Pallase rektori Vallo Nuusti infokiri: Pallase kroonikad 04.01. – 17.01.2021

Uus aasta on käes ja koroona kestab ja valitsus ei kesta. Mis see Pallasele kaasa toob – eks aeg annab arutust. Näis, kas saan oma ametiaegade kümnenda haridusministri või jätkab praegune – minu ajaarvestuse üheksas: Toivo Maimets, Mailis Reps, Tõnis Lukas, Jaak Aaviksoo, Jevgeni Ossinovski, Jürgen Ligi, Maris Lauri, Mailis Reps, Jaak Aab …

Olgu, kuidas on. Õues on ilusad talveilmad, uus valitsus saab paika, küllap koroonagi kaob ning elu on jälle lill. Mu borzoi Minni on selles veendunud.

Aasta 2021 on Pallases uue arengukava järgi julguse aasta. Mida see meile kõigile tähendab? Ma arvan, et praegusel segasel ajal on meile kõigile oluline, et julgeksime TAHTA. Kas ma tahan vaatamata kõigele õppida või töötada, maalida või luuletada, unistada või tegutseda? Võiksime tahta. Sel aastal võiksime teha asju, mida me varem pole teinud. Teha teistmoodi, julgelt ja ootamatult.

Ja siis ma mõtlesin, et kuna on julguse aasta ja puha … miks me ei võiks Pallase täienduskoolituse kaudu korraldada rahvusvahelise mootorratturite suvekooli, millel on kindel fookus – kunst. Et see eristuks tavapärastest motoüritustest. Pallase arengukava 2021-2025 järgi on 2021. aasta pühendatud põhiväärtusele „julgus“, mis annab muuhulgas lisamotivatsiooni, et väljuda harjumuspärastest koolituste ja ürituste raamidest ning laiendada arusaama interdistsiplinaarsusest. Seekord tahab Pallas tutvustada välismaalastele Eesti kunsti laiemalt, fokuseerides rahvusvahelise mootorratturite suvekooli tegevuse Tartu linna ja lähiümbruse kunstnike, ateljeede ja oluliste kultuuriinstitutsioonide külastamisele. Prognoosin umbes 50 osalejat Soomest ja Leedust.

Teen sellise natuke hullu ideega otsa lahti ja ootan järgijaid. Ikkagi julguse aasta!

Vallo Nuust

Pallase inimeste kaks nädalat

Üliõpilasesindus

Üliõpilasesindus tervitab!: Tahaksime öelda, et aasta esimesed nädalad on näidanud, kui hästi oleme me kohanenud uue olukorraga. Kuid tegelikult me ei taha kohaneda, me tuleme uue olukorraga toime, samal ajal pikisilmi oodates tagasi aega, kui hindamised olid koos ühe katuse all.

Kuid alternatiivsed, enamuses läbi veebi toimuvad hindamised kindlasti ka õpetavad nii mõndagi. Kuidas enda esemeid, töid ekraanil presenteerida. Tekitab uusi küsimusi ja uusi nõudmisi. Ja mitte halvas mõttes. Praegune olukord on meile andnud uusi ülesandeid, kuidas midagi lahendada, uusi tooteid, uusi mõtteid. Disain kui probleemilahendus meie nina ees.

Kindlasti kipub vahel loomekriis peale trügima. Kui ei näe inimesi, ei koge olukordi. Päevast päeva kogeme sama olukorda, millele varsti on raske uue nurga alt läheneda.
Hindamised on muutunud ja meie üliõpilasesindusega väga loodame, et tudengid oskavad ja tahavad praeguse olukorraga toime tulla. Kui on soovitusi, ettepanekuid, kaebuseid, siis kuulame, sest tahame teie sõna endaga kanda.

Õppeprorektor

Kristina Tamm: Lumepargis kelgutamas käimiseks valisin kõige külmema talvepäeva, mägi oli järsk ja kiirused suured, soovitan!

Aasta esimestesse nädalasse mahtusid praktiliste üldainete hindamised, komisjonid töötasid seekord veebis, hinnatavad tööd olid enamjaolt valminud aga koolis, kontakttundides ja juhendamisel. Kogemuse põhjal võib öelda, et virtuaalsel hindamisel võib üks üliõpilane saada rohkemgi tagasisidet kui Pallases kohapeal ja see jõuab korraga veel rohkemate kuulajateni. Kursused on suured ja mõne komisjoni tööpäev kujunes seetõttu muidugi tõeliselt pikaks. Soovitus üliõpilastele: kasutage alati ära võimalust komisjoni käest küsida!

Ülejäänud tegevused olid suunatud uue semestri planeerimisele, õppejõududege suhtlemisele. Kohtusime Teamsis üldainete õppejõududega semestri õppetöö teemal. Kohtusime restaureerimissuuna õppejõududega ning nende eestvedamisel on paika saamas 26.02. toimuva konserveerimise/restaureerimise seminari „Julgus“ kava. Seminarile ootame taas kõikide restaureerimissuuna erialade üliõpilasi, kuid virtuaalne seminar on seekord suunatud laiale publikule väljaspool Pallast.

Uus semester algab kontaktõppes, kuid tunniplaan aitab üliõpilasi Pallase ruumides hajutada: I kursusel toimuvad kõik ained distantsilt esmaspäeviti, II kursusel reedeti. Loodame, et see korraldus aitab kaasa nii COVID-19 nakkuse vältimisele ja üliõpilaste ja õppejõudude tervise hoidmisele, kui ka õppetööle keskendumisele.
Valikaineid saab valida. Õppeainete tagasisidet saab veel anda.

Arendusprorektor

Ivi Lillepuu: Ma loodan, et uusaastalubadused ei ole hakanud juba susinal tühjaks minema. Mina enda omaga (kõndida aasta jooksul maha 2021 kilomeetrit) püsin täitsa järje peal, aga olen aru saanud, et päris raske saab olema sellega lõpuni minna. Aga eneseületuse tunne on magus!

Talv on käes! Tööpäevahommikute harjumuspäraseks taustaheliks on kujunenud lasteaeda minejate kelguklobin: maja, kus ma elan, ümbritsevad kahest küljest lasteaiad ja ühes küljes on lastehoid. Paukuv pakane, üleni valge ja sillerdav maailm, tuhkkerge lumi, mida on lust maamaja suurel õuel rookida. Toetud labidavarrele ja imetled viit luike, kes üle pea lendavad. Tiibade vihin on ammu enne kuulda, kui suured linnud ise nähtavale ilmuvad. Majesteetlikult laskuvad nad vabale veele keset kinnikülmunud jõge ning muunduvad pehmeteks valgeteks tupsukesteks. Praksuv tuli maamaja ahjus, pikalt puupliidil podisenud söök, hea seltskond, küdev saun, inglid lumes pärast sauna…
Ja siis vastukaaluks kodukontor ohtrate veebikoosolekute, pikkade telefonikõnede ja pungil täis postkastiga. Kadumas on töö- ja puhkeaja piir nii minul kui ilmselt paljudel teistel. Täiesti tavaline on, et kirjad saabuvad kell 6.14 hommikul ja 1.28 öösel. Paar päeva nädalas käin ikkagi koolis kohal, et “oleks nagu päris” ja tunne ei kaoks. Aga aasta on mõnusa hooga käima läinud.

Avalike suhete juht

Maiken Austin: Kaunist jätkuvat aastat, mis juba on nii mõnegi asjaga meeldivalt üllatanud.

Töörindel alustasime 7. jaanuaril stressiga toimetuleku koolitusega, mis läks kenasti ja vähemalt mina sain küll mitmeid mõtteid, kuidas end paremini rõõmsa ja rahulolevana hoida.

7. jaanuaril avati ka Pallase galeriis uus näitus – fotoosakona juhataja prof. Peeter Linnapi isikunäitus “Ajaloost läbi”. Näitus on veel avatud kuni 25.01 ja soovitan soojalt seda vaatama minna!

Lisaks on avatud ka Pallase galerii näitusetaotluste vastuvõtt perioodiks 2021-2022, mis kestab kuni 31. jaanuarini. Selle kohta saab täpsemalt lugeda SIIT.

Koostööst TYPA-ga rääkisime Tartu 2024 kultuuripealinna meeskonnaga ja siin on samuti mitmeid uusi ja huvitavaid koostöid tulemas. Võtsime kokku juba toimunud tegevused ning teeme plaane tulevikuks, et veelgi toredamaid kunstiresidente Tartusse tuua ja veelgi paremaid loenguid ja töötube Pallase tudengitele pakkuda.

Fotol on Varvara Tokareva, TYPA kunstiresident, kes pidas pallaslastele loengu 17. detsembril. Varvara näitus “Non Ducor Duco” on TYPA-s avatud kuni 31. jaanuarini.

14. jaanuaril oli mul jälle meeldiv võimalus osaleda skulptuuriosakonna TOY-projekti hindamisel! Nii tore on vaadata, kuidas 4. kursuse tudengid esitlevad oma projekte, mis juba reaalselt ka töösse on pandud või kohe minemas. Soovitan jälgida Pallase instagrami, kuhu story-desse kindlasti rohkem infot selle kohta hakkab tulema.

Kaanefoto on skulptuuriosakonna tudengi Elise Rohtaas SoilChest instagrami kontolt.

Välissuhete juht

Riina Gendrikson: Uue Erasmuse harta taotlemine lõppes edukalt – Pallasele omistati harta, mis annab õiguse järgmisel 7-aastasel programmiperioodil Erasmust läbi viia.

Pallase õppureid on kevadeks partnerkoolidesse vastu võetud juba 7, on üks tühistamine. Rõõmsalt on kohal kolm õppurit Soome erinevates ülikoolides:

Teele-Riin Kodar kõrg-koolis Turku University of Applied Sciences

Anna Elisabeth Viise kõrgkoolis South-Eastern Finland University of Applied Sciences

Inger Tammela kõrgkoolis Metropolia University of Applied Sciences

Samuti on esimeste toredad muljed Rootsis saanud Grete Lehemaa, kes alustab õpinguid kõrgkoolis University of Gothenburg.
Meediadisaini osakonna vilistlane Karl Kaisel on alustamas veebruaris Erasmus+ äsjalõpetanute praktikaga Ungaris Tamas Patrovici juures.
Läti ettevõttes Printful praktikal olev tekstiiliosakonna üliõpilane soovib/saab pikendada oma praktikaperioodi aprilli keskpaigani.

Pallase sügissemestri välisüliõpilane Michael Ichqit Gurgenidze on sooritanud Pallases edukalt kõik eksamid ja tagasisõit on planeeritud 20.01.

Pallasesse jõudsid kenasti meie 2 välisüliõpilast Saksamaalt, Alba Aufleger ja Moira Fischer kõrgkoolist Hochschule Hannover.

15.01. toimus järgmine Nordplusi võrgustiku NordTradCraft virtuaalne partnerite kohtumine, Pallasest osalesid välissuhete juht ja tekstiiliosakonna juhataja. Planeerimisel on uue rahastustaotluse esitamine, et korraldada partnerite kohtumine Uppsalas, võimaldada õppejõudude ja üliõpilaste lühiajalisi vahetusi ning viia läbi suvekool Viljandis, märtsis 2022.

Raamatukogu

Edith Hermann: Tõeliselt ehe jõulupuhkus vaimustava ilma ja täieliku tööst väljalülitusega oli eelmisel aasta lõpus tavalisest pikem, ometi möödus suure kiirusega. Uus aasta on käes ja kuigi raamatukogu avatud olek on paar tundi lühem, algas töö juba esimesest nädalast kiire tempoga.

Aasta saatis rõõmustav tunne, kui palju head kirjandust oleme ostude, vahetuste ja annetustena eelmisel aastal raamatukogule saanud! On mida vaadata ja on mida lugeda. Tasapisi jõuavad kõik need raamatud uudiskirjanduse näitustele ja raamatukogu 2021. aasta perioodika tellimused on ka juba veebilehel üleval, vaadake ja tutvuge SIIN.

7. jaanuaril osalesime koos Janikaga Kariina Laasi virtuaalsel koolitusel teemal „Stress ja toimetulek“ mis mõjus aasta alguses väga meeleolu tõstvalt. Me vajame ikka aeg-ajalt põhitõdede üle kordamist või meelde tuletamist ja miks mitte ka uue elukogemuse võrra rikkamana toimetuleku mõtestamist.

Teistest teemadest võib välja tuua Pallase trükised. Saatsin „MODUS VIVENDI. Pandeemiakevade Pallase kroonikad“ Pallase vahetuspartneritele ja paarile keskraamatukogule. Selle käigus kontrollisin ka seda, millises raamatukogus on meie trükised ja avastasin, et päris mitmes kogus need Esteri e-kataloogi kohaselt puudusid, sellel nädalal likvideerin selle puuduse.

Ja veel üks suurematest teemadest, millega ma uuel aastal kohe alustasin, puudutab kirjandusfestivali Prima Vista 2021. Selle aasta teema on „Väike maailm“ ja festival toimub 3. – 8. maini ning olen taas kutsutud kunstiprogrammi koordineerima. Taas väga hea koostöövõimalus suure projekti raames ka TÜ Raamatukogu ja Tartu Linnaraamatukoguga.

Fotograafia osakond

Peeter Linnap: Üle pika aja tegin taas päris oma näituse. Personaali, mis hõlmab kõiki Pallasgalerii kolme korrust. Alguses võttis see päris pabinasse, sest nii suurt hulka töid polegi ma varem (ühes)koos näidanud. Aga ometi on selgesti tunda, et see tervik mõjub üsna tuumakalt.

Peeter Linnap. TV montaaž. Saatest Fotovisioon. Juhan Viiding/ Jaanus Nõgisto/ Alo Mattiesen

Sellel – kokku 12 erinevast projektist koosneval väljapanekul on esindatud fotod, pildijadad, tableaux vivants ehk maatriksid, samuti ka skulptuurid ja elavad skulptuurid, videod, TV-saated, raamatud jne. Esindatud on nii humoorikad kui surmtõsised teemad. Ajalugu ja poliitika. Monumendid, eneseiroonilised elavad skulptuurid ja videod ning TV saated. Meenutan tagantjärele heade tunnetega neid suurepäraseid inimesi, kellega tundide kaupa stuudiotes ja videopuldis sai koos töötatud: Jaanus Nõgisto, Juhan Viiding, Alo Mattiesen, Katrin Reimann, Marina Mälk, Aile Ellmann, Marek Toompere jpt.
Et tööd näituse ülespanemisel jätkus üsna pikaks ajaks, siis tänan siinkohal kogu oma suurepärast meeskonda: fotooskonna asendamatut meistrit Andrus Kannelit, kes aitas ka ideede tasandil ja kureeris nii mõnegi töö lausa senisest paremaks.
Tänan Teet Papsonit, kelle ülikiire ja professionaalse tehnilise teostuseta oleksime üsna kindlalt jänni jäänud. Teet ja Andrus olid seejuures ka suurepärased valguskujundajad, mis on näitustervikus väga oluline. Tänan juhtivtöötajat ja head kolleedi Andres Kahurit, kes mitte kunagi alt ei vea ja on oma toimimises kantiaanlikult täpne, Reet Pulk-Piatkowskat, kes alati annab näitustele selle viimase lihvi ja Vallo Kalameest, kes lisab väljapanekutele kroonijuveeliks oma perfektselt kujundatud all- ja pealkirjad ning statement’id.
Näitusega läks aga koguni nii toredasti, et selle kataloogina toimib minu kaks aastat varem valminud autoriraamat, mille suurepärases kirjutajaskonnas võib kohata nii maailmanimesid (Thomas McEvilley, Mary-Ann Lynch, John Stathatos, Jan-Erik Lundström, Inka Schube jt) kui ka eesti kunstikriitikute paremikku ja teravamaid sulgi (Heie Treier, Johannes Saar, Reet Varblane, Peeter Laurits ja Rainer Vilumaa). Ja praegu ootan ma juba järgmise näituse uudiseid Hispaaniast.
Oli igati hea aasta, mille päris alguses sain valmis mahuka 528-leheküljelise monograafia “Eesti Foto Antoloogia 19.sajand-1940” ja mis lõppes suure isiknäitusega. Uhke on olla esitatud Pallases nii Eerik Haameri preemiale kui ka Vabariigi 2020. aasta Kultuuripreemiale, mille eest tänan kogu kooli kollektiivi, Pallase nõukogu ja rektorit Vallo Nuusti.

Aasta algus on olnud hindamiste aeg. Tudengid olid seekord hästi valmistunud, tööd huvitavad ja uudse lähenemisega paistsid silma erakordselt paljud. Rõõmustavaid töid oli igal kursusel. Siinkohal mõned näited: Elariin Kruusamägi puhul hakkas silma ühtlaselt läbiv kõrge tase erinevate loominguliste kursuste lahendamisel, mis päädis rea näituskõlbulike töödega, Eva Kram’il ja Taavi Kivisillal täiuslik film, Tuule Mari Kaarnal uskumatult innovaatiline helindus, mis lõi suurepärase filmiterviku jne.

Britta Mai Martin. Foto I kursus. Nõelaaugufoto. Pinhole

Sille Riin Rand. Foto I. Nõelaaugu foto. Pinhole kursus

Elariin Kruusimägi. Foto 3. Ümberringi pilt. Morfoloogia

Richard Ojar, Foto 3. 360 kraadine pilt. Morfoloogia kursus

Allveefotod olid seekord huvitavad kõigil, Vallo Kalamehe ülivajalikust ning üsna keerukast valguse kursusest suutis enamik üliõpilasi maksimumi võtta, morfoloogias mõeldi välja uusi vormilisi inkarnatsioone muidu tavalistele piltidele, stuudiokursustel tehti sõna-otseses mõttes ajalugu ja laborites ilmutati kahekaupa vanu häid analoogfilme ja –fotosid. Ja seda kõike vaatamata reaalsele viroloogilisele olukorrale. Õigeks ajaks tehti ära isegi teoreetiliste ainete esseed jm kirjutised – ning needki olid erakordselt tuumakalt ja siiralt kirjutatud. Lugedes jäi igati tugev tunne.

Laura Auer, Foto 2. Allveefoto kursus

Luisa Greta Vilo. Foto 2. Allveefoto. Üle-Eestilise fotokonkursi töö 2021

Täiendkoolituses viis suurepärase (anti)stressikoolituse läbi TÜ Psühholoogia Instituudi juht Kariina Laas – teemaks stress ja sellega toimetulek. Kuulajaid oli rõõmustavalt palju, loeng oli ladus ning tunda oli lektori suuri, sh isiklikke kogemusi sel kõigile olulisel teemal. Just seda tüüpi, reaalselt kasulikke täiendkoolitusi võiks tulevikus veelgi olla.

Mööbliosakond

Jaak Roosi: Taas Tartus. Meenutan imelist nädalavahetust Nõmmel. Ei oleks ette kujutanud, et lumevaesest ja lõikavalt külmast Tartust lahkudes ootab Nõmmel ees tõeliselt muinasjutuline talv – lumest lookas puud, vaikus, langev lumi ja soe ilm. Seisin ikka ja jälle kõige selle keskel ja lihtsalt imetlesin. Talv nagu lapsepõlves Viljandis, mis on minu mälus ja isa fotoalbumis jäädvustatud.

See oli aastaid tagasi, üheksakümnendatel, kui käivitus programm, viimaks mõned keskastme koolid kõrgkoolideks ja soomlaste kõrgkoolid kaasati sellesse protsessi. Üks nendest oli Lapi ülikool, kus töötas pedagoogikateadlane professor Kyösti Kurtakko. See oli see õppeasutus, kuhu pensionipõlves lubas minna õpetama president Lennart Meri, kelle karjäär algas ajaloo õpetajana Tartu Kunstikoolist. Kyösti oli seda tüüpi teadlane, kes leidis, et töö ei ole põhiline, vaid tuleb osata ka elada. Kokkusaamistel ja ringreisidel oli ta alati seltskonnahing – ta ilmselgelt nautis seda, et saab näidata isiklikku eeskuju. Teadlasena ta analüüsis Lapis toimuvaid haridusarenguid. Lähtuvalt demograafilistest arengutest nägi ta ette Lapis keskastme koolivõrgu kolmekordset vähenemist ja kaugõppe tulekut ja ennustas seda aastal 2005.

Nüüd oleme aastas 2021. Kyösti Kurtakko ennustus on nüüd tõeks saanud, kuigi teisel põhjusel, aga kui vaadata kaugemale, siis nii ka läheb.

Mööbliosakonnas toimusid hindamised virtuaalselt juba sissetöötatud skeemi alusel. Välja arvatud üks tudeng, saime kõigiga ühendust. Kui kellelgi ei olnud mikrofoni, siis saime telefoni kaudu hääle. Nii sai üks tudeng ka bussis olles oma tööd tutvustada ja kaitsta. Said hakkama nii disainerid kui ka restauraatorid.

Minu tähelepanek on, et virtuaalselt esinedes oli ettevalmistus põhjalikum kui tavaliselt. Kõik, kes soovisid said komisjoni poolt individuaalset tagasisidet. Ma ei mäleta , et sedavõrd põhjalikku ja emotsionaalset tagasisidet oleks kunagi toimunud tavatingimustes. Kokkuvõtvalt – ma ei näe mingit põhjust, et seda praktikat mitte jätkata. Vähemalt kõik komisjoniliikmed olid rahulolevad. Vähendamata kontaktõppe tähtsust, ei tuleks käsitleda kaugõpet õnnetusena, vaid loomuliku arenguna, millel on omad positiivsed küljed, nagu ma eespool kirjeldasin.

Ja eks me pea üldiselt sellega harjuma, et põhiosas me ei pea minema kooli, vaid kool tuleb koju, kui lähtuda Kyösti Kurtakko nägemusest.

Loomulikult kõike ei saa õpetada kaugõppes. Nädalavahetusel sai poeg puhkust Kuperjanovi pataljonist ja rääkis oma kogemustest. Meeldjäävaim oli täisvarustuses jääaugus käimine ja pärast seda ellujäämine. Seda virtuaalselt ei õpeta.

Tekstiiliosakond

Aet Ollisaar: Jaanuari esimesed päevad olid tekstiiliosakonnas kiired ja töised – lõpetati praktilisi töid, toimusid konsultatsioonid, valmistuti hindamisteks. Osakonna õpperuumide kasutamine uues olukorras ja uute reeglitega on saamas rutiiniks, kuigi aeg-ajalt tuleb ruumi kasutamisel registreerimist veel meelde tuletada.

Ülevaade semestritöödest:
Messi/näitusepraktika, kolmas kursus, juhendajad Keret Altpere ja Aet Ollisaar (koostöö mööbliosakonnaga, juhendajad Jaak Roosi ja Madis Liplap)
6. jaanuaril pildistasime fotostuudios selle sügise messiprojekti tooteid. Stockholmi mess veebruari alguses ei toimu, kuid otsime võimalusi töid Eestis näidata. Esialgne kokkulepe on mööblitudengite initsiatiivil tehtud näituseks Tartus ning loodame valikut projektist näidata ka sügisesel Disainiööl.
Täname kõiki koostööpartnereid!
Alloleval fotol olev mänguvaip on ühelt poolt mõnusalt narmaline taftitud pind ning teisel pool avanevad erinevad lauamängud, mille valmimisse andis panuse skulptuuriosakond, eriti suur tänu Rasmus Eistile professionaalse koostöö eest! Hea kogemus andis ideid edasimõtlemiseks, kuidas oleks võimalik tulevikus koostööd jätkata, et tekstiilitudengitele 3D tehnoloogiatest laiemaid tehnoloogilisi teadmisi anda.
Mänguvaiba autorid on Maarja Kaasik ja Kairi Palm tekstiiliosakonnast, fotole on uut toodet testima tulnud samas tiimis mööbliarendusega tegelenud Ago Albert. Projektis kasutatud viltmaterjaliga toetas tudengeid Mistra Autex, teisel fotol Andre Maisväli (mööbliosakond) ja Andrea-Martha Teesaar (tekstiiliosakond) vildist seinalampidega.

6. jaanuar fotostuudios. Esimesed fotod messiprojekti tootefoto pildistamiselt, fotograaf Andrus Kannel.

Koopiapraktika, neljas kursus, juhendajad Aet Ollisaar ja Anu Raud.
7. jaanuaril toimus koopiapraktika hindamine ERMi Heimtali muuseumis. Tänavuse projekti tähelepanu oli ERMi Heimtali muuseumi kogudes leiduvatel Anu Raua isiklikel esemetel. Jäädvustati Tiit Kuuskemaa rahvakunstikogu näitena Läänemaalt pärit tekikatket. Teise ülesandena dokumenteeriti mõnda olulist tekstiileset enda või oma pere varasalvest.
Külaliseksperdina osalev ERMi näituste juht Kristjan Raba saatis hindamisel nähtu kohta ka oma kommentaarid. Tsiteerin e-kirja: “Üldine tase, kasutada nii digilahendusi, võimalusi, ise kannatlikult joonist teha – võib hinnata ikka heaks. Kiitus, osakond! Museoloogilist ja etnoloogilist materjali näha, esemete ja inimeste lugusid näha = 21.sajandil ka oskus süveneda, sedagi tunnetasin ja julgustan hoidma õppekava loomuliku osana.“

Hoides pöialt Anu Raua keskuse loomise plaanile, kavandasime ka järgmiseks aastaks Kääriku talu tekstiilide uurimist ja joonistamist.

Fotol näide hindamisest.

Autorikanga disain. Telgedel kootud autorikangas. Teine kursus, juhendajad Marju Roos ja Kairi Lentsius.
Teise kursuse tudengite semestritööde tulemused olid rõõmustavad – jätkus nii mängulusti kui professionaalseid oskusi, esitletud projektid olid omanäolised ja tekitasid mitmelgi korral elevust ning soovi kanganäidiseid ka toodetena näha. Vaatamata kevadel väga napiks jäänud telgedel kudumise kogemusele olid osalejad andnud endast maksimumi ja saavutasid väga põnevaid tulemusi. Tudengite tööd pälvisid ka komisjoni poolt suurepärased hinded!

Fotol Johanna Maueri kangakollektsiooni hindamine – kanganäidised ja karakteriga tegelased moejoonistelt.

Kanganäidised autoritelt Marion Mölder (vasakpoolne foto) ja Gerly Eisenschmidt (parempoolne foto).
Fotode autor Kairi Lentsius.

Tootearendus. Erialaprojekt. Neljas kursus, juhendaja Aivar Habakukk
Sel sügisel juhendas neljanda kursuse tootearenduse ainet külalisõppejõuna Aivar Habakukk, tudengid analüüsisid oma varasemat toodet või toodete seeriat ning pakkusid välja võimalikke lahendusi edasiseks. Oli põnev jälgida, kuidas mitmed tudengid leidsid uusi viise varasemate tooteprototüüpide arendamisel või kavandasid täiendavaid tootelahendusi. Näiteks arendas Marge Allik, kes pälvis 2020. aastal Kõrgema Kunstikooli Pallas ning Eesti Rahvakunsti- ja Käsitöö Liidu poolt korraldatud konkursil parima tootearenduse tiitli kohaliku materjali kasutamisel MAKA täisvillaste kinnastega, õppeaines välja kinnaste juurde sobiva telgedel kootud salli. Marge toodete kohta leiab infot facebookilehelt MAKA goods

MAKA nutikindad, allikas facebook.

Kollektsiooni loomine. Erialaprojekt. Kolmas kursus, juhendajad Kairi Lentsius ja Maarja Tamjärv
Kollektsiooni loomise erialaprojekt jätkas tekstiiliosakonna villa rakendusuuringute projekti, toodete valmistamiseks kasutati Eesti väiketootjate lõnga kohalikest villavabrikutest. Materjaliuuringuid koordineeris Liina Kool, kelle juhendamisel tegid teise kursuse tudengid materjalidele ka pillingutestid, et analüüsida nende potentsiaali disaintoodete valmistamiseks. Õppeaine raames toimub koostöö Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liiduga – osalejad kavandasid ja teostasid tooteprototüübid konkursile, millest edukamatele avaneb võimalus stipendiumifondi toel välja töötada proovipartii ning katsetada ka toodete müügiedu Käsitööliidu esinduspoes Tallinnas.

Fotol Lisette Laanoja ja Kairi Palmi kudumid.

Eriala alused. Struktuur ja materjal. Esimene kursus, juhendaja Kadi Pajupuu
Tudengid katsetasid struktuuride loomist ja materjalide mõju ning omadusi, lahendades tundides erinevaid loovülesandeid. Hindamistöödeks valitud struktuurides oli nii mitmelgi juhul potentsiaali disaintooteks või moekollektsiooniks, mõned objektid pakuvad ka vaatajale võimalust ise kaasa mängida ja struktuure muuta. Väljapanek töödest on avatud tekstiiliosakonna koridorigaleriis.

Fotoll tutvustab tööde valmimise protsessi Ülle Järv. Foto Marju Roos.

Joonistamise jätkukursus. Vabajoonistus. Kolmas kursus, juhendaja Kadi Pajupuu
Vabajoonistamise kursusel said tudengid Kadi Pajupuu juhendamisel end mõnuga välja elada ja katsetada kahte äärmust – suurt formaati ja kiireid töövahendeid ning igapäevast visandamist. Tudengid kiitsid põnevaid ülesandeid ja arvasid, et igapäevast visandamist võiks jätkata ka peale õppeaine lõppemist.

Paari päeva pärast lõpeb ka Kadi Pajupuu näitus “Sidesõnad” Tallinnas Jaani kirikus, kus on eksponeeritud suureformaadilised joonistused ja vabade struktuuridega kudumid. 19. Jaanuaril kell 13-14 on näitusel võimalik autoriga kohtuda. Samas avatakse neljapäeval ERMi piletivabal alal Erika ja Tambet Pedaku näitus “Made in Saaremaa”, mis jääb avatuks kuni 28. veebruarini.

Kahenädalase perioodi lõpetas taas reis lapsepõlve ja tagasi. Uskumatu silmamoondus – lumekatte alla mattunud aed viis mõtted mitukümmend aastat tagasi. Kerget ja õhulist lund oli mõnus rookida, lumevallid kasvasid jõudsalt. Loodan et lund jätkub ka järgmiseks korraks, sest seekord jäid suusad kiiruga Tartusse maha.

Meediadisaini osakond

Jaanus Eensalu: Meediadisaini osakonna kahte eelnevat nädalalt võib kokkuvõtvalt nimetada „hindamised ja videosild“.

Aasta algas ettevalmistustega hindamisteks: konsultatsioonid, nõustamised, esitlustele viimase lihvi andmine, allkirjastamine, tiitrite ja logode lisamine … siinkohal lõpetan selle pika loetelu, sest seda, mida kõike peab tegema, et pääseda hindamistele, on tõesti palju. Hindamiste nädal oli pikk, aga ülimalt põnev, kaasakiskuvad teemad, suurepärased teosed, üllatavad filosoofilised mõttekäigud ning palju head disaini ja kunsti.
Tänan kõiki tudengeid, kes vaatamata eriolukorrale ja isolatsioonile suutsid oma teoseid interneti vahendusel läbi Microsoft Teams-i korrektselt esitada. Tänan kõiki õppejõude ja komisjonide liikmeid.

Mõned teated:
Tartus, Karlova piiril olevas tööstushoones, valmistasid Pallase meediadisaini osakonna vilistlased Londoni räpparitele videoid.

Meediadisaini osakonna vilistlane Tiit Pähnapuu on ansambli PEDIGREE koosseisus Eesti 2021 aasta muusikaauhindade metalalbumi nominent albumiga “Funeral Child” (pildil).
Ega muud kui 28. jaanuaril oleme telekate ees ja hääletame!
Eesti Muusikaauhinnad 2021

Kultuuriajakiri AKADEEMIA nr. 1 – 2021 näitab professor Marko Kekiševi graafikaseeriat “Märkide salapärane elu”.

Maaliosakond

Kaspar Tamsalu: Hindamiste järel võib kokkuvõtteks öelda, et Pallase maaliosakonda on kogunenud Tartu, ei, terve Eesti parimate joonistajate ja maalijate koorekiht. Nii palju niivõrd häid koolitöid pole me komisjonides ammu näinud. Oleme vaid äraootaval seisukohal selle osas, mis lähimad kuud meile toovad.

Viimased nädalad on möödunud rahulikult: kahe nädala jooksul on meie tudengid esitanud oma tööd ja loomingu nii üldainete kui erialaainete komisjonidele.
Kuna aasta lõpus alguse saanud eriolukord kestab siiani, siis koolis õppetööd ei toimu. Hajutatult on üksikud üliõpilased käinud oma töödele hindamiste eel veel viimast lihvi andmas. Kevadsemestri eel ootab ees nädal, mille kestel toimub maaliosakonna hindamiste tagasiside seminar ning järelhindamised. Viimaseks väga palju töid hinnata seekord ei jäänud – kõik on ilmselt möödunud kümne kuuga praeguste olude ning rütmiga juba harjunud.

Nahadisaini osakond

Rene Haljasmäe: Aasta esimesed kaks nädalat kulgesid ka eksamite ajas ja ruumis. Esimene nädal oli konsultatsioonide päralt ning teist kujundasid hindamised ja arvestused. Oli palju rõõmu kui ka muret ja järelhindamised on veel ees…

Aasta algas mastaapse nahanäituse “Minevikust tulevikku” lõpetamise ja deinstalleerimisega Eesti Rahva Muuseumis, mis kestis nädal aega. Tõesti suur töö sai tehtud – kiitus Rutile ja Kristelile kes näitust ehitamas algusest lõpuni olid ja Andresele turvalise transpordi eest ja tänud kõigile kellele ülevaade 55 aastasest nahakunstiõppest Tartus korda läks.

Peagi tuleb juubelinäitusest kajastus Pallase digiarhiivi ja võimalusel ka kataloog paberkandjal. Jätkunäitus on kinnitatud ja see toimub Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu galeriis 8. juuni – 12. september 2021.

Aksessuaaride disain. Erialaprojekt, IV kursus. Õppejõud Gerda Retter. Fotodel olevate tööde autorid: Anni Vallsalu, Emely Sulg, Liis Tisler.