Pallase rektori Vallo Nuusti infokiri: Pallase kroonikad 27.09. – 10.10.2021
Lõpetasime just Haridus- ja Teadusministeeriumile perioodi 2019-2021 aruande koostamise. See oli iga-aastastele tegevusaruannetele lisaks, neid viimaseid me esitame iga kalendriaasta alguses eelmise aasta kohta.
Nii et see praegune oli selline boonusaruanne …
Igatahes oli tore kirjutada, et: „Periood on olnud Pallase jaoks väljakutseterikas. Kollektiivile ja üliõpilastele kindlustunde pakkumine ja organisatsiooni tavapärase töö jätkamise võimaldamine keerulisel ajal oli suur väljakutse. Tulemuseks oli edukas periood institutsioonile ja senisest veel kokkuhoidvam õpikogukond.“
Aga ehk kõige olulisem selle aruande juures oli, et lõppu sai kirjutada ettepanekuid järgmiseks perioodiks.
Meie kirjutasime:
1. Kvaliteetse kõrgharidusõppe säilimiseks peab kõrgkoolide rahastamismudel tagama järgmisel perioodil kõrgkoolide konkurentsivõime ka õppejõudude ja töötajate töötasude osas. Tingimustes, kus eelarve püsib samal tasemel, puuduvad Pallasel sisemised ressursid töötajate palkade vajalikul määral tõstmiseks. Ei tohi unustada, et riigi rakenduskõrgkoolina on Pallase esmane eesmärk tasemehariduse andmine, mille kvaliteeti ei tohiks mõjutada majanduslikust survest tingitud rahateenimise vajadus.
2. Pallas mõistab, et erinevaid tugiteenuseid on vaja konsolideerida, kuid seni on riigisektori toimimise tõhustamise püüd kaasa toonud töökoormuse suurenemise. Edasised ümberkorraldused võiksid rohkem tugineda eelnevale analüüsile ning arvestada senisest rohkem kõrgkoolide spetsiifikaga.
3. Riikliku tegevustoetuse tulemusnäitajad vajaksid korrigeerimist. Katkestajate arvestusse lähevad ka need üliõpilased, kes vahetavad õppekava või jätkavad samas kõrgkoolis teises õppevormis. Kõrgkooli haridusalasest tegevusest saadava tuluna võetakse arvesse vaid erasektorist saadud tulu. Loomekõrgkoolina on Pallase esmane missioon ühiskonna teenimises avaliku ruumi kujundamine ja selles osas tehakse koostööd eeskätt omavalitsuste ja avaliku sektoriga.
4. Rakenduskõrgkoolidelt nõutakse TAL-i osana ka rakendusuuringute läbiviimist, kuid rahastamismudel selleks seni puudub. Rakendusuuringud on oma olemuselt erinevad alusuuringutest ja nende tulemusi ei saa samadel alustel hinnata. Seetõttu on vajalik arutelu rakenduskõrgkoolidele kohalduvate evalveerimise nõuete ja põhimõtete viimisest teistele alustele võrreldes ülikoolidega.
Eks seal oli sellest kõigest pikemalt. Ja eks näis …
Üks väga oluline asi juhtus vahepeal veel. Nimelt usaldati mind esmakordselt, ilma vanemliku järelevalveta, lapselast hoidma. Väga lõbus oli – eriti Simonal.
Pallase inimeste kaks nädalat:
Üliõpilasesindus
Gert Christjanson: Teine koolikuu on hoogsalt peale tulnud ja tegemist on omajagu. Üliõpilasesindus pidas maha korralikult pika ja toitva õhtusöögi, mille käigus arutati aktuaalseid teemasid ja pandi paika tulevikus aset leidvad sündmused.
Kõrgema Kunstikooli Pallase, Tartu ja Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli omavahelise koostöö tulemina sündinud võistluse “Tuksu Teise Südames” raames ühendasid peakorraldajad jõu ja andsid ka oma panuse!
Oma osavust ja kiirust näitasid mööbliosakonna tudengid Lange Motokeskuses toimunud tudengite vahelisel kardivõistlusel. Seekord meie tiimile medalit küll kaela ei riputatud, kuid rõõmu kiirete kurvide üle jagus sõitjatel küllaga!
Vahepeal on toimunud ka Pallase selle aasta esimene võrkpallitrenn, kuhu on endiselt oodatud kõik meie kooli tudengid! Jõudsalt tegeletakse rebaste ristimise ja tutvumispeo korraldamisega. Üritus leiab aset 13. oktoobri õhtul alustades koolis lõbusate mängudega ja lõpetades Aparaaditehase Armastuse saalis jala keerutamisega!
Pingsalt peetakse läbirääkimisi kunstioksjoni osas ning mõtted mõlguvad ka Pallase igakuiste viktoriinide korraldamise ümber.
Üliõpilasesindus soovib meeleolukat ja tegevusrohket oktoobrit!
Õppeprorektor
Piret Viirpalu: Kindlasti on kõik kuulnud ütlust, et laste pealt näed, kuidas aeg lendab. Pallases on teisiti – kroonikate järgi näed, kuidas aeg lendab – et jälle kaks nädalat möödas.
Käes on tõeline kuldne sügis, millist ausalt öeldes ei mäletagi. Hommikuti tööle tulles ja õhtuti koju minnes on päike täpselt sellisel kõrgusel, et pimestab, Tammelinna ja Karlova kõnniteed on paksult kollaseid lehti täis. Sini-sinine taevas ja kuldkollased puulehed … Toomemägi sügisel … Midagi ei ole öelda – Tartu on ikka kõige ilusam linn, parim koht elamiseks ja õppimiseks, iseäranis kunsti õppimiseks. Loodan, et selles osas on minuga ühel meelel kõik pallaslased.
Mis siis Pallase kahte nädalasse mahtus?
27. ja 28. oktoobril toimus õppejõudude atesteerimine. Oma viimase aja õppe-, loome-, teadus- kui arendustegevustes osalemise kohta tegid kokkuvõtte ja rääkisid tulevikuplaanidest fotograafia-osakonna juhataja professor Peeter Linnap, maaliosakonna professor Heli Tuksam, konserveerimise ja restaureerimise suuna juht professor Kurmo Konsa, joonistamise lektorid Eve Eesmaa, Ave Avalo ja Udo Vool. Dokumentides on kirjas, et atesteerimise eesmärgiks on õppejõudude arengu ja karjäärivõimaluste toetamine, omalt poolt võin aga kinnitada, et see protsess on arendav ka kõigile komisjoniliikmetele. Kolleegide tegemistest põhjaliku ülevaate saamine oli põnev, rõõmu ja aukartust tekitav. Millal nad seda kõike küll jõuavad?
Pallases sai läbi tsükliõppenädal, tehti kokkuvõtteid praktikatest. Neljapäeval, 7. oktoobril avanes mul Eha tänava keldriauditooriumis võimalus osa saada skulptuuriosakonna tudengite Berliini- ja Helsingi- ning osakonnajuhataja Anne Rudanovski Kreeka-reisi muljetest. Kõiki emotsioone ja muljeid oli raske sõnadesse panna, kõiki ei saa ka fotole püüda, aga üks on kindel – sellistel välisreisidel on kunstiõppes ülioluline roll. Koosolemine, -kogemine, -jagamine, iseenda, oma õpingute, loomingu laiemasse taustsüsteemi asetamine – see kaalub kuhjaga üle reiside organiseerimisega kaasneva töö- ja ajakulu.
Loodan salamisi, et kuldne sügis jätkub, see ilu annab nii palju hädavajalikku lisaenergiat. On ju ikkagi nii, et ilu päästab maailma?
Välissuhete juht
Riina Gendrikson: Pallase töötajad ja üliõpilased saabuvad järjest toredatest riikidest, valdavalt täis imelisi muljeid ja elumuutvaid kogemusi!
Pallase üliõpilaste vahvatest elamustest meie partnerkoolides saate lugeda SIIT. Töötajate Erasmuse kogemuste jagamise üritus (lähetustest Saksamaale, Rootsi, Hollandisse, Itaaliasse, Portugali, Taani) toimub novembris.
Kroonikate kaanefotol on Stefani Vissel (nahadisaini osakond) praktikal eksklusiivseid matkaseljakotte tegevas väikeettevõttes Saksamaal.
Saime kokku Pallases õppivate erasmuslaste tuutoritega, jagasime seonduvaid rõõme ja mõningaid murekohti – seda kõike selleks, et edaspidi sissetulevatele üliõpilastele veelgi paremat tuge pakkuda.
Sügissemestril läbin Tartu Ülikooli kursuse ,,Multikultuursus, õpi- ja tööränne karjääri kujundamise kontekstis“ (4 EAP), et ikka pallaslastele igakülgselt abiks olla välismaaga seonduvate plaanide tegemisel.
Toimus lisavoor välismaale õppimamineku toetustele. Kokku on kevadeks partnerkõrgkoolidesse kandideerimas 8 üliõpilast — Saksamaale, Soome, Portugali, Hispaaniasse, Lätti ja Prantsusmaale.
Algas uus kandideerimisvoor Dora programmi toetustele, mis on mõeldud alla 35-aastastele õppejõududele enesetäienduseks üle maailma, tähtaeg 25.10.
Kahte nädalasse on mahtunud veel Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu võrgustiku raames välissuhete koordinaatorite veebikohtumine uute Erasmuse regulatsioonide teemal, Pallase arenduskeskuse töötajate seminar arengukava ja akrediteerimise teemal, Nordplusi võrgustiku partnerite veebikohtumine edasiste tegevuste planeerimiseks, palju dokumentide koostamist, üliõpilaste ja töötajate nõustamist ja suhtlemist välispartneritega.
Raamatukogu
Edith Hermann: Seekord jagan mõtteid justkui töövälistel teemadel, kuigi tegelikult on need vägagi tööga seotud. Mis mind Pallases ja kunstikoolis köidab? Ikka aeg-ajalt esitan enesele selle küsimuse ja vahel tekib see just siis, kui väga kiirelt töiseks kisub. Eks ikka kunst ja inimesed või vastupidises järjekorras.
Kaks viimast nädalat olid tempokad ja samas väga tihkelt kunstiga ja kultuuriga laiemalt täidetud ning seepärast sellest kirjutangi.
Alustan kolmest vaimustavast fotonäitusest. Esiteks vaatasin Peipsi ääres Kasepääl AmbulARTooriumis Sirli Raitma fotoseeriat „EHA“. Ühest küljest olid need väga head fotod, põneva stilistikaga ja tehniliselt hästi teostatud. Kuid mulle oli sama oluline või isegi olulisem ema ja tütre lugu või omamoodi sõnum, mida need fotod edastasid. Kui loo tausta ei teadnuks, millest oli võimalus saatetekstis lugeda, võinuks kogu lavastust pidada üheks suurlinna vanema modelli ekstravagantseks mänguks.
Saatetekstis on kirjas „Raitmale on ema Eha pildistamine korraga fotograafiline mäng kui alateadlik tervendav ravim, millega lähedane inimene tuua välja depressioonist. Selle projekti puhul on tegu kahe inimese eneseväljendusega ja peamine, et on tekkinud tugev side kahe inimese vahel“.
Lisan siia veel lingi 2019. aasta „Ekspressi“ artiklile https://ekspress.delfi.ee/artikkel/87172883/fotod-oma-emast-fantastilisi-pilte-tegev-eesti-fotograaf-valiti-mainekal-fotokonkursil-pka arimate-hulka
Teised kaks näitust on Tallinnas Fotografiskas. Esiteks, Arno Rafael Minkkineni näitusest „Kakssada aastaaega“ kirjutas eelmisel korral juba Peeter Linnap. Tõepoolest on Minkkinen vaimustav fotograaf, ehedad fotod ja jällegi huvitav isiklik (elu)lugu ja pealkirjad. Nõustun, et tema looming mõjub kui puhas luule. https://www.fotografiska.com/tallinn/naitused/arno-rafael-minkkinen/
Teine Fotografiska võimas ja mõjus näitus on Nick Brandti „See tühi maailma / Meile jääb vaid tolm“. Tema tööd käsitlevad kaduvat loodusmaailma. Brandt kirjutab: „Ma arvan, et paljud tunnetavad seda tohutut ülekohut või siis on nad selle suhtes tundetuks muutunud. Me kõik saame olla osa paremast, inimlikumast, kaastundlikumast ja jätkusuutlikumast valikust sellel planeedil, mõni väiksel ja teine suurel moel, aga meist igaühe tegevus loeb.“ https://www.fotografiska.com/tallinn/naitused/nick-brandt/
Soovitan kõiki neid kolme näitust, sest vaevalt need teidki ükskõikseks jätavad. Mulle pakkusid need sügava elamuse ja rohkelt mõtteainet. Arno Rafael Minkkineni ja Nick Brandti kataloogid on nüüd ka Pallase raamatukogus.
Siis võiks veel soovitada ja muljeid jagada viimaseid päevi, kuni 17. oktoobrini ERMs väljas olevast unikaalsest etnograafilisest fotonäitusest “Rahvas – see tähendab inimesi”. Selle näituse kohta kirjutab kuraator Indrek Jääts: „Rahvas koosneb muidugi inimestest, kuid üksikindiviid oli tolle aja etnograafidele pigem oma rahva enam või vähem tüüpiline esindaja kui iseseisev huviobjekt. Pildistajate jaoks polnud tavaliselt olulised konkreetsed isikud, vaid nende rassilised erijooned, rahvarõivad, traditsioonilised tegevusalad ja tarbeesemed. Seetõttu ei pandud meile vanadelt fotodelt vastu vaatavate inimeste nimesid alati kirja ja nad on jäänud anonüümseks. Loodame, et suures plaanis esitatud portreefotod aitavad neile tagasi anda osa nende individuaalsusest.“ Nii haruldasi, sellise kvaliteediga fotosid on haruharva võimalik näha. Näituse kataloogiga saab tutvuda ka Pallase raamatukogus. Soome-ugri hõimupäevade ajal toimub ERMi hõimuklubis 17. oktoobril kell 12 kuraatoritund Indrek Jäätsiga.
https://www.erm.ee/et/events/ermi-hoimuklubi-indrek-jaats-rahvas-see-tahendab-inimesi?t=12:00&m=16.%20Oktoober
Jätkuvalt toimusid raamatukogu infotunnid Pallase ja Tartu Kunstikooli esmakursuslastele, seekord skulptuuri osakonna tudengitele. Jätkus töö raamatute vahetuse, annetuste, komplekteerimisega ning sügissemestri Pallase raamatukogu näituste eeltööga ja raamatukogu argipäevaste töödega.
Janika oli kahepäevasel esmaabiandja koolitusel, mida korraldas Juunika Koolitus OÜ ja ühepäevasel raamatuesitlusel Tallinnas. Lisaks tegeles ta tervisekontrolli organiseerimise, esmaabikappide kontrollimise ja esmakursuslaste instrueerimise kontrolliga osakondades.
Avalike suhete juht
Maiken Austin: Väljas on imeilus värviline oktoober, mille nautimiseks jääb küll vaid piiratud aeg, aga seda sügavamalt hingan sisse sügise hõngu, kui võimalus avaneb. Elu läks vahepeal üsna Tallinna-keskseks (nii töö kui vaba aja tõttu), aga tore ongi teada, et Tartu pole kusagil maakolkas ja etendused-näitused-kohtumised pealinnas tahavad vaid pisut ette planeerimist.
Möödunud kahte nädalat võiks vabalt nimetada ettevalmistavateks:
o Filmisime Pallase ettekannet Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu visioonipäevaks “Tuleviku elukeskkond”, mis toimub 19.10: https://fb.me/e/4v0aBDviE Pallase esimeses ettekandes räägivad tekstiiliosakonna tudengid Liisi Tamm ja Anett Niine tulevikumajadest ja parimatest materjalidest. Teine ettekanne keskendub sündmuste ja ürituste ringmajanduslike põhimõtete järgi korraldamisele-kujundamisele.
o Kultuurikatlas käisime üle vaatamas ruume, kus 21.01.2022 toimub Õpi Tartus infopäev kõigile Harjumaa gümnaasiuminoortele. Valmistame ette töötube ja esinemisi ning kohtume regulaarselt teiste Tartu kõrgkoolidega, et ürituseks valmis olla.
o Koostöös Tartu Tervishoiu Kõrgkooliga valmistasime ette projektitaotluse Tartu 2024 Euroopa Kultuuripealinna programmiga liitumiseks. Kui meditsiin ja kunst kohtuvad, siis igav juba ei hakka ja kasulik on see ka. Loodetavasti saab idee toetuse ja saame veelgi põhjalikumalt juba projekti ennast ette valmistama hakata.
o Kinnitatud sai ka heategevusliku kontsert-oksjoni toimumispaik ja -aeg. Kutsume kõiki Pallase vilistlasi 29.04.2022 Eesti Rahva Muuseumi! Oleks nüüd koroonajumalad vaid armulikud…
o Isiklikuma arengu eesmärgil valmistan ette koolituslähetust Hollandisse Dutch Design Week’ile, mis planeeritult peaks materialiseeruma eriti ägedateks kujundusteks juba 2022. aasta sTARTUp Day tarbeks.
Kuigi tavaliselt loetakse tibusid just sügiseti, siis akadeemilises elus kipub sügis ettevalmistav periood olema. Munemiseks aega siiski pole. 🙂
Tekstiiliosakond
Aet Ollisaar: Möödunud kahest nädalast jääb meelde peamiselt viimane – intensiivne projektiõpe tsükliõppenädalal nõudis kogu tähelepanu. Oli väga äge!
Ootasime tsüklinädalat kõhklusega, nädal varem olime tekstiiliosakonna ja mööbliosakonna koostööprojekti esitluste tunnis pidanud vaatama kohaletulnud tekstiilikate nõutuid nägusid ja nentima mööblitudengitest tühja lauapoolt. Kõrvu jäi kummitama ühe tekstiilitudengi küsimus: „Kuidas me siis koostööprojekti teeme, kui mööblikad ei tulegi???!!!“
Veel nädal enne seda olid kõik nagu kokkulepitult kinnitanud, et just koostöö ja koos tegemine on see mida messiprojekti ainest oodatakse… Tsüklinädala lõpuks oli sündinud totaalne muutus: kõik olid kogu nädala aktiivselt kohal, tiimides töötanud tudengid esitlesid oma ideid ning kõigil oli plaan, kuhu järgmistel nädalatel edasi liikuda! Need on need hetked, mille nimel tasub õppejõud olla – see lahe ja loov energia, mis tudengitest kiirgas, oli muljetavaldav.
Teiseks on seekordses kokkuvõttes palju kohtumisi uute või ka juba tuttavate inimestega. Mulle endale oli kõige olulisem kindlasti võimalus üle mitme aasta taas piiri taha kiigata ning Helsingis kokku saada oma hea kolleegi ja sõbra, Helsinki Metropolia University of Applied Sciences õppejõu ja tekstiiliosakonna juhataja Tiina Karhuga. Meie esimesest kohtumisest vahetustudengitena on möödas üle kolmekümne aasta, mõned kohtumised on tõepoolest kogu eluks! Viimasel ajal on kõik kontaktid pausil olnud ja nagu Tiina meie gruppi Metropolia õppehoone ees vastu võttes pisarates ütles – uskumatu, et jälle saab kohtuda päris inimestega, mitte Teamsi ja Zoomipiltidega!
Koos hea kolleegi ja sõbra Tiina Karhuga näitusel HAMis 8. oktoobril 2021. Foto Marju Roos
Hullud ajad, hullud lahendused – sellest ideest kantuna said kolmanda kursuse tekstiili- ja mööblitudengid seekord ühisprojektis kasutamiseks ettevõtetes üle jäänud või kasutusest väljas olevad materjalid: tuletõrjevoolikud ning mopitehases seisma jäänud mopid ja paelarullid. Lisaks võis sisustustoodete ideelahendustes kasutada mööblitööstuse jääkmaterjalina tekkivaid puitliiste ning vajadusel pappi või vineeri. Ideid jagus! Esmalt tutvustasid tudengid oma disainieelistusi ja valisid lähemaks uurimiseks kaks disainerit ning sõnastasid oma tiimile olulised väärtused. Seejärel tegi iga tiim ajurünnaku sisustustoote valikuks ning ideekavanditest sündisid nädala lõpuks esimesed prototüübid. Tudengid leidsid igale tiimile sobivaid koostöövorme, vajadusel kasutati ka Teamsi abi kaugemalt osalemiseks. Tänu sellele ei puudunud keegi kohtumistelt kogu nädala jooksul kordagi ja tegevust jagus kõigile! Tudengeid juhendasid Keret Altpere, Madis Liplap, Jaak Roosi ja Aet Ollisaar.
Hullud ajad, hullud lahendused – fotod tekstiilitudengite ja mööblitudengite projektinädalast Jaak Roosi.
Pallase tekstiiliosakond oli esindatud 2. oktoobril Põltsamaal toimunud Eesti kangakudujate infopäeval – esinejate seas oli osakonna vilistlane ja külalisõppejõud Mari-Triin Kirs. Tutvuda sai ka Kadi Pajupuu ja Marilyn Piirsalu näitusega.
Mari-Triin Kirs pidas infopäeval ettekande teemal: „Väärikad materjalid: käsitsi kedratud lina võlu ebatäiuslikkust hindavas maailmapildis. Traditsioonilise kangakudumise “reeglitest” välja astumine ehk vabaduse kangad New Yorgi tekstiilinäitusel. Kangakudumise tänapäev ja materjaliuuringud. Kudumisoskuste ja kangaste väärtustamine keskkonnasäästlikus maailmas.“
https://folkart.ee/…/xix-kangakudujate-infopaev-uuesti…/
Fotode allikas: Facebook https://www.facebook.com/estonianfolkart/photos/pcb.4776120079066324/4776107072400958
Liina Kool osales 7.-8. oktoobril virtuaalsel konverentsil Baltic Wool Conference https://balticwoolconference.com/. Konverentsil oli osalejaid meie lähiriikidest, aga ka Indiast ja Austraaliast. Käsitleti mitmeid villaga seotud teemasid. Milliseid disaintooteid teha kohalikust villast? Kuidas seda turundada? Mida teha jääkvillast? Mõned näited sellest, kuidas kasutada jääkvilla: Woola (Eesti) https://www.et.woola.io/ jääkvillast alternatiiv mullikilele, Woolume (Poola) väetise graanulid toorvillast, Dorolee Potroz- Smith tegeleb villast lastemähkmete arendamisega. Arutleti, kuidas mõjutada inimesi kasutama rohkem kohalikust villasest lõngast tooteid, mis on oma iseloomult jätkusuutlik, ei koorma loodust ja edendab ka kohalikku põllumajandust. Konverentsilt saime teada, et on loodud ettevõte www.ullkontoret.se , kus praegusel hetkel lähiriikidest ainukesena tegeletakse villa pesuga. Lisaks on loodud https://balticwoolbusiness.com , mis lähitulevikus koondab kokku villaga tegelevad ettevõtted Euroopas. Virtuaalselt kohtusid konverentsil villa südameasjaks pidavad disainerid, lambakasvatajad, lõngatootjad, disainiõppejõud, teadlased, käsitöölised lähiriikidest ja kaugemalt. Pallase tekstiiliosakond osaleb konverentsil teist aastat. Konverents on ka järelkuulatav.
Konverentsi raames tutvustati Pallase tekstiiliosakonna tudengi Marge Alliku videot moekollektsioonist EHME Marge Allik „ EHME“
Fotod konverentsist: Liina Kool
Tsükliõppenädalaga said tekstiiliosakonnas hoo sisse ka mitmed külalisõppejõudude kursused – neljanda kursuse kaasaegse tikandi kursust juhendab tänavu tekstiilikunstnik Lylian Meister ja moekollektsiooni loomise valikainet Anu Samarüütel-Long.
4.-8. oktoobril käis tekstiiliosakonna õppejõud ja meister Liina Kool Erasmuslähetuses Portugalis. Albufeiras – endises kalurikülas, nüüdses kuurortlinnas – elab ja töötab oma väikeses stuudios tekstiilikunstnik Vanessa Barragao. https://www.vanessabarragao.com/html/about.html Vanessa tööd on peamiselt seinavaibad, mis on inspireeritud korallidest ja meretaimedest. Ta kasutab eelkõige tekstiilitööstuse jääke ja suhteliselt lihtsat tehnikat. Liina tutvus Vanessa tööde ja töömeetoditega tema stuudios, kus töötab ka palju abilisi.
Liina Kool: “Arutasime tekstiilimaailma probleeme ja kudusime vaipa. Eelkõige on oluline, et Vanessa suudab oma töid väga hästi müüa üle maailma. Meie kooli tudengitel on temalt kindlasti palju õppida, kuidas end kunstnikuna turundada, ta on valmis võtma Pallase tekstiilitudengeid praktikale ja neile seda kõike õpetama.”
Vanessa Barragao stuudio Albufeiras.
Narmaste mõõtmine, pooleliolev tellimustöö, Vanessa Barragao vaipa kudumas.
Möödunud suvel viibis Vanessa Barragao stuudios praktikal tekstiiliosakonna kolmanda kursuse tudeng Merily Mikiver, kes jagab järgnevalt oma praktikamuljeid:
“Mu praktika Vanessa Barragao juures oli absoluutselt imeline. Põhiliselt aitasin ma teda ja ta tiimi kunstiteoste loomisel ning viimistle-misel.
Peale juba tuntud taftitud ja käsitsi punutud seinavaipade oli mul võimalus käsi külge lüüa ka Vanessa esimese looduskeskkonda loodud tekstiiliinstallatsiooni “Algarvensis” loomisesse. Vanessa austab käsitööd ning vanu traditsioone, seega töö, mis iga teose sisse läheb on meeletu. Aga lõpptulemus on seda kõike väärt!
Mu lemmikasi praktika juures oli arvatavasti see, et ma sain neile miskit tagasi anda. Üheks mu ülesandeks, mis me juba enne mu saabumist kokku leppisime, oli teha töökorda vana kangastelg, mille Vanessa oli Portost ostnud. Ta ise polnud kunagi telgedega kokku puutunud, aga huvi oli tal rohkem kui suur. Kui teljed lõpuks töökorda said, oli südantsoojendav näha õhinat, mis stuudios tekkis. Ootan huviga, mida Vanessa telgedel looma hakkab!
Peale selle, et ma arenesin meeletult palju erialaselt, kasvasin ma palju ka inimesena. Ahmisin endasse kuhjaga Portugali kultuuri ning Eesti talve jaoks korjasin muidugi ka ohtralt D-vitamiini. Vanessa ja kogu ta perekond võtsid mu kohe esimesest päevast enda hulka ning üksindust ei tundnud ma hetkekski! Küll ja veel oli õhtuid, kus vestlesin kogu ta perega õhtusöögilauas või õppisin vanu punumistehnikaid ta vanaisalt. Hea on teada, et mul on teisel pool Euroopat olemas veel üks pere, kellele külla minna ja neilt veel rohkem õppida.”
Fotod Merily Mikiver, erakogu
Tekstiiliosakonna neljas kursus koos professor Aet Ollisaare ja õppejõud Marju Roosiga käis 8. oktoobril õppereisil Helsingis.
Peale pikka õppereisipausi sai programm hullumeelne – väljasõit Tartust kell 4 hommikul, Helsingisse jõudmine 9.30, seejärel hommikukohv ja maitsvad seenepirukad tuntud tekstiilikunstniku Outi Martikaise ateljees https://outi.in/ Outi jagas oma kogemusi, kuidas peale kooli lõpetamist kunstnikuna alustada, uskumatuna kõlavat lugu ateljee leidmisest ning näitas oma uusi töid (mis on nii uued, et keegi peale meie polnud neid veel näinud!) ja rääkis põnevatest seikadest veebruaris ilmuva raamatu koostamisel.
Leppisime kokku, et kevadel teeme raamatuesitluse ka Tartus! Outi koob oma tööd kahel ateljees oleval digitaalselt juhitaval žakaarteljel TC-1, mis vaatamata paar korda aastas ateljeed üle ujutavale tulvaveele vapralt töötavad. Ja mis eriti äge – kui kunstnik tahab vaadata, kuidas teljel kootav parasjagu välja näeb, ei keri ta kangast poomilt lahti, vaid ronib osavalt mööda ronimisredelit lae alla. See lahendus on meil veel puudu!
Outi Martikainen on ka üks neist kunstnikest, kelle juures tekstiiliosakonna tekstiilikunsti huviga tudengid on praktikal käinud. Sellest on küll päris pikka ega möödas, kuid väärib uuesti proovimist!
Järgnesid Marimekko tootmishoone külastus, kus trükilaudade vahele kahjuks koroona tõttu ei pääsenud, kuid saime ettevõttes pikka aega töötanud Metropolia tekstiiliosakonna vilistlaselt Päivi Somersaarilt asjatundlikke selgitusi trükikangaste toodangu kohta tehasekaupluse müügisaalis. https://www.marimekko.com/eu_en/our-world/art-of-printmaking Järgnes külaskäik Helsinki Metropolia tekstiiliosakonda, mida tutvustas Tiina Karhu https://muotoilu.metropolia.fi/6026/arabian-kampuksen-uusi-nayttelytila-otettu-kayttoon/ , seejärel tutvusime Iitala ja Arabia muuseumiga ja disainiväljapanekuga https://www.designcentrehelsinki.com/ . Helsingi kunstimuuseumis HAM https://www.hamhelsinki.fi/en/ , mis oli meie järgmine sihtpunkt, on praegu avatud suurejooneline Katharina Grosse tekstiiliinstallatsioonide väljapanek https://www.hamhelsinki.fi/exhibition/katharina-grosse-chill-seeping-from-the-walls-gets-between-us/ . Ja (minu jaoks) ootamatu avastusena oli väga põnev ka Helsingi kunstnike maja retsrospektiivväljapanek Lallukka https://www.hamhelsinki.fi/en/exhibition/lallukka-elamaa-taiteilijakodissa/ , mis ajendas ostma raamatut, et maja ajaloo ja tegevuse kohta rohkem teada saada. Soovi korral saab hiljuti renoveeritud hoone kohta ülevaate siit: https://monocle.com/film/design/the-home-of-the-finnish-art-scene/
Viimase peatuspaigana kohustuslikus programmis olevas Disainimuuseumis https://www.designmuseum.fi/en/ viibisime viimase hetkeni kuni sulgemiseni, sest lisaks püsiekspositsiooni napile tekstiiliväljapanekule oli seal äsja avatud kaasaegse moe näitus Intimacy.
Olime Disainimuuseumis tellinud oma grupile ka giidi tutvustuse, nii et moenäituse uurimiseks jäi tõeliselt vähe aega! Õnneks on näitus pikalt avatud ja soovitan seda külastada kõigil, kes moesuunalist lõputööd plaanivad! Samuti on näituselt plaanis korraldada mitmeid online-giidituure, millest esimest sai juba eile instagrami kaudu jälgida ja mis on mõnda aega ka järelvaadatav https://www.instagram.com/designmuseo_fi/ .
Kogu selle kaleidoskoopilise reisi lõppu jäi tunni jagu vaba aega, mida mina kasutasin selleks, et Tiina Karhuga Esplanaadil legendaarses Kappeli kohvikus vanu aegu meenutada. Tahtsin igal juhul istuda kusagil, kust on kindla peale näha, et olen ikka Helsingis! Üle pika aja toimuv välisreis tundus tänu kesköisele väljasõidule ja pikale reisipausile peaaegu et unenägu. Tagantjärele olen õnneks kindel, et see toimus ikka päriselt!
Buss jõudis tagasi Tartusse kella kaheks öösel, tiheda programmiga reis sai teoks tänu rendibussile, mis meie seltskonda Helsingis ühest kohast teise viis. Ise liikudes poleks päeva pooltki nii palju mahtunud!
Outi Martikaise ateljee külastus.
Helsinki Metropolia UAS tekstiiliosakonna külastus ja Iittala/Arabia muuseumiväljapanek.
Helsingi Disainimuuseum: värskelt avatud moenäitus. Fotod: Marju Roos
Vaatluspraktikal osalejad HAMis Katharina Grosse näitusel. Fotol vasakult: Maria Pilm, Andrea-Martha Teesaar, Liisi Tamm, Maria Volk, Marge Allik, Kairi Palm, Marju Roos ja Aet Ollisaar.
Tartusse tagasi saabudes meenutavad viimased vaprad õitsejad koduaias juba kaugele seljataha jäänud kuuma suve. Ümberringi on imeline kuldne sügis, on mida nautida!
Mööbliosakond
Aivar Habakukk: Mööbliosakonnas toimub tavapärane õppetöö. Selle konstateeringuga võikski ehk tänaseks piirduda, kui ei oleks ühte neetult häirivat „pisiasja“ – viirust, mis ähvardab taas jõuga sekkuda meile juba harjumuspäraseks saanud uude normaalsusesse. Laine, mitmes ta iganes ei ole, tõstatab juba rutiinseks saanud vastandumise. Kanda või mitte kanda – see on küsimus!
II maailmasõja alguses oli Suurbritannias reaalne oht, et natsi-Saksamaa kasutab alanud mastaapse õhusõja käigus pommitamisel surmavaid närvigaase. Sellest tulenevalt jagas valitsus igale tsiviilisikule gaasimaski. Kokku jagati neid välja ca 38 miljonit. Ja käsk oli karm – maski tuli kaasas kanda kõikjal. Selle nimel tehti propagandat nii raadios kui plakatitel. Maskid lihtsas ruudukujulises pappkarbis, millel oli õlal kandmiseks pikk reguleeritav rihm. Esialgu, vähemalt osal elanikkonnast tekitas uus ja tülikas kohustus trotsi. Tuleb tuttav ette?
(Image: Summerhill Books)
Tuttavamaks läheb veelgi. Nagu kriitilistes olukordades sageli, olid naised kohusetundlikumad kui mehed. Ka nutikamad. Kiiresti püüdsid nad leida viise muutmaks need näotud karbikesed oma garderoobis meeldivamaks ja vastuvõetavamaks. Üks esimesi lahendusi oli kotte erineval moel dekoreerida – värvida, katta kangaga, kaunistada mustritega jne. Pole midagi uut siin ilmas, mäletame ju et meiegi triibulised ja ruudulised, mummulised ja lillelised maskihakatised olid loogiliseks jätkuks algselt pelgalt steriilse olemisega näokatetele.
Edasine on klassika – peatselt loobuti karbist üldse, asemele ilmusid spetsiaalselt kohandatud käekotid. Ikka kaunistustega. Sõjaajale kohaselt nappidest vahenditest. Metallist klambrid, pöörad, nööbid ja aasad. Mõnel juhul olid sellistel kottidel allosas peidetud sahtel maski hoidmiseks. Varsti olid nad tootmises ja saadaval kaubamajades.
Tänaseks on tülikas mask kotist kadunud, kott ise aga tuli, et jääda – meie tavaline igapäevane õlarihmaga kaaslane. Nii meestele kui naistele. Erineva otstarbega. Ja mitte keegi ei sea kahtluse alla nende sobilikkust.
Võibolla ei ole seda õiget „kotti“ ehk maski veel leiutatud. Meie igapäevast kaaslast uues reaalsuses. Sellist, mille vajalikkust ja välimust keegi ei vastusta. Võibolla ta on siiski juba olemas, aga me ei oska veel näha. Võibolla disainib sellise maski keegi meie seast. Võibolla Pallases.
Meediadisaini osakond
Jaanus Eensalu: Aastad ei ole vennad, aga mõned algused on sarnased! Nagu ikka alustan õppeaastat filosoofiliste selgitustega tudengitele, mis on looming ja kes on kunstnik. Looming algab sealt, kus õige on see valik, mis kunstniku silmis ja tahtes.
Katrin Ojaots: Mul on ainult koordineeriv tugifunktsioon – see toimub taustal. Mida vähem sellest kirjutada on, seda parem on asjade seis.😊 Sisu eest hoolitsevad loome- ja teaduse inimesed.
Mart Männik: Kokkuvõtlikult oli maru tihe animatsiooni tsüklinädal, vähemalt minul. 😄 Samuti klassitäie normaalsete monitoride jahtimine. Ja RÜÜRUUMi tutvustava klipi filmimine tekstiili-osakonna tudengitega…
Ardo Sägi: Iga-aastane traditsioon, septembrikuu pühendada täies mahus selliste graafikatehnikate nagu ofort ja serigraafia kavandite tegemisele, hakkab tulemusi näitama. Antud ülesandele kujutada enda kahestumist-lõhestumist-iseloomu ja liialdust, reageeritakse erinevalt. Käekiri oma emotsioonide kujutamisel on igaühel eripärane, seda omapära peab aitama võimendada, et igaüks leiaks isikupärase pildikeele. Tuleval kevadel on osakonna graafikanäituse aeg galeriis Pallas. Näitust korraldavad õppetöö raames kolmas ja neljas kursus ja seal leiavad koha mitme õpiaasta parimad teosed, mis tehtud erinevates graafikatehnikates. Ähvardab tulla väga eriilmeliste ja huvitavate taiestega väljapanek. Paljud kooliga seotud vahest ei teagi erinevatel põhjustel, et Pallases tegeletakse ka graafikatehnikate õppimise ja õpetamisega, näitusel on tulemused kõigile oma silmaga natuuris näha.
Osakond soetas laiaformaadilise fotokvaliteediga printi võimaldava printeri, arvutis tehtu ja pildistatu saab paberile kantud parimas kvaliteedis, jälle samm edasi.
Maaliosakond
Margus Meinart: Minu esimene mõte oli, et seoses akrediteerimise läbiviimiseks vajaliku uue keele õppimisega ja selle lisamisega oma pädevuste hulka jääb kokkuvõtte kirjutamine ära….
Ladina credo on panganduse „krediiti andma“ tähendustüvi. Seega, kui meie saame akrediteeritud, siis oleme saanud laenu ja ühtlasi usaldatakse meie võimekust laenu tagasi maksta. Seega luban, et „töömaailma arengutrendide ja asjakohaste praktikate, huvirühmade ootuste ja valdkondliku oskusteabe teoreetiliste ja praktiliste lõimitud moodulite eesmärkide läbiviimise kavandamise saavutamise ja õpiväljundite üldpädevuse abil arendame ennastjuhtiva õppija kujunemise toetamise loomuliku arengu tulemuse“… Eksole.
Hiljaaegu ilmunud ja huvitavat lugemist pakkuv koguteos „Haridusmõte“ viib rännakule meie haridusajaloo radadele. Vaadates valdkonna arengut ajaliselt pikemas perspektiivis, leiavad mitmed autorid uudsuses palju kordusi ja unustatud vana. Sealhulgas näiteks õuesõpe, lõimumised ja palju muud. Sügavamalt paneb järele mõtlema õpilaskesksuse mõiste ja sellega otseselt seotud õpetaja roll. Kõige muu seas jäi meelde Peeter Põllult toodud mõtteavaldus: „Vabadus ei ole hariduse lähtepunkt, vaba ja autonoomne isiksus on hariduse tulemus.“
Kuidas suhtuda praegu tema mõtteavaldusse? „Unustatakse aga ära, et koolitöö väärtus mitte sellest ei olene, kui palju teadmisi keegi omandanud, vaid kui hästi ja põhjalikult nad omaseks saanud, mis mõõdul pakutud materjal kedagi rikastanud, iseseisvalt tähele panema, järele mõtlema ja otsima pannud.“
See siis selleks. Teos „Haridusmõte“ muuseas laenatud meie oma raamatukogust.
Aga millega oleme hakkama saanud. Investeeringud „betooni“, ehk meie uued riiulid ja molbertid. Viimaseid pani meie meister Indrek täna kokku. Loodame maalipukkidele tihedat kasutust ja pikka iga. Näevad teised igaljuhul soliidsed välja.
Maalisaal, molbertid ootavad lahtipakkimist
Tuuli Puhvel seadis vaatamiseks välja üliõpilaste vitraažid. „Voolavas valguses“ on näha maaliosakonna III kursuse tööd. Mina ostaksin.
Vitraažid koolisöökla akendel
Heli Tuksami eestvedamisel igas mõttes (sõitsime tema sabas), toimus tsüklinädalal kolmanda kursuse restauraatoritele kahepäevane töö- ja õppereis Paide ümbruses. Ühinesin seltskonnaga teisel päeval. Toon näite päevakavast: Kell 9.10 Roosna-Alliku, 9.45 Esna -11.30, 12.00 Järva-Jaani kirik, 13.00 Koeru kirik, 13.30 Aruküla mõis, 14.00 Norra mõis, 15.00 Põhjaka, 16.00 Sargvere mõis…
Kuigi kavasse tekkis ka muudatusi, ei hõrendanud see päeva sugugi. Tänan siinkohal Heli ja ka meie kohapealseid giide!
Käigud mõisatesse ja kirikutesse on retked ajalukku. Seda nii mõtte- kui ka arhitektuurilukku. Usun, et üliõpilased mõistavad nende käikude väärtust juba nüüdki. Aga kindlasti tajuvad nad seda hiljem.
Siseneme Sargvere mõisa, tudengid Heli kuulamas
Esna mõisa lagi, pidulik lõunasöök Sargveres
Tänu eelmisele osakonnajuhatajale Kaspar Tamsalule on Pallase maaliosakonnal huvitav ja tudengeid käivitav koostöö SA Tartu Kultuurkapitali, Hotell Pallase ja Tartu Kunstnike Liiduga. Tegemist on hotell Pallase nimelise maalikunsti stipendiumiga. Soov on aidata kaasa maalikunsti arengule ning üliõpilaste loomingulisele tegevusele.
Stipendium määratakse kutsutud konkursi korras Pallase maaliosakonna ühele üliõpilasele või maksimaalselt kolmeliikmelisele grupile. Võitja pälvib lisaks 1000 euro suurusele stipendiumile ka Tartu Kunstimajas näituseaja. Eelmisel aastal oli stipendiaadiks Maris Paal, sel aastal avas oma näituse Kunstimaja väikeses saalis Mia Melanie Saar.
Võlu ja Valu plakat, vaade näituselt
Näituse tutvustuses ütleb Mia, et tema eesmärk on tekitada vaatajas emotsioone. Vahet pole, kas need on positiivsed või negatiivsed. Näitus on justkui päevik Gruusiast, kus Mia veetis 2020. aasta sügisel vahetussemestri Thbilisi Kunstiakadeemias.
Läbi maalide on ta soovinud edasi anda seal kogetud tundeid ja läbielamisi ehk võlu ning sellega kaasnevat valu. See kogemus oli segu elevusest uue keskkonna vastu, kultuurišokkidest, hinge- ja südamevalust. Näitus jääb avatuks 7. novembrini.
Mia näitust avamas, Pallase stipendiumi üleandmine. https://www.youtube.com/watch?v=LyzgI9yljV0
Mainin ära ka vilistlase Siiri Kängsepa näituse, “Pilguheit piiride taha”, mis avati 29. septembril kunstiklubis Promenaadiviis ja jääb avatuks kuuks ajaks. Siiri lõpetas Pallase maaliosakonna 2020. Seekordsel näitusel on väljas kollaažid, mida on suurendatud ja lõpuks teostatud žikleetehnikas. Teemad on isiklikud. Tööd mõjuvad terviklikult ja panevad vaatama ja kaasa mõtlema.
Vaated näituselt
Hea meel on kordaläinud külalisloengust. Nimelt tutvustas kunstikeskkonda NOAR selle eestvedaja Andra Orn. Loeng nõudis tuden-gitelt kaasamõtlemist ja -ütlemist. Loengu käigus puudutati kunsti mõtestamise, ekspo-neerimise, reklaamimise/tutvustamise ja teisi teemasid. NOAR-i keskkond ise on kasulik ja vajalik mitmes mõttes. Sealt saavad abi nii kunstnikud, kunstivaatajad, kunstikogujad ja miks mitte ka turistid. Loeng saab novembris järje.
Andra Orn tutvustamas NOAR-i
Teie lahkel loal lisan siia paar sõna oma kahepäevasest külaskäigust Varssavisse. Linn, mis II ilmasõja ajal sisuliselt maapealt pühiti, näeb väga elus ja ilus välja.
Uus ja vana ja vanem Varssavi.
Erinevalt plaanitavast Narvas ja ülesehitustööst Dresdenis, taastati Varssavi otse varemetele. Praeguses seisus on linn igati vaatamisväärne. Kahjud, mida taastada ei saanud on muidugi üüratud.
Varssavi raekoja plats 1948 ja 2021
Varssavis linnamuuseum, mis koosneb viiest eraldi näitusepaigast, toob mustvalgel ära küll umbkaudsed, aga mõjuvad arvud hävinud kunstiteostest, säilikutest, raamatutest jne.
Loomulikult ei saa linn mööda juutidega seotud teemadest. Endise Varssavi geto alal paikneb põneva arhitektuuriga Poola juutide muuseum Polin. (Muuseas Soome arhitektide töö). 1939. aastal oli juutide arv pealinna 1.300 000 elanikust 30%. Praegu alla 1%.
Polin seest… ja väljast.
Muuseume, mida Varssavis külastada on rohkem, kui kahe päevaga jõuab. Taksosõit ja söömine odavam kui Eestis.
Ülesvõtted pärinevad Varssavi Rahvusmuuseumist. Loodan, et meie maalisaalides varsti midagi sarnast näha saab….Selle nimel teevad tööd kõik osakonna õppejõud, keda siinjuures ka tänan ja innustan.
Skulptuuriosakond
23. september
II kursus külastab rahvusvahelist kaasaegse kunsti suursündmust Helsingi Biennaali Vallisaarel.
25. september – 2. oktoober
Anne Rudanovski on õpi- ja vaatlusrändes Kreekas tutvumas Küklaadide saarestiku kultuuriga. Just Egeuse merel Parose saarelt pärineb peeneteraline poolläbipaistev puhasvalge ja täiesti veatu marmor, mda kasutati Antiik-Kreekas skulptuuride loomiseks. Ka “Milose Venuse” materjalina on kasutatud Paroselt pärinevat marmorit. Purjereis tormisel, kuid päikesepaistelisel merel pani maa nädalaks kõikuma.
2. oktoober
Anne Rudanovski esineb The International
Association of Hand Papermakers and Paper Artists www.iapma.info 2021. aasta rahvusvahelisel kongressil ettekandega “Trip around the world because of paper”. Kongressi ettekanded on virtuaalsed Zoom keskkonnas, online küsimused vastused. (… the most accessible IAPMA Congress in history.
Nicole Donnelly, IAPMA President)
Skulptuuriosakonna õppejõudude töid saab vaadata Tartus ja Shanghais.
Maanus Mikkeli näitust “Seinasavi” saab vaadata Mikkeli Galeriis 8. oktoobrist kuni 4. novembrini 2021. Anne Rudanovski installatsioon “The Fold of T ime 03” esindab Eestit Shanghai International Paper Art Biennale’il. Näitus: Fengxian Museum, Shanghai, 25. september – 25. november 2021.
Vt https://www.youtube.com/watch?v=COenD4jBdc0
Fotograafia osakond
Peeter Linnap: Sel aastal esitasime kooliga aasta õpetaja konkursile Pallase fotoosakonna allveefotograafia noore õppejõu Pillery Teesalu. Pillery, kes tegeleb uudse valdkonnaga, oli nii tudengite, oma osakonna kui ka Pallase administratsiooni arvates hea avastus ja kuidagi iseäralikult sobiv meid kõiki esindama. See, et Teesalu jõudiski kolme finalisti hulka, on omajagu hea näitaja (seni Pallase parim tulemus!) ja tsiteerides nominenti ennast, oskab ta selle kõige üle ka väga õnnelik olla !
Pillery Teesalu parima õpetaja galal Viljandi Ugala teatris. Ekraanitõmmis ETV saatest
Ühelt poolt aitab selline jõuline esiletõstmine Pallasel avalikkuse ees end paremini kehtestada ja nähtav olla. Teisalt on see reklaam Pallase fotograafia osakonnale ja selle uuenduslikele kursustele, mille sarnaseid minu teada ei õpetata ei üheski Euroopa ega Põhja-Ameerika ülikoolis. Ja mis kõige tähtsam – uuenduslikkus printsiibina võiks tõepoolest olla ka oluliseks või isegi keskseks kriteeriumiks õppejõudude hindamisel ja evalveerimisel Eesti ülikoolides !
Vallo Kalamees: Fotoosakonna jaoks parandati vahepeal 5 mehhaanilist kaamerat ainukeses tänini säilinud kohas „Fotoremont“, Tallinnas – suur tänu Tiit Rööp ! Selgus, et bussi on raske tellida 16-sele fototudengite grupile – see maksab 1 päev 160 km/ 240 eur – mis on liig mis liig! On selge, et sama suurusega grupp hakkab tekitama ka tulevikus praktikumides probleeme… Tõepoolest – probleemidele tuleb otsa vaadata, nendega tuleb tegelda, mitte aga küsitavusi ignoreerida. Seni oleme väljasõitudel kasutanud skeemi kooli buss (8 in) + eraautod. Mitte just super variant, aga asi seegi!
Andra Rahe, Foto II kursus ja Pallase üliõpilasesindus: 2. kursusel oli loodusfoto sel nädalal. Olid põnevaid loengud ja tore väljasõit. Käisime Saare järve õpperajal ja hiljem Männikjärve rabas. Ehk jagab keegi veel enda pilte, elamusi 🙂
Ekke Poom. PallasFoto tudengid loodusfoto kursusel.
2 x Ekke Poom
Teatavasti on PallasFoto teiseks „iseäraseks“ kursuseks aerofotograafia, mida oleme teinud nii lennukilt kui ka (ja eriti) droonide vahendusel. Droonimaailmas muutub ja areneb praegu kõik. Puht tehnilise poole pealt täiustuvad need väikesed lennumasinad päris kiiresti, meie „Phantom 4+“, mis omal ajal oli üsna kobe keskmine droon, on uues keskkonnas muutumas alumise-otsa-päevi-näinud uunikumiks.
Mis tähendab ei vähem-ega-rohkem seda, et juba jaanuaris peaksime osakonnale juba hankima vähemalt ühe kaasaegsema lennuriista. Ent mitte samavõrd positiivsed pole muutused lennuliiklust juhtivas seadustikus. Esiteks on see juriidiline pool läinud keerulisemaks ja rangemaks. Teiseks – ja meie õnneks ei võrdsustata meietaolisi õppedroone suurte ja vingete lennumasinatega, mida kasutatakse hoopis komplekssemate ülesannete lahendamiseks. Hea seegi!
Andero Kalju juhendamas tudengeid 2021 1 ja 2
Tudengite esimesed drooni-katsetused aastal 2021
Andero Kalju. Annelinn 2021. Kaader filmist
PallasFoto koostöö teiste osakondadega
Heli Tuksam: „Kutsusime teie äsjalõpetanu Liisa Perendi fotograafina osalema meie uurimistöös “Rosett ja selle muutumine interjööri dekooris.” Püüame selles töös kirjeldada ühte olulist ruumidekoori elementi. Vaadelda, kuidas keskne ornament on muutunud erinevate stiilide kontekstis nii kujunduselt kui ka materjalikäsitluselt. Selles protsessis on oluline osa heal fotol.“
Liisa Perend. Kuremaa 2021 Liisa Perend. Lai tn 11. 2021
Robi Zuts, PallasFoto 4: „Suurem osa minu nädalast möödus seekord Tallinnas. Esmaspäeval pildistasin moefotosid uue kataloogi jaoks Norrison OÜ riidefirmale, ning sain töötada vist esimest korda professionaalse modelli Rebeka Võsuga. Pildistamise saime 3 tunniga tehtud, ning väga super stuudio oli neil. Suured aknad ja kena naturaalne valgus.
Neljapäeva hommikul olin Alexela kontserdimajas filmimas ühte oma lemmiküritustest “Lahe koolipäev”. Seeaasta polnud küll korraldustiimis, kuid siiski kutsuti mind tagasi filmima. Sellel samal hommikul oli mul ka võimalus rääkida Lõuna-Eesti 7. – 8. klassi noortele oma ettevõtluskogemusest ning sain neid veidike inspireerida tulevikuks. Tutvustasin neile ka oma karjääriteekonda ning näitasin oma esimesi pilte. Endale oli ka päris tore vaadata, kuhu jõudnud olen. See oli samuti minu jaoks esmakordne kogemus. Tegus nädal“ 😎
Robi Zuts. Lahe koolipäev.2021. Jäädvustustiim, Robi Zuts filmimas
Robi Zuts
Nahadisaini osakond
Rene Haljasmäe: Perioodi esimesel nädalal oli oluline sündmus restaureerimise vallas Vilniuses toimunud XII Baltimaade konservaatorite konverents “Uuringud. Valikud . Lahendused” (29.09.-2.10.) mis mullu ära jäi ning mida oodati ja kujunes meeleolukaks sündmuseks. Teine nädal kulges tsükliõppe tähe all.
Programmiväliselt külastati Akadeemilist Raamatukogu, ning Vilniuse Ülikooli Raamatukogu ennistuskoda ja Kunstiakadeemia restaureerimisosakonda ja raamatukogu.
28.09. külastas I kursus eriala ajaloo tunni raames Tartu Ajaloomuuseumi arheoloogilise naha väljapanekut.
5.10. esitlesid tudengid suvepraktikaid. Käidi disainistuudiotes ja mäluasutustes siin- ja sealpool piiri. Ettekanded olid huvitavad ja põnevust jagus mitmeks tunniks 😊 Narva kirikuvara päästmise talgutel kogetust ja veel mõnest muust praktikast tuleb juttu restaureerimise suuna sügiskonverentsil.
4.10. väisas Rene Haljasmäe Rakvere ja pani üles Scripta-näituse Lääne-Virumaa Keskraamatukogus, mis on oktoobri lõpuni avatud. Osalevad Pallase õppejõud ja vilistlased.
6.10. külastas IV kursus Rutt Maantoa juhendamisel kolme köitekunstinäitust Tallinnas, kus ka pallaslased eksponeeritud.
Erialajuhi soovitus – omale teemapärase messi või biennaali 2021-22 võib leida SIIT!
Tudengite suvepraktikal tehtud tööde näiteid:
Evelin Kõur (Vanemuine) Kullake Kask (Inga Radikainen Leather Studio)
Märt Puusta (Odamus) Marit Must (Tartu Kunstimuuseum)
Netty Muld (ERM) Stefani Vissel käis praktikal Saksamaal (Racing Atelier)
Üks väga oluline asi juhtus vahepeal veel. Nimelt usaldati mind esmakordselt, ilma vanemliku järelevalveta, lapselast hoidma. Väga lõbus oli – eriti Simonal.
Vallo Nuust
