Näitus Pallase raamatukogu pärlitest

PÄRLID PALLASE RAAMATUKOGUS
Pallase raamatukogus
29.03 – 1.04.2022

Pallase raamatukogu juhataja Edith Hermann kirjutab näituse saatetekstis järgmiselt:

Ühinedes raamatukogude teema-aasta algatusega – pärlid meie raamatukogudes, tekkis esimesena küsimus, millele keskenduda. Mis on pärlid ja mida meie peame oma raamatukogu pärliteks? On need kõige suuremad, väiksemad, kaunimad, huvitavamad, erilisemad, haruldasemad, loetavamad, põnevama köitega, parimalt restaureeritud, oma looga, märgilisemad, ikoonilisemad, intrigeerivamad….raamatud või miks mitte lõputööd, fotod…?

Valiku lähtepunkte oli palju, kuid näituse lauapind oma kindlate mõõtudega ja piiratud nädalane aeg määras valiku. Algne idee oli näitus üles ehitada kontrastiprintsiibil, kuid nagu tavaliselt, tulevad protsessi käigus muudatused ja ülespanekul tekivad uued ideed. Teinekord sama pealkirjaga näituse puhul, kui muutub inimene, ruum või eksponeerimise pind on valik kindlasti teistsugune. Millised teosed jäid seekord minu valikus sõelale ja sametkattega lauale?

Lähenesin teemale ajaloolisest vaatest, sest pidasin seda Pallase puhul oluliseks. Me ei saa rääkida kõige vanemast teosest, aga saame näidata üliväikest valikut vanimatest raamatutest. Enamasti kuuluvad need 19. sajandi lõpu- või 20. sajandi esimestesse kümnenditesse. Kvaliteetse köite, fotode, illustratsioonide ja graafikaga saksa-, prantsuse- või venekeelsed teosed on: „Das Schloss zu Meissen“ (1881), „Gesihte der Deutchen Kunst“ (1888), „L’art japonais“ (1886), „Phidias et la sculpture grecque au V-e siècle“ (1906) ja „Николай Константинович Рерихь“ (1916). Peaaegu kõigil on sees Pallase Kunstiühingu või Tartu Kunstikool Pallas tempel. Omapärase ringkäiguga raamat on „Gesihte der Deutchen Kunst“, mis algul on ostetud Tartu Kunstiühingule Pallas, seejärel rännanud Tartu Ülikooli Kunstiajaloo Kabinetti, sealt TÜ Kunstiajaloo Instituuti ning peale kohapealse raamatukogu likvideerimist annetas Tartu Ülikooli raamatukogu teose Pallase raamatukogule. Haruldane on raamat Nikolai Roerichist „Николай Константинович Рерихь“ , mille köide ja karp on valminud Tartu Kunstikooli lõputööna. Haruldane on August Alle 1921. aastal ilmunud luuleraamat „Üksinduse saartele“, milles on pühendus „Pallaselle 19.VII.1921 Autor“.

Ühendava lüli vanemate raamatutega loob väikses formaadis esmakordselt 1993. a trükitud, kuid meie raamatukokku 1996. a kordustrükina ostetud teos „The book of kells“, mida kaunistavad keldi kiri, illustratsioonid ja ornamendid. Eriti pisikeste mõõtudega on kunstiraamatu näide Mart Lepa kogust „Ülo Sooster : varajane looming : Mart Lepa kunstikogu“. Esiletõstmist väärib kindlasti seitsmeköiteline teos „Menschen des 20. Jahrhunderts“ 20. sajandi inimeste fotodest. Raamat saadeti meile 2007. aastal fotograafiaosakonna erakorralise professori, Robin Dance üleskutsel oma Euroopa kolleegidele, et täiendada Tartu Kõrgema Kunstikooli raamatukogu nende arvates vajalike fotoraamatutega.

Tänapäevastest kaunitest, suureformaadilistest, rikkalikult illustreeritud ja hinnalistest raamatutest võiks välja tuua üle 600 leheküljelised raamatud: „Michelangelo 1475 – 1564 : complete works“ ja „Pierre-Joseph Redouté : the book of flowers“. Need ja veel mitmed teised on kunstiraamatud, mida enamasti koju osta on liiga kallis või ei ole mõttekas, kuid kunstiraamatukogus on need vajalikud. Infograafika ajaloost on põnev näide 2019. aastal ilmunud teos „History of information graphics“. Joonistamise erinevaid võimalusi avab MoMA kogude näitel 2005. a New Yorgis ilmunud kolmeosaline teos „Drawing from the modern, 1880-2005“. Inspireerivat fotograafiakunsti ja arvutitöötluse projekti tutvustab Joan Fontcuberta raamat „Landscapes without memory : photographs and text by Joan Fontcuberta“.

Album „Terra Mariana 1186-1888“ loodi vaid ühe eksemplarina ja asub tänapäeval Vatikani apostellikus raamatukogus. 2014. aasta märtsiks trükiti 1000 väikesemõõtmelist eksemplari koos teaduslike kommentaaride väljaandega ja 2015 andis Läti Rahvusraamatukogu direktor Andris Vilks albumi faksiimiled üle Eesti Terra Mariana albumis mainitud kohtades asuvatele mäluasutustele ja raamatukogudele. Kõrgema Kunstikooli Pallas raamatukogu oli üks Tartus valitutest.

Lõpetuseks võib välja tuua eksklusiivsed, väikesed ja väikese trükiarvuga raamatud: Kiwa raamat koos miniatuursete skulptuuridega karbis „The Pituitary Galaxy“; meie vilistlase Einike Leppiku kunstnikuraamat „Akendel on vihma“ ja Kondase Keskuse lõõtsaraamat „European naive artists“.

Tulge tutvuma, vaatama ja kommenteerima Pallase raamatukogu seekordset pärlite valikut!

 

Pallase raamatukogu asub Tolstoi õppehoones (Tolstoi 4, Tartu). Info lahtiolekuaegade kohta: www.pallasart.ee/raamatukogu/

Lisainformatsioon:
Edith Hermann
Kõrgema Kunstikooli Pallas / Tartu Kunstikooli raamatukogu juhataja
edith.hermann@pallasart.ee 

 

 

Fotod Edith Hermann

Plakati autor Indrek Aavik

29/03/2022