Pallase rektori Vallo Nuusti infokiri: eriolukorra 9. nädal 11.05-15.05. 2020

Koostan 9. nädala kokkuvõtet eriolukorra viimastel tundidelpühapäeva südaööl see Eestis lõpeb. Meil kõigil on nüüd uusi kogemusi ja harjunud asju, mis jäid tegemata ning harjumatuid asju, mis said tehtud. Asjad hakkasid rõõmustaval moel muutuma juba reede hommikul, kui arvuti taha istusin ja Teamsi koosolekuga ühinesin. Kristina seisis kuuse all ja mina mõtlesin – tore, ei pea ju kogu aeg laua taga istuma. Siis sisenes keskkonda Maiken – koos põõsaga. Tundus veidi kummaline. Kolmandana näitas ennast Maire … ja tema selja tagant paistis minu värav. Siis sain aru, et selline üllatus mu 16. sünnipäeval Pallases on eriolukorra lõppemise parim ettekuulutaja. Eks kõiksuguseid asju ja olukordi seisa veel ees ja nagu siin-seal öeldakse või kirjutatakse: maailm pole enam endine. Aga, kas peabki olema? Kui mina laupäeval üle pika aja taas oma lähedastega kokku sain – 4 põlvkonda ja näostnäkku siis, usun, oskasin seda kaugelt rohkem hinnata, kui 3 kuud tagasi. Eks näis, kuidas edasi 

Esitan olulisemaid väljavõtteid Pallase inimeste nädala kokkuvõtetest. 

Õppeprorektor
Kristina Tamm: Lõpetajatele tahaksin veel meelde tuletada, et kui lõputöö saab valmis ja tekib korraks see kummaline tühi tunne, siis… see ei ole mingi lõpp, see on algus! Head asjad ja ajad ootavad ees ja selle nimel tasub küll pingutada. Hindamised käivad ja jätkuvad ikka distantsilt, nagu kogu selle semestri teise poole õppetöö. Sel nädalal vaatasid osakonnajuhatajad üle lõputööde hetkeseisu: te olete olnud selles olukorras (ja muudes olukordades ka) vapustavalt tublid! Meie ragistame ajusid, et aktus ikka ka tuleks, vääriline ja eriline. 

Arendusjuht
Maiken Austin: Kaks pressiteadet – Hotell Pallase stipendium ja Marge Alliku võit rahvusvahelisel tudengite gobeläänivõistlusel! Nii tore on kuvada selliseid uudiseid! Palju õnne ka võitjatele! Avati galerii. Lõppesid Üliõpilasesinduse valimised. Kandidaate oli vähe, peaksime rohkem läbi mõtlema, kuidas motiveerida tudengeid elavamalt kaasa lööma Pallase tegevustes. 

Välissuhete juht
Riina Gendrikson: Kui pühapäeval vaatasin, et ehk saab kodukontori mingiks ajaks õue kolida, siis uue nädala ilm välistas selle variandi kahjuks kiirelt. Balti riikide kodanikele avati Baltimaade sisepiirid 15. mail. Kõik huvilised saaks sooritada Erasmuse praktika Lätis või Leedus.  

Raamatukogu
Edith Hermann: Aruanded muutuvad lühemaks, nagu infokirjadki. Teemad korduvad, töö käib ja lihtsalt loetlen lühidalt osasid tegevusi. Väravalaenutuses käis seekord 4 lugejat ja laenutati 10 teavikut ning tagastati üksikud väljaanded. Samuti otsisime diplomandidele ja õppejõududele välja temaatilisi lõputöid ja saatsime vastavaid linke või faile. Siinkohal on hea meel tõdeda, et aastate jooksul on teatud teemadel päris huvitavaid ja järgmiste aastate tudengitele kasulikke lõputöid kirjutatud ning need on vähemalt raamatukogus CDdel olemas ja kasutatavad. Kahjuks ei ole need veel digiarhiivis. Väga tore on üle nädalate reaalselt kohtuda ja loodan, et õnnestub ka teisi kolleege distantsilt näha ja rääkida. Võibolla tekib siis ka kolleegidel suurem huvi raamatukogu poolt pakutavale. 

Fotograafia osakond
Peeter Linnap: Enam ei kujuta ette õppetööd ilma video ja konverentskõne programmideta. Fotoosakonna mammuthindamine 3 kursusega kujunes huvitavaks, äärmiselt teabe- ja kogemusküllaseks. Nii palju kui mäletan, olid need hindamised osakonna ajaloos ühed tihedamad ja huvitavamad. Keegi ei teinud “vahepeal” suitsu ega käinud pidamas lõputuid kohvipause. Hindajaid oli palju ja nii mõnedki õppejõud olid huvitatud oma kolleegide töö kohta lisahinnangute andmisest. Ka tudengid said end korralikult välja rääkida. Põhjendused oli korralikud ja argumenteeritud. Ideaalilähedane protsess. Tulen järeldusele, et vähemalt eksami-eelseid konsultatsioone hakkame ka edaspidi konverentskõnedena tegema. Hindamisi vast siiski mitte, sest kohalolu, presence on ikkagi lisaväärtus. 

Lõpetajad pabistavad ükshaaval. Viiest jääb järele neli. Väga mõjuvatel põhjustel. Ja lisaks arvab isegi järelejäänud neljast vähemalt kolm lõpetajat hetkeks, et “ka mina lükkan kaitsmise edasi”. Et siis rahuneda. Ja oma tööd edasi teha. Olen ammu märganud, et “kes ei pabista, see head tööd ei tee”! Enamik väljapaistva diplomitöö tegijaid on lausa reeglina lõputöö tegemise käigus närveerinud. Ja vastupidiseid näiteid mäletan vaid ühtainsat – las see jääb siinkohal saladuseks. Lugesin korduvalt kirjalikke töid – need on kirjutatud huvitavatest algimpulssidest lähtudes. Ette heita võib alati seda-ja-teist, aga siiras ja impulsiivne energia ise on väärtus omaette! Uuritakse näiteks “kodu” mõistet, millega seoses mulle meenub pesaruum a la Gaston Bachelard, meenuvad migratsiooniteooriad jne. Elame-näeme, mis sellest tööst edasi saab. Uuritakse rituaale ja nende seoseid fotograafiaga; tegeletakse tantrismi ja kabalistikat meenutava numeroloogiaga. Kas ühelsamal kuupäeval sündinud inimeste vahel on midagi ühist – ja kui on, siis mida? Kuidas on muutunud meie kaasaegsete inimeste ettekujutus skoopilistest positsioonidest? Seoses massiliseks muutunud ülaltvaadetega, mida pakuvad droonid? Ja seoses virtuaalreaalsuse (VR) poolt uudset osaluskogemust pakkuvate kogemustega? Uus tehnika ei too reeglina kohe endaga kaasa “uut intellektuaalsust”, küll aga annab ta selle tekkele võimalusi. Aga veel – mis neist neljast noorest inimesest edasi saab? Kas meie antud koolitus ja haridus on piisavad, et nüüdset maailma mõista, et selles hakkama saada? Kuidas läbi lüüa, mitte läbi põleda? Ent need on klassikalised küsimused kogu kõrghariduse ees, mida võib-olla ei peakski nii suuresti üldistama. Naaseme praegusesse argipäeva. Üks hindamine on veel jäänud ja seegi “digitaalne”. Õppejõud käivad üsna ägedasti peale – “kus tööd on”? stiilis. Üks õppeaine on nii praktiline, et ainsa juhtumina lükkame selle sügisesse edasi. Lähiaeg näitab sedagi, kuidas sooritada “praktikaid töökeskkonnas 2+2 tingimustes”? Ja saame teada ehk sedagi, kas meil tehtud tööd koroona-perioodist osutuvad tulevikus emblemaatilisteks ja neid hakatakse kasutama sellest perioodist tagantjärele rääkides?

Tuule-Mari Kaarna töö moefoto hindamiselt. Juhendaja Kaisa Eiche

  

Maaliosakond
Kaspar Tamsalu: Selline tunne on, nagu ühtäkki oleks aeg hakanud kiiremini liikuma: möödunud nädalal oli tihedalt koosolekuid, sel nädalal olid pea iga päev hindamised, mis õhtupoolikul päädisid tagasisideseminaridega. Tudengeid sai nüüd iga päev näha, aga kuna semester on jõudnud lõpule, siis videokõnede viimastel minutitel tegime ettevaatlikult juba suveplaane: kes-kus-kuidas puhkab ning millised saavad olema praktikavõimalused. Lõpetajatel oli sel nädala tähtis tähtaeg: kirjalikud tööd peavad olema sisuliselt valmis. Kõik said enda materjalid esitatud ning tuleval nädalal ootab meid ees tagasisideseminar, et pidada sõjaplaani viimaseks kaheks nädalaks enne lõplikke tähtaegasid. Tuleval nädalal võtame fookusesse ka kaitsmiste jaoks mõeldud esitlused, milleks on slaididega presentatsioonid või videod. Meeleolu on positiivne ja kergelt ootusärev. Kuulutasime välja Hotell Pallase stipendiaadi!

Tekstiiliosakond
Aet Ollisaar: Külm hakkab ära väsitama! Soojust ja uut energiat oleks vaja, aga ilmateade ei anna eriti lootust. Hea on muidugi see, et lilled aias õitsevad selles ooterežiimis pikalt ja vähemalt läbi akna saab neid rahulikult nautida. Aga ikkagi oleks aeg et kevad tagasi tuleks! Distantselu pole ikkagi päriselu. Kuigi kummalisel kombel hakkame sellega peaaegu ära harjuma.  Sellel nädalal esitasid lõpetajad oma tööd osakonda. Põnev on lugeda ja praeguse seisu juures usun, et kõik tekstiiliosakonna lõpetajad saavad oma tööd kaitsmisteks valmis. Mõned kirjalikud osad või teosed on juba praegu valmis! Hoian pöialt ja loodan et lõputöid õnnestub ka galeriis näha, kus kogu see töödesse pandud energia valla saab pääseda. Hoidke ennast, ärge läbi põlege – kõik on hästi! Nädala teema oli vastuvõtt – testisime ülesannetest arusaadavust ja täiendasime selle põhjal eelinfot. Aitäh Liinale kes kehastus SAISi testversioonis tekstiiliosakonna sisseastujaks! Nädala lõpuks saime uuendatud versiooni välja saata. Järgmisel nädalal hakkab elu vaikselt osakonda tagasi tulema – Marju ja Liina alustavad osaliselt tööd osakonnas, tehnilised probleemid teevad kodus töötamise keerukaks. Juurdepääs on avatud ka diplomandidele, kes osakonna ruume lõputööks vajavad. Loodame et majades keeratakse sooja juurde enne kui ruumid lootusetult rõskeks lähevad! 

Kairi Palm, Kõrgema Kunstikooli Pallas tekstiiliosakonna kinketoode. Juhendaja Marju Roos

Mööbliosakond
Jaak Roosi: Igal õhtul vaatan ühe osa Inglise serialist Halloo Halloo. See räägib ka ühest kriisist Prantsusmaal II maailmasõja ajal. Aga huumori prismas. Vaadake Jupiteri. See aitab. Pea terve reedese päeva tegelesin tudengite erinevates õppeainetes üleslaetud töödega. Silma jäi Riho Tiiveli juhendatud õppeaine ühiskondlik projekt. Ülesandes, kirjeldada oma piirkonna uksi, oli mõnigi läinud meeldivalt üle emotsionaalseks, oma elukäigust tulenevalt. Mida sa hing veel ihkad, kui sellised tulemused tulevad. Nad ei olnud teinud seda selleks, et õppeainet täita, vaid nad olid ise sellest huvitatud. Väga lahe. 

Nahadisaini osakond
Rene Haljasmäe: Helistasin esmaspäeva pärastlõunal Nooruse galeriisse ja uurisin kuidas „Nahk on ehe?“ väljapanekul läheb – galeriihaldjas Kadri ütles rõõmsalt, et läheb väga hästi. Oli käinud juba 6 külastajat, kes ei olnud mitte lörtsi käest pagenud bussiootajad vaid asjalikult aega võtnud professionaalsed nahadisaini ja selle eheduse huvilised. Näitus on veel reedeni avatud, kõik on teretulnud! Praegused ja tulevased näitused… K. Donelaitise ”Aastaajad” näitus akadeemilises raamatukogus on avatud 21. juunini. “Väike prints” on endiselt Toila raamatukogus. Pingelised arutelud toimuvad korraldus-meeskonnas “Scripta manent VI” rahvusvahelise näituskonkursi ja konverentsi toimumise üle Kunstiakadeemias septembris… Kümme Pallase tudengit ja mitmed kooliga seotud köitekunstnikud osalevad sellel rahvusvahelisel sündmusel: www.scriptamanent.ee 

Nädala konserveerimise pärl – ajalooliste pudelite siltide efektne puhastamine Kirkke Soon poolt. Juhendajad Rene Haljasmäe ja Kurmo Konsa

Meediadisaini osakond
Jaanus Eensalu: Selles nädalas oli kolm päeva – esimesel päeval oli koolitus, teisel päeval konsultatsioon ja konsultatsioon, konsultatsioon, konsultatsioon, konsultatsioon, kolmandal päeval loen lõputöid, siis loen jälle, kui olen lugemise lõpetanud, siis hakkan uuesti lugema, aga see päev pole veel lõppenud ja kestab pühapäevani ning kandub järgmisse nädalasse jne … kuni teisipäeva õhtuni, siis saadan rektorile esildise, et kõik IV kursuse tudengid on andekad ja väärilised lõpetama Kõrgemat Kunstikooli Pallas. 

Marko Kekishev: Märgiõpetuses esitlesid tudengid oma hindamisele valmis faile/slaide – kõik said kiita (ja mitte ilma põhjuseta). Praktilise projekti kokkuvõtte (Lasva), kogu kursus mobiliseerus ja tulemus on kena. Seega saab neile arvestuse kõigile kenasti kirja panna. Kui keegi oleks märtsis küsinud, mis on suur erinevus kontaktivabal õppel versus kontaktõpe, ei oleks ma kindlasti aimanud, et kontaktivaba on vähemalt 5X ajamahukam. 

Ardo Sägi: Suhtlemine inimestega on nagu muusika kuulamine. Jazz – lubab kõike, bluus – laseb üksi olla, metall – kui on iseloomu, klassika – everyday, punk – käige kõik… Lõpuks on kogu see jama nimega elu ikkagi sõltuvuses sellest mida kuulata ja rääkida tahad ja jõuad. Nii et, oli järjekordne elu tõestav nädal. Loodan et see jätkub. 

Skulptuuriosakond
Anne Rudanovski: Nädal skulptuuriosakonnas möödus hindamiste tähe all. Hindamiste üllatuste hulka kuulus reedel kooli hoovis Tolstoi maja rõdu küljes rippuv betoonist tudeng, kes monumentaalselt oma pürgimusi väljendas. Kuna kriisiolukord riiklikult leevendumas on, otsustasime ettevaatusabinõusid kasutades õppejõududega kokku saada (küll siiski 2m distansiga) ja üliõpilaste töid ja esitlusi virtuaalselt suurelt ekraanilt vaadata. See oli väga värskendav ja mõtete jagamine kiirem ning muidugi mõista vahetum. Online-hindamine nõuab esitluse põhjalikku ettevalmistust ja läbimõtlemist. Need, kes seda teinud olid, jäid kahtlemata paremini silma, sest esitluse ettevalmistus nõuab ka oma töö ideelise poole kriitilist läbivaatamist. Lõputööde kirjalik osa on finišijoonel ja järgmisel nädalal on juba valgus tunnelis – tudengitele avanevad kooli uksed. 

Vallo Nuust: Eks kõiksuguseid asju ja olukordi seisa veel ees ja nagu siin-seal öeldakse või kirjutatakse: maailm pole enam endine. Aga, kas peabki olema? 

Kaanefotoks on Stefani Visseli töö nahaosakonna aksessuaaride disaini kursuselt. Funktsionaalne aksessuaar. Juhendaja: Kristel Suigussaar