Pallase rektori Vallo Nuusti infokiri: Pallase kroonikad 22.11. – 05.12.2021

Hakkasin ühel sügispäeval mõtlema, kui raske olukord on praegu haiglates ja mida peavad üle elama meditsiinitöötajad … ja et kuidas Pallas saaks neid kasvõi emotsionaalselt toetada.
Kuidas muuta meditsiinitöötajate raskeid tööpäevi ja haigete pikki haiglapäevi pisut värvilisemaks ja positiivsemaks ning natukenegi kaasa aidata praeguses raskes olukorras?
Koos üliõpilasesindusega kogusime tudengite, vilistlaste ja õppejõudude annetusi, mis nüüd hakkavad kliinikumi ruumides meeleolu looma.

„Värvid Pallaselt“ heategevuskampaania tegi südame soojaks ja meele heaks, sest neid, kes tahtsid haigetele, arstidele ja meditsiiniõdedele rõõmu valmistada, oli väga palju – 44 inimest 70 teosega.

Tänan kõiki annetajaid:
Alisa Vasina, Aet Ollisaar, Albert Anni, Anett Tõnismäe, Anna Kislitsõna, Anne Rudanovski, Britta Mõttus, Caroliina Luhamets, Erika Lille, Eve Eesmaa, Greete Tukk, Grete Lehemaa, Heli Tuksam, Ingmar Roomets, Ketlin-Kadi Lukas, Kadri Hiibus, Kadri Kalve, Kairi Lentsius, Karmen Macachor, Karoliina Tomasson, Karolin Viilukas, Katariin Mudist, Katrin Kelpman, Keitlyn Kruus, Kirkke Soon, Kristiina Saaron, Laura Auer, Lauri Trolla, Maaria Treima, Madis Oru, Margus Meinart, Maris Ilves, Markus Kliss, Mathias Gregor Vain, Mia Melanie Saar, Olari Pilnik, Pille Johanson, Rain Avarmaa, Robi Zuts, Silvia Visnap, Sirje Petersen, Stina Leek, Talia ja Teele-Riin Kodar.
Tänan Madis Liplapi, kes oma improviseeritud töökojas teoseid vormistas ja raamis ning Piret Kaevatsit, kes kogu seda üritust korraldada aitas. Ja muidugi üliõpilasesindust, kes „pasunat puhus“ ja infot levitas.
Annetused anname kliinikumile üle järgmisel nädalal.

Kui oleme suutnud kliinikumi inimeste mõne hetke helgemaks teha, on meie ülesanne täidetud. Olgu see Pallase panus sel süngel ajal!

Aasta hakkab ümber saama ja jõulud on ukse ees. Koguneme 21. detsembril kell 15.00 kooli õuele, et üheskoos jõuluglögi juua ja torti süüa. Kui ilm on kole, siis võibolla lubatakse tuppa ka … 🙂

Vallo Nuust

Pallase inimeste kaks nädalat:

Üliõpilasesindus

Gregor Kiin: Detsember on alanud ja samuti pole aastalõpp enam kaugel. Vaatamata sellele, et mõni üritus on edasi lükkunud, tõotab viimane õppenädal tulla üritusterohke.

30. novembril Pallase galeriis toimuma pidanud lauatenniseturniir lükkus edasi veebruari. Põhjuseks see, et hetkel galeriis olev näitus osutus natuke mahukamaks, kui algselt arvati ning sellepärast pidime langetama otsuse üritus edasi lükata.

9.detsembril toimub Pallase jõulupidu korporatsioon Revelia majas (Veski 45). NB! Uus ürituse algusaeg on kell 20:00 ja ürituse uus lõpuaeg on kell 01.00. Õhtul avame baari ja pakume ka suupisteid, et veel enne pingelist aasta lõppu veeta üheskoos teiste pallas-lastega üks õdus talveõhtu!

12.detsembril toimub Aparaaditehase sisehoovis Pallase jõuluturg, mis kestab kell 12:00-15:00. Jõuluturult leiab erinevaid disaintooteid, küpsetisi, glögi ja palju muud põnevat ning jõuluvana kingikotti sobivat.

Plakat: Anna Elisabeth Viise

Turul võivad osaleda ka mittepallaslased.
Müügikoha hind:
o pallaslasele 5€,
o vilistlasele 10€
o mittepallaslasele 15€
Müügikoha saamiseks palume saata e-mail aadressile kunstitudengid@pallasart.ee Palun kirjutada meili müüdava kauba kirjeldus ja lisa paar fotot. Täpsema info kõikide ürituste kohta leiate meililt või facebookist. Püsige terved!

Õppeprorektor

Piret Viirpalu: Kumba on talves rohkem – kas head ja ilusat või halba ja rasket? Kas imeilus talveilm selge taeva, sätendava lume, puhtuse ja kargusega? Või hoopis igahommikune lumelükkamine ja kütmine? Ka lumelükkamises ja kütmises võib näha positiivset – mõõdukas füüsiline tegevus on ikka kasulik, kaminasse või ahju tule tegemine annab mõnes kiires ja stressirikkas päevas hetke, et vaadata elavasse tulle…. Seega – ikka rohkem head ja ilusat!

Mis siis vahepeal toimunud on? Koos professor Kurmo Konsaga sai üle vaadatud ja uuendatud Pallase kirjalike tööde juhend. Selle sissejuhatuses on kenasti põhjendatud, miks kirjutamist kui sellist üldse vaja on: „Kirjutamine on oskus, mida on vaja väga erinevates situatsioonides elus. Alates sõbrale saadetud elektronkirjast ja lõpetades akadeemilisele teadusajakirjale kirjutatud artikliga või armsamale saadetud sonetipärjaga. Mõtete, teadmiste ja tunnete kirjaliku väljendamise oskus on haritud inimese tunnuseks olnud juba alates antiikajast.
Kõrgkoolis on kirjutamisoskus üks mitmekülgsemaid tööriistu, kuna see võimaldab väljendada, arendada ja selgitada mõtteid ning muuta need teistele arusaadavateks. Kirjutamisoskus on lahutamatult seotud kirjapandu mõistmisega, osates ise kirjutada suudate te ka kriitiliselt hinnata teiste poolt kirjapandut.“
Loodan, et iga pallaslane peab kirjutamise oskust iseenesestmõistetavalt vajalikuks, seda muidugi teise, kunstnikele veel olulisema, visuaalse kirjaoskuse kõrval.

23.11 toimus Pallase töötajate Erasmus-kogemuste jagamise veebiseminar. Selle seminari sisulisest osast kirjutavad kroonikates kindlasti ka teised kolleegid, aga siinkohal tahaksin suure aitäh öelda Riina Gendriksonile, kes meie rahvusvahelisi suhteid, üliõpilaste ja töötajate mobiilsust nii hästi ja südamega juhib.
24.11 õhtul avanes mul suurepärane võimalus osaleda ühe valikkursuse hindamisel. Nimelt kutsus Imbi Kruuv mind osa saama aine „Stuudiost väljas“ raames tudengite poolt loodud visandite ülevaatusest. Visandamas oli käidud tehases Võit, ehitusmaterjalide poes, teatris Vanemuine, Tartu Kaubamaja juures, loodusmuuseumis… Tudengite sketchbook´e vaadates tuli üle tüki aja tunne, et tahaks ka pliiatsi kätte võtta, et kui nauditav on tunne, kui sinu silm ja käsi teevad koostööd, kus suudad ühe sujuva joonega jäädvustada keeruka poosi, olustiku… Ja see, millises vaimustuses olid tudengid tehase Võit interjöörist. Kõik olid ühel meelel, et selline nö stuudiost väljas ehk tavapärasest klassiruumist ja koolikeskkonnast erinevas olustikus visandamine võiks saada harjumuseks, rutiiniks, „treeninguks“.

25.11 käisime rektor Vallo Nuustiga Eesti Kirjandusmuusemis kohtumas direktor Tõnis Lukasega, et arutada koostöövõimalusi ning -lepingut. Väikesel ringkäigul muuseumis nägime nii ajaloolist interjööri, mille taastamisse on läbi aastate ka erinevad pallaslased panustanud kui uusi ja üleujutusest kannatada saanud ruume. Kirjandusmuuseum ootab Pallase tudengeid nii praktikale, lõputöö või uurimuse jaoks allikaid otsima kui ehk kunagi ka tööle. Võimalikud koostöökohad vormuvad varsti kloostöölepinguks, millele siis kindlasti ka konkreetsed tegevused järgnevad.
Sama päeva õhtul toimus Pallase galeriis kahe tekstiiliosakonna näituse avamine. Väga südamlikud, sisukad ja ägedad näitused, mille sündimise taga tekstiilikate tohutu energia ja loomerõõm. Külalisõpejõul Monika Žaltauskaitė Grašienėl Vilniuse Kunstiakadeemiast oli õnnestunud luua õhkkond, kus Pallase tudengid olid valmis ennast avama ja käsitlema väga isiklikke teemasid, mis seotud kodu, vanaema, lapsepõlve, emadusega. See on suur kunst – luua selline usalduslik õhkkond, samas on see loovuse ja loomingu vajalik eeltingimus. Galerii keldrikorrusel sai näha põhjalikku ülevaatenäitust Pallase Eesti villa rakendusuuringust ning esimest korda sain oma silmaga näha (katsuda ei julgenud) ka projekti RÜÜRUUM tulemust, mida varem ainult meedia vahendusel tuttav olin.
26.11 toimus Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse kvaliteediagentuuri poolt kokkukutsutud veebikohtumine seoses kavandatavate muudatustega institutsionaalse akrediteerimise ja õppekavagruppide esma- ja kordushindamise juhendisse. Viimased aastad on küll andnud tõuke kõikide osapoolte digipädevuse arengule ning toonud kaasa digiõppe osakaalu plahvatusliku suurenemise, kuid seejuures on tahaplaanile jäänud digiõppe kvaliteediga seotud teemad. EKKA hindamisjuhenditesse on plaan lisada suunised, mis kirjeldavad seda, mida me kõrghariduses digiõppe kvaliteedi all mõistame ning kuidas seda tagame.
26.11 õhtul avati Pallase galeriis ulatuslik tänavakunsti näitus, mille kuraatoriteks Kristjan Bachman ja Salme Kulmar. Mõlemast meie galerii näitusest kirjutavad kindlasti täpsemalt asjaosalised ise. Minu poolt suur rõõm ja tõdemus, et küll meil Pallases töötavad ikka ägedad tegijad.
30.11 toimus Pallase raamatukogus Tartu valla ja Pallase valdkondlike stipendiumite kätteandmine. Tõdeti, et suurepäraseid kandidaate oli väga palju, valik oli raske, aga… neid kandidaate oleks võinud veel rohkem olla. Kõigi Pallase õppekavade tudengid – eriti restaureerimise suuna, skulptuuri ja meediadisaini osakondade tudengid – olge julgemad esitama taotlusi meie valdkondlikule stipendiumile. 1000 eurot võiks ju ometi olla päris motiveeriv summa?

Kõige selle taustal kulgeb pideva punase joonena institutsionaalseks akrediteerimiseks valmistumine, mis nõuab kõigilt aruande koostamisse panustajatelt palju lisa- ja vahel ka öötunde. Loodan siis, et lisaenergiat selleks saab ikka sellestsamast imeilusast talveilmast.

Prorektor

Ivi Lillepuu: Oleme advendiajas ja poolel teel jõuludeni. Ootan jõuluaega päris kannatamatult, sest siis saaksin rahulikult keskenduda institutsionaalsele akrediteerimisele. Kindlasti mitte jõululaupäeval ja esimesel pühal, aga sealt edasi aastavahetuseni on selline plaan küll. Muust sebimisest vabad päevad on vajalikud, et keskenduda, mõtted lõpuni mõelda ning kirja panna. Muude tööde sees see pidev rajale tagasi ronimine on kohutavalt väsitav.

Pallase hoov mõni tund enne lumesaju algust ja mõni päev enne 1. adventi… Aitäh, Urmas Aavik!

24. november skulptuuriosakonnas. Viimaseid päevi Rakvere abilinnapeana tegutsev Laila Talunik Daniili teetõkisele viimast lihvi andmas

Disainmõtlemise koolitus “väikse kooli” Kadi ja Juta juhendamisel viis mind kokku inimestega, kes samuti iseenda ja oma organisatsiooni jalajälje pärast muretsevad. Meie väljakutseks oli: kuidas saaksime muuta rohelise mõtteviisi kollektiivis sotsiaalseks normiks. Nimetasime koolituse käigus sündinud ja arenenud prototüübi rohemüksuks. Kõlab palju mõnusamalt kui rohepööre. Tihti polegi ju vaja kedagi kardinaalselt pöörama hakata, vaid on vaja anda kerge müks, et suunda või kiirust muuta. Jalajälje-teemal on palju räägitud, väga värvikalt tegi seda 26. novembril Nasdaq Tallinna börsijuht Kaarel Ots, soovitan vaadata!

Arendus- ja korraldusosakond tutvus kahel päeval Exceli võlumaailmaga. Imeline abimees on ta tõesti, kui vaid nippe teada ja osata funktsioone kasutada. Ilmselgelt vabaneb nüüd tabelikujunduse käsitöö arvelt ohtralt töötunde ning meie aruannete tabelid hakkavad välja nägema hoopis teistsugused, võiks öelda isegi, et kaunid!
Alustasin arenguvestlusi arendusosakonna töötajatega. Teadsin ennegi, et nad on tublid ja toredad, aga eelmise nädala vestlused kinnitasid Riina, Salme ja Reeda pühendumist oma tööle ja soovi anda endast parim. Igaüks neist kolmest on mingis aspektis mulle eeskujuks ning õppida neilt on oi kui palju… Sel ja järgmisel nädalal vestlused jätkuvad, muu hulgas sünnib niimoodi nagu muuseas ka järgmise aasta tegevuskava.

Eelmisel nädala kogunes Tartus OSKA nõunike kogu, mille liige ma pärast ministeeriumist lahkumist olen. Kes veel ei tea, mis loom see OSKA on, siis siit saab aimu. OSKA nõunike kogu toetab OSKA metoodika väljatöötamist ning aitab ette valmistada koordinatsioonikogu otsuseid. Tema ülesanne on olla Kutsekojale partneriks ja nõuandjaks. Nõunike kogusse on lisaks koordinatsioonikogusse kuuluvatele organisatsioonidele kutsutud Eesti parimad tööturu ja hariduse seostega tegelevad eksperdid. St et siis teiste hulgas ka mina 🙂

Viimase kahe nädala kõige nauditavamad tunnid veetsin aga galeriis näituste avamisel. Suur tänu tekstiiliosakonnale, kes niivõrd kenasti, kontseptuaalselt ja näitlikult on kokku võtnud oma villa rakendusuuringud. Imeline näide sellest, kuidas teadus- ja arendustegevus on esitatud loometegevusena! Ning väga eriline on tänavakunsti näitus ja eriline oli selle avamine. Püüdsin ette kujutada, kuidas Eesti Maalikunstnike Liidu aastanäituse avamisel võiks samasugune õhkkond valitseda – õlalepatsutused, käesurumised, küünarnukitunne, tögamised, ülevoolav rõõm – ei suutnud, ei tulnud silme ette…

Aga kõige suurem soov on ikkagi see, et püsigem terved. Viimastel aegadel on seda hirmu, et kas jään puutumata või mitte, tunduvalt rohkem olnud. Eelmisel nädalal toodi meile aga 1000 (tuhat) testi, nii et kõigi hingerahu peaks olema nüüd tagatud. Kes tunneb, et vajab negatiivset kinnitust, siis palun!

Akrediteerimine

Maarja Aeltermann: 6. detsembril toimus akrediteerimise töörühma koosolek, kus tegime ülevaate seni kirjutatust ning abistasime üksteist tekkinud küsimuste lahendamisel.

Koosoleku tulemusel kordan üle paar üleskutset ja lisan ühe.
Selleks, et Pallase töötajate teadus-, arendus- ja loometegevus aruandes korrektselt kajastust leiaks:
o palun kõigil vaadata Webdesktopis oma andmekaardiga seotult üle viimase viie aasta (2017-2021) TAL-tegevused ning lisada sinna puuduolevad;
o kellel on ETISe profiil, palun lisada sinna 2017-2021 kohta puuduolevad kirjed;
o kes kuuluvad erialaliitudesse/organisatsioonidesse nii Eestis kui ka välismaal, palun kontrollige Webdesktopist oma andmekaardilt, kas olete need sinna vastavasse kohta üles loetlenud ja täiendage vajadusel;
o tähtaeg on 16. jaanuar 2022.

Avalike suhete juht

Maiken Austin: Kui palju ka ette ei planeeri, ikka läheb aastalõpp käest ära. Sel aastal on kirsiks koogil veel ka teadmatus, kas ja mis kujul üritused toimuvad ning kuupäevadki kipuvad libisevad olema. Mis tähendab, et juba kohtumiste ja sündmuste kalendri haldamine võtab korraliku aja ja energia.

Seoses sellega on mul üleskutse kolleegidele, et jagaksite oma Pallasega seotud ürituste plaane. Teeme ka pallasart.ee kodulehele ürituste kalendri ja lihtsustame kõigi planeerimist.

• Pallase üliõpilasesindus on avaldanud soovi lisada kodulehele Pallase meenete soetamiseks veebipood. Suhtlen kõrgkoolidega, kellel veebipood juba olemas on, et võimalikult parim versioon meilegi püsti panna. Loodan väga juba jaanuaris teatada, et nüüd on võimalik endale Pallase kujundusega pusa või helkur seotada juba veebipoest.
• Möödunud nädalal jagasime kolleegidele Erasmuse kogemusi (millest rääkisin ka paar infokirja tagasi) ja tudengitele stipendiume: https://pallasart.ee/pallas-jagas-stipendiume/
• Pallase galeriis näha oleval näitusel käis külas Aktuaalne Kaamera ning tänavakunsti näituse kuraatorid Kristjan Bachman ja Salme Kulmar rääkisid täpsemalt tänavakunsti ajaloost ja väärtustamisest. Näitus on avatud veel kuni 18.12 ja samal ajal saab näha ka keldris välja pandud tekstiiliosakonna näitust “Veame villast”, Artišokk Sistas loomeprotsessile kaasa kutsuvat “Kunst kui vabastav kogemus” ja projektiruumis olevat näitust “Tekstiil ja koht”.
• Otsi tõmbab kokku loengusari “kohtumine residentuurikunstnikuga”, mida sügissemestril vedas Ph. D. Oona Hyland Dublinist. 8. detsembril kell 18.30 avatakse TYPA-s koos Mrs. Hylandi näitusega ka Pallase tudengite tehtud graafikatööde väljapanek.
• sTARTUp Day, mis lükkus ka järgmisel aastal jaanuari asemel augustisse, on saanud konkreetse toimumispaiga (Tartu Ülikooli Spordiklubi) ja interdistsiplinaarse kunsti valikainest osa võtvate tudengitega käisime tutvumas ürituse kujundamise võimalustega. Tööd on veel palju, aga vähemalt on kontseptsioon paigas.
• Õpi Tartus üritus toimub 2022. aastal virtuaalselt ja paika on saanud õpitoad, mille kaudu kutsume gümnasiste aimu saama loomeharidusest. Paneme neid ebamugavalt joonistama ja pisut mugavamalt voltima. Järgmisena suhtleme meeskonnaga juba reklaami ja vestluspaneelide ainetel.

7. detsembril toimus Pallases doonorluspäev, mille käigus käis verd andmas 17 pallaslast. Ka mina sain nö käe valgeks. Või punaseks? Uue doonorluspäeva osas kevadel käivad juba läbirääkimised. 

Veel on jäänud mõned nädalad jõuludeni, mis tähendab korralikku lõpuponnistust. Siis saab uue kalendri lahti lüüa ja ootusrikkalt järgmisesse aastasse vaatama hakata.

Välissuhete juht

Riina Gendrikson: Nii Pallase üliõpilased kui töötajad on käinud kogu koroonaaja jooksul end välismaal täiendamas – õppimas, praktikal, koolitustel, õpetamas. Selleks, et need kogemused ei jääks ainult kitsasse ringi ja et ka need, kellel pole võimalik välismaal käia, saaks nö rahvusvahelistuda kodus, toon ikka teieni erasmuslaste lugusid. Uued kandideerimisvoorud üliõpilastele avanevad juba veebruaris.

Kristin Varba mööbliosakonnast õpib sügissemestril Austria kõrgkoolis Kunstuniversität Linz. Kristin soovitab uutel minejatel teha kindlasti sihtriigi osas eeltööd, sest lihtsalt välisriigi külastus ja seal elamine on kaks eri asja.
Kristin kirjutab: ,,Olen Linzis olnud kaks kuud ja nüüd alles hakkan tajuma, kuidas siin elada on – elutempo, transport, ilm ja inimesed. Siin olles olen õppinud hindama palju rohkem Eestit, Pallast ning kõike muud, mis enne oli iseenesest mõistetav. Siiatuleku eesmärk oli eelkõige koolis käimine, kuid praegune olukord on teinud selle keerulisemaks. Vahepeal oli küll lootusetu tunne, kuid pöörasin asjad enda jaoks ringi ja keskendun rohkem kogemusele üldiselt. Tore on olnud reisida ja kohtuda erinevate inimestega. Natuke olen saanud õppida saksa keelt ja arendada inglise keelt. Õppejõud on siin väga teistsuguse lähenemisega ning ka neilt olen saanud palju inspiratsiooni. Tunnen, et see kogemus kasvatab inimesena väga palju!“

Kristin Varba (mööbel), Kunstuniversität Linz, Austria

Renate Eensalu tekstiiliosakonnast õpib praegu samas Austria kõrgkoolis. Ka Renate kirjutab, et tal läheb kenasti – elu Linzis kulgevat rahulikus tempos, sisseelamine võttis paar kuud. Õppetöö osas on erinev see, et Linzi kool võimaldab valida üsna kitsa ringi kursuste seast ning ainult oma eriala piires. Austrias elamise boonus (nagu on välja toonud ka varasemad pallaslased) on see, et Austria on Euroopa keskel ning sealt on hea, lihtne ja soodne igale poole reisida. Ka Austrias ringi rändamine pakub imelise looduse poolest elamusi. Linzis on palju teisi erasmuslasi, kellega sõbrustada.

Renate Eensalu (tekstiil), Kunstuniversität Linz, Austria

23.11 oli kõigil pallaslastel võimalik osa saada töötajate Erasmuse kogemuste jagamise üritusest veebis. Oma välislähetuste muljeid jagasid 7 töötajat.
Kinnitasime Dora programmi toetusesaajateks kolm Pallase noort õppejõudu, kes lähevad end täiendama New Yorki, Kopenhaagenisse, Veneetsiasse ja Hollandisse.
Lisandunud on Erasmuse üliõpilaskandidaate välismaalt, kes sooviks kevadel Pallases õppida. Lähiajal selgub, kas võtame vastu kõik 7 üliõpilast (Türgi, Rootsi, Saksamaa, Tšehhi, Leedu, Hispaania). Imetore, kui leiaksime kõigile kiiresti ka tuutorid.
Puudu on hetkel tuutor skulptuurist Tšehhi ja fotost Saksamaa õppurile. Huvi korral kirjutage või helistage!
Saatsin ingliskeelse tagasisideküsimustiku üheksasse välispraktikabaasi, kus läbisid Erasmuse praktika 15 üliõpilast/vilistlast.
Praeguseks on saabunud tagasiside 11 praktikandi kohta ja see on väga positiivne! Pallasega soovitakse koostööd jätkata ka edaspidi.
Kaardistatud on erialaosakondade olulisemad rahvusvahelised koostööprojektid alates 2017. aastast. Hea oleks neid süsteemselt kajastada ka Pallase veebilehel.

Raamatukogu

Edith Hermann: Talv, käreda pakasega aeg on ühtäkki käes. Seda tunneb tõeliselt siis, kui peab jalgsi nii varahommikul kui ka hilisõhtul maal ja linnas käima ja neid käike jagub, kuid auto on paranduses. Oleme varasemalt parasjagu jalgsi käinud, aga nüüd juba mõnda aega mugavustega harjunud. Päris hea on vahepeal ka teistmoodi rütmis ja tundmises olla. Ühelt poolt imekaunis loodus ja teisalt külmetavad põsed ja muud kehaosad ning pungil seljakotid – kokkuvõttes talv nii nagu peab ja nagu see meile seekord algas.

Töö osas võib tõdeda, et „Läänerindel muutusteta“.
Raamatukogu teemad laias laastus korduvad: perioodika, uued raamatud, dokumentatsioon erinevas vormis, senini vastust ootav digiraamatukogu, printimised, koopiad, skaneerimised, võlglased, laenutused, tagastused, töötervishoiu küsimused, töötajate kiirtestimised jne jne.
Erilisematest sündmustest võib välja tuua „Uudiskirjandus 148“ näituse, mis oli väljas vaid ühe nädala. 30. novembrist kuni uue aasta jaanuarini on raamatukogus näitus „Soome kauneimad raamatud 2019 ja 2020“, millega me sümboolselt tähistame ka Soome 104 Iseseisvuspäeva.

Fotod: Edith Hermann

Soome näituse graafilise kujunduse ja plakati tegi väga õnnestunud lahendusega Pallase skulptuuriosakonna vilistlane ja praegu TK õpilane Anna Otsolainen. Tänu talle!

Näiteks 2020. aasta Soome kauneim raamat on Ville Linna „Chasing Lihgt – The archival photographs and drawings of Paavo Tynell“. Teose iseloomustuseks kirjutatakse: „Chasing Light on kaunis ja stiilipuhas graafiline tervik. Raamatu pildid näitavad Paavo Tynelli kujundatud valgusteid väärikalt ja lugupidavalt. Kujunduses on tabatud Tynelli ajastu ja disaini vaimu. Materjalivalikud on tabavad ja tüpograafia on elegantne.“
Tulge vaatama ehtsaid ja võluvaid Soome kaunemaid raamatuid!

26. novembril osalesime koos Janikaga EKRÜ sügisesel õppepäeval Tallinnas ja vaatasime koos kuraatoritega KUMU ja Adamson-Ericu Muuseumi uusi püsiekspositsioone. Sooviks kohe uuesti tagasi minna ja KUMUs veel pikemalt väljapanekusse süveneda, sest näha oli mitmeid teoseid, mida varem ei olegi eksponeeritud. Adamson-Ericu Muuseumis tutvustas Kersti Koll väga huvitavalt nii kunstniku elu, loomingut kui ka ekspositsiooni kontseptsiooni.

Fotod: Edith Hermann

Seekordne väike grupp EKRÜ ühingust, maskidega nagu peab ja ilma privaatsel näituse tutvustusel.

Fotod: Edith Hermann

Lisaks toimus veel koolitusi: mõlemad osalesime 29.11 „Andmebaaside veebikoolitusel“ ja 2 – 3.12 „Exceli baaskursusel“ mille viis läbi lektor Tarmo Rosenfeldt. See kursus osutus väga heaks nii juhendaja kui ka materjalide poolest. Janika osales 29. novembril veebi teel Tartu Ülikooli raamatukogu korraldatud XVII kirjepäeval. Teavikute kataloogijaid ootavad järgmisel aastal ees muutused, kui toimub üleminek RDAle e uuele kataloogimise rahvusvahelisele standardile.
Mina osalesin 24. novembril Pentti Linkola raamatu „Ellujäämise küsimus“ esitlusel ja ostsin selle ka raamatukogule.

Tekstiiliosakond

Aet Ollisaar: Palju suuri ja olulisi asju mahub taasmöödunud kahte nädalasse. Kui siia juurde panna veel tunnid ja siis lisaks akrediteerimise ettevalmistamine, sinna juurde ka erialased projektid väljaspool Pallast, ei oska ise ka aru saada, kuidas see kõik sellesse aega mahub. Tundub, et aja mõõde on tõesti hoomamatu ja erinevates suundades veniv. Kõik, mis mingisse ajaperioodi peab mahtuma, mahubki lõpuks kuidagi ära – iseasi millise hinnaga. Tagasi vaadates jäävad õnneks sõelale vaid head asjad – kui osata üle õige õla vaadata. Aitäh kõigile, kes nendes tegemistes osalesid ja kõigi sündmuste toimumisele kaasa aitasid!

Galeriis Pallas avati kaks tekstiiliosakonna näitust, neist mõlemad on osakonnale äärmiselt olulised. Üks neist võtab kokku mitme aasta töö Eesti villa rakendusuuringutega ja aitab loodetavasti kaasa ka edasiste plaanide seadmisele sellel teemal. Kui meenutada, millise hulljulgusega neli aastat tagasi rakendusuuringute teemat osakonnas arendama hakkasime, siis oleme tänaseks palju targemad. Liina Kooli laua alla ja riiulitele on selle ajaga kogunenud erinevaid lõnganäidiseid, proove ja arvutisse fotosid Eesti villast valmistatud toodetest, mis on ulatuslik ja väärtuslik pagas tudengite õpetamisel. Nüüd on õige aeg järele mõelda, kuidas ja millises vormis uuringutega edasi liikuda. Üks on selge – tähelepanu materjalide valikule ja jätkusuutliku mõtteviisi olulisusele ei saa kusagile kaduda, pigem vastupidi.

Näitus VEAME VILLAST võtab kokku Pallase tekstiiliosakonna rakendusuuringu tulemused. Alates 2017. aastast on tekstiiliosakond uurinud Eesti villa kasutamise võimalusi disaintoodete valmistamisel, välja on kujunenud kindlad partnerid nii Eesti lambakasvatajate kui villavabrikute hulgas. Rakendusuuringu eestvedaja tekstiiliosakonnas on olnud Liina Kool, läbi mitme aasta ja õppeaine on uuringusse kaasatud osakonna õppejõud ja üliõpilased. Tihedam koostöö projekti erinevates etappides on kujunenud Muru, Vaemla, Äksi ja TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia villavabrikutega ning mitmete lambakasvatajatega. Esialgu üsna ettevaatlikust huvist kohaliku lõnga kasutamise vastu on saanud Pallase tekstiiliosakonnas teadlik trend.
Väljapanekus on esindatud Eesti Arhitektuurimuuseumi näituse “Majad mida me vajame” kontseptsioonist lähtuv projekt RÜÜRUUM, mis valmis arhitektuuribüroo b210 ja tekstiiliosakonna üliõpilaste Anett Niine ja Liisi Tamme koostöös. Rüüruum on tulevikku vaatav sümbioos rõivaesemest ja eluruumist, mille materjalina on kasutatud käsitsi valmistatud naturaalset vilti.
Näitusel eksponeeritud toodete autorid on Marge Allik, Maarja Kaasik, Teele Kumm, Lisette Laanoja, Arabella Lippur, Anett Niine, Siiri Nool, Siret Ott, Kairi Palm, Liisi Tamm, Andrea-Martha Teesaar, Maria Volk. Näidiskangaste valmistamisel osalesid Liisa Hanvere, Karl Olaf Kolla, Ülle Järv, Merili Senka, Kaia Zupping, Caroliina Ladva, Eliise Järve, Renate Eensalu, Kirke Kirikall, Renate Eensalu, Grete Maruste
Üliõpilaste tööde valmimist on juhendanud Kairi Lentsius, Maarja Tamjärv, Kristina Paju, Liina Kool, Aet Ollisaar, Keret Altpere, Madis Liplap ja Jaak Roosi.
Kuraatorid: Liina Kool, Aet Ollisaar, Andrea-Martha Teesaar, Arabella Lippur
Tehniline tugi: Marju Roos

Fotod: Galerii Pallas, Liina Kool, Arabella Lippur. Plakati kujundus Andrea-Martha Teesaar.

Külalisõppejõud Monika Žaltauskaite-Grasiene juhendamisel toimunud kolmanda kursuse tudengite kaasaegse tekstiilikunsti kursus lõppes näitusega galerii Pallas projektiruumis: TEKSTIIL ja KOHT. Pallase tekstiiliosakonna tudengid peegeldavad isiklikke mälestusi läbi tekstiilikunsti.
Monika viibis tekstiiliosakonnas nädala ja tõi oma kohaloluga taas meelde selle, kui tore on võõrustada kaugeid kolleege ja vahetada kogemusi ning ideid. Pealegi valiti Monika Žaltauskaite-Grasiene just vahetult enne Pallasesse tulekut Leedu aasta kunstnikuks! Tegime taas suuri plaane ka tulevaseks koostööks ja saime aru, et vahel on kõige suuremad takistused need kõige vähem sisulised asjad – jälle ei klapi kuidagi kahe kooli töörütm ja kevadine ajakava, kord on ühes koolis kaitsmised ja kord teises, siis ühes koolis vastuvõtueksamid ja siis teises…

Projekti “TEKSTIIL ja KOHT” eesmärk on peegeldada autorite isiklikku kogemust läbi eksperimentaalse kanga või struktuuri, integreerides seda näituse konteksti.
Kolm keskset küsimust – kes, kus, miks – peegeldavad iga autori individuaalsust ja nende loomingulist viisi esitatud küsimusi tervikuks siduda. Kõige tähtsamad olid loomingulises protsessis just küsimused ise, mitte nendele vastamine. Läbi tekstiilikunsti meediumi arutlevad autorid universaalsetel aktuaalsetel teemadel nagu kliimasooje-nemine, taas- ja uuskasutus, jätkusuutlikkus jne.
Näitusel osalevad: Brigita Kasemets, Kristiina Saaron, Gerly Eisenschmidt, Merily Mikiver, Olga Hoch, Johanna Mauer, Marion Mölder.
Juhendaja: Monika Žaltauskaitė Grašienė.

TEKSTIIL ja KOHT. Pallase tekstiiliosakonna tudengid peegeldavad isiklikke mälestusi läbi tekstiilikunsti

Monika Žaltauskaite foto näituselt TEKSTIIL JA KOHT/TEXTILE AND PLACE

Pallase tekstiiliosakond on taaskord väga uhke oma tudengite üle! Sel nädalal anti välja Tartu Valla loomestipendium parimale tekstiilitudengile ning Kõrgema Kunstikooli Pallas valdkonnastipendiumid. Kolm tekstiilitudengit pälvisid kokku tervelt neli stipendiumi! Palju õnne Anett Niine, Maarja Kaasik ja Lisette Laanoja!!!
Tartu Valla stipendiumi pälvis Anett Niine, samuti anti sellel konkursil välja eristipendium jätkusuutliku disaini arendamiseks, mille pälvis Lisette Laanoja.
Sellel aastal anti välja kolm disaini valdkonna Pallase stipendiumi, millest kaks pälvisid tekstiiliosakonna tudengid Anett Niine ja Maarja Kaasik.
Suur tänu ja tunnustus ka neljanda kursuse tudengite portfooliokursuse juhendaja Reela Nigulile.

Fotod Tartu Valla stipendiumi ja valdkonnastipendiumide üleandmiselt Kairi Lentsius.

Aastalõpuaeg toob kaasa ka mitmeid näitusi, milles on osalised tekstiiliosakonna õppejõud ja vilistlased.
Kadi Pajupuu avas Tallinnas Viimsi Püha Jaakobi kirikus isikunäituse Rannajoon. Autor ütleb oma näituse kohta nii: „Rannajoon viitab muutlikule piirile, vahel võidab maa, vahel meri. Kiriku saali põhjaseinal on adruvallide viide, ruumiliselt keerduvad pabernöörist telgedel kootud vormid (2016–2021). Lõunaseina täidab (võib-olla kadunud lamba) vill – valge vilt ja sellest loodud objektid (2021), milles assotsiatsioone jää tuleku ja minekuga, kirjasõna ja muutumisega.
Soovin kiriku külastajale viibimist ja vaikust.“
https://eaa.ee/kadi-pajupuu-isikunaitus-rannajoon

Kadi Pajupuu isikunäitus Rannajoon Viimsi Püha Jaakobi kirikus, plakati kujundus ja foto näituselt Kadi Pajupuu.

4. detsembril avatud tekstiilikunstnike aastanäitusel MIMIKRI esindavad Pallase tekstiiliosakonda meie õppejõud ja vilistlased, samuti osalevad näitusel mitmed osakonna külalisõppejõud. Näitus Uue Kunsti Muuseumis Pärnus on avatud kuni 30. jaanuarini.

Näitusel osalevad tekstiiliosakonna professor Aet Ollisaar ja külalisõppejõud Erika Pedak, Anu Raud ja Lylian Meister. Näitusel on eksponeeritud ka lõputööna valminud gobelään Olemus, autor Ester Must ja juhendaja prof Kadi Pajupuu. Samuti osalevad näitusel osakonna vilistlased Merle Nisuma, Reena Curphey, Liis Pihlik, Maryliis Teinfeldt-Grins ja Annika Kiidron-Roomets. Valiku esitatud töödest tegi näituse žürii koosseisus Krista Leesi, Maryliis Teinfeldt-Grins ja Madis Liplap. Näituse kujundas Madis Liplap, graafilise kujunduse autor on Kadi Pajupuu. https://mona.ee/eesti-tekstiilikunstnike-liidu-aastanaitus/

MIMIKRI. Eesti Tekstiilikunstnike Liidu aastanäitus ja tekstiilipreemiate laureaadid Uue Kunsti Muuseumis

Näituse plakati autor on Kadi Pajupuu. Eesti Tekstiilikunstnike Liidu aastanäituse MIMIKRI avamine Uue Kunsti Muuseumis Pärnus. Fotod Toomas Huik.

14. detsembril avan Tallinnas Jaani kiriku galeriis isikunäituse, mis jääb avatuks kuni 14. jaanuarini. On aeg teha kokkuvõtteid ja vaadata tagasi viimase aasta tegemistele. Kuigi elu koolis käib täistuuridel, on märke lähenevast aastalõpust ka siin. Kalender saab lihtsalt otsa ja kuigi kiirelt täitub juba ka jaanuarikuu töökalender, tuleb vahepeal aeg maha võtta et meelerahu ja energiat koguda. Oleks selleks vaid aega ja võimalust!

Plakati kujundus Kadi Pajupuu

Skulptuuriosakond

Anne Rudanovski: 24.11 viibisid skulptuuriosakonnas Rakvere linnaarhitekt Angeelika Pärna ja abilinnapea Laila Talunik (skulptuuriosakonna vilistlane). Daniil Piskun ja Gloria Niin tutvustasid tänavatõkiseid, nende teostamise võimalusi ja ideid.

25.11.2021 oli IV kursus Tallinnas vaatluspraktikal. Hommik algas Paljassaare alguses.
Naked Island on kõigile tegutsejatele avatud co-working töökojamaja. Tegemist on kaasaegse ja mugava töö- ja loomekeskkonnaga inimesele, kel on vaja keevitada, hööveldada, saagida, puurida, valada, kruvida, sepistada, aga miks mitte ka disainida, modelleerida, leiutada, kududa või restaureerida. Naked Islandit veavad Rael Artel ja skulptuuriosakonna vilistlane Bruno Kadak. Tore oli kohtuda meie endise restaureerimisõppejõu Maria Väinsar’ega, kes koos teiste restaureerijatega keskuses tööpaiga on leidnud. Bruno Kadak tutvustas sealsamas kõrvalhoones paiknevat professionaalset valukoda, kus toimub igas mõõdus skulptuuride valamine, restaureerimine ja modelleerimine. https://nakedisland.eu/

Maailmatasemel fotokunstiga tutvusime Fotografiskas (Nick Brant ja Arno Rafael Minkkinen), skulptor Mare Mikofi loominguga näitusel “Mare ja teised tüdrukud” ARS Projektiruumis.

Mööbliosakond

Aivar Habakukk: Mööbliosakonna Ümarlaud on tudengitele ja vilistlastele suunatud koosviibimine, kus nooremad tudengid saavad tutvuda vanemate olijatega, arutada omakeskis milliste projektidega tegeletakse ja kuidas saaksid vanemad tudengid neid aidata. Arutletakse erinevatel teemadel ja veedetakse lihtsalt mõnusalt koos aega.

Autor: Grete Lehemaa

Seekordsel, 25.10 toimunud üritusel oli meil idee taastada kunagine Ümarlaua eeltund. Nüüdsest algab osakonna Ümarlaud nö vastastikuse infojagamisega, kus:
o tudengid tõstatavad teemasid, mida soovitakse kas jagada teistega või arutada juhtkonnaga;
o juhtkond tõstatab teemasid, tähelepanekuid, küsib nõu, et parandada osakonna käekäiku ja luua jätkusuutlik koostöö osakonnas tervikuna.
Kuna üritus tervikuna on siiski tudengikeskne, siis pikalt me ei sekku – lihtsalt vabamas vormis arutelu aktuaalsetel teemadel. Edaspidi toimuvad Ümarlauad iga kuu viimasel neljapäeval. Kellel on huvi teada saada, mis meil toimub või tahaks natuke rohkem suhelda mööbliosakonna tudengitega, siis astuge julgelt kuu viimasel neljapäeval kell 19.00 mööbliosakonnast läbi!
Kristina Allik viis lõpukursusega piloot-projektina läbi lõputöö teemalise workshopi, kus iga lõpetaja kaardistas enda kui disaineri/restauraatori väärtused, enda oskused täna ja ootused lõputööle. Seejärel töötati olemasolevate võimalike lõputöö teemade ja uute ideede genereerimisega. Kasutati kolme eri lähtepunktiga ajurünnakut ja Crazy 8s ideetamise meetodit. Lõpus kaardistasid lõpetajad kõik teemad teostatavuse-mõju skaalal.
Tulemus näitas, et igal lõpetajal on väga konkreetne arusaam enda väärtustest. Kombineerides väärtuste valimit enim kinnistunud oskustega ja kahe põhilise ootusega lõputööle tekkis justkui kriteeriumide komplekt lõputöö teemale.
Teemade mõtestamine teostatavuse-mõju alusel näitas, et lõpetajad kalduvad liiga mahukate teemade poole. See tõstatas aga mõtte, et suurte eesmärkide saavutamiseks tuleb töö jagada tükkideks. Aga kui suur on see tükk tervikust, et täita lõputööle määratud ootused ja maht?

Fotograafia osakond

Peeter Linnap: Fotograafia osakonnal on läinud viimasel ajal üsna hästi. Nii suures kui väikses plaanis. Suures plaanis ses mõttes, et meie tudengitele tuli sel aastal lausa kaks valdkondlikku kunstistipendiumit – Liina Salonen, kes on tegemas filmi oma perekondlikust segarahvuselisest saatusest ja Elariin Kruusamägi, kelle valmiv diplomitöö tugineb inimestele, kes teavad ette oma lähenevast surmast. Et selliseid inimesi tõesti on, on teada – ent tundlikkus, millega noored kunstitudengid seda käsitleda võtavad (ja nende tahe seda teha), on kuidagi väga liigutav ja tõsine üheaegselt.

Eesti elanikkond on vana ja pinges ning esmane edulugude periood on asendumas tagasilöökide, läbipõlemiste jmt-ga, mille koondnimetajaks on lause, et „tervis ei pidanud pingele vastu“. Kui seni oleme kuidagi ühekülgselt rõhutanud oma idapoolset päritolu, siis nüüd kujunesid asjad eestlaste-soomlaste ühisprobleemide reflekteerimiseks, mille üle mul on hea meel. Arvan, et lõputute tundide asemel, mil ETV-s räägitakse läti või vene keeles, võiksime keskenduda ka Soome-Rootsi teljele, uudistele sealtmailt ning oma päritolule, mis on Skandinaaviaga väga tihedalt seotud.

Stipendiumide üleandmine Pallases

Praeguse esimese kursuse tudeng Rain Avarmaa võttis kätte ja tegi täpselt seda, mida ma ammu olen tudengitele soovitanud. Lühidalt: „loengutes tuleb käia ja seminaridel osaleda – aga see ei asenda omapoolset pidevalt pildistamist.“
Rain võttis kätte ja hakkaski tegema näitusepilte. Töid, mis on parasjagu fantaasiarikkad, veidi naiivsed ja nagu öeldakse – üsna sürri väljanägemisega. Sürri seeõttu, et need on pildid, kus eri paigust ja eri aegadest pärit komponente on omavahel miksitud uuteks tervikuteks – „koogel-moogel“ komposiitseteks kuvanditeks jne. Neis on värvi, vormi, rütmi ja fantaasiat nagu 20. sajandi keskpaiga ja lõpu kunstis ikka.
Nad meenutavad pisut meie kunagise tubli ja Kolumbia verd tudengi Sandra Lepiku fantasmorgaanasid, nägemusi, oneroidseid visioone – mille üheks parimaks kosmiliseks näiteks oli tšehhi ulmemaalija Ludek Pešek, kelle lemmikteemaks oli kosmiline ruum, planeedifantaasiad jmt. Astronoomilis-kosmoloogilised teemad ja visioonid.
See on mingis mõttes „ealine“ – noore inimese maailm, kus kõik on kauge, ulmeline, fantaasiarohke – aga kus pole veel ühiskonna tunnetamist, pole (õnneks?) veel liigset tõsidust ega morbiidsust.

Rain Avarmaa Foto 21. Lone Wolf 

Rain Avarmaa Foto 21. Metsaema

Soovime siinkohal Rainile kiiret arengut ja senise aktiivsuse jätkumist eri vormides. Ja soovime teistele eeskuju võtmist ja aktiviseerumist. Fotograafia on tehniline kunst ja ainuüksi heast kaamerapargist, briljantsest optikast jmt stuudio- ja laborivärgist siin ei aita.
Pallas sellepoolest loodetavasti eristubki igasugu käsitöönduslikest kriteeriumidest nagu kutsestandardid (mida annavad välja ilma erialahariduseta inimesed!), tehnilised finessid jmt. Selle nimi on vaimsus, mis tehnilistesse kunstidesse on raskem tulema kui viiuldamisse või ilukirjanduslikku loomingusse.

Rain Avarmaa Foto 21. Energy

Kaanefotoks on Rain Avarmaa Foto 21. Outside

Fotograafia kannatab „keskmise kunsti“ (Bourdieu: „Un Art Moyen“) komplekse ja sellega kaasneb terve rida „rauakoolide sündroome“. Esiteks tuntakse liiga vähe oma eriala ajalugu ja varasemate vaimsuste saari. Teiseks puudub uhkus selle üle, kelle juures õpitakse – nagu see on rõhutatud muusikutel. Kolmandaks on meie ühiskond hoiakutelt ja mentaliteedilt „lame“ ega tunnista eriti kergesti oma geeniusi. Häbi öelda, aga meil ei õpita isegi mitte eesti kunsti ajalugu, mida ma väga loodan, et hakatakse kohe-kohe-kohe õpetama. Kuidas siis uued kunstnikud üldse paigutuvad maastikule kui nad seda ei tunne? Kuidas üldse tekivad väärtused, väärtuste süsteemid – kuidas kinnistuvad nimed, teosed ja … vaimsus kui me asju ise sellise hooletusega „üle jala“ võtame?

Rain Avarmaa Foto 21. Portal

Seekord tegid mulle head meelt meie vilistlased. Ühe neist – Tiit Lepa – sain ma osakonna poolt esitada koos Ago Ruusiga raamatu „Vana-Võromaa päevapiltnikud“ eest Ado Vabbe preemiale. Tiit on osakonnas üks suurema kogemusega raamatukujundajaid ja trüki-ettevalmistajaid ning 10 aastase staažiga ajakirja („Cheese“) toimetaja.
Fotoajakiri Cheese oli ja jääb revolutsiooniliseks nähtuseks ja meil on põhjust selle üle tõsiselt uhke olla. Hoiame pöialt!
Teine meie vilistlane Kaisa Eiche on alustanud kunstikriitiku karjääri ja seda väga jõuliselt. Olukorras, kus meil asjakohane ja -tundlik kunstikriitika üldistes väljaannetest praktiliselt puudub (päevalehed jmt) ja kus erialaajakirju keegi ei loe, on selline kriitika „taassünd“ kohe märgatav. Kaisa jõudis „Eesti Ekspressi“ Areeni, mis vahepeal oli lausa hingitsevas seisus, ta jõudis kunst.ee-sse ja mujale. Ja – mitte lihtsalt „jõudis“ vaid kuidas veel.
Kaisa tekstides maalitakse üsna mõtlemapanev pilk meie „kohalikust kunstimaailmast“, kriitika kaduma kippuvast rollist selles (meil on kaks tervet osakonda, kes kriitikuid justkui koolitama peaksid -nii TÜ-s kui EKA-s!).

Vana-Võromaa päevapiltnikud

Kaisa Eiche. OP november 2021 I

Ja kolmandaks näitab see juhtum koos mõnede teistega, et mitte ainult meelelahutuslikke aero- ja allveefotograafia harusid ei tasunud PallasFotos arendada, vaid algusest peale õpetatud kunstiteooriad ja -kriitika, fototeooriad ja -kriitika, visuaalsemiootika jm sellised üsna harva esinevad ained praktilistel kunstierialadel – on samuti vilja kandmas ja sellega ka ennast hästi õigustamas.
Kaisa esines ka prime time ETV saates „OP“, kus ta koos Merle Jäägeriga tõlgendas ja mõtestas Ojaveri-Paavle-Rodgersi-Toomiku näitust „Eesti Energiad“. Kui Jääger rääkis kunstniku positsioonilt ja elavalt, siis Kaisa nutikad ja terased tähelepanekud ja märkamised olid üsna gurmaanlikult täpsed ja iseloomulikud.
Olles tema õppejõud, olen ma küll uhke kõigi nende viimase poolaasta saavutuste üle, mis paistavad silma – Pallasele mainekohaselt – vähemalt üle kogu Eesti! Ja seejärel üle Euroopa!

Vaade Paul Rodgersi tööle TartMus-is. 2021 Kaader ETV saatest OP 25.11.2021

Just selline peakski olema meie elementaarne miinimumlatt. Ja maksimumiga tegeleme me samuti: mõelgem kasvõi Diana Tamase, Krista Mölderi, Sten Eltermaa, Sirla Joala jt peale, kes Euroopa kunstielus kõvasti kaasa on hakanud rääkima.

Just selliselt tõestab ennast kunst ja selle õppeasutus. On tulemusi – on koolil mõtet, kui reaalelulisi tulemusi ja väljapaistvust pole, pole ka koolil niiväga mainet ega muud taolist. Ometi on erinevalt „esimesest Pallasest“ vahepeal leiutatud regulaarne bürokraatlik ja asju üsna teisiti, kui sisuliselt vaatav rituaal, mida kutsutakse „akrediteerimiseks“. Et meil on neid juba üksjagu palju olnud ja ära nad ei lõpe, siis lööb fotoosakond taas näidisosakonnana praeguseski „mitmekülgses mõõtmises“ kaasa. Aga eeltööd, mida selline ametlik takseerimine nõuab, on põhjalikud – uurisin läbi näiteks kõigi meie ca 20 lennu (142 lõpetanut) diplomitööd ja nende hinded.
Huvitavate detailidena kangastus näiteks retsensentide olemasolu ja nendest loobumine. Või siis see, et meil on väga palju A ja B hindeid, suhteliselt rohkelt kiitusi jmt. Ent kui vaadata in retro hinnet A näiteks, siis saab kiirelt selgeks tõsiasi, et see A ja tööde hilisem tuntus/meeldejäävus, kõnekus ja lõpuks ka „kunstiline kaal“ ei korreleeru kindlasti nende hinnetega.
Naljaga pooleks võib öelda – et millegipärast eksisteerib siingi „2 paralleelset reaalsust“:
o lõpu- jm tööde tegelik mõju reaalses kunstimaailmas;
o tudengitööde vastavus hinnetele A, B, C jne.
Olulist suhet ega korrelatsiooni nende kahe realiteedi vahel paraku märgata ei ole. Ei saanud A-d ei Alan Proosa supertöö „Unustamise register“ 2007. aastast ega paljud teised sedalaadi geniaalsused. Ja vastupidi – no kohe üldse ei mäleta A-ga markeeritud teoseid, sest neid pole hiljem kuigi palju (kui üldse) näitustel jm eksponeeritudki. Nõnda võibki öelda, et hinded ja „head tööd“ ei lange kokku, kuidas seda vahet tasandada ja formaalset „kumm-laudendust“ omavahel kokku viia, jääb esialgu raskesti lahendatavaks küsimuseks. Aga eks me ju seepärast põhiliselt kirjutamegi, et lahendusi leida.

Meediadisaini osakond

Ardo Sägi: Praktilised loengud, iga semestri lõpp läheb eriti tihedaks. Trükkimine, trükkimine, trükkimine. Kellelegi on see ehmatav kogemus, paljud kurdavad et juba lõpeb.

Mööblidisaini osakonna serigraafia loengud lõppesid, tööd hinnatud, kiidusõnad ja soovitused edaspidiseks öeldud.
Koduosakonna inventar loetud ja kontrollitud, kõik asjad omal kohal rivis nagu alati. Järgmise aasta kevadsemestri tunniplaani koostamine on lõpusirgel. Ja viimaks on saabunud talve näoga talv, see tõstab toonust.
Osakonna professor Marko Kekishev pidas plakatihuvilistele laupäeval, 4. detsembril Viljandi Linnagaleriis avaliku loengu “Plakati salapärane elu”. Ja nagu elus ikka, sai käsitletud plakati eostamist (algimpulsid ja kavandid), sündi (plakati vormumine ja suhtlus kliendiga), elu (erinevad meediakanalid ja formaadid) ning lõpuks surma (paratamatu paberi häving välitingimustes).

Loeng “Plakati salapärane elu”.

Maaliosakond

Margus Meinart: 26.-27. novembril olime maaliosakonna õppejõududega Pärnus, osakonna seminaril/mõttetalgutel Wasa Resort hotellis. Lühikokkuvõte: poolteist päeva tõsist tööd, natuke ujumist ja saunatamist ja ühised söömaajad. Võtsime osakonna üsna pulkadeks lahti.

Soov oli leida õppeainete omavahelist suuremat ja loogilist sidusust, vältida kordusi, rääkida lahti loengute sisu, arvestada tudengitelt saadud tagasisidet. Usun, et saime kõik natuke targemaks (mina kindlasti) ja ka tuttavamaks üksteise tööga. Palju jäi siiski veel lahtiseks. Aga nagu ütles juba Johannes Käis, siis kool ongi süsteem, millesse pidev muutumine on sisse kodeeritud.
Puhtisiklik ideoloogiline seisukoht-kunstisuund: lasta tudengid kiiremini loominguliste toimetuste juurde. Harjutused ja trenn kätte näidata – igaüks ise otsustab, kuidas ja kui palju oma aega sellele kulutab. Võimalused peavad olema meie poolt muidugi tagatud.
Restaureerimise suund: suunaaineid rohkem ja varem.
Arutelud jätkuvad.
Tänan organisaator Pillet ja kõiki osavõtjaid!

Tööhoos I

Kaks Pillet

Tööhoos II

Lõunalauas

24. novembri varahommikul sõitsime Tallinna, et külastada Kadrioru kunstimuuseumis näitust „Memlingist Rubensini. Flandria kuldne ajastu“ ning käia KUMUs. Olen õnnelik, et saime Kadrioru ringkäigu teha koos Greta Koppeliga. Pikemalt jõudsime selle aja jooksul peatuda 140st teosest vaid loetud piltide ees. Erinevad tööd oma detailides on äärmiselt elavad. Meisterlike tööde kõikide detailide tähendusi ei jõudnudki lahti rääkida. Flaami kunstnike teosed pärinesid küll 15.-17. sajandist, kuid teemad on igavesed, teisisõnu alati kaasaegsed. Mõjuvad uskumatult vaimupeente ja värsketena.
https://kuku.postimees.ee/podcast/publikumark/53877
https://kultuur.postimees.ee/7228769/kaheksa-sedoovri-lugu-madalmaade-kunsti-naituselt-kadriorus

Meie giid ja näituse kaaskuraator: Greta Koppel

Peter Paul Rubens. Meremees ja naine embamas. Detail. U 1614-1615. The Phoebus Foundation

Maaliosakonna II kursuse tudengid KUMU ees.

Pallase 3. aastat välja antud valdkonna-stipendiumitest üks tuli ka maaliosakonda: meie silmapaistev restaureerimistudeng Triinu Meresaar. Hea portfoolio ja motivatsioonikiri. Seletab hästi, milleks ta plaanib kasutada stipendiumi. Palju õnne!

Triinu Meresaar

Laupäevast, 27. novembrist kella 11st on galeriis Pallas avatud nelja autori ühisnäitus „Kunst kui vabastav kogemus. Anna Maquet, Kristiine Eliise Kadakas, Mari Viiard, Rea Sepping“.
Väljapanek on inspireeritud kunsti loomise teraapilisest mõjust ning avab külastajale nelja noore naise sisemaailma läbi nende spontaanselt sündinud teoste. Väljapaneku loomegrupp Artišokk Sistas. Kunst kui teraapia, loomine, avastamine.
Veelkord NOAR-ist. Kunstisuuna omad, pange tähele ja jätame meelde! Eelmise aasta konkursile valitud teosed on praegu nähtavad siin: https://nbyaa.eu/et/avaleht/ Heitke pilk peale. Järgmine aasta saame ise ka osaleda.
Andra Ornilt järgmine sõnum seoses sellega:
Saadan täpsustava materjali jaanuaris aga põhimõtteliselt ootame Pallaselt:
o lõpetajate nimekirja, et teaksime, kes võivad konkursist osa võtta (mõeldud siis kunstisuuna lõpetajate nimekirja);
o osakonna juhtide ja žürii liikme poolt välja valitud 5-10 nime (kokku), kes osalevad peaauhinna ja maaliauhinna konkursil;
o konkursi info tudengitele saadame laiali juba kevadel ning konkursi teoseid saab üles laadida alates maist;
o konkursi avalik hääletus toimub novembris, võitja välja kuulutamine detsembris.
Põhjamaade ja Baltikumi Noore Kunstniku Auhinna võitjad on selgunud! Info allpool olevalt lingilt.
https://noar.eu/et/pohjamaade-ja-baltikumi-noore-kunstniku-auhinna-voitjad-on-selgunud/

Mõnda Brüsselist

EKA maaliõppejõu Tõnis Saadoja näitus Wielsi projektiruumis Brüsselis. Saadoja oli residentuuris 2019. https://www.wiels.org/en/
Samas linnas asuvas Kunsti ja disainimuuseumis näitus nimega Crush. Unexpected encounters between design and art https://designmuseum.brussels/en/crush-3/
Kataloogist: Brüsseli disainimuuseumi üleskutsele vastates toob Musée d’Ixelles oma laoruumidest välja valiku maale, skulptuure, fotosid ja muid joonistusi, et luua rõõmsaid sidemeid ja erilisi tutvusi plastiga. See ootamatu dialoog disainiobjektide ja kunstiteoste vahel rõhutab mõlema kollektsiooni omapära ja mitmekesisust, mis ilmnevad uues valguses, ilma tagasihoidlikkuseta.

Plastmassidisain kohtub kunstiga. Eri ajastud.

Kunsti- ja disainimuuseumi suur näitus on plastmassi disain läbi aegade. Muuseas näituse kataloogi leiab ka kooli raamatukogust.

Üldvaade näituselt. Radikaalne disain.

Miss Blanch Shiro Kuramata 1993

Invisible. Tokujin Yoshioka 2012

Elagu kool ja akrediteerimine! Juuresolev foto käib õppejõudude kohta.

Nahadisaini osakond

Rene Haljasmäe: Oli selline tavaline sessieelne kooliaeg. Elevust tekitas valdkonnastipendiumite väljakuulutamine.

Pallas jagas 22. novembril juba kolmandat aastat välja valdkonnastipendiume, mis eraldatakse iga valdkonna (kunstid, disain ja restaureerimine) silmapaistvatele tudengitele. 20 avalduse hulgast valiti välja 6 stipendiaati.
Nahadisaini osakonnast osales restaureerimise valdkonnas Marit Must. Ühe disainivaldkonna stipendiumi pälvis aga neljanda kursuse tudeng Stefani Vissel. Palju õnne!
Stefani tegeleb materjalide väärindamisega matkavarustuses. Praktika raames valmis tal matkakotidisain. Disainesemel on kasutatud originaalgraafikat. Stipendiumi soovib kasutada tallenahkade väärindamise ja parkimise jaoks, et teha nendest matkavarustust.

Stefani Vissel, foto FB

30. novembri õhtul toimus kunstikõrgkoolide – Pallase, EKA ja TÜ Viljandi Kultuurikolledži nahaerialade juhtide koosolek Teamsis, kus võrreldi õppekavasid ning õppekalendrit, otsiti ühistegevuse võimalusi ja kaardistati partnereid.

Vallo Nuust: „Värvid Pallaselt“ heategevuskampaania tegi südame soojaks ja meele heaks, sest neid, kes tahtsid haigetele, arstidele ja meditsiiniõdedele rõõmu valmistada, oli väga palju – 44 inimest 70 teosega.