Pallase rektori Vallo Nuusti infokiri: eriolukorra 5. nädal 13.04-17.04. 2020
Eriolukorra 5. nädal: 11.04-17.04.2020
Viienda nädala kokkuvõtteid lugedes hakkasin nägema märke eriolukorra-väsimusest: „Ei mäleta, mitmes nädal see nüüdne oli – kunagi “uus” olukord on muutunud määramatuks, otsa ja alguseta kontiinumiks … aeg-ajalt tuleb veel meelde, et on olnud ka teistsugune reaalsus … on kaotanud rõõmu ja sära on tuhmumas … tudengitele hiilib ligi väsimus – motivatsioon on muutlik nagu selle nädala ilm … nüüd peaks veel natuke vastu pidama.“
Ja mulle meenus mu talv (mida looduses polnud, aga minus justkui oli), kui tundsin, et 15 aastat Pallases on nagu otsa ja alguseta kontiinum või et olen kaotanud rõõmu ja sära on tuhmumas. Ja et mu kolmas ametiaeg lõpeb selle aasta 31. juulil, ning nüüd peaks veel natuke vastu pidama. Ja siis lugesin selsamal imelikul talvel läbi viidud töötajate rahulolu-uuringust: Kindlasti on Sul praeguse ametiaja lõppedes midagi lahedat plaanis, aga mul on kahju, kui Sa lähed, sest ma imetlen viisi, kui sõbralikult Sa inimestega suhtled, kuidas üliõpilastega arvestad ja noortesse (nii üliõpilastesse kui õppejõududesse) usud. Vahel on vaja endale meelde tuletada, et väsimus on OK, et motivatsiooni langus on OK, et rõõm ja sära ei saagi sind 24/7 saata. Siis on vaja, et keegi sulle ütleks: “Keep going! … Never change! … Jätka juhtimises inimestest hoolivat joont, see on sinu tugevus.“ Ja võibolla on järgmiseks vaja mõnda eriolukorda (mis on sama ajutine nagu eelmine imelik talv), et motivatsioon üles ärkaks ja väsimus taanduks. Sest nagu ütleb mu ema: kevad tuleb alati! Sellepärast kirjutasin mina eriolukorra 5. nädalal Pallase arenguvisiooni aastateks 2021-2025 ja panin kokku dokumente, et kandideerida ka neljandaks ametiajaks. Ja ütlesin rektoraadis meid ees ootava pandeemiajärgse turbulentse aja kohta: Me saame hakkama, alati oleme saanud!
Eriolukorra 5. nädala juhtmõte on minu jaoks see, et kui näete oma teekaaslasi rõõmu ja sära kaotamas, siis öelge neile: Keep going! … Never change!
Esitan olulisemaid väljavõtteid Pallase inimeste nädala kokkuvõtetest.
Õppeprorektor
Kristina Tamm: Õppetöö jätkub distantsilt, juba on algamas esimesed hindamised. HTM on edastanud ametliku seisukoha koolikorraldusest pärast 15. maid. Kui COVID-19 epideemia taandub, algab koolides pärast 15. maid üleminekuaeg, mil kontaktõpe on pigem erandlik ning mõeldud eelkõige lõpetajatele ja lisatuge vajavatele õpilastele. Pallases toimub õppetöö hindamiste lõpuni distantsõppe tingimustes. I, II ja III kursus sel õppeaastal enam kooli ruumidesse ei lähe.
Mõned praktilised nõuanded (distants)õppimiseks:
- See on normaalne, kui õppimine tundub vahel talumatult raske. Õppimine ongi pingutus!
- Keerukat teoreetilist materjali loe mitu korda, kasvõi kõva häälega, aruta tekkinud küsimusi ka õpingukaaslastega.
- Küsi õppejõult või juhendajalt! Helista või kirjuta, kui ise enam ei edasi oska. Õppejõul on hea meel, kui Sa temaga õppimise teemal kontakti võtad! Õppejõududele meeldib oma aine teemadel rääkida.
- Järgi oma loodud päevakava. Ära lükka õppimist edasi!
- Puhka ja premeeri ennast. Tee midagi, mis Sind rõõmsaks teeb, käi ikka väljas (2 pluss 2, loomulikult), suhtle eriolukorra võimalusi kasutades Sulle oluliste ja armsate inimestega.
Arendusjuht
Maiken Austin: Mulle meeldib see uudiskirjade asi. Hoiab sees töörütmi ja tekitab tugeva kogukonna tunde. Nii nagu kunagi olid infokirjad, mida saadeti ju meilitsi, oleme nüüd jälle, loomulikul viisil, jõudnud iganädalase ülevaateni. Samuti kohustab see oma tegevuste üle paremini arvet pidama ja tegelikult ka omama mingit ülevaadet sellest, mida on tehtud ja kas saab mingit perioodi pidada produktiivseks; saab analüüsida tehtut ja planeerida edasisi samme. Kui on midagi, mida ma postkarantiinilikku maailma kaasa võtaksin, siis see infokirja publitseerimine oleks just see.
Pikendasime üliõpilasesindusse kandideerimise tähtaega. 14.04 asemel on see nüüd 15.05.
Välissuhete juht
Riina Gendrikson: Aegajalt saadetakse kirju kaugetelt maadelt ja harjumatu nimega kõrgkoolidest. Seekord siis ajas kulmu kergitama India kõrgkool nimega Lovely Professional University. Lasin fantaasial lennata, kuidas võiks Pallasesele samas vaimus pandud eesti- ja ingliskeelne uus nimi kõlada. Uudishimu ei andnud rahu ja uurisin kooli kohta. Tegu on Indias asuva suure ülikooliga, mille nimi pärineb kunagisest Lovely-nimelisest magusaketist. Ülikooli asutaja isa lõi Lovely magusakaubamärgi. Nad laienesid ka teistesse valdkondadesse. Olles eduka korporatsiooni omanikud, soovis noorem poeg midagi kogukonnale tagasi anda ja pani samm-sammult aluse erinevatele instituutidele, millest edasi moodustati eraülikool.
Raamatukogu
Edith Hermann: Paistab, et raamatukogud on vajalikud ja paberkandjal raamat elab jätkuvalt oma elu ja me saame kriisiolukorras abiks olla. Oli mitmeid päringuid, nõustamisi ja infovahetust kolleegidega. Väravalaenutuses käis 4 lugejat ja laenutati 14 teavikut. Kutsun taas kõiki huvilisi tellima õppetööks vajalikku kirjandust, raamatud saate turvaliselt. Virtuaalsete võimalustega saate kursis olla Pallase raamatukogu infokirjade kaudu. Raamatute tagastamisi reeglina ei toimu, ainult erandjuhtudel.
Fotograafia osakond
Peeter Linnap: Ei mäleta, mitmes nädal see nüüdne oli – kunagi “uus” olukord on muutunud määramatuks, otsa ja alguseta kontiinumiks, mida nädalatega polegi enam paslik mõõta… Aga tunne on endiselt hea! Kôik inimesed on muutunud raskustes kuidagi ülimalt püüdlikuks. Tasub minulgi siis edasi püsida algselt “üliinimese” töömahuga sisundis. Oleks see kôik samasugune ka tavatingimustes.
Aga kroonikasse kirjutame pigem nii: Möödus karantiini kôige tavalisem nädal. Samal ajal saabus üllatusi sealt, kus kôik tundus seni 100% kindel olevat. Üks meie ülimalt tubli ja töökas diplomand kirjutas: Tööga läheb veidi keerulisemalt, kui ootasin. See inimeste leidmine siiski nii kergelt ei toimi. Arvatavasti seetõttu, et ma pole paljude järgijatega kasutaja. Siiski, olen siin hakanud pommitama iga võimaliku kontakti, et saada rohkem kontakte. Reklaami ka ostan, et rohkem viskaks erinevatesse kohtadesse seda ülesse. Paar päeva olin offline, migreen tuli üleöö või siis koroona, pigem migreen. Mõtlen võimalike lahendusi ja kas neid üldse on, juhuks, kui ma ei saa ühtki kontakti. Äkki on pakkumisi?
Oli ka tavalisi vastuseid nii tudengitelt kui juhendajatelt teemal “kuidas läheb”: Ikka järjest teen, Klemmeri ülesanded on natuke mahukad, seepärast läheb veidi aega, aga ikka üritan hoogsalt (ka diplomitööd – PL) teha! ja juhendajalt: Hei! Oleme omavahel arutlenud ja nö liikumissuund on teada ja paigas. Nüüd püüame kõik siin karantiinitingimustes motivatsiooni säilitada ja ennast üles leida. Loodan, et oskan vääriliselt juhendada.
Tekstiiliosakond
Aet Ollisaar: Aeg-ajalt tuleb veel meelde, et on olnud ka teistsugune reaalsus. Näiteks siis, kui õnnestub kohata mõnd tudengit või kolleegi. Või siis, kui hakkasime hooga uut õppeaastat planeerima, meenus milliseid välisõppejõude kutsuda jõudsime ja puha. Igaks juhuks leppisime nendega nüüd hilisemad ajad kokku, et mitte plaane katki jätta. Kõik sõltub digitaalsetest abivahenditest!
- Valmistume esimese hindamise korraldamiseks veebis. Hindamine toimub juba järgmisel reedel, 24. aprillil. Mitmed tudengid jõudsid töödega nädal enne hindamist valmis ja kandideerisid rahvusvahelisele gobeläänikonkursile!
- Tudengid osalevad EFF etendusel OmaMood! Pakkisin sel nädalal osalejatele koolist kaasa kolm kudumismasinat, lõngad ja töövahendid. Eriolukorra erilisus.
- Lõpetajad töötavad intensiivselt.
- Nädalad kipuvad muutuma raskesti eristuvaks. Esimeste nädalate ettevaatlikust entusiasmist on saanud rutiin. Erilisusest on saanud tavalisus.
Meediadisaini osakond
Jaanus Eensalu: Õppetöö toimus tunniplaani alusel. Harjumuste jõud on suur! Kirjutan juba viiendat korda nädalaaruannet – mulle tundub, et see on üks osa reedest ja üks suur osa suurest tervikust … ! NB! Tudengitele hiilib ligi väsimus – motivatsioon on muutlik nagu selle nädala ilm. Toimus osakonna koosolek, lõpetajatega seminar, praktikaseminar, rektoraat, õppejõududega koosolek, vestlused telefoni teel õppejõududega, kes on kaotanud rõõmu ja sära on tuhmumas – väsimus hiilib ligi. Ja siis jälle koosolek, koosolek, koosolek jne.
Mõned näited õppejõudude tagasisidest:
Trükitehnoloogia. Litograafia – Ardo Sägi – Olukord on kontrolli all. Kõik antud ülesanded on enamusel tehtud või tegemisel. Suhtlemine läbi kokkulepitud kanalite toimib. Keeruline on selles mõttes et tegemist on praktilise tööga seotud ainega ja tehnika komplitseeritusega. Aga loodan väga et olukorra paranemisel tekib võimalus seda kompenseerida sügisel. Sellist soovi oli näha ka täna toimunud osakonna tudengite ja õppejõudude üldkoosolekul. Väga hea meel on selle üle et tudengid tunnevad siirast huvi graafikatehnikatega tutvumise vastu, heas mõttes „käsitöö“ on praegusel mullipuhumise ajastul ainult tunnustamist väärt!
Digitaalse tehnika põhikursus – Alar Suija – Loeng toimus vabas vormis küsimuste vastuste voor, tudengite põhihuvi oli millist tehnikat osta… ja mis põhilised vead… osavõtt aktiivne chatis üsna palju küsimusi.
Maaliosakond
Kaspar Tamsalu: Kuu aega kulus olukorraga harjumisele. Tüdimuseni läksid veel vaid mõned lisapäevad. Kõik justkui toimib paremini kui varem, aga samas tahaks, et üks päev natukenegi erineks teisest. Vaikselt oleme lülitumas semestrit kokkuvõtvasse faasi ning hakkame hindamisteks valmistuma. Enamus tehnilisi tõkkeid on ületatud ja loodetavasti lähevad eelolevad nädalad suuremate viperusteta. Lõpetajad on enamjaolt graafikus nii kirjutamise kui praktiliste töödega. Iganädalasel kohtumisel küsitakse lootusrikkalt, kas restauraatorid pääseksid ikkagi ükshaaval osakonna laboratooriumisse. Lootus sureb viimasena. Suurimad väljakutsed: Nüüd peaks veel natuke vastu pidama.
Nahadisaini osakond
Rene Haljasmäe: Pagan, selle iganädalase aruandlusega hakkab juba harjuma, läheb juba tund kiiremalt.
Mõned näited õppejõudude tagasisidest:
Kurmo Konsa: Tudengid on tublid ja mul pole kahtlustki, et ained saavad läbitud. Ainuke probleem on see, et mulle jääb ainult puhas töö – kogu tudengitelt muidu saadav energia ja elurõõm on kuidagi elektronmaailma ära hajunud.
Kerli Jõgi: Videokoosolekud õpilastega toimivad, infovahetuskanalid samuti, õpilased täidavad ülesandeid Planneris, vastavad kirjadele, saadavad fotosid, teostavad proovitöid ja muid praktilisi ülesandeid, on asjalikud, tublid, rõõmsameelsed — uus normaalsus tõesti. Kodustes piiratud tingimustes lähenevad õpilased praktilistele ülesannetele oluliselt loomingulisemalt kui kooli-külluses.
Mööbliosakond
Jaak Roosi: Alustasin Nicola May menuki „Väike nurgapood“ lugemisega. No ma ei tea….. Teise ringiga sai lõpetajatega vesteldud ja otsitud probleemidele lahendusi. Külalisõppejõud Alar Tammega arutasime sepiskursuse jätkusuutlikkusega seonduvat. Ta on kuskil kolmteist aastat juhendanud sepise kursust. Praktilised tunnid on toimunud Lodjakoja sepikojas. Nüüd, kui valmivad Lodjakoja uued hooned, on kuulutatud välja konkurss haldajale. Ta sooviks osaleda koos senise Lodjakoja eestvedajaga ja uuris toetuse võimalust. Meie huvi on, et sepise kursus jätkuks koos sepikoja kasutamise võimalusega. See ei olnud ainuke teema, vaid ta andis ka põhjaliku ülevaate toimunud kursusest ja oma tähelepanekutest. Arutasime, kuidas tudengite oskustes korduma kippuvaid vajakajäämisi edaspidi ära hoida.
Skulptuuriosakond
Anne Rudanovski: Teatud psühholoogilist väsimust on tunda, kuigi senikogematud asjad, mis esile kerkivad, toovad värskeid toone ja on uut elurütmi kujundamas. Ootan huviga muudatusi. Õppetöö jätkus, eesmärgid on seatud ja tööd valmivad. Toimus kontakt kõigi kursustega, mõned tudengid aktiivsemad, teised kaugemal pisut, aga kontaktsed. Selgeks on saanud võimalikud hindamise viisid ja ajakava. Teamsi keskkond on saamas osakonna uueks “köögiks”, koosolekud ja infovahetus toimub sujuvamalt. Lõpetajad jätkavad läbi raskuste. Aeg-ajalt kerkib küsimusi, millele jooksvalt lahendusi leiutame.
Vallo Nuust: Keep going! … Never change!
#infokiri
