See veebisait kasutab küpsiseid, et saaksime pakkuda teile parimat võimalikku kasutuskogemust. Küpsiste teave salvestatakse teie brauserisse ja see täidab selliseid funktsioone nagu teie äratundmine, kui naasete meie veebisaidile, ja aitab meie meeskonnal mõista, millised veebisaidi jaotised on teile kõige huvitavamad ja kasulikumad.
Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu (RKRN) stipendiumi parima lõputöö eest pälvis Andero Kalju
15. juunil kell 15.00 toimus Kõrgema Kunstikooli Pallas lõpuaktus, kus teiste tunnistuste ja aukirjade hulgas anti välja ka RKRN stipendium parima lõputöö eest. 5. juunil kaitses Pallase fotoosakonna tudeng Andero Kalju oma lõputööd “Linnu Eesti” kunstide komisjoni ees. Tegu oli drooniga filmitud interaktiivse fotoprojektiga, mis andis vaatajale võimaluse kogeda lendu üle Eesti. Andero ise kirjutas oma lõputöö sissejuhatuses nii: “Lapsepõlves kadestasin linde, kes näevad seda maailma täiesti teisest perspektiivist. Tänu nendele tekkis minus huvi ja vajadus kasutada erinevaid lennumasinaid ja droone. Minu lõputöö “Linnu Eesti” räägib droonide kasutamisest filmiproduktsioonis.” Kirjalikus osas kirjeldas Andero, kuidas droonid on jõudnud filmitööstusesse ning jagas oma kogemustel põhinevaid nippe edasijõudnud droonihuvilisele. Praktilises osas valmis 360-kraadise kaameraga filmitud videoklipp, mis annab VR-prillidega vaadates vaatajale kogemuse, justkui oleks ta ise lind.
Fotograafia osakonna juhataja Peeter Linnap kommenteeris oma nädala infokirjas Andero tööd nõnda: “Milline on fotograafia tulevik? Sellele küsimusele oli väga hea vastata viidates värskele Andero Kalju drooni-VR-videotööle, mis avabki fotograafia “juba alanud” tuleviku. Pildid seinas on siin asendunud liikuva pildiga, kuid ometi pole see klassikalises mõttes film. Tasapind ja pildile omane “tahvlikese” formaat oli töös asendunud 360-kraadise kogu ümbritseva keskkonna representeerimisega. Andero Kalju töö polegi enam klassikalises mõttes representatsioon – füüsilise ruumi tõlge pildiliseks tahvliks – pigem oleme silmitsi uue olukorraga. Seda iseloomustab keskkonna “taasloomine” paljude meeltega tajutavaks ja kehalist kogemust sisaldavaks olukorraks. Mind ei huvita, kas see on justnimelt “kunst” või midagi muud – huvitab aga see, et olen uue sünni juures. Rõõmustab see, et taipasime hakata tegelema vähemalt viieks järgnevaks aastaks, interaktiivse fotograafia ja kunstiga, kus vaatajast sõltub see, mida ja kuidas ta näeb! Rektor Vallo tegi ettepaneku Andero töö raamatuna välja anda, sest ka töö kirjalik osa on väärikalt 70-leheküljeses mahus valdkonna ajalugu. Jääme Anderot ja seda hetke tänuga meenutama, sest ka meie praegune drooniõpetaja Timo Arbaiter on sellesama Andero soovitatud. Hea näide, kuidas sügavuti minek tähendab kunstis kõike, kõike ja veelkord kõike!”
Palju õnne, Andero, tuult tiibadesse!
Foto autor Angelina Pjatkovskaja
