritus päädib kevadel näitusega Pallase galeriis ja suure heategevuskontserdiga ERM-is. Loodame visuaali loomisel koostööle ka foto- ja meediaosakonnaga. Hoiame üritusel silma peal ja vahendame seda jätkuvalt.

Esimene katsetus – saagu sellest kitarr (vanad rulalauad)!

Skulptuuriosakond

Anne Rudanovski: Õppetöö toimub – on lühikokkuvõte kahest nädalast ja see on positiivne sedastus. Koroona loob teistsugust maailma, milles meil tuleb hakkama saada. Kuidas tulla toime iseennast ja teisi kahjustamata? Säilenõtkus on oskus, mis nõuab harjutamist ja milles aeg meile drilli teeb. Kiired muutused, ootamatused, probleemsed olukorrad vajavad kohanemisvõimet ja loovust, valikuid, mis on tähenduslikud ja laevad elujõuga.

I kursuse säilenõtkuse õppetunnid töökojas ajal, kui veel sai ilma maskideta…

27.10.21 Origamimeister Anne Rudanovski Võrus. Loeng-töötuba “Origami ja stressi alandamine”. https://www.vorumaateataja.ee/koik-uudised/elu-ja-kultuur/27997-asja-loppesid-raamatukogupaevad-2022-aasta-on-raamatukogu-teema-aasta  Foto: Kalev Annom, Võrumaa Teataja

Fotograafia osakond

Peeter Linnap: On perioode, kus on mõnus viibida kodus, kodukoolis, kodukontoris, kodulinnas … Ja on neid, kus on palju huvitavam orbiteeruda kusagil mujal, kasvõi siinsamas „kõrval“ Soomes, Rootsis, Leedus või Lätis. Just Lätis ma nüüd siis „viibisin“ – täpsemalt konverentsil „The Way of Egons Spuris“.

Ütlen ka kohe ära, et Spuris oli lätlaste vanema põlvkonna üks kõige huvitavamaid fotograafe, väga erinev oma generatsiooni „Ilu-Eedidest“, kes püüdsid iga hinna eest fotost kunsti teha ja kes enamasti sedasi toimides ka kenakesti põrusid ja diletantismi rappa kadusid. Egons pildistas omal ajal, N.Liidu lõpuperioodil näiteks Riia tööliskvartaleid ja tumedaid, kõrgeid ja tihedalt kokkusurutud asumeid, mille atmosfäär oli talle kui inseneriharidusega fotograafile tuttav ja seetõttu ka võimsalt fotodel artikuleeritav. 

Vt  http://www.egonsspuris.com

Lätlased austavad oma vanu tegijaid, olles sellega märgatavalt kollektiivsemad kui meie põhjarahvad. Kui näiteks Peeter Toomingal polnuks fantastilist abikaasat ega Tallinnfilmi-aegseid kolleege, kes tema pilte säilitasid ja nende näitamise eest hoolitsesid – ei teaks praegune põlvkond temast kuigi palju. Egons Spuris’e loomingu säilimise ja taastutvustamise eest on hoolitsenud aga nooremad inimesed, järgmine põlvkond fotograafe – see on läinud kuidagi sundimatult ja loomulikult.

Nõnda siis korraldatakse igal aastal Ogre nimelises väikeses linnakeses (Riiast ca 35 km) Spurise konverentse, kuhu kutsutakse esinema kunstnikke, õppejõude, kuraatoreid, ajaloolasi jne. Mul oli au seekord rääkida oma kunstiloomingust, mis pakkus naaberkultuurile huvi kasvõi juba oma enese- ja rahvusiroonilise alatooni poolest. Eestlasi ilmselt ei tunta mujal maailmas mitte just huumorimeele tõttu ja kuna minu näol niisugused jooned nähtavaks said, olid elevus ja huvi kerged tulema. Küsiti, kas ma oskan ka nüüdiskunstis siduda kunsti ja autori hingevõnkeid? Kas kunst on nüüdki veel seotud kunstniku psüühikaga? Tema traumade ja draamadega? Isiklike üleelamistega jne?

Pealtnäha lihtne küsimus, aga kahjuks ilma ühese vastuseta. Viimaseks psühholoogiliselt autorist tulenevaks kunsti ideoloogiaks peetakse üldiselt romantismi ent tegelikult muutus ka selles kõik üsna kiiresti paatoslikuks ja standardiseeritud artikulatsioonide kogu-miks. Et mina tulin kunstilavale kontseptuaalse kunsti voogudes, siis peaksin vastama niisugusele vanaaegsele küsimusel kindlasti EI OLE MINGIT SEOST KUNSTNIKU ELU JA LOOMINGU vahel!

Egons Spuris. Riga Proletarian Districts I ja II

Ometi on see seos tunduvalt keerulisem. Miks? Aga seepärast, et üks (ja uus) kunstiideoloogia ei suru eelmisi enam mitte areenilt välja vaid parimal juhul tagaplaanile. Nõnda eksisteerib tegelikkuses korraga nii uusi-kaasaegseid kunstisuundi kui ka neid, mis tekkisid vähemalt 100, 200 või 300 aastat tagasi – kuid on kasvõi kaude nüüdki veel olemas. Nõnda oskasingi ma sellele küsimusel vastata kaheti: kunsti-ja-autori psüühe enamasti ei ole praeguses kunstipildis omavahel seotud – aga siiski ON ikka, lihtsalt selline kunst pole hetkel eriti fookuses. Egons Spurise tööliskvartali-fotode puhul on tunda rõhutust, need pildid on tumedad mustvalged ja vertikaaltelje suhtes kokku surutud – nõnda tekitavad nad ruumilise ja hingelise ahistatuse tunde. See on keskkond, kus vaataja tunneb end justkui ilma vabaduseta, kontrollituna ja ettemääratuna.

Minu enda tööde juures, mida lätlastele näitasin, pole aga niisugustel kategooriatel suuremat kohta. Ma lähtun oma loomingus mängulistest ehkki metoodilistest järjekindlatest printsiipidest aga need ei ole kuigi tihedalt seotud minu psüühika individuaalsemate võngetega. See on tõdemus, millega tuleb kunstis praegu järjest tihedamini kokku puutuda, olgugi, et mõistmine ei tule kergelt.

Peeter räägib oma mitmekülgsest tegevusest. Ogre, Läti Vabariik 30.10.2021

Konverentsil esinenud leedulanna Vilma Samulionytė jättis tugeva mulje oma ühiskonda analüüsivate töödega, eeskätt teosega „60 monumenti“. See on tüpoloogiline projekt, mille käigus Vilma pildistas üle kogu Leedu alles jäänud abielude sõlmimise laudu (Eestis tuntud kui „õnnepalee“ „jah“ ütlemise ja rõngastamise lauad). Kultuurilooliselt on see kaalukas töö, mis indikeerib, kuidas nõukogude võimul õnnestus abielude sõlmimine sekulariseerida ja sellega ka „teisejärguliseks“ teha.

Vilma Samulionytė

Läti kunstnik Aivars Liepiņš esitles oma sootsiumikeskset projekti lastekodudest, kus N. Liidu ajal olid lapsed oma tegelikest vanematest eraldatud ja seda ilma naasmisõiguseta.

Aivars Liepiņš

Neljapäeval, 28. oktoobril käis fotograafia esimene kursus koos õppejõu Vallo Kalamehega katsetamas ööpildistamist: proovimas erinevaid tehnikaid ja õppimas tundma oma kaameraid. hoolimata kehvapoolsest ilmast kestis workshop pea 3 tundi ning oli väga tulemusrikas. Paari töö vilja jagab esmakursuslane Kaimar Tauri Tamm.

Kaimar Tauri Tamm

Fotod: Kaimar Tauri Tamm

Siinsete piltide autor  Kaimar Tauri Tamm on heas hoos. Juuresolev suurepärane dokumentalistikapärl koroona-ajastust on saanud juba ka premeerituks.

Kaimar Tauri Tamm

Fototudengid külastasid valgusfestivali jm visuaalselt huvitavaid sündmusi:

„Tere.
Eelmisel nädalal külastasin Tartu valgusfestivali ja tegin ka mõned pildid. Kõige meeldejäävamad üritused olid helivisuaalsed etendused Jaani kirikus  ja Armastuse saalis.“
Parimat
Lauri Trolla

2 X Lauri Trolla

Ja lõpuks – nagu ikka – toimus PallasFotos ka kõige tavalisem õppetöö, mille mõnedki viljad vääriksid siinkohal laiemale avalikkusele näitamist.

Rain Avarmaa õppetöö „Raido“ (tüpo-plakat).

Rain Avarmaa õppetöö „Peavalu loomine“ (Photoshop)

Meediadisaini osakond

Ardo Sägi: Toimusid praktilised loengud. 1. novembrist kehtivad uued õppetöös osalemise juhised, mida kõik hoolsalt järgivad. Üha enam loenguid toimub veebis mistõttu osakonnas liigub tudengeid harjumatult vähe. Seinale sai üles uus stend, millel näha hetkel õppivad nelja kursuse tudengid. Iga kursus näitab oma loomingulisust enda piltide kujundamisel, kõiki koos vaadata on huvitav. Selliseid stende on kogunenud aastate jooksul arvestatav hulk ja neid oleks koos eksponeerituna huvitav vaadata. Võib olla leiavad nad koha mõnel aastal osakonna näitusel.

Marko Kekišev: Kuna pole kaua sõna võtnud, lähen ajas kaugemale kui 2 nädalat. Nimelt õnnestus osaleda koos karikaturist Urmas Nemvaltsiga Edmund Burke’i Seltsi “Tähenduse teejuhid” sarja saates “Laimupildid loomadest”. Oli huvitav kogemus, Hardo Pajula juhitud saate jutuaineks andis ajendi Kanada karikaturist Gary Larson. Saadet saab vaadata:

https://www.youtube.com/watch?v=tv1UoY3QW4Q&list=PLhpEK-_b7mfHDxAx9Oncmkc556IRanB9n&index=130

Kuna EBS on juba pikalt tegutsenud siis Youtube vahendusel on jälgitavad ka paljud teised “Tähenduse teejuhtide” saated. Leidke vaid aega.

Oktoobris sai osaletud ka I International Poster art Biennale lõpunäitusel, seekord Pyeongtaek Anjeong-ri, Artists Square, Lõuna-Koreas. Huvilistel on selle rahvusvahelise konkursiga võimalik ka tutvuda: https://gallerybi.com/posterbiennale

Huvitava juhuse tahtel sattusin Poolas, Kielces, vabagraafika näitusel osalema. Kena rahvusvaheline seltskond jälle ja ametlik nimetus kõlas 4th International Exhibition Small Graphic Form 13 x 18 “Dialogue of the workshop with the digit”. Väikest aimu saab ka:

 https://mnki.pl/pl/dla_zwiedzajacych/galeria_zdjec/pokaz/

Ja nagu ikka ei saa ka kodumaistest näitustest veel isu täis. Viljandi Linnagaleriis on 4. detsembrini võimalik vaadata Haapsalu Graafilise Disaini Festivali rahvusvahelist konkurss-näitust teemal ABSURD. Ja suure tõenäosusega see komplekt Tartule lähemale ei jõuagi. Soovitan soojalt külastada, vähemalt nii Haapsalu kui ka Tallinna DisainiÖÖ festivali tagasiside oli meeldivalt julgustav. Sündmus näha siin: https://www.facebook.com/events/405345021236573/

Ja kodumaistest teemadest pakkus äraütlemata suurt lõbu Urmas Viigi koomiks “Tume planeet”, seda peab ise nägema. Lisan ka väikese viite:

 https://www.facebook.com/photo/?fbid=4650000398391882&set=a.139068186151815

Ka Veiko Tammjarve trükisoe “Rehepapp” peaks koomiksihuviliste rõõmuks kohe-kohe lettidele jõudma.

Eelmisel nädalal saabus ka kutse osaleda Peterburgi rahvusvahelise tudengifilmide konkursi žhürii töös. Saab olema kaunis ajamahukas ettevõtmine aga samas muidugi ka ääretult põnev Ühtlasi on ka kahju, et kohapeale minna ei õnnestu, kuigi head vene kolleegid olid valmis saatama ka Venemaa kultuuriministeeriumi viisataotluse. Eks siis tulevikus reisime.

Raivo Kelomees: Üleeelmisel nädalal haigestusin kahjuks koroonasse, olles mõistagi vaktsineeritud. See möödus kergelt, paaripäevase palavikuga, kuid isolatsioonis 4. kuupäevani. Siis ei suutnud ka loenguid teha, kuid tudengitele sai materjali piisavalt üles laetud. Möödunud nädalal tervise paranemise olukorras tegin loengud online, mis on praegu ka optimaalne lahendus. Sel nädala on plaanis teha samamoodi, arvestades pingestunud koroonaseisu Eesti Vabariigis.

Maaliosakond

 Margus Meinart: Kindlasti tahan alustada Pallase maaliosakonna EKA külastusest. Akrediteerimine nõuab võrdlemist teiste omasugustega. Lähim ja mugavaim on ennast võrrelda Tallinna kooliga. 26. oktoobril saimegi koosseisus Vallo Nuust, Piret Viirpalu, Ivi Lillepuu ja osakonnast Pille, Indrek ja mina osa sealse kooli ja eelkõige sealse maaliosakonna elust ja tööst. Vastuvõtjateks Anne Pikkov, Kristi Kongi, Holger Loodus ja Tõnis Saadoja.

Arutelu kolleegidega EKA-s ja maaliosakonna tööruumide uudistamine.

Maaliklassi töökohtade jaotus. 

Tudengi isiklik töökoht.

Mida siis teada saime? Tuli välja, et sisseastujad, vastuvõtutingimused ja üliõpilaste arv on sarnane. Ka väljalangemine. Seega lähtepunkt sisuliselt sama. Otsese võrdlemise teeb keerukaks meie õppeperiood 4 aastat ja 240 EAPd versus EKA 180 EAPd. Istusin järgmistel päevadel ja võrdlesin õppekavu. EKA õppekavas näen suurt osakaalu ainetel, mis üliõpilasi kaasa rääkima ja kaasa mõtlema ärgitavad. Lisaks palju kirjutamist. Mulle sümpatiseeris hästi valitud teoorialoengute komplekt tulevase maalikunstniku väljavaateid ja igapäevaelu arvestades. Valikuvõimalus lähtuvalt igaühe huvidest. Silma jäi suur erinevus ainete osas, mis on hindelised ja mis arvestamisega. Meil paljud teooriaained hindelised. Kas seda on vaja?

Arutluskoht minu meelest. Igaüks ise teab, mida teeb ja palju pingutab. Kui kohal käib ja kodutöö tehtud, siis peaks piisama? Kui kedagi mõni loeng sügavamalt huvitab ja puudutab, saab ja võib sellega rohkem tegeleda. Keskendumine praktilisele tegevusele. Meie praktika lisa-aasta peaks seda eriti soodustama. Pallase omapäraks on muidugi kahe eriala koos õppimine. Ilmselt ei saaks restauraatorid muidu niipalju maali- ja  joonistustunde ning maaliosakonna tudengitel jääks ära osa ruumi ja disaini puudutavaid loenguid. Või esineks nad teisel kujul.

Nukraks teeb ajaloolise ja ülevaatliku kunstiekspositsiooni puudumine Tartus. Vanemaid (ka Pallase) asju saab vaid Tallinnas vaadata. See tundub väga ebaõiglane. Teoorialoeng maalide ees… mmmm.

Kunstitudengis peaks olema omajagu ambitsioonikust – teha vägevaid pilte, saada heaks kunstnikuks, miinimumprogramm. Ja seda peaks kool toetama igati. Keskendumise keerukus kahe ja poole erialaga maaliosakonnas (kunst, restaureerimine ja disain ehk monumentaalkunst) ei lihtsusta tegevuse teraviku seadmist. Seda eelkõige just osakonna juhtimist silmas pidades. Aga võibolla ka üliõpilaste poolt. Tagantjärgi loen tähtsatest dokumentidest, et Pallase maaliosakond oleks pidanud võtma üle TÜ maaliosakonna taseme ja tahtmise. Aga mingi udu sisse see ära kadus. Nimi Pallas küll tuli. Aga muu…? Kirjas oli, et komisjon võrdles kahe maaliosakonna õppekavu ja leiti, et dubleerimise tõttu pole mõtet ülikoolis osakonda hoida. Mida täpselt dubleeriti, ma ei tea.

Lugesin EKA ajaloost raamatut. https://www.artun.ee/kunsttoostuskoolist-kunstiakadeemiaks-100-aastat-kunstiharidust-tallinnas/ Tõnis Tatar kirjutas sinna peatüki Tartu Kunstiinstituudi liitmisest Tallinna tarbekunsti instituudiga. Tegelikult Tartu kunstielu likvideerimisest. Sellest kohutavast ajast. Ja EKA kodulehel on siiani natuke vananenud infoga kirjatükk (https://www.artun.ee/akadeemia/akadeemiast/ajalugu/), kus kahetsetakse Tartu kooli lõhkumist (kuigi keegi nendest praegustest inimestest ju süüdi ei ole) ja Tartusse justkui pattude lunastamiseks maaliosakonna loomist.

„Kuivõrd kool tundis süüd omaaegse legendaarse Tartu kunstikõrghariduse likvideerimise pärast, asutati laulva revolutsiooni romantilises tuules 1989. aastal koostöös Tartu Ülikooliga maalikateedri osakond Tartus. Sealne kunstielu sai sellest kindlasti impulsse ja see toimib tänaseni Tartu Ülikooli maalikunsti õppetoolina Jaan Elkeni juhtimisel.“

Sellisel kujul asi kahjuks ei toimi. Aga millisel kujul toimib? Arengu seisukohalt on oluline koolidevaheline koostöö. Samuti on Tartus linnas hulk inimesi, keda saaks kaasata ja kelle oskusi ja teadmisi oleks vajalik ja võimalik ära kasutada ühe hea õppeasutuse käimas hoidmisel ja arendamisel. Aga selge siht ja sealt tulenev struktuur peavad paigas olema. Loodan akrediteerimisest (kahjuks suures osas koroonaaega langev) siin abi. Et mitte jääda üksikuks hääleks, innustan kõiki, keda maaliosakonna tulevik puudutab kaasa rääkima/mõtlema.

Kokkuvõtteks tänan väga sõidu korraldajaid ja meie vastuvõtjaid.

29. oktoobril osalesin päranditehnoloogia eneseanalüüsi sihtgrupi arutelul. CIVITTA Eesti AS on koostöös Muinsuskaitseametiga teostamas Muuseumide pärandihoidlate teenuste eelanalüüsi projekti. Projekti eesmärgiks on aidata riigil langetada kaalutletud ja põhjendatud otsuseid pärandihoidlate rajamisel ning teenuste arendamisel. Projekti käigus oli planeeritud läbi viia intervjuud sihtgrupi esindajatega. Intervjuu käigus sooviti koguda sisendit pakutavate teenuste (konserveerimisteenus, digiteeriumisteenus, konsultatsiooniteenused ja hoiustamisteenused) kohta ning nende pakkumisega seotud vajadustest. Oli informatiivne ja huvitav arutelu.

Esmaspäeval, 1. novembril avas Konrad Mägi Sihtasutus Konrad Mägi maalimispaikade stendid  Otepääl ja Pühajärvel. Pisike lõik pressitekstist: „Konrad Mägi (1878–1925) käis Otepääl mitmel korral, mil ta suvitas Pühajärvel (1918–1920). Mägi maalis sageli Pühajärve, kuid on kujutanud ka nii Otepää tänavaid kui ka kirikut. Tol perioodil süvenesid Mägi loomingus eksistentsiaalsed toonid, ta tajus looduses üha enam pingeid ja sakraalsust. Otepää ja Pühajärve stendidel olevad teosed on pärit Eesti Kunstimuuseumi ja Viinistu kunstimuuseumi kogust, samuti Eesti Üliõpilaste Seltsist ja erakogust.“ Varem on analoogsed stendid avatud Kihelkonnal, Vilsandil ning Kuressaares. Lisainfo https://konradmagi.ee/et/konrad-magi-143-sunniaastapaev/

Tahvel vaatega Otepää kirikule.

Tahvel Pühajärve rannapromenaadi alguses.

Hea meel on tõdeda, et Pallase maaliosakonna vilistlased viivad läbi täienduskoolitusi. Paar fotot Silver Laadi ja Triin Kristerson läbiviidud koolitustelt.

Tööd Silver Laadi kursuselastelt.

Meie tulevaste õppurite tööd Triin Kristersoni kursusel.

Loomulikult käib koolis ka igapäevane õppetöö. Hoolimata koroonast ollakse kohal ja töö käib. Mul on tunne, et tudengid saavad aru, kui kiiresti lendavad need neli aastat ja niigi rapitud õppeaastaid peaks ära kasutama maksimaalselt. Paraku on ka neid, kes on ühel või teisel põhjusel sunnitud võtma akadeemilise. Loodan, et nad kosuvad ja jätkavad. Eks ole endalgi tunne, et võitlus käib kahel rindel korraga – õppetöö ja viirusega. Ja see nõuab lisajõudu. 

Nahadisaini osakond

Rene Haljasmäe: Osakonnajuhatajal on hea meel, et praktikakohad edastasid nende juures praktiseerimas käinud tudengite kandidatuurid, millest kaks jõudsid ka finaali. Paarisnädalad olid töised ja järgnev aeg on samuti tihe – seminarid, ja hindamised ei ole enam kaugel.

Nahadisaini ja restaureerimise osakonna tudengid Gregor Kiin ja Netty Muld on 2021. aasta parimate praktikantide hulgas. Gregor sooritas oma praktika Rahvusarhiivis ja Netty Tartu Ülikooli muuseumis. 11. novembri südaööni on avatud publikulemmiku hääletus. Hääletage Pallaslaste poolt vajutades “meeldib” nuppu Praktik Cum Laude FB-lehel, kuna nii saab meie kandidaat võita publiku lemmiku auhinna!

Fotod: erakogu.

28. oktoobril külastasid osakonna restaureerimissuuna tudengid koos õppejõu Tulvi Turoga aine “Köite restaureerimine. Puukaaneline köide” raames Tallinna mäluasutusi ja valmistavad audentse kopti köite.

Fotod: Tulvi Turo.

28.10. ja 4.11 Jätkus koolitus mööbli-, naha- ja maaliosakonna juhtidele ja õppeprorektorile, kus Janne Kasemets andis erialajuhtidele juhtnööre orienteerumaks ainekavades ja koormuste tabelis.

29. ja 30.10 toimus TLÜ Akadeemilises Raamatukogus Eest Raamatukoguhoidjate Ühingu Vanaraamatu Toimkonna poolt korraldatud seminar-koolitus, kus osakonnajuhataja tutvustas reedel Vanaraamatu Keskuse muuseumitoas Eesti köiteuunikume. Laupäeval oli Rakvere raamatukogus viimast päeva lahti köitekunstinäitus “Scripta Manent VI: Mine metsa!” Plaanis on eksponeerida raamatuid märtsis-aprillis Keila Raamatukogus.

Fotod: erakogu / Tulvi Turo

Galeriis Pallas on avatud lummav näitus TAVA 2012: Kontiinumi teisendus 20. novembrini.

Erialajuht soovitab:

• Neljapäeval 11.11 toimub Aparaaditehases kunstikõrgkoolide ühisseminar “LOOMERUUM”.
• Samal päeval antakse välja Muinsukaitse aastapreemiad, kus ka Pallas on nomineeritud.
• Samal päeval algab köite/tekstiili konserveerimise tasuta virtuaalloengute tsükkel.
• Reedel 12.11 toimub restaureerimisvaldkonna seminar “Novembripärand”.
• november on tudengite valdkonnastipendiumite konkursi tähtaeg!

Avalike suhete juht

Maiken Austin: Sel korral tahan ma peamiselt rääkida sellest, millega tegelesime koos Madis Liplapiga Erasmuse lähetusel Hollandisse. Nimelt käisime koolitusel Eindhovenis, mille hulka kuulus ka Dutch Design Week’i külastus. Kuna Eindhovenis asub üks Euroopa tunnustatumaid disainiakadeemiaid, siis toimub ka disaininädal just seal ning muudab terve linna suureks näituste- ja messialaks rohkem kui nädalaks.

Külastasime erinevaid stuudiokomplekse, mis sarnaselt Põhjala või Aparaaditehasega on rajatud vanadesse tööstushoonetesse, kus disainerid teevad ürituse ajaks showroom’id ja näitavad, mille kallal töötavad.

Sander Mulderi stuudio.

Erinevad stuudiod Sectie C-s, mis on rajatud suurde varem piimatööstusena kasutusel olnud hoonetekompleksi.

Väga positiivne on see, et kõik disainerid on kogu disaininädala jooksul ise oma näituse väljapaneku kõrval või avatud stuudios kohal ja vastavad suurima rõõmuga küsimustele, mis publikul tekkida võivad. See on hea võimalus avada oma tööde tagamaid ning veelgi parem – luua otseseid kontakte edasisteks koostöödeks.

Vestlemas disainer Rene Siebumiga.

Osa disaininädalast on ka disainiakadeemia lõputööde näitus. Selleks puhuks on renditud terve suur näitustehall, kuhu disainiakadeemia lõpetajad on üles pannud oma tööd ning taaskord veedavad nad näituse lahtioleku aja oma väljapaneku kõrval vastamaks küsimustele ja andmaks lisainfot.

Järjekord pääsemaks sisse Eindhoveni disainiakadeemia lõputööde näitusele.

Valik väljapanekuid Disainiakadeemia lõputööde näituselt.

Üks ägedamaid külaskäike oli Hollandi kaasaja tuntuima disaineri Piet Hein Eek-i tehasesse, kuna stuudioks on seda vähe nimetada.

Meie võõrustaja Mari Tosmin rääkimas Piet Hein Eek’i taaskasutatud ja üleglasuuritud serviisidest.

Piet Hein Eek on jätkusuutliku ja taaskasutava disaini üks suuremaid nimesid ja näha tema ideede arendusi oli väga inspireeriv.

Külastasime ka Hollandi disainitaeva tõusvate tähtede Kiki & Joosti stuudiot.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et Hollandi disainimaastik on keskendunud materjaliuuringutele ning esmajoones mõeldakse just sellele, millest esemed on tehtud. Ning innovatiivseid lahendusi siinkohal jagub. Nii näiteks on stuudio Cooloo viimase aastakümne jooksul arendanud lahenduse, mis võimaldab ära kasutada nii betooni, naha, tekstiili, korgi, alumiiniumi kui ka marmorijääke. Valmistades neist kattekihi poroloonile ja nõnda luues erinevaid mööblitükke, mis näevad välja nagu oleksid need valmistatud eelpool mainitud materjalidest. Lisaks saime ka häid ideid Pallase galerii väljapanekute tegemiseks nind ürituste korraldamise ja kujundamise valdkonnast.

Soovitan kõigil kasutada Erasmuse lähetuste võimalusi ja juba mõtleme koos Madisega, et järgmisel aastal võiks suurema delegatsiooniga Hollandi disaininädalat külastada. Loomulikult sai Hollandis ringi kimatud kohalike kombel – jalgratastega. Suur tänu Riinale, tänu kellele see Erasmuse lähetus toimuma sai ning Marile, kes meid Eindhovenis vastu võttis ja disaininädalat nii põhjalikult tutvustas.

Vallo Nuust: Pallasel on praeguses halvas olukorras väga hästi läinud. Seni. Oleme suutnud koolisisesed nakatumised ära hoida ja suurem osa õppetööst toimub jätkuvalt silmast-silma ja kooli ruumides.

Kaanefotoks on Lauri Trolla jäädvustus valgusfestivalilt.