Pallase rektori Vallo Nuusti infokiri: Pallase kroonikad 15.02. – 28.02.2021

Sama kiiresti, kui Pallase ehitatud lumelinn, sulas ka lootus, et koroona tiksub kuskil taustal vaikselt edasi ja meisse eriti ei puutu. Tänaseks on Eesti nakatumisnäitajate poolest maailmas tipus – meist hullem on olukord vaid Tšehhis, San Marinos ja Montenegros.
Eks seda kogesime me kõik, kui esmaspäeva hommikul tekkisid ustele sildid: õppehooned õhtuti ja nädalavahetustel suletud.
Järgmised kuu või kaks saavad olema erakordselt keerulised ja päris kindlasti on oodata veelgi karmimaid piiranguid. Arusaadavalt hakkab see aastapikkune turbulente periood meid kõiki väsitama, barjäärid hakkavad lagunema ja tekkinud on, nagu Aet kirjutab: üha tugevnev dissonants ümberringi toimuvas ja inimeste reageeringutes.
Kahjuks pean nõustuma, sest olen seda dissonantsi viimastel kuudel korduvalt kogenud ja küllap ka ise tekitanud.
Meil kõigil on olemas mute nupp ja mitte ainult arvutis. Ajal, kui maailm ümberringi pöörases tempos hulluks läheb, peaks igaüks meist oskama ja tahtma seda nuppu senisest sagedamini vajutada. Kümneni lugemine aitab ka …

Eilsel kohtumisel rakenduskõrgkoolide rektoritega kinnitas haridus- ja teadusminister Liina Kersna, et saame esialgu praktilist õpet jätkata. „Kasutage seda erandlikku võimalust,“ ütles ta, kuid lisas, et see peab toimuma hajutatult, maskides, ohutusnõudeid järgides.
Oleme Pallases püüdnud võimalikult kiiresti anda võimalikult selgeid sõnumeid, kuidas meie õpi- ja töökorraldus iga nädal muutuvate piirangute raamides toimub. Eks praktilise õppe internetiväline korraldamine olegi see põhjus, miks pole võimalik väga pikalt ette planeerida. Teeme, kuni saame…

Vallo Nuust

Pallase inimeste kaks nädalat

Õppeprorektor

Kristina Tamm: Seekord kirjutan inimestest ja asjadest, mis rõõmu teevad. 

Need on:
Pallase fantastilised konservaatorid ja restauraatorid, vilistlased ja sõbrad, kes reedesel seminaril kõnelesid. Seminar on ka järelvaadatav. Järgmise korrani!
Lõpetajad, kelle teemad olid seekord enamuses eelmiseks nädalaks väga hästi läbi mõeldud ja esitlused ette valmistatud.
Positiivne otsus uue praktikate arendamise projekti rahastamiseks, mille abil saame õppejõude koolitada ning ettevõtetesse stažeerima saata ning koos teiste kõrgkoolidega ka mõne asjaliku semianri teha.
Imeilus kevadine ilm.
Enn Lillemetsa film Betti Alverist, peale mille vaatamist lihtsalt pidin minema Tartu peale kõndima.
See, et need tudengid, kes tahavad, saavad koolis joonistada ja maalida.
Kevad tuleb!

Arendusprorektor

Ivi Lillepuu: No mida sa oskad sellises muutuste keerises, mis juba turbulentsi mõõtmed on võtnud, öelda või arvata. Ühel hetkel tundub, et kõik on hästi ja suurepärane ja kui mitte järgmisel hetkel, siis järgmisel päeval kisub kõik kiiva. 

Saime valmis võimsa lumelinna ja imelised lumeskulptuurid. Pakases seda kõike vormides ei paistnud küll kusagilt, et tuleb soe vihm, mis kõik loodu maadligi vajutab. Küll aga sai kinnitust fakt, et parim reklaam on panustamine kogukonda ja koostöös on kõik võimalik.
Saime üles kaks suurepärast näitust ja valitsuse nõudel tuleb galerii uksed kinni panna. Kooli uksed väikeste eranditega samuti.
Piisab nendest paarist näitest. Kõik ülejäänud tegemised-toimetamised on viimasel ajal täpselt samamoodi kulgenud: üles ja alla, üles ja alla… Seega tuleb õhtul magama minnes endale kinnitada – naeratage… homme on veel hullem 🙂

Avalike suhete juht

Maiken Austin: Krõbedast talvest on alla nädalaga saanud roheline muru ja Pallase tudengite ehitatud lumelinn sai linnarahvale rõõmu pakkuda vaid loetud päevad. Ka parima tahtmise juures poleks olnud võimalik selle eluiga pikendada.

Toimus Pallase restaureerimise-konserveerimise teemaline seminar, kus käsitletud teemad ja neist saadud julgus loodetavasti mõne kuulaja mööblitüki või muu aarde lõplikku lagunemist edasi lükkasid.
Esitasin taotluse Kultuurkapitali Baltic Culture Fund’ile, mis loodetavasti võimaldab maikuust alustada uut suuremahulist koostööd Läti ja Vilniuse Kunstiakadeemiate tekstiili ja moeosakondadega. Võite pöialt hoida, et taotlusel hästi läheks, kuna see aitaks kuvada nende koolide jätkusuutlikku suhtumist tekstiili ja moekunsti! Ja Pallasel on siinkohal palju öelda – järjekordsel Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu tootekonkursil loodi mitmeid uusi disainilahendusi Eesti maalammaste villa kasutamiseks, mis varasemalt 90% ulatuses lihtsalt ära põletati.
Pallase galeriis avati kaks uut näitust, mis uute piirangute tõttu kahjuks kauaks lahti ei jäänudki. Maaliosakonna näitus “Kvaliteet” jõudis avatud olla vaid 4 päeva. Natuke paremini läks õnneks Evita Goze, Vika Eksta, Kristine Madjare ja Diana Tamane näitusel “Nagu tema seda näeb.”
Tegeleme praegu näituste virtuaalseks tegemisega, et saaksite ka galerii kinniolemise ajal kunsti nautida. Veebilehele panime juba üles 2021/2022 näituste graafiku, loodetavasti saavad need kõik täies mahus toimuma.
Paljudes Eesti kõrgkoolides toimusid 25-26. veebruaril virtuaalsed lahtiste uste päevad. Uurisime koos arendusjuhi Piretiga, milliseid lahendusi on mujal kasutatud. Pallase lahtiste uste päevad tulevad sel aastal samuti virtuaalsed, aga otsustasime need korraldada sisseastumistele lähemal – aprillis. Nõnda saavad huvilised värskeimat infot.

Välissuhete juht

Riina Gendrikson: Algasid uued kandideerimisvoorud Erasmusega õppeaastal 2021/2022 partnerkooli õppima ning suvel 2021 praktikale minekuks.

Avatud on uued kandideerimisvoorud üliõpilastele järgmiseks õppeaastaks partnerkooli ja sellel suvel praktikale minekuks.
Teele-Riin Kodar meediaosakonnast, kes õpib praegu erasmuslasena Turu kõrgkoolis, jagas oma häid muljeid Tartu Postimehes. Imetore oli kuulda, et mööbliosakonna vilistlane ja praegu ERMis konservaatorina töötav Karoliine Bürkland tõi Pallase konserveerimise/restaureerimise talveseminari ettekandes välja, et semester Helsingi Metropolia kõrgkoolis 10 aastat tagasi oli üks kõige õigemaid otsuseid tema elus.
Alustasin varasemate erasmuslaste muljete kogumist ka kirjalikult (õppijad alates sügis 2017), et need siis kooli kodulehele panna. Ikka selleks, et üliõpilased, kes alles kaaluvad minekut, saaks lihtsamini leida just enda jaoks sobivaima kooli.
Rõõm on kirjutada, et tänaseks on kõik Pallase erasmuslased jõudnud välismaale – 8 on partnerkoolis ja 2 praktikal.
HARNO korraldatud veebi-infotunnis sain ülevaate Kristjan Jaagu ja Dora programmi võimalustest antud hetkel. Mõlema programmi puhul saab üle maailma end täiendama minna Pallase õppejõud, kes ei ole vanem kui 35-aastane.

Raamatukogu

Edith Hermann: Lund oli palju, aga nüüd veebruari lõpuks on sellest vähe järele jäänud, linnas peaaegu polegi. Õhus on tunda kevadet ja kuulda linnulaulu ja jälle saab sauna teha, sest ahju kütmiseks läheb normaalne kogus küttepuid.

Esmakordne oli EV aastapäeva tähistamine maal, koduses ringis ainult oma pere keskel. Tore ja õdus oli. Olid veel pikad päikselised jalutuskäigud ja ETVst aastapäeva kontserdi vaatamine. Kahjuks juba teist aastat, ei olnud kokkusaamist koolis ja ma tundsin sellest puudust.

Toimus Prima Vista korraldusmeeskonna virtuaalne töökoosolek. Käisin Tallinnas RRs ja TLÜARs Pallase trükiste puuduvaid säilituseksemplare viimas. Lisaks tõin lõpetajatele RVL kaudu tellitud raamatuid ja Kirjastuste Liidust 25 Eesti kauneimat raamatut 2020 näituse.
Osalesime Janikaga Pallase konserveerimise/ restaureerimise virtuaalsel talveseminaril ja mina veel ERÜ aasta- ja kõnekoosolekul. Lisaks kogusin fotosid kunstnik Mare Hundile TK 70. aastapäevaks tehtavaks raamatukogu kollaažiks, mis läheb väljaantavasse raamatusse.

Riiulitel oli Uudiskirjandus 139 näitus, vaadake veebilehelt nimekirja.

Ja veel, käisin üle pika aja Elektriteatris, vaatasin Enn Lillemetsa dokumentaalfilmi „Ilmauks on irvakil“ mis räägib Betti Alverist ja Heiti Talvikust.
Märtsis on kinod suletud, aga kindlasti saab seda filmi ka hiljem vaadata, soovitan soojalt eriti luulehuvilistele.
Lõpetuseks üks katke Betti Alveri luuletusest Korallid Emajões:
Ikka meenuvad minutid,
millal
viras vikerkaar
üle vee.
Me seisime raudsel sillal.
Sinu ees oli
raudne tee.
Aeg raputas aardeid mu ette.
Sinu ees oli
raudne tee….
Kuulake, kuidas seda luges näitleja Velda Otsus.

Fotograafia osakond

Peeter Linnap: Näituste graafik galeriis “Pallas” läks veebruaris hetkega segi, kui selgus, et välisriikidest pole lootustki töid kätte saada. Seepeale ärkas meie galeriid märkama ka Eesti press, siinkirjutaja näitusest ilmus kokku 10 artiklit, tehti 2 pikemat prime time TV-saatelõiku ja üldse …vanad head ajad tulid meelde!

Meeskond on meil osakonnas hea ja seisab siiani hästi koos – juuresoleval pildil on omavaheliseks distantsiks mitte 2+2 meetrit vaid keskkeltläbi 20 cm.

20+20+20+20 cm distants – Andrus Kannel. Fotoosakonna-raudvara: Vallo Kalamees, Andrus Kannel, Peeter Linnap ja Toomas Kalve.

Nädalakokkuvõtet kirjutades aga juhtus seekord nii, et tekst sattus ajaliselt “kohakuti” teise tekstiga – nimelt aastakokkuvõttega 2020. Ja nii avaneski hea võimalus mõtteid mõlgutada pisutki pikema aja üle kui tavaliselt. Esmalt hakkas silma, et möödunud aastal ei teinud me ühtegi sööstu väljapoole karantiini-hermeetilist Eestit. Tõsi mõni tudeng oli “seal väljaspool”, aga siiski vaid mõni üksik. Nii nagu ka mõni “sealne” tudeng oli “siin” – ja taas kõigest mõni üksik.
Ma kujutlen situatsiooni, kus keegi haridus-ajaloolane meie aastaaruannet näiteks 10-15 aasta pärast loeb ja eelmistega võrdleb, vaevates pead selle üle, et “mis akadeemiliste rännetega niimoodi paugupealt juhtus”? Või saja aasta pärast – kus loodetavasti praegune viroloogiline katastroof on täiesti meelest läinud… Aga see selleks. Neil saab olema huvitav!

Kirjutasin värskes 2020 aasta-ülevaates: “Korraldasime Andrus Kanneliga jätkuvalt – ühiskonna teenimise lõikes – Martin Parri ja Peeter Toominga rändnäitusi eri Eesti galeriides ja kultuurikeskustes. Fotoosakonna töötajate isiku ja rühmanäitusi toimus:
– Maailmas (Diana Tamane Prantsusmaal, Lätis jm)
– Tartus (Toomas Kalve, Maris Savik, Peeter Linnap jt)
– Tallinnas (Toomas Kalve ja Peeter Linnap)

Fotokate loomingu jm tegevuse kajastamine meedias oli aktiivne: Postimees, ETV, sotsiaalmeedia ja kultuurileht Sirp. Edasiminekuks võib pidada personaalnäitusi naaberriikide (Läti jm) esinduslikes kunstigaleriides, loomingu esitlusi rahvusvahelises kontekstis.”
Ja siis veel nõnda:
Osakonna töötajad said mitmeid autasusid (Diana Tamane – parim autoriraamat Arles’is Prantsusmaal ja finaalis New Yorgis Aperture konkursil).
Neid premeeriti terve rea sihtotstarbeliste grantidega:
Kaisa Eiche kriitikustipendium loominguliste ja teaduslike projektide teostamiseks
Peeter Linnap stipendiumid 4 tk “Eesti Foto Antoloogia” teostamiseks.
Maris Savikul valmis raamat ja 7 albumikujundust. Enesehinnaguliselt oli vaatamata kõigele – tegemist väga keerulise ent ka väga tugeva ning produktiivse perioodiga osakonna ajaloos.”

Maris Saviku viljaka 2020.aasta raamatuid ja muusikaalbumeid.

Tiit Lepp kujundas ühe kauneima 2020.aasta fotoraamatu “Vana-Wõromaa Päewapiltnikud”.
Andrus Kannel kureeris ja kujundas 5 näitust Eesti eri paigus ning sooritas kõik magistrieksamid TÜ semiootika ja kulturoloogia osakonnas

Üldise olukorra keerulisus aga jätkub.
Vaevalt sai meie noore õppejõu Diana Tamane kureeritud “Nagu tema seda näeb” Pallas-galeriisse üles, vaevu jõudsime zoom-esitluse kunstnikega ära teha, kui juba …saigi selgeks, et …4 päevaks kõike seda jätkuski ning taas peame galerii sulgema. …
Kurb? Jah – aga sellest on väljapääs, sest nüüd peaksime saama “käe valgeks” virtuaalnäituste kuvamisel. 360-kraadine filmituur või – kui hammas peale hakkab, siis miks mitte ka virtuaaltuur?
Hoiame pöialt, sest selliste kaugvaatamisega tuuride ajastu jõuab kätte kiiremini kui seni arvasime. Praktiliselt ongi juba jõudnud – tere uus ajastu!

Kristina Madjare töö näituselt “Nagu tema seda näeb“

Meie tudengid külastasid hordide viisi näitusi Fotografiskas jm. Ning õppisid väljapanekutest ka kirjutama.
PallasFoto lõpetaja Andero Kalju sai RKRN parima diplomitöö auhinna ja asus kohe ka osakonnas edukalt õppejõu rolli.
Fotograafia osakonna vilistlane ja praegune õppekava nõukogu liige Alan Proosa tegi näituse Tartu Kunstimuuseumis
Meie vilistlane Stiina Kase pildistas raamatu “Liblika lend” jaoks rea suurepäraseid portreesid baleriin Age Oksast.

Fotoosakonna tudengitest olid aktiivsemad Luisa Vilo kahe (Võru ja Tallinn) ja Liina Salonen ühe näituse-osalusega ning Robi Zuts kahe video (Aasta kool 2020 jt) produtseerimisega ning oma ettevõtte käigushoidmisega. Oma firma pani käima ka esmakursuslane Ekke Poom.
Uuendusliku tehnilise vahendina hankisime osakonnale fotokaamera Canon EOS 6D, samuti VR-seadme VIVE Cosmos, ultravõimsa arvuti selle tarvis ja 360-kraadise pildistamisraadiusega kaamera “Go Pro Max” interaktiivse fotograafia õpetamiseks. Need seadmed võimaldavad paremini teostada ka filmikursuse töid. Oma galerii ehitamine osakonna ruumidesse (viisime lõpule 2020.aasta lõpus) võimaldab nüüdsest ka kõige uuemaid töid operatiivselt eksponeerida.

Uue ja tulevikulise peale mõeldes hakkasin seda ülevaadet just lõpetama kui saabus teade, et mu “vana hea” analoogformaadis “Suvi 1955” oli ajakirja “Eesti naine” poolt valitud aastate 1980-2000 15 kõige olulisema kunstiteose hulka Eesti kunstiajaloos. Aeg on kõigis oma avaldumisvormides ikka väga suhteline küll!

Tekstiiliosakond

Aet Ollisaar: Kummaline aeg. Ühest küljest tagasivaade aastale ja aastaaruande koostamine. Õnneks on palju häid asju mida kirja panna, tudengid ja õppejõud on ülitublid. Ja osakonna töötajad on parim mees(nais)kond.

Teisest küljest tagasivaade aegade taha, üheksakümnendate algusse. Tont teab miks, aga kõiki neid kokkuvõtteid kirjutades tulevad vägisi meelde ajad, kui see kõik algas. Ootamatu tööpakkumine Kuressaare linnaväljakul. Esimene värvusõpetuse tund mööbliosakonnas sügisel 1992, tookordse Veski tänava õppehoone kolmandal korrusel, kui poisid (hiljem selgus et täitsa ägedad tüübid!) suutsid aknad niimoodi tuule käes pinisema panna (või oli see lihtsalt tuuline päev ja saatuse vingerpuss?), et peale tunni lõppu jõudsin koju suurest pingest nuttes ja uskudes et õppejõu karjäär on igaveseks lõppenud.
Siin ma ikka veel olen, varsti kolmkümmend aastat hiljem. Ikka veel rõõmu tundes tudengitest ja ägedatest igapäevastest hetkedest.
Teine mälupilt. Olen Anu Raua filmi „Pärand“ filmi teisel esilinastusel Tartu Elektriteatris. Räägin Anuga juttu, mitte päris nii nagu Kääriku talus pika laua ääres, aga peaaegu. Siis küsitakse saalist: mida olulist olen Anu käest õppinud. Ja ma ei pea mõtlema mida vastata, sest ma tean.
Esimene asi, mida tookord 1980ndate lõpus Kunstiakadeemia esimesel kursusel õppisin, oli arusaamine, et õppejõu tähelepanu ja võimalus õppida tuleb kõigepealt endal välja teenida. See ei ole enesestmõistetav ega kuidagi kohustuslik, et keegi sind õpetab. Kui sa tahad, et sind õpetatakse, siis kõigepealt tuleb endal midagi teha. Mõelda. Kavandada. Küsida. Õppida.
Ja alles siis võib saada võimaluse Õpetajalt õppida, kasvõi terve elu! Aga selleks peab kõigepealt ISE midagi tegema.
Siit ka soovitus ja meenutus kõigile, kes seotud õppimise ja õpetamisega Pallases: Õppimine ei ole iseenesestmõistetav. Õppimist ei pea keegi kandikul kätte tooma. See ei sõltu kellestki muust peale iseenda, ei õppejõust ega õppetöö korraldajast või osakonna või kooli juhist. Kui on tahe õppida, siis tuleb vaadata enda ümber ja leida võimalus.
Mina olen oma võimalused elus ära tundnud. Ja ma olen selle üle õnnelik.
Vaadake filmi SIIT.

ERMi Heimtali muuseumis avati ülevaatenäitus Pallase tekstiiliosakonna tudengite koopiapraktika töödest läbi aastate, juhendajateks on olnud Aet Ollisaar ja Anu Raud. Märtsis on muuseumid küll ootamatult suletud, kuid ehk jagub näitust ka piirangute lõppedes. Soovitan väga, nii ulatuslikku väljapanekut Pallase tudengite praktikatöödest pole seni veel olnud. Aastate jooksul on üliõpilaste joonistele jõudnud põneva ajalooga esemeid. Unustamatu on näiteks 2015. aasta, kui üliõpilased jäädvustasid mõned esemed muuseumi kogus olevate Leida Kibuvitsa rõivaste seast. 2020. aasta praktika ülesandeks oli uurida ja joonistada Anu Raua isiklikku tekstiilipärandit – kogusse lisandusid joonised Anu ja Valda Rauale kuulunud Kihnu kördikangast vestidest, Mart Raua kinnaste koopiast, Anu Raua kavandi järgi Tiit Pääsukesele kootud mütsist ja Kihnu Siina poolt Anule kootud sokkidest.
Näituse kohta saab rohkem infot SIIT.
Näituse koostas ERMi Heimtali Muuseum, näitusel eksponeeritud jooniste autorid on Anett Niine (2021), Anneli Kurm (2019), Belliisi Seenemaa (2015), Getter Tamme (2018), Ester Must (2019), Helene Puusep (2019), Juula Pärdi (2018), Kail Kuresoo (2020), Kaisa Krusenberg (2013), Kairi Lentsius (2012), Kristin Mällo (2019), Kristiina Feldmann (2017), Maarja Leola (2011), Malle Soosaar (2021), Mari Kõrgesaar (2012), Mariann Kalder (2017), Riin Kivisild (2013), Siiri Nool (2018), Yuuki Vähi (2019).

Fotod ERMi Heimtali Muuseum, allikas fb: https://www.facebook.com/Heimtalimuuseum

Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit ja Kõrgema Kunstikooli Pallas tekstiiliosakond korraldasid juba teist korda põneva tootekonkursi, mille tulemusel kolmanda kursuse tudengid pakkusid välja uudseid ideid Eesti maalammaste villa kasutamiseks disainilahenduste loomisel.
Ideede esialgne arendamine toimus sügissemestril Kairi Lentsiuse ja Maarja Tamjärve juhendamisel silmuskudumise õppeaines, lõplikud lahendused pakkusid välja konkursil osalenud üliõpilased. Konkursi tingimustest tulenevalt kasutasid osalejad toodete valmistamisel Pallase villa rakendusuuringu tulemuste põhjal välja valitud Eesti (maa)lamba lõngu. Valmis tootele lisaks esitlesid osalejad kolme toote kavandit, mis tutvustasid toote võimalikke variatsioone. Konkursi tulemusena valmisid aksessuaaride prototüübid, mis toovad esile omamaise villase lõnga parimad omadused ning millest esimesed hakkavad peatselt laiendama Käsitööliidu esinduspoe tootevalikut.
Konkursi žürii koosseisus Liivi Soova (ERKL), Liina Veskimägi-Iliste (ERKL), Aet Ollisaar (Pallase tekstiiliosakonna professor), Kairi Lentsius (Pallase moedisaini lektor, disainer), Kadi Pajupuu (Pallase tekstiiliosakonna professor) ja Liina Kool (Pallase villa rakendusuuringu juht) valis edasiseks arendamiseks välja kaks toodet, mille autorid pälvisid mõlemad võrdse stipendiumi 1000€ ja mis katab toodete väljaarendamise, esimese tooteseeria tootmise ja müügile toomise kulud. Tooted on mõeldud müümiseks Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu Kaarmanni kaupluses. Stipendium makstakse autoritele välja kahes osas, 50% stipendiaadi väljavalimisel millele lisandub 50% töö üleandmisel ERKL-ile. Lisaks anti välja üks eripreemia.
Andrea-Martha Teesaare müts “Tindik” on inspiratsiooni saanud tänavamoes populaarsest bucket mütsist. “Tindik” on valmistatud naturaalsest villasest lõngast ning on heaks isolatsiooniks nii sooja kui ka külma vastu. Žürii tõi esile, et müts „Tindik“ on väga kaasaegne ja eristub kõigist konkursile pakutud tooteprototüüpidest, toode on äge ja trendidega kooskõlas.

Fotol esiplaanil Andrea-Martha Teesaare müts „Tindik“, modell Kairi Lentsius, foto Marju Roos.

Lisette Laanoja kaelussall „VISU“ on sobiv nii külmemaks suveõhtuks kui krõbedamaks talvepäevaks, andes sooja oma villase materjaliga ning on samas hingav tänu erinevatele kihtidele. “VISU” kihilisus teeb toote mänglevaks, annab võimaluse kihte omavahel põimida ja luua seeläbi erinevaid vorme.
Eripreemia pälvis Arabella Lippur, kelle muhu maalamba villast vest on tehtud silmas pidades tänapäevalikku sportlikku stiili, kuid lisaks sellele on vestis säilinud ka naiselikkus. Vest on eriline oma uudsete proportsioonide ja taskute poolest. Rõivaese on mitmekülgne ja seda saab kasutada ka aksessuaarina. Eripreemia võimaldab jätkata tootearendust koostöös ERKLiga ning leida koostööpartner vestide väikeseeria tootmiseks.
Välja valitud tooted jõuavad kauplusse müügile suve alguses ning konkursile esitatud toodetest ja esimesest katsepartiist korraldatakse septembris 2021 väljapanek Kaarmanni kaupluse aknal.

Neljas kursus tutvus õppimisvõimalustega EKA magistrantuuris, kaasaegse tekstiilikunsti kursusel olid külalisteks EKA tekstiiliosakonna dotsent Piret Valk ning veebi vahendusel EKAs magistriõppes õppivad Pallase tekstiiliosakonna vilistlased Mari-Triin Kirs (tekstiil) ja Kreeta Aidla (mood). Samuti võtsid neljanda kursuse tudengid üldhariduskoolide koolivaheaja nädalaks üle tekstiiliosakonna instagrami, et pakkuda gümnaasiumiõpilastele võimalust tutvuda tekstiiliosakonna tegemistega läbi tudengi silmade. Tudengite postitustes on viiteid erialastele projektidele, erasmuse programmi raames toimunud õpirändudele, äraarvamismäng tekstiili töövahendite häältest, jalutuskäik osakonnas ja palju muud põnevat.
Tekstiiliosakonna instagrami saab jälgida SIIN.

Tsükliõppenädal enne karmimaid piiranguid tõi osakonda mitmeid külalisõppejõude ja põnevaid töötubasid.
Tekstiiliosakonna teise kursuse tudengitele toimus esimene osa moeillustratsiooni kursusest Anu Samarüütli juhendamisel. Alati inspireeriv ja energiline Anu avas tudengitele moeillustratsiooni põneva ja mängulise maailma.

Esimese kursuse tudengid saavutasid kangakujundustehnikate õppeaines Piret Valgu juhendamisel põnevaid tulemusi. Sel aastal oli õppeaine seotud villa rakendusuuringu teemaga ning tudengid otsisid erinevaid viise villaste kangaste järeltöötlemiseks. Kokkuvõtet tudengite töödest saab näha juba järgmisel nädalal.

Foto: Liina Kool

Õppejõud Aet Ollisaar ja Kairi Lentsius avasid kaasaegse tekstiilikunsti kursuse raames tudengitele ka oma Aparaaditehase ateljeede uksed ning rääkisid oma igapäevastest tegemistest, sellest mis neid loomingulises töös kõige enam innustab ja millised on kitsaskohad.

Fotod Aet Ollisaar, Kairi Lentsius.

Tekstiiliosakonna professor Kadi Pajupuu on vabal semestril ja põnevust jätkub täiega! Kadi uuematest teljeleiutistest on avatud ka näitus Tallinnas Kaarmanni käsitööpoe aknal koos Liina Veskimägi-Iliste ja Marilyn Piirsaluga.

Fotod Kadi Pajupuu https://www.facebook.com/kadipuu

Lähenev kevad toob rõõmustava päikese, uued piirangud aga teevad veelgi ettevaatlikumaks kui varem. Korraldame sellest nädalast õppetöö osaliselt ringi ja loodame et ehk õnnestub täielikku sulgemist vältida. Teine kevad ilma töökodadeta jätaks tekstiili õppekaval õppivate tudengite oskustesse juba parajad augud.
Ettevaatlikuks teeb ka üha tugevnev dissonants ümberringi toimuvas ja inimeste reageeringutes. Jääb vaid loota, et oskame märgata ja aidata. Inimlikkus on kõige olulisem. Seda ei tohi unustada, juhtugu mis tahes.

Meediadisaini osakond

Katrin Ojaots: Õige mitmelt külalisõppejõult on tulnud küsimus vaktsiini kohta – kas Pallas pakub võimalust? Ootus on suur. Käib võidujooks – kumb jõuab enne immuunsuse anda, kas vaktsiin või viirus.

2020 tegevusaruande tabelid, õppetöö analüüs – tegelikult tulime 2020. a küllalt hästi toime tänu digivahenditele. 10 aastat tagasi oleks pandeemiaolukord tunduvalt nutusem olnud.
Õppereis. Õnnestus saada kätte Ryanairilt viimased tühistatud lendude rahad 100%! Õppereis on kui miraaž, mis lähemale jõudes meist aina eemaldub ja vaid teadmata kaugustes virvendab. Mida teeme ärajäänud II ja III kursuse õppereisiga on täiesti lahtine ja tuleks võib-olla kuidagi teisiti seekord lahendada – võibolla iseseisva uurimustööna näitustel, muuseumides?
Hakkab tunduma, et tavapäraseks saanud kevadised välislektoritega vabaaineid osakond sel aastal taaskord kontaktõppes korraldada ei saa. Mida korraldada alternatiivina?

Maaliosakond

Margus Meinart: Märksõna koroona allutab kooli- ja näitusetegevuse. Reedeõhtune eriolukorra koosolek andis selgelt aimu, et sel kevadel tavapärast kooliskäimist ei tule. Kuidas ja mil moel saame läbi viia ettenähtu ja soovitu, tuleb veel jooksvalt selgitada.

Pallase maaliosakonna uudisloomingu näituse „Kvaliteet“ oli avatud kahjuks vaid veel selle teisipäevani. Praeguse seisuga on juba tegemisel näituse virtuaaltuur, mille vaatamise teeme võimalikuks sotsiaalmeedias ja loodetavasti ka Pallase galerii aknal.
See oli üks tubli tükk tööd. Suur tänu kõigile osalejatele ja korraldajatele.

Ka lõputööde teemade ülevaatamine toimus möödunud nädalal. Osakonnas on põnevad restaureerimise/konserveerimise alased ja mitut erinevat laadi sügavalt isikliku lähenemisega kunstivaldkonna lõputööd. Täpsemalt nendest järgmistel kordadel.
Isiklikus plaanis niipalju, et jõudsin samuti osaleda virtuaalsel Pallase konserveerimise/restaureerimise talveseminari JULGUS ettekandega „Restauraatori kui ettevõtja pilk“

Eesti Maalikunstnike Liidu aastanäitus “Ajutine pind” Pärnus UKM-s pidi olema avatud kuni 28.03, aga on nüüd seoses koroonaga kinni. Sellest hoolimata tahaks ära märkida, et mitmed Pallasega seotud maalijad olid ilusasti esindatud. Silver Laadi, Marju Must, Kaur Mäepalu, Maret Suurmets Kuura, Martin Urb, Mirjam Hinn, Edgar Tedresaar, Heli Tuksam, Sirje Petersen, Veiko Klemmer, Margus Meinart.

Veiko Klemmer “Pühapäev”; Silver Laadi “Autoportree 31.12.2020”

Restaureerimise tudengid, peamiselt IV kursus aga ka III, olid Kuremaal lossi peeglite saalis tegemas seinaviimistlusuuringuid. Tööd kajastas ka kohalik leht Vooremaa. Lossi meeskond SA Kuremaa Turismi- ja Arendus-keskus soovib meiega koostööd jätkata.
Tudengid andsid praktikumist ülevaate restaureerimisseminaril pealkirja all “Pallase üliõpilased – Reportaaž Kuremaa mõisa uuringutelt.”

Nahadisaini osakond

Rene Haljasmäe: Viimased nädalad on lisaks õppetööle aruannete ja koosolekute tähe all läinud, millest olulisem oli osakonna õppekava restaureerimissuuna töörühma koosolek 23. veebruaril. Ägedad olid disaini ja restaureerimissuuna lõputöö teemade ja juhendajate kinnitamised…

Hoolimata sellest, et 2020 oli piirangute aasta, tuli aastaaruanne tihe. Vahelduseks Pallase lumelinn – mis turgutas üles nostalgilisi mälestusi lapsepõlvest ja Vabariigi aastapäev, mis oli seekord kodune püha…
Reedel, 27. veebruaril toimus restaureerimissuuna talveseminar, mis oli huvitav, hariv ja inspireeriv. Vaatasime veebinari koos tudengitega paberirestaureerimise tunni ajal – suur tänu esinejatele ja korraldajatele! Kuna teema on aktuaalne, siis siia sobib hästi erialajuhi soovitus külastada linke konserveerimisalastele seminaridele, kus tudengid ja miks ka mitte õppejõud osaleda võiksid:

14.-16.04.2021. Võrgus ja tasuta! – Care and Conservation of Manusucripts 18 (paber, pärgament, nahk ja köited)
Aprill-mai 2021. ICOM-CC Triennial Conference (erinevad materjalid)
Kevad. Eesti Konservaatorite Ühingu kevadkonverents
Mai-juuni piiril: EKA kevadkonverents
26.-29.05.2021. 12. Baltimaade konservaatorite triennaal (erinevad materjalid)
18.- 22.08.2021 IFLA2020, World Landscape Archidects, Malasia
2022 SHARP2020, Power of the written word, Amsterdam (vanaraamat)
2023 september. ICOMOS2020: Sidney

Meil kõigil on olemas mute nupp ja mitte ainult arvutis. Ajal, kui maailm ümberringi pöörases tempos hulluks läheb, peaks igaüks meist oskama ja tahtma seda nuppu senisest sagedamini vajutada. Kümneni lugemine aitab ka …

Vallo Nuust

Kaanefotoks on produtsendi kuvatõmmis Pallase konserveerimise/restaureerimise suuna seminarilt JULGUS. Eve Keedus ERM-ist teeb oma ettekannet.