Pallase rektori Vallo Nuusti infokiri: Pallase kroonikad … – 04.09.2020

„Jätkame sügisel, aga loodetavasti ilma olukorrata,“ kirjutasin juuni alguses kevadsemestri viimases infokirjas.

Sellest ajast on palju vett merre voolanud ja igasuguseid olulisi asju juhtunud. Venemaa president Vladimir Putin katsetas oma tütre peal maailma esimest koroonavaktsiini Sputnik V ja Christopher Nolani Tenet jõudis kinodesse. Jan Uuspõld sai selles filmis päris mitu sõna öelda ja Linnahall nägi jälle üsna kobe välja. Pallases oli aga suurim vastuvõtt 101 aasta jooksul ja avaaktusel tervitasime 96 uut pallaslast.

Kui ma augusti lõpus oma kabinetti sisenesin ja kalendrit vaatasin, sain aru, mida tegelikult tähendab ütlus: „hullul ja aurul on suur jõud“.

13. märtsil vajutas üks väike vastik tegelane nuppu ja kõik oli meie jaoks korraga teistsugune. Siin kabinetis oli aeg peatunud 5 ja pool kuud tagasi.

„Me olime selles asjas ikka kõvasti sees, aga me pidasime vastu!“ sain juunis klassikuid tsiteerida.

Nüüd, kui õues on sügise märgid, peame kahjuks tõdema, et oleme jätkuvalt „selles asjas sees“.

Kuidas rakendada kevadisi kogemusi, säilitada terve mõistus ja parimal viisil vastu pidada – seda saame nüüd üheskoos katsetada.

Oleme koostanud juhised COVID-19 levikuga seotud võimalike mõjude vähendamiseks Pallases, mis kõigile ka täies mahus saadetakse.

Olulisemad punktid olgu siiski ka siia lisatud:

• Pallase õppehoonetesse võib siseneda vaid haigustunnusteta, seega ka kergete viirushaiguse tunnustega tuleb jääda koju
• Viirusele viitavate haigustunnuste puhul tuleb võtta ühendust oma perearstiga ja vajadusel teha koroonaviiruse test.
• Koroonaviiruse kahtluse või haigestumise korral peavad töötajad sellest koheselt teavitama oma otsest juhti ning üliõpilased osakonnajuhatajat, kes edastavad saadud info viivitamatult rektorile.
• Õppehoonetes tuleb järgida hügieeninõudeid (sh kasutada kõikides õppehoonetes olemasolevaid kätepesu- ja desinfitseerimisvahendeid) ja vältida lähikontakte (sh tagades ruumides isikute paiknemise võimalikult hajusalt).
• Kaitsemaskide ja -visiiride kasutamine on vajaduspõhine. Töötajad saavad maske kantseleist, raamatukogust ja majandusjuhi ruumist ning visiire erialaosakonnast. Üliõpilased kasutavad oma maske. Kasutatud maskid tuleb suletud kilekotis panna olmeprügisse.
• Õppehoonetes välditakse tööülesannetega mitte seotud kogunemisi.
• Galeriis Noorus ei toimu näituste avamisi. Muud üritused (loengud, performance’id jmt) toimuvad eelregistreerimise alusel.
• Pallase kohvikus tuleb järgida kohvikus olevaid juhiseid.
• Õppetöö Pallases sügissemestril toimub nii kontakt- kui ka e-õppena, kuid tuleb valmis olla ka õppegrupi, osakonna või üldiseks distantsõppeks.
• Töökorralduses rakendatakse senisest enam erinevaid kaugtöö vorme. Töökoosolekutel on võimalik osaleda ka virtuaalselt. Võimalusel vältida otsekontakte ja eelistada suhtlemist e-kirja, telefoni või veebi vahendusel.
• Võimalusel tuleb välisriikidesse reisimist vältida. Välisreisidest peavad töötajad teavitama oma otsest juhti ning üliõpilased osakonnajuhatajat, kes edastavad saadud info rektorile.
• Väliskülaliste kutsumine tuleb kooskõlastada juhtkonnaga.

Esitan olulisemaid väljavõtteid Pallase inimeste nädala kokkuvõtetest.

Õppeprorektor

Kristina Tamm: Esimene nädal õppetööd on selja taga. Hea on olla jälle koolis tagasi ja kohtuda üliõpilastega Pallases, mitte ainult ekraani vahendusel. Et kontaktõpe saaks jätkuda, korraldame õppetööd siiski osaliselt tavapärasest erinevalt.

Suure osalejate arvuga loengud on Pallases praegu korraldatud kas distantsõppe või hübriidõppena. Õppejõud ja üliõpilased on auditooriumi asemel kolinud näiteks Teamsi ja suhtlevad ühes virtuaalses ruumis või õppejõud peab loengu ikka Eha auditooriumis, kuid loeng salvestatakse ning kohal on eelregistreerimise alusel vaid osa kursusest ja ülejäänud saavad loengust osa salvestuse vahendusel. Kolmanda variandina võib toimuda auditooriumist otseülekanne. Suureks grupiks loeme, kui osalejaid on üle 31. Praktilised ained toimuvad reeglina tavapäraselt kontaktõppes, kindlasti järgides viirusohust tingitud reegleid.  Täpsemat infot konkreetse aine korralduse kohta saab vajadusel aine õppejõult ja osakonnast, vajalikud lingid saadetakse osalejatele meilile.

Uus õppeaasta on meile alanud uues õppeinfosüsteemis Tahvel. Õppejuhid Janne ja Piret on teinud vajalikud ettevalmistused, et uue infosüsteemiga kohanemine oleks lihtne nii Pallase üliõpilastele kui õppejõududele, täiendavalt on koostatud ja jagatud juhiseid ja läbi viidud mitu Tahvli kasutamise koolitust erinevatele sihtgruppidele.

Õppejõududele on nii uue õppeinfosüsteemi, e-õppe planeerimise jm. juures abiks ka Pallase õppejõu infoleht:

Infokiri_oppejoududele2020.pdf

Koostöös Tartu Kunstikooliga katsume vältida suuremaid kogunemisi ka kohvikus. Kohvikus suurema kogunemise leevendamiseks on kunstikooliga kokku lepitud söömise ajad lõunapausil. Neil õppejõududel, kelle loengud on vahetult enne lõunapausi, palume lasta üliõpilased sööma juba 12.00. Pallase üliõpilaste aeg on kell 12.00. kuni 12.40., kunstikooli õpilastele on planeeritud paus kell 12.40. kuni 13.20. Oleme paindlikud, teistel kella-aegadel tuleks jälgida kohviku täituvust ja planeerida oma söögipaus vastavalt.

Arendusprorektor

Ivi Lillepuu: Endise riigiametnikuna tean, kui tähtsad on paberid… Veel varasema kultuuritöötajana tean ka, et palju tähtsamad on inimesed.

Esimene tööpäev Pallase peres oli mul 17. augustil. Maja oli siis veel vaikne, mis andis võimaluse kõigepealt paberitesse kaevuda: lugeda, lugeda, lugeda. Paraku sel ajal, kui inimesed majja tulid ja pidulikku avaaktust peeti, olin mina kodus. Seda suurem on nälg nüüd tööle naasnuna kõiges osaline olla. Õpin tundma hooneid ja inimesi, probleeme ja võimalusi. Alustasin muu hulgas institutsionaalse akrediteerimise jaoks esimese tabeli koostamisega.

Arendusjuht

Maiken Austin: Kõigepealt kaunist uue kooliaasta algust! Esimene nädal on olnud ootuspäraselt väga tihe ja töökas. Mitmed projektid, millega sai alustatud juba eelmisel kooliaastal, on nüüd jõudnud järgmisse faasi ning mitmed uued tegevused tuleb käima lükata.

• Kõigepealt siis muidugi avaaktus! Kenasti said valmis ja pakitud kotid värsketele esmakursuslastele ja siinkohal suur tänu üliõpilasesindusele, kes samuti omalt poolt panustas. Ka aktus ise läks hästi ja isegi ilm piirdus vaid paari piisaga ja hoidis meid peamiselt kuivas.
• Valmis sai Lend 2020 raamat, mida oleme hakanud meie kõige värskematele vilistlastele laiali saatma.
• Palju tööd on olnud Pallase kodulehega. Värskendada informatsiooni ja linke, kaasajastada kuupäevi konkursside ja ajakavade juures, kirjutada uusi uudisnuppe ja jagada meie tegemisi.
• Koos Aeda ja Madisega käivad ettevalmistused Disainiöö väljapanekuks, mis sel aastal toimub 14.09-20.09 Põhjala tehases.
• Toimus ka esimene rektoraat, mille läbiviimine Teams’is ja kohapeal samaaegselt läks päris kenasti. Olen abistanud erinevate Teams’i teemadega ja tundub, et see keskkond saab meile kõigile järjest paremini selgeks, sest ega me virtuaalselt töötamisest ei pääse niipea.
• Varsti tuleb välja raamat Pallase kogemusest koroonaepideemia esimese laine ajal, kui terve kooli tegevus tuli viia kaugõppele. Pallas 100 rändnäitus läheb juba järgmisel nädalal Pärnusse ja peale seda Primavista festivali ajaks Tartu Ülikooli raamatukokku.
• Ka galerii Noorus on jõudsalt tööle hakanud. Kuni 19. septembrini saab peasaalis vaadata huvitavat näitust “Tartu Interdistsiplinaar” ning teisel korrusel on väljas Pallase üliõpilase Liis Tisleri näitus “Uneilm”. Lisaks käis 1. septembril Kaubamaja oma Moekuulutaja uut väljaannet pildistamas just Nooruses.

Välissuhete juht

Riina Gendrikson: Möödus põnev ja tempokas nädal. Esmaspäeval esmakursuslaste aktusel oli rõõm soojalt tervitada ka Pallase ainsat Erasmuse programmi väliskülalisüliõpilast Michaeli kõrgkoolist Tbilisi State Academy of Art. Seitse õppurit partnerkoolidest loobusid sügissemestril meile tulekust.

Nädala lõpuks on Michael vaimustunud Tartust (roheline ja armas linn), Pallasest (sõbralikud ja abivalmid inimesed), ühiselamust (vaade Maaülikooli Torni ühiselamu 12ndalt korruselt on imeline), botaanikaaiast (kuidas küll tartlased oma suve iga vaba hetke seal ei veeda) jne. Tunded on vastastikuselt positiivsed – ka noormees ise on sümpaatne, püüdlik ja viisakas.

Põhiõppes alustas kaks välismaalast: Charlotte Joanna Ferguson Suurbritanniast läheb keeleaastale Tartu Ülikooli ning Mariia Metusalo Venemaalt alustab õpinguid meediadisaini osakonnas.

Pallase erasmuslastest on praeguseks hetkeks loobunud välismaale minekust paljud, mis on igati arusaadav. Mobiilsust on õige pea alustamas neli õppurit: kaks neist Kreeka kõrgkoolis University of Ioannina, üks kõrgkoolis Hungarian University of Fine Arts ja üks kõrgkoolis Tbilisi State Academy of Art. Uurime pidevalt muutuvas olukorras, kuidas ja millal on võimalik sihtriiki saada.

Kõiki tegevusi saadab igapäevane Terviseameti ja Välisministeeriumi  ning vastavate välisriikide ametiasutuste veebilehtede jälgimine – kui suur on ööpäevaga lisandunud koroonaviiruse SARS-CoV-2 positiivsete proovide arv, milline on viimase 14 päeva nakatunute arv 100 tuhande elaniku kohta, jne. Igal reedel täiendatakse infot siin ja uued piirangud (harva ka piirangute leevenemised) hakkavad kehtima järgnevast esmaspäevast.

Võimaliku enese-isolatsioonikohustuse tõttu jääb meediadisaini osakonna õppejõududel, üliõpilastel ning Pallase rektoril minemata Leetu, kus leiab sel nädalal aset Vilniuse Kunstiakadeemia korraldatud rahvusvaheline üritus. Tänu Jaanus Eensalu, Emma Eensalu ja Stina Leegi kiirele reageerimisele ning uue kava pakkumisele osaletakse nüüd projektis semestri jooksul virtuaalselt. Arutame võimalust osaleda ka teises sama kõrgkooli rahvusvahelises projektis sellel sügisel.

Pallast külastab sel nädalal (8.-10.09) Leedu partnerkõrgkooli Vilnius College of Technologies and Design grupp nelja mitteakadeemilise personali töötajaga. Eestisse saabutakse 6.09 ja külalistele ei rakendu enese-isolatsiooni kohustus.

Koos Anne Rudanovskiga selgitame võimalusi, kuidas saaks skulptuuriosakonda kutsutud välisekspert Saksamaalt siiski Pallases planeeritud õppetööd läbi viia perioodil 14-18.09.

Raamatukogu

Edith Hermann: Töö on alanud täie hooga, inimesed käivad raamatukogus, kontaktõpe toimub, aga kuskil kuklas tiksub endiselt ohutuluke. Oleme rohkem ettevalmistunud kui kevadel, aga kas piisavalt ja kas seegi kord pääseme kõige halvemast, ei tea. Loodame ja teeme, mida oskame.

Suvepuhkus hoopis teiste tööde ja tegemistega  on mind aruannete kirjutamisest veidi võõrutanud, kuid nüüd tuleb taas end kokku võtta.

Minu puhkus lõppes juba augusti keskel, kui hakkasin ette valmistama koos EKA raamatukogu juhataja Mait Väljasega  EKRÜ 2020. aasta õppereisi Narva ja Narva-Jõesuusse. Kaalusime päris pikalt, kas riskime sellist reisi korraldama hakata, kuid olukord tundus rahulik olevat ja kõik osalised kes kevadel end kirja panid, olid väga huvitatud kolleegidega kohtumisest ja valmis osalema ning seega tuli tegutseda. Kõik sujus väga hästi nii ilma kui ka programmi osas. Pilt, mille ma seekord Narvast sain, oli paljuski erinev eelnevast kogemusest ja ettekujutusest. Kindlasti mõjutas seda meie kohaliku giidi, Madis Tuuderi arhitektuuri, lähiajaloo, praeguse eluolu, muinsuskaitse ja Narva kunstielu tutvustus. Vürtsi lisas huvitav ringkäik Kreenholmis koos seal sulgemiseni töötanud logistika juhiga. Lisaks veel kohalikud naljad, Narva Veneetsia, näitus „Narva linnaruum. Daatšast paleeni”, Eesti suurim puitehitis – Sisekaitseakadeemia Narva õppehoone, Narva-Jõesuu sanatooriumi ja sadamad lood jmt. Päris soe ja värvikas pilt tekkis sellest piirkonnast.

Toimus ka mitu õppeaasta käima lükkamise ja sisseelamise üritust, näiteks ettevõtlus ja arenduskeskuse traditsiooniline suveseminar, seekord Pukas. Osalesin ka Tartu Kunstikooli arengukava koolitusel/seminaril Võrumaal. 27. – 28.08 osalesin Eesti mäluasutuste suveseminaril „#digikultuur“ Vihula mõisas kus sain ülevaate digikultuuriaasta projektidest ja digikultuuri loomise võimalustest ja väljakutsetest.  Lisaks toimus koolitus ja ideekorje teemal kultuuripärand õppekava toetajana. Töötubade teemaks oli mäluasutuste roll formaalõppe toetajana ja haridusasutuste koostöö partnerina ning otsiti vastuseid küsimusele, kuidas mäluasutused ja haridusasutused oleksid ühises infoväljas seoses haridustegevustega?

Augusti lõpus algas juba tavapärane ettevalmistus uueks õppeaastaks, riiulite korrastamine ja õppematerjalide skaneerimine jne. Kahe viimase nädala jooksul, sh septembri esimene nädal, oli seoses järel hindamistega ~ 500 lehekülge printimisi, paljundusi ja palju teavikute tagastusi ja laenutusi. Lisaks  uute lugejate vormistamised ja abi avaaktuse korraldamisel ning ettevalmistused algavateks esmakursuslaste raamatukogu infotundideks.

Jätkus ka Rahvusvahelise Kirjandusfestivali Prima Vista 2020 kunstiprogrammi ettevalmistustöö, mis vahepeal oli pausil. Festivali põhiprogramm toimub septembris, kuid kunstiprogramm on jaotunud septembrist kuni novembrini. Oktoobris eksponeerime TÜ Raamatukogu fuajees Pallase stendinäitust „Tugevus algab juurest“ . Kunstiprogrammi on kaasatud mitmed Pallase õppejõud ja üliõpilased.

Maaliosakond

Kaspar Tamsalu: Eriolukorra väljakuulutamisest on möödunud 25 nädalat – umbes-täpselt pool aastat! Eriolukord sai vahepeal küll otsa, aga läinud suvekuud on siiski olnud palju taltsamad kui varasematel aastatel.

Miski ei jäänud justkui tegemata ega suvi suvitamata, aga silmanurgast on tähelepanu ikkagi olnud teritatud uudiste voogudele, et jälgida reaalajas, mis lähemas meid ümbritsevas maailmas toimub ja muretseda kuidas see meid sügisel mõjutada võiks.

Õppetööga alustasime tänavu varem ja kogunesime kooliruumidesse juba augusti viimasel nädalal. Kuna praktilisi töid on interneti vahendusel keeruline juhendada ja tehniliselt nõudlikumaid projekte saab ette võtta vaid spetsiaalselt varustatud töökodades, siis nii mõnigi õppeaine nihkus kevade viimasest poolest suve lõppu.

Hindamiste käigus näitasid tudengid teisest kuni neljanda kursuseni juuni-juuli-augusti jooksul valminud iseseisvaid töid ning väga toredaid suvemaastikke – peisaaž on Pallase maalipraktikatel jätkuvalt kõrgelt hinnatud maaližanr. Nii palju ja niivõrd häid töid pole ammu oma silmaga näha saanud! Selline tunne oli, nagu eriolukorra lõppedes oleksid kõik noored kohe kihutanud  kolmeks kuuks loodusesse joonistama ja maalima.

Tagasivaatavalt julgen nentida, et suures plaanis läks ju hästi – kõik omad inimesed on püsinud tervise juures ja peale välisreiside ei jäänud midagi olulist otseselt tegemata. Üht-teist uut oleme olude sunnil ka juurde õppinud. See ei tähenda muidugi, et need kuud kuidagi rasked poleks olnud. Suhtlemine interneti vahendusel on võimalik, aga ajamahukas ja see ei asenda külg-külje kõrval töötamist. Meie valdkonnas käib oluline osa tööst kätega ja kahjuks kõigil ei ole kodused tingimused võrreldavad kooliateljee omadega.

Õppetöö korraldamisel on see olnud suurimaks takistuseks. Tahaks loota, et oleme nüüd paremini ette valmistunud selle suhtes, mis meid sügisel ees ootab. Vaatamata kõigele teevad meie tudengid ju kunsti edasi ja avavad järjest näituseid.

Meie omalt poolt ootame pikisilmi, et esimese kursuse rebastega lähemalt tutvust teha.

Fotograafia osakond

Peeter Linnap:  Suvi saabus ühtaegu aeglaselt ja kiirelt. Kuna ajataju muutub koos “sotsiaalse olekuga” – sõltuvalt aja täidetusest, siis nii palju sündmusi nagu sel lõpetamise perioodil pole me varem kogenud. Kui kogu akadeemiline ja mitteakadeemiline elu oli viidud internetti, kaug- ja distantsõppe tarkvarasse, siis kaotas ajataju oma gravitatiivse nullpunkti. Kas toimus kõike “palju” või “vähe”? Ehk hoopis kulges kõik hoopis normaalse kiirusega ja ainus, mis distorseerus oli meie endi ajataju?

Vastuvõtt fotoosakonda oli huvitavam, kui kunagi varem. Meile kandideeris 76 tudengiks soovijat, rohkem kui iial varem. Veider või mitte, aga ma pole ammu näinud niisugust motiveeritust nii kandidaatide kui osakonna õppejõudude ja töötajate poolt. Kõik olid alati õigeaegselt kohal ja tegid reeglina rohkem kui vaja. Ehk saime selle tulemusena ka parima lennu? Zoom osutus keskseks programmiks meie poole aasta tegevuses.

Mõtlesime, et mida raskest olukorrast õppida edaspidiseks. Mõnesid asju ongi parem teha zoomides kui reaalselt, füüsilises ruumis. Distsipliin on parem, kõik toimib kordades kiiremini ja on ülevaatlikum. Aega, seda kõige kallimat varandust, hoiab niiviisi kõvasti kokku, kõik mis toimub, on silma all jne.

Suve päris lõpus toimus ja toimub siiani allveefotograafia jaoks mõeldud akvalangikursus. Saime absoluutselt parima instruktori, kes meil kunagi õpetanud. Tudengid olid mitte ainult rahul vaid lausa õnnelikud! Ja instruktori arvates olid need väga motiveeritud tudengid. Nii et oli olemas sünergia, initsiatiiv, motiveeritus – nii ideaalne klapp, et raske uskuda.

Siin lõik kirjavahetusest instruktori ja tudengite vahel:

Instruktor:

“Tere Peeter.

 Deklareerin, et tüdrukud lõpetasid täna kursuse. Kõik saime tehtud, nad olid ja on tublid ja saavad väga hästi hakkama – päris ausalt. Ja põhiline – neile endile ka meeldis ja sobis kõik.

uute kohtumisteni!!”

Meie tydrukud: 

Agnes: “Saime tehtud, oli fantastiline kogemus ja paremat instruktorit on raske leida :)”

Luisa: “Tehtud ja korras! Kõigil oli väga meeldiv kogemus ja meil oli super instruktor tõesti!”

Hankisime osakonnale sellega paralleelselt ka 360-kraadise foto ja filmikaamera, millega said tehtud esimesed proovid. Tulemuseks keskkond pildi asemel, täpselt nii nagu meie lõpetaja Andero Kalju lõputöö “Linnu Eesti” ennustas. Hoiad käes tahvelarvutit ja keerad ennast aegamisi ruumis. Ruum aga liigub kaasa just nagu natuuris! Nagu juba varem sai mõtiskletud – on see “pildi” asendumine keskkonna taasloomise või taasesitamisega. Lihtne aga oluline nihe, ilmselgelt täiesti pöördeline. Seda pööret märkivate terminitena jääb alles “visaalne esitlus”, “virtuaaltuur” jmt. Ilmselt aga kaovad, või vähemalt redutseeruvad mõisted nagu pildiline esitlus, hoone pintslitöö, õnnestunud “hetketabamus”, tundlik koloriit ning “sinised või punased perioodid kunstniku eluloos”. Et mitte öelda muutub kogu visuaalkunst tervikuna.

Esimene koolinädal algas aktusega, mis oli tore välis- ja vabaõhutseremoonia. Mulle meeldis see tunduvalt rohkem kui “naksuva parketi” audika-koosolekud. See oli vabam ja loomulikum, kantud heast tujust ja huumorist. Järgnes tsükliõpe, mida meil koordineeris Vallo Kalamees, kes pakatas heast energiast ja hoolivusest. Pole vist üleliigne öelda, et Vallo hakkas vahepeal “põlluharijaks” ja on tõsi, et see mõjub eesti rahvusest inimestele ainult hästi. Andrus on lõpetamas semiootikaõpinguid, et saada magistrikraad ja täita nõnda õppejõudude kvalifikatsiooni tõstmise meeldivat kohustust. Toomas ehitab osakonnale oma galeriid – värvib, sätib üles riputusvahendid ja eeskujulikku valgust. Tiit Lepp astus just 50-aastaste soliidsesse klubisse ja ma ise… teen kõike, mida vaja ja mõtlen tuleviku peale. Peamiselt on see siiski seotud interaktiivse ajastu käivitamisega osakonnas, ja kes teab võib-olla laiemaltki. Uusim esimene kursus tundub olevat hea energiaga, huumorimeele, terava pilguga ja kõige muuga, mida fotoosakonnas hinnanud oleme.

Professor koos järeltuleva põlvkonnaga treeningutel akvalangiga 2020.

Tekstiiliosakond

Aet Ollisaar: Uus aasta on alanud kiirelt. Nii kiirelt, et esimese hooga ei tule midagi isegi meelde. Siiski – suur muutus on esimesel nädalal, et tänu ventilatsiooni tööle rakendamisele (kas tõesti ka midagi head uues viirusepaines?) saab tekstiiliosakonna õpperuumides hingata, tunni lõpuks polegi õhk uimastavalt paks. Loodame väga et nii ka jääb. Sügis on käes. Palju põnevat on ees!

Sügisesi õppeaineid ja projekte kavandades on endiselt igapäevane probleem – mida ja kuidas saame praegustes oludes teha ja ette võtta? Mitmed kokkulepped ja plaanid jäävad ootama paremaid aegu. Paistab, et välisõppejõudude tulek lükkub edasi ja meie õppejõudude ja tudengite sõidud samuti. Pärast 11 aastat edukaid esinemisi Stockholmi messil jääb tänavu veebruaris ilmselt Rootsi sõitmata.

Vastuvõtt sujus hästi, esimene kursus koosneb põnevalt erineva tausta ja kogemusega tudengitest.

Fotod Anett Niine

Koostöö Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liiduga jätkub – nagu kevadel kokku leppisime, avasime Pallase tekstiiliosakonna tudengite ekspositsiooni Tallinnas Raekoja platsi naabruses Kaarmanni käsitööpoe aknal. Anett Niine, Liisi Tamme ja Marge Alliku kollektsioon KARgE toob esile Eestis kasvanud lammaste villa kasutamise võimalusi, pakkudes õhulisi mahulisi tekstuure ning kergeid ja voolavaid vorme. Samas saab tutvuda tootekonkursil välja valitud esemetega, millest esimene katsepartii on juba ka kaupluses müügil.

Tekstiiliosakonna tudengite Marge Alliku ja Liisi Andersoni artiklid gobelääntehnika võimalustest avaldati American Tapestry Alliance kodulehel. Marge Allik ja Liisi Anderson pälvisid tunnustuse tänavusel tudengite rahvusvahelisel gobeläänikonkursil. Marge Allikut tunnustati konkursi võitjana ning Liisi Anderson pälvis konkursil äramärkimise.

Kolmas kursus alustas aastat erialase maali kursusega TAKKK kunstikeskuses, juhendajaks tekstiiliosakonna esimese lennu vilistlane Alide Zvorovski. Oli põnev ja loominguline, kursuse tulemusi käisid nautimas ja hindamas ka Aet Ollisaar ja Kadi Pajupuu.

Pühapäeva õhtul avati Pärnus Uue Kunsti Muuseumis Eesti Tekstiilikunstnike Liidu näitus TEGIJAD, mis tutvustab liidu aastapreemiale Aasta Tekstiilikunstnik valitud autoreid. 16 autori seas on ka Pallase õppejõude: Aet Ollisaar pälvis preemia 2007. aasta loomingu eest ja Kadi Pajupuu 2013. aasta loomingu eest, samuti leidub väljapanekus Pallase külalisõppejõude. Näituse avamisel tunnustati ka tänavusi preemiasaajaid –  tekstiiliosakonna värske vilistlane Maryliis Teinfeldt-Grins pälvis Aasta Noore Tekstiilikunstniku preemia ning Kadi Pajupuu tegevust tunnustati preemiaga Aasta Tegu. Näituse idee autor ja kuraatorite meeskonna liige oli Aet Ollisaar. Näituse kujundas Madis Liplap, graafilise kujunduse autor on Kadi Pajupuu ning näituse püstitamisele aitas kaasa Jaak Roosi. Täname toetuse eest Uue Kunsti Muuseumi, Eesti Kultuurkapitali ja Kõrgemat Kunstikooli Pallas. Uue Kunsti Muuseumi ruumid on tekstiilikunsti eksponeerimiseks suurepärased! Näitus jääb avatuks kuni 25. oktoobrini.

Fotod: Toomas Huik

Meediadisaini osakond

Jaanus Eensalu: Me viime teid tulevikku, elagu Pallas! Sellise lausega juhatatakse sisse näituste sari „MEHED PALLASEST“ – Ardo Sägi, Jaanus Eensalu. See on olnud selle aasta kevade ja suve teema ning antud näituste sari jätkab oma teekonda liikudes mööda Eestit. Hetkel on teekonnal läbitud Pärnu Linnagalerii ja Viljandi Linnagalerii. Loodame, et lõpp-punkti saame panna Tartus.

Jaanus Eensalu maalid, Ardo Sägi graafika

Need näitused on sündinud loojate küllastunud loomingulisest seisundist ja avavad autorite kui loojate seoseid ühiskonnaga ja oma sisemaailmaga.

Näitusel esinevad härrad kunstnikud, Ardo Sägi ja Jaanus Eensalu, on täna ühed eesti nüüdiskunsti esindajad. Härrastel kunstnikel on suur huvi joonistamise ning kompositsiooni vastu, mis väljendub tihti läbi rahvusromantismi ja isamaalüürika. Samuti jätkub neil julgust klassikalisi distsipliine siduda abstraktsionismi olustiku kaadritega. Uus Pallas ei ole täna pelgalt malbe harmooniline värvide koloriit, vaid väljendab end kaasaegselt ja erinevalt, nt „Neo Fauvism“ – kirglik ja väljendusrikas, suure sisemise ekspressiivsusega joonistamine, maalimine ehk rõhutatud eneseväljendus.

Mehed Pallasest on paljudele eeskujuks, juhendajaks, mentoriks. Härrad kunstnikud on ametis Kõrgemas Kunstikoolis Pallas, kus mõlemad töötavad ja õpetavad meediadisaini osakonnas. Suure osa oma elust on kunstnikuhärrad pühendanud kunstile ja loovuse õpetamisele.

Nahadisaini osakond

Rene Haljasmäe: Puhkus algas Pallase suvepäevaga, kus sai tegeleda parima ajaviitega – mitte midagi tegemise kõrgeima vormiga – õngitsemisega. Konksu otsa, võrreldes mööbliosakonna meeskonnaga, küll midagi ei jäänud, aga see ei olnudki eesmärk. Ilm oli lahe ja seltskond tore.

Enneolematult kaua, pool aastat – alates eelmise aasta detsembrist juulikuuni, oli Toila Vallaraamatukogus avatud rahvusvaheline köitenäitus „Väike prints”. Algselt lähivälismaale pidanud minema konkursitööd tagastati esialgu autoritele. 24 Eesti, Läti, Leedu, Soome ja Rootsi professionaalse köitekunstniku hulgas osalesid Pallase õppejõud Maila Käos ja Rutt Maantoa, kureeris Rene Haljasmäe.

Uskumatu lugu, 10. veebruarist siiamaani on Tallinna Ülikooli Akadeemilises Raamatukogus avatud Leedu kirjandusklassiku Donelaitise poeemile «Aastaajad» pühendatud rahvusvaheline köitenäitus. Ekspositsiooni, mis juba aastast 2016 lähiriikides ringleb, osaleb ja kujundas Tallinnas Rene Haljasmäe.

Nooruse galeriis avati 26. augustil „Interdistsiplinaar”. Tegemist esmakordse rahvusvahelise valdkondadevahelise kultuurisündmusega. Ühisnäitusel osalesid nii Pallase tudengid, kui ka skulptuuriosakonna juhataja, kes oli varakevadel ka sündmuse ellukutsumise juures. Näituse üheks kuraatoriks oli nahaosakonna vilistlane – Einike Leppik.

Järgmisel päeval avati nahadisaini osakonna tudengi Liis Tisleri unenägusid visualiseeriv esimene isikunäitus Nooruse II korrusel. Ilmus tutvustav artikkel Postimehes.

Muinastulede- ja Muuseumiöö sattusid seekord samale päevale ning Viru-Jaagupis avati 5. septembril üheks õhtuks „Elektrikirik”. Rene Haljasmäe valgustatud reliikviaid „100% pühad jäänused” taustas elektronmuusika.

Tallinna Keskraamatukogu peahoones on avatud 26. septembrini ülevaatenäitus „SCRIPTA KÖITED 1995–2015” Viieteistkümne Eesti Köitekunstnike Ühenduse liikme seas on ka Rene Haljasmäe köited.

11. septembril on köitepäev. Kel on aega, on oodatud pika ettevalmistusajaga rahvusvahelise köitenäituskonkursi „Scripta manent VI” seminarile ja näituse avamisele. Pallasest sai konkursist edukalt läbi ja osalevad oma kaunite köidetega nüüd juba VI kursuse nahatudengid, õppejõud ja vilistlased. Korraldustoimkonnas tegutseb Rene Haljasmäe. Registreerimine ja kava.

Mööbliosakond

Jaak Roosi: Siis, kui osakonnajuhataja tööle ilmus, olid meistrid ja osakonnajuhataja abid teinud juba puhta platsi – nad olid korrastanud töökeskkonda. Kõik, mis neile ei meeldinud, tõsteti ukse taha. Õige kah, sest mööbliosakonna koridori, mis on evakuatsioonitee, oli kogunenud lubamatult palju mööblit ja muud kraami.

Selleks, et saada aru, mida on veel teha vaja, korraldasime koosistumise. Jaotasime ülesanded –  kes  mida teeb.

Arvestades esimese kursuse suurust (14) tuli juurde muretseda tööriistu. Kuna osad tisleripingid on amortiseerunud sel määral, et takistavad normaalset tööd, siis sai alustatud pinkide väljavahetamisega. Esialgu küll ühe, kuid kvaliteetsega. Ja seda sel põhjusel, et poes oligi vaid üks pink. Fotovõimekuse tõstmiseks oli fotoosakonna abiga leitud sobilik kaamera juba eelmisel poolaastal, kuid koroona tõttu jäi selle hankimine tagaplaanile. Nüüd aga selgus, et kõik seda tüüpi kaamerad on ära ostetud, üle riigi. Tegime esinduses tellimuse ja nüüd ootame.

Selle perioodi lõpetasin Pärnus. Ma ei pidanud seal olema, aga olin. Reede, laupäev ja pühapäev. Ma teadsin, et Madis Liplap ja Aet Ollisaar lähevad Pärnusse tekstiilinäitust üles panema. Aga ma teadsin ka seda, kui suur töö neid ootamas oli. Ja siis hakkas mul neist kahju ja nii ma kontvõõraks abiliseks hakkasingi. Kolm pikka päeva rabelemist. Ülepeakaelasees, aga ma nautisin seda võimalust. Tempo oli selline, et kõik mured ununesid. Pärast seda, kui olin pilkases pimeduses sõidutanud Anu Raua tema koduväravani ja Madise ja Aeda nende koduukseni, jõudsin maa peale tagasi. Mured tulid tagasi. Ees ootas homne koosolek ja sellele järgnevad tunnid ja järgmise päeva hommikust alates jälle tunnid ja nii ma ei saanudki oma kokkuvõtet õigeagselt esitada. Aga kõigile vaatamata, ma esitan selle siiski.

Oli kaunis nädalavahetus kaunis Pärnus ja selle jahtsadamas, kus ööbisime.

Skulptuuriosakond

Anne Rudanovski: Esimene uue õppeaasta sündmusterohke nädal on seljataga. Covid-19 hoiab kõigil tegemistel endiselt silma peal. Oleme kevadsemestrist õppinud ja liigume vaatamata eritingimustele edasi. 

Esimene kursus on kohal ja valmis suurteks tegudeks.

Kevadel täiendasime 3D tehnoloogiate masinaparki laserlõikuriga, II kursus sai käe valgeks juba esimesel õppenädalal. Eelteateks: kooliperele tutvustame uusi võimalusi oktoobris.

Meiega on liitunud uued õppejõud Leena Kuutma ja Heiti Kulmar. Tuult tiibadesse soovime restaureerimise õppejõud Maria Väinsaarele, kes alustas magistriõpinguid EKAs. Uued plaanid ja sihid õppeaastaks on seatud, neist lähemalt edaspidi.

Mis veel?

Professor Mati Karmini meremiinidest põtra võib augustikuust alates kohata vana Tartu-Võru postitee ääres. Anne Rudanovski ruumilised plakatid (graafiline disain: Vahram Muradyan) teavitasid augustilõpu valdkondade vahelisest festivalist Tartu Interdistsiplinaar.

Kes pole veel jõudnud meie õppejõu Jevgeni Zolotko näitusele Tartu Kunstimuuseumis, tehku seda kindlasti kuni 27. septembrini.

Tulgu üks põnev ja tegus aasta!

Otsi üles esimene kursus – see on küsimus suurele ringile.

Vallo Nuust: Kuidas rakendada kevadisi kogemusi, säilitada terve mõistus ja parimal viisil vastu pidada – seda saame nüüd üheskoos katsetada.

Järgmine infokiri tuleb 2 nädala pärast.

Kaanefotol on fotomorgaana Rummus, fotograafia I kursuse tudengid Agnes Müürsepp, Luisa Vilo ja Laura Auer enne sukeldumist.