Pallase rektori Vallo Nuusti infokiri:…olukorra 13. nädal: 08.06-12.06.2020

… jätkame sügisel, aga loodetavasti ilma olukorrata!

Neljapäeva õhtul, pärast viimast kaitsmist ja hinnete teatamist tegin Facebooki sellise postituse: KAS INIMVÕIMETEL ON PIIRID? Vaatan Pallase tänavuse viimase lõputöö kaitsmist ja mõtlen, et ei ole. Sealtpoolt 45 eriolukorra kiuste tehtud projekti. Siitpoolt paar tuhat lehekülge läbi loetud lõputöid ja viis pikka päeva esitluste vaatamist/kuulamist/hindamist. Tulemuseks 45 erinevat hinnet (nende hulgas 12 komisjoni kiitust ja 4 tunnustust) ja 45 uut vilistlast. Me kõik oleme nüüd ära teeninud mõne päeva puhkust, ehk “las maailm pöörleb täna minuta” (Tim Rice). Seega – stepsel seinast välja ja esmaspäeval aktusel näeme! Tõmbasingi stepsli välja, käisin mootorrattaga sõitmas ja tegin koduaias tööd. Vahepeal siiski saatsin ka sellise e-kirja ka: “Tere. Kõik on väsinud kaitsmiste nädala(te)st aga ootan siiski veel kokkuvõtet üldise nädalakirja jaoks. Kuna ma ise ka vajan väikest mõttepausi, siis võite saata oma kokkuvõtted ka homme õhtuks, panen siis üldise kokku pühapäeval. Ma arvan, et sellega võime hooaja infokirjade mõttes kokku tõmmata – kaitsmised oli finaal ka sisuliselt. Kavandatava raamatu jaoks on materjali nüüd küll ja veel ja tore oli vaadata, kuidas mõned teist kirjutamist lausa nautima hakkasid ja pärleid muudkui tuli. 😊 Mingil moel jätkame sellega kindlasti ka sügisel, kas just iga nädal (selles ma kahtlen), aga väga palju inimesed on öelnud, et sedalaadi kokkuvõtted on väga vahvad ja informatiivsed ja ühendavad. Seega tänan kõiki nende kokkuvõtete eest ja kirjutage siis selle hooaja viimane mulle hiljemalt homme õhtuks. Vaikselt mõlgutame, et võiksime pärast vastuvõttu (mis toimub jällegi arvutis) omavahel ka päriselt kokku saada – ehk jõuame kooli õuel või kuskil mujal väikse ürituse korraldada. Ilma suuremate eeskavade ja ettekanneteta – lihtsalt veidi juttu ajada.Tervitades Vallo”

Mida sellele lisada … Kolm kuud kummalist aega on läbi, nagu ka õppeaasta. Lõputööd said kaitstud ja hinnatud. Pallase inimestest teadaolevalt keegi seda lauamängu nimelist haigust ei põdenud. Ja kogu selle jama kohta ei ole paremat tsitaati, kui kirjas eriolukorra 8. nädala kokkuvõttes: „Me olime selles asjas ikka kõvasti sees, aga me pidasime vastu!“

Pidasime jah, auga pidasime!!!

Esitan olulisemaid väljavõtteid Pallase inimeste nädala kokkuvõtetest.

Õppeprorektor

Kristina Tamm: Jätkuvad veebipõhise vastuvõtu viimased ettevalmistused. SAIS-is avalduste arv aina kasvab ja vastutus on suur. Lubadused, mida Pallasesse sisse astuma kutsudes anname, tuleb ju täita. Lõppenud nädal jätkus kaitsmiste tähe all. Diplomandid olid suurepäraselt valmistunud, esitlused olid põhjalikud ja üksikud probleemid internetiühendusega lahendati kiiresti ning operatiivselt. Komisjoni liikmete tagasiside kaitsmiste protsessile on väga positiivne, veebipõhine formaat ei seganud komisjoni liikmetel tegemast oma tööd sama põhjalikult ja konstruktiivselt nagu tavapärastel kaitsmistel. Võtame järgmistesse aastatesse kaasa kogemuse, mis muudab kaitsmiste protsessi kindlasti rohkem digitaalsemaks, mugavamaks, paberivabamaks, kuid seejuures loodan, et järgmisel aastal ja edaspidi saab komisjon lõputöid jälle käega katsuda ka sõna otseses tähenduses. Kõik 45 diplomandi kaitsesid oma lõputöö positiivsele hindele… ees ootab lõpuaktus, õnneks mitte virtuaalne!

Arendusjuht

Maiken Austin: Kaitsmised said edukalt tehtud. VÄGA sisutihe aeg oli! Diplomitööd olid ilusad, põnevad ja ülimalt informatiivsed! Kaitsmiste aeg paneb Pallase ja ta tudengite üle eriti suurt uhkust tundma! Lõpetamised on veel tulemas, aga eeltöö on tehtud. Tahame ju ikka, et üritus oleks eriline ja meeldejääv, isegi kui sõbrad ja pere sellele koha peal kaasa elada ei saa. Palju oli ringi sebimist, et see erilisus kõik ellu viia. 🙂 Sisseastumisavalduste vastuvõtt on täies hoos! Eesmärgiks on korralik konkurss ja vapustavalt tore esimene kursus! Ka galeriis Noorus käib hoolas töö! Vahetuvad näitused ja üle sai vaadatud meilisüsteem, mis millegipärast vahepeal kirju vastu ei võtnud. Rakenduskõrgkoolide rektorite nõukoguga teeme koostöös väikese video teemal – koroona. Tegeleme idee tasandil juba virtuaalnäitusega, paneme paika juba ka lennukataloogi ja teisi toimetisi, kiirelt tuleb ära korraldada ka üliõpilasesinduse valimised, teen… Natuke väsinud olen, aga proovin nüüd tempot maha võtta.

Välissuhete juht

Riina Gendrikson: Viimane infokiri. Ka sellest tavast peab end võõrutama. Võib kogemata juhtuda, et järgmisel reedel kirjutan inertsist jälle nädala ülevaate. Lõppev nädal on läinud lõputööde ja õhtuste moeshowde lainel – väga palju põnevat! Väärtuslikud olid komisjoniliikmete küsimused, mis tõeliselt avasid minu jaoks tööde tausta ja ideed. Korraldustiim on teinud selles ekstreemses olukorras suurepärast tööd! Järgmisel nädalal tuleb kokku panna ja saata kaitsmistega seotud materjalid välisekspertidele.

Üldist: Näited riikidest, kuhu saavad juba praegu Eesti kodanikud ilma karantiininõudeta turismi eesmärgil reisida (siia käivad ka meie praktikandid): Slovakkia, Sloveenia, Horvaatia, Itaalia, Läti, Leedu, Poola, Rootsi. Alates: 15.06 Soome, Tšehhi, Belgia; 16.06 Austria, Hispaania, Saksamaa; 20.06 Küpros; 1.07 Kreeka. Tõenäoliselt lisandub riike, kes avavad piirid 1. juulist.

Raamatukogu

Edith Hermann: Kaitsmistega seoses tõden taas rõõmuga, et selliseid ülekandeid võiks ka järgmistel aastatel teha, sest kõik ei jõua alati galeriisse või ei saa minna mõnele objektile Tartust eemal. Selgus, et mõnedki sõbrad, kes ei ole kooliga seotud ja varasematel aastatel ei ole suurt huvi tundnud, vaatasid seekord Pallase kaitsmisi ja andsid kiitva hinnangu. Väga hea oli oma valdkonna professionaalidelt positiivseid arvamusi kuulda ja sedagi, et see oli neile huvitav ja hariv kogemus. Lõputööde kaitsmised ja lõpuaktuse ettevalmistus – need olidki kaks peamist märksõna sellel nädalal. See oli eriolukorra ja sellele järgneva aja esimene periood, kus meil oli probleem seoses sellega, et kodus on ainult üks sülearvuti. Me soovisime koos Annesega kaitsmisi vaadata televiisori suurelt ekraanilt, et saada paremat ülevaadet ja selleks kasutasime minu sülearvutit. Ekraanipilt oligi suurepärane, tööd huvitavad ja nüansid paremini nähtavad, kuid lootus, et saan vahepeal paralleelselt ka muid töid arvutiga teha kahanes olematuks. Seega kõik muud tööd ja tegemised jäid enne ja peale kaitsmisi või vahepausidele ja nii venisid tööd öötundidesse. Tajusin teravalt olukorda, mis oli paljude perede argipäev kogu õppeperioodi vältel. Selliseks kujunes kevadsemestri viimane, 13. kokkuvõte. Töö käib veel edasi juuli alguseni, aga raamatukogu kokkuvõtted sellises vormis lõppevad. Lootus, et sügisel jätkub koolis ja raamatukogus tavapärane suhtlus ja õpe, ei ole kadunud. Esialgu näeme esmaspäeval reaalselt kooli õuel vähemalt lõpetajaid, kellest nüüd saavad juba vilistlased. Parimat ja elamuslikku suve soovides ning kohtumisteni.

Mööbliosakond

Jaak Roosi: Nagu rektor kirjutas, on see osakondade viimane kriisiaegne kokkuvõte nädala sündmustest. Ehk, kuna see viimane nädal kannab numbrit XIII, siis sellest ma järeldan, et Pallase kriisiseriaal Õnne 13 on lõppenud. Õnnelik on see seriaal olnud kaheldamatult. Kas keegi kahtleb selles? Kas midagi läks viltu? No ei läinud. Kas lõputööd on kaitstud? On küll. Kas keegi kukkus läbi? No ei kukkunud. Kas lõpuaktus tuleb? Tuleb küll. Järelikult on õnn meie õuel. Täpsemalt 15. juunil Pallase õuel, kus toimub lõpuaktus ja tunnistuste kätteandmine.

Fotograafia osakond

Peeter Linnap: Aeg ei jagune viimasel ajal enam mitte formaalsete ühikute järgi tundideks, päevadeks ega nädalateks, vaid sündmuste põhjal. Meie osakonna kaitsmine 5. juunil oleks selle ajaarvamise alguspunktiks ja kaitsmiste lõpp eile, 11. juunil oleks ühtlasi ka „praeguse” või vaatlusaluse perioodi loojang. Sujuv otsasaamine, mitte “lõpp” vm järsku või jaburat. Kaitsmised oli tegelikult ainus teema, millest rääkida tahaks. Kõik need 2+1+2 päeva läksid nagu ühe hingetõmbega. Kaugelt suhtlemine digimeedia vahendusel õnnestus nii hästi nagu oleks seda aastaid harrastatud. Toimunust jäi sedavõrd ladus tunne, et siiani olen veendunud selles, et ka edaspidi kaitstakse lõputöid, tutvustatakse oma teoseid ja promotakse omi seisukohti just arvutiekraanidel. Konverentsprogrammide vahendusel, kus on esinejad, tehnik-režissöör ja pealtvaatajad nii nagu ka seniste „päris” kaitsmisprotseduuride juures. Paljuski on ekraanidel super- ning hüperladusalt toimunu taga meie meeskond – Meelis, Maiken jt. Nähtav meenutas üsna kvaliteetset teleprogrammi või kultuurisaadete seriaali, millega tiheduselt võrreldavat naljalt meie rahvustelevisioonis ei leidugi. Kaitseprotseduuride poolt loodud korralikule „teleaistingule” andis tublisti lisa asjaolu kuivõrd oivaliselt kohandusid uue olukorraga kõik hindamiskomisjonide liikmed. Ma poleks uskunud, et nende komisjonide liikmete vahel, kes naljalt üksteist muidu füüsiliselt ei kohta, tekib säärane loomulik kollektiivsustunne, sünergia, sünkroonsus… Ekraanikaitsmisi nauditi minu arvates täiega, taustaks sain teada, et meie rektor rõõmustas suure hulga väga heade kirjalike tööde üle ning komisjonide juhid ja liikmed omakorda olid vaimustatud suurest hulgast – vaatamata karantiinile – tehtud tööde praktilistest osadest. Mulle jäi muidugi meelde nii mõnigi töö, eriti aga üks uus alatoon või kokkuvõtmist võimaldav tendents, mida füüsiliste kaitsmiste juures polegi nii puhtal kujul kogeda saanud. Uudsus, uus tehnoloogia, uus mõtlemine jne võiksid olla selle märksõnadeks. 3D printimine võimaldab uut nii kunstis kui restaureerimises. Meil on õnn olla selle tunnistajateks. Toon kaks näidet. Meie oma osakonna selleaastane au ja uhkus Andero Kalju oli meie senise uudse drooni-fotograafia suunaga liitnud meie veelgi uuema, lausa selleaastase innovatsiooni interaktiivse fotograafia ja saanud tulemuseks midagi täiesti enneolematut! 360kraadi piltide asemel ja vaataja täielik osalustunne kombineerusid ülimalt lapseliku, lihtsa, unistava maailmaga – millegi relvitukstegevalt siiraga! Uus põlvkond – uus mentaliteet, millega sammu pidada on iseenesest meeldiv nagu iga uue asja sündimise juures viibida. Teine näide võiks tulla mööbliosakonnast, kus äsjane lõpetaja Priit Kangur tegi oma töös „Puidu 3D printimine” ilma uue tehnoloogia nutika kasutamisega ja ilmselge jätkusuutliku tulevikuvisiooniga! Lisaks sellele tehti ka teistes osakondades fotoga seotud töid, mille üle olen siiralt rõõmus. Nahaosakonna tudeng Kaisa Suurmann kaardistas restaureerimiseks Heimtali fotokogu, teine nahatudeng, Lisann Treial, uuris aga minevikus laialt kasutatud reprotehnoloogiaid jne. Liigne pole mainida kui aktiivselt on tekstiiliosakonnas fotomotiividel gobelääne valminud! Foto kultuuriobjektina hakkab järjest rohkem kaardile tulema. Fotosid hoitakse, kogutakse, konserveeritakse, taastatakse jne. Fotosid parandatakse ja süstematiseeritakse ning fotosid kasutatakse kõigis inimtegevuse valdkondades. Seevastu fotograafia eriala tudengid jälle omakorda „kaugenevad” stuudiumi lõppedes tavapärasest fotograafiast, tehes filme või modelleerides uurimusi, kus foto on vaid märk ning tööriist. Kummaline ja paradoksaalne liikumine kahes vastassuunas korraga. Ent sama paradoksaalne on ka see, et isegi „nakatumine” pole mitte ainult viirusega seotud vaid ka head tööd on nakkavad! Neist tulvav enesekindlus ja positiivne energia on “infektsioon”, mis jätab heas mõttes sügava jälje ja millel on pikemaks ajaks tagajärjed.

Nahadisaini osakond

Rene Haljasmäe: Võtaks nüüd otsad kokku… Tänan lõpetajaid asjalikult, ajakohaselt ja nutikalt lõputöid teostamast ning soovin kõigile loomingulisi rännakuid edaspidi. Igaüks saab minu poolt kaasa suurepärase hinnangu edukalt lõputöö realiseerimisel, distantsilt, eriolukorra aega ja ruumi arvesse võttes… Nädal möödus jällegi peamiselt lõputööde kaitsmistel. Vahelduseks reaalselt ja siis jällegi distantsilt, ühest virtuaalruumist teise teleporteerudes… Aga üks sai selgeks – ei saa samal ajal erinevates kohtades olla. Selles osas peaks kõigevägevama vastutusele võtma. Pallase restaureerimise suuna kaitsmiste kõik esitlused olid võrreldes eelkaitsmistega palju veenvamad. Nahaosakonna tudengid, Kaisa Suurmann teemal „Pappalusel paberfotode säilitamine ja konserveerimine Eesti Rahva Muuseumi Heimtali Muuseumi fotokogu näitel ja Lisann Treiali „Waldhofi tselluloosivabriku arhitektuuriliste plaanide konserveerimine” olid ülimahukad ja -sisukad ning pälvisid kõrged hinded – mis rõõmustas osakonnajuhatajat väga! 😊 Tänan tudengeid, juhendajaid ja komisjoniliikmeid tõhusa töö ja põneva protsessi eest! Kolmapäeval ja neljapäeval kaitsesid oma töid disainivaldkonna lõpetajad. Kaks väga põnevat, pingelist ja pikka päeva. Nahaosakonna lõpetajad olid vaprad. Kas komisjon ikka hoomas eelnenud eriolukorda???

Katry Mets Tüpograafiline kotikollektsioon „M A K E“

Kaire Avi-Kinnunen „Vest-aksessuaaride tootearendus neuroturunduse abil.

Meelt lahutas otseülekanne Estonian Fashion Festival 2020: Mood-Performance-Tants sündmuselt, kus esitleti mõlema lõpetaja projekte. Etendust produtseeris nahaosakonna vilistlane ja õppejõud Kerli gi. 

Meediadisaini osakond

Jaanus Eensalu: Neli aastat tagasi, läbi sisseastumiseksamite, jõudsid meedidisaini osakonda andekad noored, nüüd aga lõpetavad selle osakonna loovad inimesed. Neis on jaksu ja jõudu. Minu tagasiside äsja lõpetavatele meedia tudengitele on ülivõrdes positiivne. Selle nelja aasta lõpetuseks saan osakonnajuhatajana tõdeda, et koos oldud aeg on olnud produktiivne ja loominguline.

Aitäh!

Meediadisaini osakonna IV kursuse kommentaarid ja täpsustused osakonnajuhataja tegevusele: osakonnajuhataja on väga pühendunud, innustav ja konkreetne. Jaanus Eensalu on suurepärane osakonnajuhataja. Usun, et tema karisma ja vastutulelikkus ongi need neli aastat nii meeldejäävaks teinud. Eriti näevad seda heatahtlikkust neljandikud, kes lõputööga tegelevad. Ta kuulab ära meie kõigi mured ja hirmud ja annab alati nõu, kus vähegi oskab.

PS. Loodan kedagi neist aastate möödudes leida osakonnas õpetamas.

Marko Kekishev: Nädala alguses oli koosolekute koormus märgatavalt väiksem, sai aega ka oma projektidega tegeleda. Kena oli kaeda ja osaleda osakonna tudengite lõputööde kaitsmisel. Nii palju ja ohtralt tänusõnu, ilmselt tingitud vahetu kontakti puudumisest, varasemast ei mäleta. Mõned päevad veel arvuti taga ja pühapäevast lapselastega maale. Tuleb soovida siis head ilma. Ja krapsakamad suunduvad Haapsalusse HGDF 2020 näitusi vaatama, need on veel lahti kuni 28. juunini.

Skulptuuriosakond

Anne Rudanovski: Meie viimane lõpetaja Karin Kivisild kaitses oma lõputööd disaini valdkonnas. Disaini suuna poole vaatamine on skulptuuriosakonna jaoks senini olnud pigem erandlik. Oma pika nimetusega lõputöös „Eestis leiduvate naturaalsete materjalide baasil sobiliku segukoostise leidmine disaintoodete valmistamiseks” võttis Karin ette mitmekülgsete omaduste ja väljendusvõimalustega materjali – savi, et leida sobiv segukoostis oma disaintoodete valmistamiseks. Põhjalike testide ja katsete tulemuse võtab ta ise kokku nii: /…/ savi on hingega materjal – upsakaks minnes näidatakse kohe, kus napib teadmisi. /…/ On täiesti võimalik ainult toorest savist ja kiududest toota eesmärki täitev toode, kui teadus ja tajumispooled kokku tulevad. Õnnesoovid, Karin! Jääme huviga ootama Sinu unikaalseid tooteid! Eelmise nädala kunsti valdkonna lõpetajate Gertrud Kinna, Maarit Mälgi ja Matthias Tiidelepa töödest kirjutavad Postimees ja Uma Leht.

Loe lähemalt: 

https://leht.postimees.ee/6993969/kunstiga-ajas-edasi-voi-tagasi 

https://leht.postimees.ee/6991993/kodunt-kaasa-tulnud-vanasonad-ja-malestused-kasvasid-kunstiks 

Tekstiiliosakond

Aet Ollisaar: On reede hilisõhtu ja püüan kirjutada nädala kokkuvõtet. Teise laua taga teeb sama Jaak. Oleme just lugenud meeldetuletust, et kokkuvõtet on ka sel nädalal kindlasti vaja. Aga tänane päev kadus kiirelt, õhtul sõitsime ühest linnast teise ja homme pole aega kirjutamiseks kusagilt võtta. Annan endast parima. (Etteruttavalt võin öelda, et vaatamata kõigele jäi kirjatöö põhiline osa ikkagi järgmiseks päevaks). Esmaspäev, 8. juuni. Olen konserveerimise restaureerimise valdkonna lõputööde kaitsmisel tellija rollis. Kummaline on vaadata oma armsalt tuttavat mööblikomplekti komisjoni pilgu all. Lutheri vabriku lastemööbel on meie peres olnud kokku ligi 80 aastat ja seda on kasutanud kolm põlvkonda lapsi. Ka mööbliosakonna diplomandi Eva- Maria Komissarovi lõputöö kinnitas oletust, et sellist komplekti Eestis rohkem säilinud ei ole. Mööbel on saanud pärast põhjalikku puhastust värskema ilme ja on valmis ETDM disaininäitusel eksponeerimiseks. Tunnen endiselt, kuidas minus võitleb kaks poolt – soov nii palju mälestusi sisaldav unikaalne mööbel endale jätta või selle pikemaajalise säilimise nimel muuseumi hoiule anda. Lutheri vabriku lastemööbli komplekt mööbliosakonnas. Kolmapäev, 10. juuni. Päev osakonnas, hommikupoolik on kohtumistest kirju. Vaatame Marju ja kolmanda kursuse Gerdaga koos üle vastuvõtukonsultatsiooni esitluse ja anname viimased näpunäited. Siis kohtume Andrea-Marthaga teiselt kursuselt, kes on entusiastlikult valmis panustama Tartu linna ideeprojekti, kus iga Tartu kõrgkool riietab perioodiks 15.-21. juuni ühe skulptuuri pidurüüsse. Pallas on saanud endale Karl Menningu kuju Vanemuise ees ja Andrea- Martha läheb linna kuju mõõtma ja oma kavandile vastavat kangast ostma. Karl Menningu skulptuuri makett. Autor Andrea-Martha Teesaar. Õhtune MPT etendus veebi vahendusel juhatab sisse tekstiiliosakonna lõputööde kaitsjad. Neljapäev, 11. Juuni. Hoian pöialt tekstiiliosakonna diplomandidele, Victoria Käesel ja Marili Järv kaitsevad oma töid esimestena. Victoria Käeseli lõputöö “Trükimustrite loomine Muhu mustrite põhjal. Kavandid moekollektsioonile “Arbuja”. “(juhendaja professor Vilve Unt) on lahedalt värviline ja intensiivne. Victoria on vaimustunud Muhu rikkalikust tekstiilipärandist, uurinud sealseid mustreid ja koloriidiuperpalle ning teinud selle põhjal kavandid hõlmikkleitidele. Loodud mustripank on hea võimalus kollektsiooniga materjalis jätkamiseks ja erinevate mõõtkavade katsetamiseks rõivastel. Vaadates MPT filmimise proovi Aparaaditehases nautisin mustrite vaba ja liikuvat voolamisest tantsija kehal. Oleks tore sama emotsiooni peatselt ka rõivastel näha! Marili Järv lõputööga “Uurimus illustratsiooni kasutamisest rõivakonstruktsioonide loomisel” (juhendaja Kairi Lentsius) pälvis kaitsmisel kõrgeima hinde ja komisjoni kiituse. Marili lõputöö on uurimus tasapinnalise illustratsiooni tõlgendamisest rõivaks, mille erinevates etappides toimub mustri sammsammuline muutumine rõivavormiks. Uurimistöö jooksul läbitud disainiprotsessi lõpuks valmis viiest komplektist koosnev rõivakollektsioon “mar”. Oli tõeliselt nauditav jälgida, millise selgusega Marili oma töö kõik etapid samm-sammult komisjonini tõi! Vaatasin ära peaaegu kõik tänavused kaitsmised ja muljeid on küllaga. Kaitsmiste perioodi kokkuvõtteks võib öelda, et kõik õnnestus suurepäraselt! Tehniline tugi toimis väga hästi ja tudengid olid esitlusteks põhjalikult valmistunud. Tekstiiliosakona diplomandid said kõik hindeks vähemalt „väga hea”, sekka üks „suurepärane” komisjoni kiitusega! Soovime uusi avastusi ja tuult tiibadesse! Õhtusel etendusel OmaMood oli laval kaks tekstiiliosakonna tudengite kollektsiooni: KARgE (Liisi Tamm, Anett Niine ja Marge Allik) ning Vundament (Siret Ott). Mõlemad kollektsioonid on alguse saanud tekstiiliosakonna kolmanda kursuse sügissemestri silmuskudumise ainest, kuid etenduseks on ühest tootest saanud mahukad kollektsioonid. Marju ja Gerdaga tegime veebikonsultatsiooni sisseastujatele. Selgitasime eksamite tegemist veebis ja Gerda rääkis õppimisest tudengi pilgu läbi, kuulajaid oli palju. Hetkel on konkurss tekstiiliosakonda 2,1 ning peaaegu kaks nädalat saab veel dokumente esitada. Loodame et kõik registreerunud jaksavad ka eksamiülesanded ära teha! Postitan Facebooki tagasivaateid tudengite töödest, et sisseastumishuvilised saaksid osakonna kohta rohkem teada. Õhtusel EFF Antoniuse moeetendusel esineb Kairi Lentsius uue kollektsiooniga TELK4. Järgmine nädal algab samuti põnevalt. Esmaspäeva hommikul läheme Karl Menningut pidurüüssse riietama ja päeval on võimalus lõpetajatega aktusel kokku saada. Kolmapäeval kell 17 ootame aga galeriisse Noorus Eesti Tekstiilikunstnike Liidu aastanäituse VABADUS avamisele. Ekspositsioonis leidub žürii valikul ka meie tudengite, vilistlaste ja õppejõudude töid – osalevad Maryliis Teinfeldt-Grins, Anneli Kurm, Epp Mardi, Mari-Triin Kirs, Kadi Pajupuu ja Aet Ollisaar. Samuti saab galeriis tutvuda tekstiiliosakonna tänavuste lõputöödega. Kolmteist nädalat kaugtööd on uskumatult pikk aeg. Õnneks ei pea enam kõike distantsilt tegema, maailm läbi ekraani on värvivaesem ja kõikide asjade ajamine võtab rohkem aega. Kohtumiseni!

 

Karl Menning Pallase tekstiiliosakonna tudengi Andrea-Martha Teesaare kujundatud lõpukeebis. 2020

 

Maaliosakond

Kaspar Tamsalu: Kolme kuuga oleme läbi tulnud etappidena väga erisugusest eriolukorrast ja hetkel tundub, et täiesti tervena – ei – isegi edukana? Igal juhul natuke, napilt märgavalt, aga ikkagi mingil moel muutunud kujul. Möödunud nädalaga said ühele poole viimased hindamised disainikomisjoni ees ning uue alguses saadame kõik lõpetajad (küll veel eriolukorra tõttu piiratud arvuga seltskonnas) Pallase hoovist edasisele eluteele! Kuna hiliskevad on iga aasta meil Pallases ju turbulentne, siis tagasivaatavalt polnudki nagu midagi ilmatumalt erilist – lihtsalt väga teistmoodi oli. Selle käigus õppisime kõik kindlasti midagi nii iseenda kui enda kolleegide või kaastudengite kohta, mis oleks muidu jäänud veel teadmata ajaks varjatuks. Kõigil meist on omad tugevused ja nõrkused. Näiteks oskus kohaneda – kiiresti või aeglaselt ümber orienteeruda äkitselt muutunud oludes või võime rööprähelda tegevustega, mida poleks varem tulnud pähegi kombineerida: sotsiaalses isolatsioonis enda motiveerimine, ergutamine ja premeerimine täiesti ise, ärkamisest unetundideni. See kõik sai olla võimalik ikkagi vaid seetõttu, et tegelikult tegime seda kõik koos. Nii mõnigi vestlus telefonis, Zoomis, skaibis, Messengeris või Teamsis venis pikemaks, kui esialgu oli plaanis ja teinekord sai tehtud juttu teemal, mis poleks kukkunud kooli päris koridorides ehk ealeski huulilt. Väga uhked oleme täna maaliosakonna lõpetajate üle! Kunstide ja restaureerimise komisjoni eest tuldi tagasi korraliku noosiga ja hinnetega heast suurepäraseni. Kolm komisjoni kiitust! Kõik kaheksa lõpetajat, Konstantin Lipski, Ive Jüris, Riina Padar, Kaur Mäepalu, Eneli Rõigas, Siiri Kängsepp, Eliina Uibu ja Luule Lille – Palju-palju õnne teile.

Vallo Nuust: Kogu selle jama kohta ei ole paremat tsitaati, kui kirjas eriolukorra 8. nädala kokkuvõttes: „Me olime selles asjas ikka kõvasti sees, aga me pidasime vastu!“ Pidasime jah, auga pidasime!!!

 

Kaanefotoks on fragment Eliina Uibu lõputööst, Pallase maaliosakonna lõpetaja 2020.