Pallase skulptuuriosakonna tudengite näitus "Hirm" Potsdamis, Saksamaal

Pallase skulptuuriosakonna tudengite näitus “Hirm” Potsdamis, Saksamaal

Kõrgema Kunstikooli Pallas skulptuuriosakonna üliõpilased on koos õppejõud Rasmus Eistiga Saksamaal Potsdamis, et üles panna ja avada näitus teemal “Hirm”. Esitlusele tulevad tudengite loodud installatsioonid, elektrilised objektid ja saviskulptuurid, mis kajastavad väga erisuguseid hirme. 7 skulptuuriosakonna tudengit: Urmas Aavik, Helli Aas, Liina Kinks, Joonas Kirsipuu, Jonna Kubu, Eeva-Ruth Niitvägi ja Daniil Piskun on muuhulgas võtnud ette näiteks monofoobia (hirm maha jäetud saada), hirmu unustamise ja haiguste ees, tähtaegade ja riskikartuse. Teosed panevad erinevatel innovaatilistel viisidel näitusekülastajaid nende hirmudega silmitsi seisma.

Urmas Aavik räägib oma teose “RE-repressions” kohta: “Minu töö räägib hirmust repressioonide ees. Sellest, et see on ikka veel maailmas olemas ja selliseid repressioone ja genotsiidi on võimalik uuesti korraldada. Töö fookuses on Eestlaste küüditamine Siberisse. Installatsiooni keskmes on 2,5 m kõrgune poomisvõllas koos silmusega. Okastraadiga üles riputatud fotod räägivad ühe perekonna loo (minu vanaisa ja -ema) sattumisest Krasnojarski krai Semitseljabinski tuumapolügoonile.”

Urmas Aavik “RE-repressions”

Liina Kinksi hirmu vastutuse ja riski ees lahkav teos on samas suur täiesti pime kast, millesse astudes pole aimugi, mis sind ees võib oodata.

Liina Kinks

Teostuse poole pealt on üliõpilased samuti end kõvasti proovile pannud. Helli Aasa teos, mis räägib hirmust vormida end vastavalt oma ettekujutusele teiste ootustest, on keeruline mehaaniline konstruktsioon. Näituse külastajal on võimalus panna oma pea musta kerasse, kus on sensor. Kui sensor tajub vaatajat, hakkavad tööle kerasse monteeritud silmad. Silmalaud avanevad ja sulguvad servode ja raskuste abil. Samuti lähevad tööle silmade iiristes olevad LED lambid. Kera ise on piisavalt väike, et tekitada vaatajas ebamugavust. Koos silmade avanemisega ja punase ajukäärusid imiteeriva sisepinnaga loodab autor vaatajat panna tundma ärevust, mis tekib jälgimisest.

Daniil Piskun “Infection”