AJAKIRJADE JA ARTIKLITE TUTVUSTUS

 

Boulle mööbel Dresdeni esindussaalis, selle teekond Saksimaale ja roll Uue palee saali sisustuses. Uta Baier, Restauro 2023 Nr. 4,5,6,7
Tutvustaja: Annes Hermann

Robot kui skulptor: 2500 aasta vanuse Elgini marmori detailne reproduktsioon.  dr. Inge Petti, Restauro 2023 Nr. 5
Tutvustaja: Annes Hermann

 

 

 

Boulle mööbel Dresdeni esindussaalis, selle teekond Saksimaale ja roll Uue palee saali sisustuses.

Uta Baier, Restauro 2023 Nr. 4,5,6,7
Tutvustaja: Annes Hermann

Restauro 2023. aastakäigus on võetud ette põhjalik, läbi mitme numbri ulatuv tutvustus maailma paljudesse eliitkollektsioonidesse kuuluvast boulle-tehnikast.
Boulle mööbel Dresdeni esindus saalis, selle teekond Saksimaale ja roll saali sisustuses. Restauro nelja numbrit ( Restauro Nr. 4,5,6,7) läbivas ülevaates annab Uta Baier pildi valmistajatest ning vajalikest restaureerimistöödest.
Prantsuse kuningas Louis XIV pidas oluliseks oma losside sisustuses omada ka kuulsa ebenisti André-Charles Boulle töökojas valmistatud mööblit. Sama arvati teisteski Euroopa kuningakodades. Saksimaa kuurvürst ja Poola kuningas August Tugev muretses oma Dresdenisse rajatud uue palee sisustusse samasugust Prantsusmaal valmistatud mööblit. Nendest on hulk esemeid Dresdeni kogudes alles ning valmis peale restaureerimist ja uuringuprojekte, taas ehtima Dresdeni residentsi taasavatud esindusruume.
Boulle tehnikas valmistatud mööbel on kordusvariantidena osutunud populaarseks järgnevatelgi sajanditel. Nii võime seda kohata praegu Eesti Rahva Muuseumi fondides säilitatavas Raadi mõisniku Reinhold Karl von Lipharti kollektsioonis.
Restauro neljandas numbris tutvustatakse lisaks André-Charles Boullele teistegi samu tehnilisi võtteid kasutanud meistrite töid, nagu Nicolas Sageot ja JeanPierre Latz.
Viiendas numbris tutvustatakse põhjalikumalt Dresdeni Uue palee esindussaale kaunistanud mööblit. Dresdeni Boulle-mööbli kogu on eriline mitmes mõttes. Selle kujunemist on võimalik jälgida XVIII saj. esimesest poolest alates. Esemed on esindusruumide sisustusse kogutud sihiteadlikult. Nende eksponeerimist paari kaupa võib samuti pidada dresdenipäraseks. Kuna Saksamaa DDRi aegne periood oli rahaliselt ja materjalide osas kesine, suudeti enne 1990. aastat restaureerida vaid üks kell. Tähelepanu puudumist ning restaureerimistöödest hoidumist võib täna vaadelda kui suurt õnne, kuna tänu sellele on mööbel säilinud praktiliselt autentsena.
Restauro kuuendas numbris jätkatakse Dresdeni kogusse kuuluvatele esemetele tehtud restaureerimistööde tutvustamist. Enne Boulle-mööbli restaureerimistööde algust tuli teha mitu põhimõttelist otsust, nagu näiteks taastamistööde ulatus. „Esindussaali mööbli esmase mulje määrab objekt, mitte selle puuduv osa“ ütleb Christiane Ernek van der Goes. Teiseks, täiendused peaksid olema eristatavad. Enne tööde algust tehti iga objekti mustrist pinnaskeem, mis selgitaks lõpptulemuse pilti. Marketriist puuduvate pindade asenduseks kasutati trükitud messingplaate. Trükitehnikat kasutati ka teise eesruumi kuuluva kummuti kahe puuduva sahtli valmistamisel. Eeskujuks võeti kummuti ülemine olemasolev sahtel. Peale marketrii oli vaja langetada otsus ka puuduolevate kilpkonnaluu panuste osas. Saksamaal on erandkorras lubatud kilpkonnaluud kasutada ja Dresdeni tarbekunstimuuseumi vanades varudes oli kilpkonnaluu olemas. Siiski otsustati loobuda ehtsa kilpkonnaluu kasutamisest. Läbipaistvast trükitud plastikust asendusmaterjal pidi täitma ehtsale kilpkonnaluule esitaud tingimusi. Seda pidi olema võimalik töödelda samade tööriistadega nagu saag või viil. Pidi võimaldama kuumutatult vormimist ning kindlalt liimimist. Testimine vältas pikalt. Lõpuks otsustati polüetüleentereftalaadi (PET- plastik) kasuks, kuna see vastas kõigile eelesitatud nõuetele.
Viimases, seitsmendas numbris keskendutakse restaureerimistöödele: restauraator Irmela Breidenstein räägib esemetel oleva marketrii puhastamisest, irdunud pindade kinnitamisest ning puuduvate osade asendamisest.

 

Boulle mööbel Dresdeni esindussaalis

 

 

Robot kui skulptor: 2500 aasta vanuse Elgini marmori detailne reproduktsioon. 

dr. Inge Petti, Restauro 2023 Nr. 5
Tutvustaja: Annes Hermann

Koopiate ning rekonstruktsioonide teema on alati üht või teist viisi erutust tekitanud. Restauro 2023 Nr. 5 toob ära dr. Inge Petti artikli „Robot kui skulptor: 2500 aasta vanuse Elgini marmori detailne reproduktsioon.“
Lord Elgini marmori kipskoopiad jõudsid XIX sajandi lõpul ka Tartu Ülikooli ning on tänaseni muuseumi atraktiivseim vaatamisväärsus. Lord Elgini marmori koopiad on pakkunud huvi ka Airi-Kairi Kaasikule, kes kirjutas sellel teemal oma bakalaureusetöö „Lord Elgini marmorid Tartu ülikooli muuseumis“, Tartu 2013. Meenub, et ma isegi joonistasin Tartu Kunstikoolis õppides kipsist hobuse pea, koopiate koopia sellest kogust.
Oxfordi digitehnoloogiainstituudis programmeeritud 3D-robot on LIDAR-tehnoloogia abil suuteline Briti muuseumi lord Elgini marmorist valmistama millimeetrise täpsusega koopiaid. Panteoni marmorskulptuure ja fragmente on Londonis Briti muuseumis eksponeeritud üle 120 aasta.
1801. aastal Osmanite riigis Briti saadikuna töötanud lord Elgin saatis Inglismaale Ateena Panteoni templilt eemaldatud marmorskulptuurid. Litsentsi järgi oli tal luba kaasa võtta vaid tükke maas lebavatest varemetest. Lisaks laskis ta eemaldada 160 meetrisest friisist veel 75 meetrit ning rida olulisi objekte, nagu ratsanike skulptuurid Panteoni idapoolselt viilult. 1816. aastal müüs ta need Inglise kuningale. Sellest ajast alates asuvad need Londonis Briti muuseumis.
Lord Elgini marmorskulptuuride tagastamise teema on olnud aktuaalne alates XIX saj. algusest. Senini on Inglismaa valitsus selle nõude tagasi lükanud.
2022.aasta jaanuaris tuli Briti Digitaalarheoloogia instituudi direktor Roger Michel välja ideega skaneerida, digitaliseerida ning roboti abil ka valmistada koopia kogu lord Elgini marmori kollektsioonist. Michel´i idee kohaselt tagastataks originaalid ajaloolisele asupaigale ning Briti muuseumile jääksid nende 1:1 repliigid. Selle ettepaneku lükkas Briti muuseum kategooriliselt tagasi ega lubanud Michel´il Elgini marmori kogu skaneerida. Michel koos kolleegiga otsustasid objektid oma iPadi ja Smartphone´ga üles pildistada. DIGAR-skanner võimaldab arvutis talletada väga detailseid 3D-pilte. Selle avalikuks tulles kehtestas Briti muuseum neile töökeelu. See innustas Roger Michel´i pöörduma muuseumikülastajate poole palvega saata neile fotosid lord Elgini marmorist . Selle tulemusena õnnestus neil saada piisav kogus andmeid ning 2016. aastal pälvis Roger Michel ja tema meeskond tähelepanu vähendatud koopiaga Palmyra purustatud triumfikaarest.
Briti muuseum on marmortükkide tagastamisest keeldumist põhjendanud aastaid, vastutustundetusega anda marmor Ateena sudu meelevalda. Ometi on argument juba 2009. aastast aegunud. Taasavatud Ateena Akropolise muuseum eksponeerib olemasolevaid Panteoni skulptuure loomulikus päevavalguses kõigiti kaitstuna.