Pallase rektori Vallo Nuusti infokiri: eriolukorra 10. nädal 18.05-22.05. 2020
Õppeprorektor kirjutas: Kuigi eriolukord on läbi, ma terve nädala jooksul tööle ei jõua, sest tööd on niigi palju. Selle eest kohtun rektoriga nii oma kodutänaval kui Haridus ja Teadusministeeriumis. Kohtumine annab teadmise, et kõik on hästi. Teekonnal HTM-ist koju avastan, et vaatan pidevalt meili, hullem on ainult see, et ka vastan meilidele. Samal ajal tuleb vihmavarju hoida, sest sajab korralikult.
Õppeprorektorit parafraseerides: Kuigi eriolukord on läbi, jõuan terve nädala jooksul tööle vaid ühe korra, sest tööd on niigi palju. Selle eest kohtun õppeprorektoriga nii tema kodutänaval kui Haridus- ja Teadusministeeriumis. Kohtumine annab teadmise, et kõik on hästi.
Ministeeriumis saan valimiskogule öelda, et olen hullumoodi motiveeritud, et Pallases on äge ja et mul on olnud juhtimises seitse põhimõtet:
• Otsusta
• Hooli inimestest
• Usalda inimesi
• Hoia rahaasjad korras
• Iga asja jaoks on oma õige aeg
• Tasakaal: “Anna põllule, põld annab sinule!”
• Stabiilsus: “Anna pill hullu kätte, hull ajab pilli lõhki.”
Neljapäeva õhtul saan teha postituse: Eelistan selles osas hoida madalat profiili, aga kuna õnnitlusi juba tuleb, siis teatan sõprade ringile, et täna andis valimiskogu mulle ühehäälse mandaadi järgmiseks viieks aastaks.
Saan palju õnnesoove ja Facebooki koguneb 140 toetavat kommentaari. Olen hullumoodi motiveeritud ja Pallases ongi äge … ka siis, kui on eri-, häda-, tava- või muiduolukorrad.
Vallo Nuust
Esitan olulisemaid väljavõtteid Pallase inimeste nädala kokkuvõtetest.
Õppeprorektor
Kristina Tamm: Esimene eriolukorrajärgne nädal on nagu Rock FM anekdoot. Ettevõtlus- ja arenduskeskuse töötaja küsib Facebookis: „Millal sisseastumiseksamid on?“ Osakonnajuhataja saadab SMS-i: „Lõpetajad küsivad, millal kaitsmised on?“ Üks lastest ütleb perearstile, et ta ei tea, mis lasteaias ta käib. HITSA saadab kirja, et projekt ei saa rahastust, sest küsisime liiga vähe raha. Teise lapse klassijuhataja helistab, sest kehalise kasvatuse ristsõna on tegemata. Otsustan mingi kahtlase kõhutunde ajel keskmiselt lapselt küsida, kuidas läheb uurimistöö, mille esitamise tähtaeg on reedel. Laps on minu teada vähemalt neli nädalat asjaga tegelenud, kuid: „ma uurisin, aga ma ei teadnud, et see tuleb kirja ka panna!“. Õnneks on sel hetkel reede südaööni veel üle 24 tunni aega. Kui nutmise lõpetame, selgub, et ta ongi tõepoolest teemat põhjalikult uurinud, kogunud hulga näidismaterjale (jah, neidsamu kive, mida olen leidnud küll söögilaualt, esikupõrandalt ja läpaka kaanelt) ja kirjutab vajadusel päris kiiresti. Töö teemaks on kiviaeg ja pealkirjaks loomulikult „Kiviaeg“. Tänu kogemustele Pallase lõpetajatega jääb minu osaks vaid tagasihoidlikult meelde tuletada tiitellehe ja kasutatud allikate loetelu olulisust, sest: „nüüd sa jälle juhendad, ära juhenda, vanemad juhendada ei tohi!“. Ehk saab ka neljas klass lõpetatud. Esimest korda ei oska ma tudengitele nädala lõpuks midagi asjalikku kirjutada. Võib-olla on asi selles, et ikka veel ootab kirjutamisjärge see viimane käputäis kunstiajaloo eksami tagasisidet esimesele kursusele või on põhjus lõpetajatega vahetatud kirjade ning peetud telefonikõnede hulgas või lihtsalt ongi lõviosa semestri õppetööd ja hindamisi läbi. Olen tänulik kolleegidele õppeosakonnast, kes töötavad infosüsteemide eesliinil ja kannavad ülejäänute eest seda raskust. Astusin sel nädalal sisse juba viiele Pallase erialale seitsmest. Kuidas läheb? Eks annan teada.
Arendusjuht
Maiken Austin: See nädal läks jälle kaitsmiste keskkonna tähe all. Reedel toimus koolitus. Enne seda tuli koolitusfirmaga täpselt paika panna, millised on meie vajadused, millised on välja valitud keskkonna (MS Live Event) võimalused. Koolitus oli pikk ja põhjalik, kestis terve reedese päeva, rääkisime ka sisseastumiste läbiviimisest. Paika saavad juba esimesed sisseastumiseksamite konsultatsioonid. Teeme koostööd Tartu Loomemajanduskeskuse, Tartu Filmifondi ja Tartuffiga. Saame sinna tudengeid praktikale ja vabatahtlikeks.
Välissuhete juht
Riina Gendrikson: Läksin sellel nädalal üle mõne aja jälle Pallasesse kohapeale tööpäeva tegema – ja kohe anti tänuks imeline tort. Peab vist järgmisel nädalal jälle kohale minema, äkki saab jälle torti. Uue Erasmuse perioodi 2021-2027 kõrgharidusharta taotlus on esitatud. Sain ka Tartu suuremaid ülikoole nõustada oma kogemuse baasilt, et mida sisuliselt kirjutada ja kuidas taotlust tehniliselt koostada ning esitada. Pallase erasmuslased välismaal: iiest üks on Eestis, temal sai õppeperiood läbi. Pallase praktikandid suvel välismaale: helistasin Soome Piirivalvesse – praktika eesmärgil pole võimalik Soome minna vähemalt kuni 14.06. Juuni alguses teeb valitsus uue otsuse, siis selgub, kas sealt edasi saaks minna.
Raamatukogu
Edith Hermann: Kuigi temperatuurid õues on madalad, vallutab kevad suure õitemerega uusi alasid ja tänu jahedusele kestab see ilu pikemalt. Kohati tundsin end poes maski kandes lausa valge varesena. Tekkis küsimus, et kus on see tasakaal soovituste, nõudmiste ja tegelikkuse vahel? Kuidas saavutada jätkuvalt reaalsuses hirmust vaba, vastutustundeline ja turvalisust tagav käitumine? Erinevalt viimastest, oli möödunud nädal kirjum nii tegevuste, rütmi kui ka uudiste osas. Raamatukogus alustasime tööd reaalses ruumis ja seda mitte ainult kolmapäeval väravalaenutuses vaid igapäevaselt. Kuigi plaanisin töötada kodukontoris, kujunes tegelik olukord teistsuguseks. Üks meie peamisi tegevusi sellel nädalal oli uute teavikute kokku kogumine, Tallinnast ja Tartust hankijate juurest ära toomine, sorteerimine, töötlemine, kataloogimine, suhtlemine. Väravalaenutuses oli 3 huvilist ja 9 laenutust/tagastust. Samas lisandusid teistel päevadel ka printimine ja skaneerimine nii tudengitele kui ka õppejõududele. Janika kogus kokku ka andmed lõpetajate käes olevatest raamatutest, mis tuleb tagastada ja tegi 17 uut bibliokirjet. Osalesin sellel nädalal taas kahel veebipõhisel koolitusel. Esimene oli firma BCS Koolitus poolt korraldatud MS Teamsi koolitus, mis oli vajalik, et olla kursis lõputööde virtuaalsete kaitsmiste protsessiga. Teine oli ERÜ poolt korraldatud kriisinõustaja Maire Riisi koolitus „Kuidas end keerulisel ajal toetada“, kus sai praktilise suunitlusega õpetusi kriisiolukordades inimeste abistamiseks.
Mööbliosakond
Jaak Roosi: Elust enesest: jälgin imetlusega tekstiiliosakonna juhataja Aet Ollisaare rohkeid veebivestlusi, aga minu abikaasa, ka Aeda nimeline, ütleb, et tööpäev on läbi, mine oma tööriistariiuleid koristama. Aitäh Pallasele tordiüllatuse eest. Lõputööde lugemine võtab palju aega, kui tahta anda korralikku tagasisidet ja seda oodatakse. Iseenesest huvitav ja hariv lugemismaterjal. Kõik need, kes soovisid kooli tööle pääseda, seda ka said. Üks lõpetaja pääses taas ühiselamusse ja saab nüüd ERMis oma lõputööd teha. Praktika kohad töökeskkonnas on olemas, v.a ühel tudengil. Praktika ja elamisvõimalus ei sobinud kokku. Aga küll saab. Reedel toimus osakonna üldkoosolek, kus anti õppejõudude poolt tagasisidet kursusetöödele, vastati tudengite küsimustele ja arutati muid probleeme. Järgnevalt toimus osakonna õppejõudude koosolek. Peas keerlevad mõtted sügiseks planeeritud õppekäikudest Lätti ja Soome. See on nagu karikakramäng – tuleb ei tule, ja kui ei tule, mis siis saab.
Maaliosakond
Kaspar Tamsalu: Diplomandide meeleolu on natuke ärev, aga kerge närv on oma õpingute viimase projekti esitlemise kontekstis ju täiesti normaalne. Tavaline õppetöö on nüüd lõppenud, hindamised ühel pool ja hinded Tahvlisse sisse kantud. Jäänud on veel lõputööde kaitsmised ja juuni tagumises otsas läbi viia sisseastumiseksamid ja üliõpilaskandidaatidega vestlused. Noorematel tudengitel tulevad suvel veel maali- ja restaureerimise praktikad, aga need detailid on veel selgumas koos kriisiolukorrast väljumise korraga. Sel nädalal oleme mitmel rindel tegelenud esimese hooga just lõputööde kaitsmiseks ettevalmistumiseks: oleme kohtunud tudengite ja kolleegidega Teamsi vahendusel, et arutada, kuidas on parim viis lõputöid veebi vahendusel esitleda. Kirjalikud tööd on kõigil kas peaaegu valmis või lõpusirgel ja praktilised tööd tahavad vaid viimast lihvi. Rektorile läksid teele esildised lõpetajate nimedega, kes valmistuvad nüüd eelkaitsmisteks. Tulevaks nädalaks oleme kokku leppinud mitu videoseminari, mil lõpetajad saavad osakonna siseringis veel enne eelkaitsmisi läbi mängida enda kaitsekõned. Osakonna poolt anname tagasisidet ning aitame tehnilise nõu ja jõuga.
Fotograafia osakond
Peeter Linnap: Kõigepealt soovime Palju Õnne Vallole 4.-ndat korda rektoriks valitud saamise puhul! Meie õnnesoovidega ühineb Pallase esimese rektori Konrad Mägi vaim. Pallasega jätkub euroopaliku kunstihariduse traditsioon Eestis ja mida paremat saaksime veel EL-ist üldse tahta!? Numbrimaagia kohaselt on kümnes ümmargune number, mida iganes see tähendab. Kaks ja pool kuud elektroonilist kaug- või distantsõpet on omaette kogemus – elus esimene ja loodetavasti ka viimane. Kaugelt on lihtsam, sest inimfaktor ja sellele kõrvalekalded ideaalsest toimimisest on kõrvale tõrjutud. Loevad vaid kellaajad, kuupäevad ja ainepunktid. Ei loe kõrge või väga kõrge ego, ei loe tujud, ei lähe arvesse näivused. Mulle see sobib ja meeldib. Aga samas ei meeldi ka – me oleme ju kunstikool, mis tegelebki Ego’dega, läheneb neile individuaalselt, ei ühtlusta liigselt ei inimesi ega tulemusi – kuigi juhtimistegevuses oleks just unifitseerimine kõige lihtsam. Kas sellised dihhotoomiad ikka kehtivad veel? Et on nõuded, ühetaolisus, struktuurid jt. Ning et sellele justkui vastanduksid indiviidid, artistidest “inimfruktid”, keda peab kätel kandma, poputama, kiitma ja kaasa vedama? Oleks lihtne kui maailm poolituks nõnda, ses siis teaks, mida edasi liikumiseks ette võtta. Kuid järjest rohkem hakkab mulle tunduma, et korra ja kaose, unifitseeriva ja individuaalse alged elavad meis kõigis – ja et need avalduvad erinevatel aegadel, eri proportsioonides, üksteisest lootusetult erinevates väärtussüsteemides. Aga see selleks – nüüd kroonika juurde. Sel nädalal oli hindamine meie esimesel kursusel. Tubli ja tihe kursus – ammu pole näinud nii head ettevalmistust. Jäi mulje, et selles minikollektiivis, mikroorganismis on käivitunud grupisisene konkurents, mis viis tulemused väga heale tasemele. Nii juhtuski, et kuigi lubasin kasutada “eristavat” hindamist – vahet teha jne, panin (vist esmakordselt elus) kõigile kõige parema hinde. Kõik sooritasid eksami, keegi ei lükanud edasi! Tagasiside sai korralik, palusin ka teistel õppejõududel mõned asjalikud märkmed feedbacki jaoks “draivi” üles laadida – ja seda ka tehti. Ennekuulmatu ja ennenägematu distsipliin kaasneb pandeemiaga!
Teine lõviosa mu ajast kulus loomulikult lõpetajate peale: kuidas kirjalikud osad välja näevad? Kas on ikka nii nagu peab ja peab? Mis saab siis kui juhendajal pole piisavalt aega? Jne. … … … Mälu on kuidagi blokkis ja ma loodan, et see pole seotud praeguse viirusega. Meenub vaid, et tihti on nõnda, et kui teed palju-ja-päris-asju, siis neist rääkimiseks enam energiat ei pruugi jätkudagi! Võimalik. Igatahes uurisin välja kõik Tallinna virtuaalreaalsuse (VR) keskused, et saaks kolmele komisjoniliikmele meie esimest interaktiivset diplomitööd (hurraa!) – näidata selle täies hiilguses. Saime kaubale – mitme firma vahel oli lausa valida. Loodame parimat. Ehk saab just siit alguse meie järjekordne õppekava-uuendus – interaktiivse fotograafia suund? Pisut kahju, et keegi meie neljast lõpetajast ei tee meeldejäävat dokkprojekti praegusest olukorrast – aga loodan, et sel teemal mõni noorema kursuse tudeng ikkagi mõne oma näituseteose ka ära teeb! Alles nüüd muutub huvitavaks fantaseerida… et – mis edasi saab? Olen kuulnud, et maailm muutus, võimalik, et maailm teisenes lausa pöördumatult – aga ikkagi? Kas kogemus selles osas, et suurt osa meie tegevusest annab teha n-ö „kaugelt“ e distantsilt – muudab meid tulevikus laisemaks? Kas väheneb nn „tagumiktundide“ hulk töös ja asendub osaliselt videokonverentside jmt.-ga? Mida seninägematut veel annab teha „kaugelt“? Kuidas hakkab meid riigiasutusena mõjutama alalaekumine riigi eelarvesse? Ja kas meie sisseastumiskonkurss jääb enam-vähem samaks või muutub kuhugi suunas? Seda saame näha juba lähemas tulevikus ja niisugune teadmatus on juba iseenesest väga põnev.
Tekstiiliosakond
Aet Ollisaar: Oli selline magus nädal – algas toredasti Pallase tordiga, mida õnnestus tasapisi süüa kogu nädala jooksul. Viimase tüki sõin neljapäeval Vallo taasvalimise tähistamiseks. Palju õnne! Sel nädalal olid töötajad ja lõpetajad taas rohkem koolis, elu hakkab tavalisemaks minema. Saime esimese kokkuvõtte osakondade tagasisideküsitlustest. Ootame kui saame võrdleva info ka teiste osakondadega ja analüüsime tulemusi. Hinnangud distantsõppe korraldusele olid rõõmustavalt head, ka hindamised on näidanud et tublisti on panustanud nii õppejõud kui tudengid. Kiitus kõigile! Toimus esimese kursuse põrandavaiba erialaprojekti hindamine. Vaibad tuli teha virtuaalselt aga tudengid olid väga tublid! Kahjuks jäi ära võimalus jätkata koostööd India vaibaettevõttega, kuid Mari-Triin Kirsi juhendamisel valminud vaibakollektsioonid järgisid esialgset lähteülesannet. Tunda andis küll see, et reaalset kogemust materjalis töötamiseks oli olnud vähe, mitmete kavandite puhul kujuneks teostamine väga keerukaks. Tudengi kommentaar: Nüüd on selline tunne, et võin ka pimesi Photoshopis vaiba valmis teha, aga kuidas seda päriselt teha pean veel õppima! Vaibadisainid on väga põnevad ja nende arendused hästi välja mõeldud. Vaieldamatu lemmikdisain on Skinny-Dip. Samuti väärivad inspiratsioonipildid esile tõstmist. Tudengid said juurde palju oskusi programmidega töötamiseks ja oma disainide esitlemiseks. Tudengite kommentaarid: digitaalsed oskused suurenesid märkimisväärselt, arenesin palju, panin ennast proovile, väga palju õppisin koostöö tegemist, olin sunnitud asju ise uurima ja oli põnev uusi võimalusi avastada. Tõsteti esile ka seda, et Marju juhendamisel toimunud esitlustehnika aine materjalid olid toeks esitluste koostamisel. Koolis on telgedel kudumisvalmis lõimed peal, peame mõtlema kuidas need sügisel maha kududa. Õppejõudude kommentaar hindamise lõpus: kui ei teaks, siis ei arvakski et esimene kursus! Ajas aitavad orienteeruda puud mis järjekindlalt lehte lähevad, tulbid mis oma ilu rõõmustavalt kaua jagavad ja see, et viimased hindamised on käes ja tähelepanu läheb üha enam lõpetajatele ja vastuvõtule. Väljas on kohati nii külm, et võiks olla ka märts, siis kui see kummaline aeg algas. Aga täna on päike väljas, läheb paremaks!
Disain: Merily Mikiver Tekstiil-19. Põrandavaiba disain käsitelgedel kudumiseks. Inspiratsioonifotod: internet
Nahadisaini osakond
Rene Haljasmäe: Teisipäeval saabus rektori e-kiri, kus manustatud “Õppekeskkonna ja õppekorralduse tagasisideküsitlus 2020”. Viimases rahuloluküsitluse kokkuvõttes oli osalenud pooled nahaosakonna tudengitest. Helistas Kaspar ja teavitas, et mulle on Pallasest pakk. Jäin siis tervet tagasiside küsitlust ootama, aga toodi hoopis tänutort. Ei ole suur magusasõber, aga kui töötajat sel viisil tänatakse, siis on see kõige suurem tunnustus, aitäh! Algas Nooruse galeriis näituse „Nahk on ehe?“ mahavõtmine, mis kestab esmaspäevani. Tudengid hoidsid distantsi ja mahavõtt kulges oodatust kiiremini, aga tööd jäi ka pühapäevaks. Kokku oli käinud 1565 külastajat. Aet Ollisaar jagas tekstiilikunsti FB lehel IV kursuse tudengi Victoria Käeseli nahanäituse tutvustust, mis rõõmustas mind väga. Laupäeval olin valves ja vitriine pakkimas, tuli 3 kunstnikku asjadele järele. Samas sisenesid ka kolm külalist, kes tahtsid naha ehedust näha, nägid vaid riismeid…
Nahakunstitehnikad II (I kursus). Õppejõud: Dorel Sabre.
Voolitehnika väljendusviisiks oli valmistada käepäraste materjalidega endale jõukohane loovtöö. Oma vaimusilmas nägin ette, et need võiksid olla köited, kuid ei piiranud neid kuidagi. Kõik tudengid valisid siiski loovtööna köite tegemise.
Kerttu Rebane, voolitehnikas visandiploki kaas.
Kerli Otsa, voolitehnikas märkmik.
Meediadisaini osakond
Jaanus Eensalu: Õnnitlused Mart Andersonile ja elagu Raivo Kelomees „60“.
Selle nädala üks märksõnadest on „sisseastumine“ ja selle ettevalmistamine – tekstid, võimalused, paindlikkus ning muidugi tehnilise toe kirjeldus ja vastutus. Toimusid viimased erialahindamised, kõik olid kenasti ettevalmistanud ning protsess sujus tõrgeteta. Kiitus tudengitele ja komisjoniliikmetele. Siinkohal on paslik öelda minu isiklikku kompositsiooni selgitus-sõnumit – „Detailid moodustavad geniaalsuse kaelakee!“.
Marko Kekishev: Esmaspäeval oli suur au ja rõõm õnnitleda professor Raivo Kelomeest 60. juubeli puhul ning Pallase ja Meediadisaini osakonna tegevkullerina talle ka kingipakk ning lilled üle anda. Sellele tähtsündmuse järgnes muidugi tihe töönädal. Personaalselt olulisim oli III kursuse Märgiõpetuse hindamine. Kõik tudengid said väärikalt ja positiivselt hinnatud – arvestades Covid tingimusi olid kõik tublid ja mõni kohe väga tubli.
Ardo Sägi: Nädal on möödunud kahe kursuse tudengite töid analüüsides, neile tagasiside andmises ja arvestusi märkides. Üldpilt (1 ja 2 kursus) on ikka jätkuvalt head meelt tekitav, samamoodi ka kahe kursuse suhtumine ainetesse. Täna toimunud hindamine kus osales 3 kursust, möödus ekstsessideta ja toimekas-töökas õhkkonnas. Distantsilt õpetamine ei sobi tulemusi vaadates siiski kõigile tudengitele. Mõnedele tudengitele (ja neid pole vähe) on vaja õppejõuga otsest kontakti, et töö paremini sujuks ja tekiks õiged arusaamad seoses ülesannetega. Distantsõppe miinuseks on otsese suhtlemise puudumine, sest otsesel suhtlemisel mõjub ka ruum, õhk ja valitsev õhkkond, mida läbi traadi või õhu pole võimalik tänaste vahenditega edasi anda ja kas üldse. Minu poolt juhendatavate lõpetajate lõputööd on lõpusirgel ja minu pilgu läbi igati kiitmist väärt. Peaaegu et unelmate tudengid.
Skulptuuriosakond
Anne Rudanovski: Esimese kursuse hindamine möödunud kolmapäeval näitas, et koroona ei murra. Vastupidi, paneb uusi võimalusi otsima ja lihvib enese motiveerimisvõimekust. Ja suvi läheneb täiel tuuril. Meie neli lõpetajat jätkavad võimsalt, isegi kaugelt kiirgavad nad loomingulist energiat. Maarit Mälgi on pannud huugama Eha maja keraamikaahjud, tema näitust saab peagi näha galerii Nooruse keldrikorrusel. Jälgige infot FBs! Karin Kivisild üllatab koduse materjalieksperimentide ja -analüüsidega, mille tulemused saab vormida maailmavaadet esitlevateks teosteks. Lõppeva isolatsiooniperioodiga haakub hästi Matthias Tiidelepa lõputöö, mis mõtestab iseseisva õppimise protsesse. Lõpetuseks – Gertrud Kinna näitus “Kodeeritud Mälupildid” Lai tn 36 ootab järgmisest nädalast vaatajaid. Näitust on võimalik külastada kuni 21. juunini, ette registreerides: gertrudkinna92@gmail.com Lisainfo: https://www.facebook.com/events/2566411200246936/ Kolmas kursus on jõudnud praktikale. Tartu Ülikooli Muuseumi konservaatori Maria Väinsar käe all avanevad saladused, millesse vaid pühendunud piiluda saavad. Soomes skulptor Villu Jaanisoo käe all suvel tööd teinud tudengid teavad, et heale ideele järgneb ränk töö.
Vallo Nuust: Olen hullumoodi motiveeritud ja Pallases ongi äge … ka siis, kui on eri-, häda-, tava- või muiduolukorrad. Lisaks toimub reegleid järgiv aktus vähemalt lõpetajatele, 15. juunil.
Kaanefotoks on fotoosakonna tudengi Luisa Greta Vilo töö Melanhoolsus 2020
