Pallase rektori Vallo Nuusti infokiri: Pallase kroonikad 21.12.2021 – 16.01.2022

Jõulud ja aastavahetus olid toredad nagu ikka – püromaanid paugutasid rakette, koer kartis ja oli närviline, kingid pakiti kõigepealt sisse ning seejärel lahti ja kõht oli kogu aeg täis.
Ehk nagu ütles nimitegelane Ilmar Talve romaanis „Juhansoni reisid“: „Imelik, et inimesel on alles siis hea olla, kui ta on söönud nii palju, et tal on paha olla!“
Mu ema tuli enne jõule ja läks uue aasta kolmandal päeval, viimati olime nii kaua koos 1976. aastal. Jõulupuhkuse ajal sain palju mõelda emale ja sõpradele ja sellele, et algav aasta toob minu ellu suuremaid muutusi. Seega mõtlesin palju ka Pallasele ning meenutasin ühte lugu, mille kirjutasin Postimehes 15 aastat tagasi ja milleks sain inspiratsiooni Alan Proosa 2006. aasta lõputööst „Unustamise register“.
Proosa «Unustamise register» markeeris vektoriaalse aja otsasaamist. Tema loodud nn seisva aja tiiki kogunes unustatud fotode kaudu „igatsus ilu ja surematuse järele, igatsus olla meeles, igatsus siseneda kunagi hiljem tulevate mälude registritesse“, mis on meie kõigi soov nii fotodel kui ka elus üldse.

See Postimehe lugu sisaldas muuhulgas sellist narratiivi:
„Ma räägin oma emaga sageli. Ma teen seda tavaliselt (ja viimasel ajal üha enam) telefoni teel. Ta elab ühes teises linnas. Ta küsib, kuidas mul läheb. Ma vastan tavaliselt (ja viimasel ajal üha enam), et mul on kiire ja ma olen kiirusest üsna väsinud.
Siis me arutame, millal saan talle külla sõita – tavaliselt selgub, et umbes kolme kuu pärast – ja siis me ütleme teineteisele: hoia ennast.
Ma ei näe telefonis oma ema käsi.
Ühel nii tavalisel õhtul kella poole kuue paiku, kui mul taas kord kulus liiklusummikutes seismisele kolmveerand tundi, sain ühtäkki aru, kui rumal on inimene. Ta töötab end surnuks, selleks et teenida raha. Raha on tal vaja selleks, et maksta oma auto liisingut. Ja autot on tal vaja selleks, et seista koduteel kolmveerand tundi liiklusummikutes.

Enam ammu pole sel rumalal inimesel olnud aega sõita oma autoga ema vaatama, sest aeg on raha ja raha kulub liisingu maksmiseks. Ummikus seistes võib muidugi autost helistada ja emale öelda – hoia ennast.
Kahe püha vahel oli mõni päev, mil ma ei pidanud raha teenima. Ma sõitsin külla oma emale, kes elab ühes teises linnas. Ta küsis, kuidas mul läheb. Ma vastasin, et mul on kiire ja ma olen kiirusest üsna väsinud. Siis me arutasime, millal saan talle jälle külla sõita – selgus, et ehk alles märtsis – ja siis me ütlesime teineteisele: hoia ennast.
Ma nägin tema käsi ja seda, et need on jäänud väikesteks ja väsinuteks. Ja ma mõtlesin, et oleksin nii väga tahtnud näha iga hetke sellest muutumisest. Ja mul oli kurb, et elan oma emagi elu kaasa vaid fragmentide kaupa ja unustamise register on mind alla neelamas.

Ma räägin oma sõpradega sageli. Ma teen seda tavaliselt (ja viimasel ajal üha enam) e-kirja teel. Vahel me saadame üksteisele e-postiga fotosid. Paljud mu sõpradest elavad teiste maade teistes linnades.
Ma tean nende elust ainult fragmente. Ma näen fotodelt, kuidas nad muutuvad ja vananevad, aga mul ei ole aega neile külla sõita ja nende elust osa saada.“

See lugu on kirjutatud 15 aastat tagasi. Miks inimene nii aeglaselt õpib?
Sain palju mõelda emale ja sõpradele ja sellele, et algav aasta toob minu ellu suuremaid muutusi. Ja kuna meil on nüüd messenger ja videokõne, siis helistasin oma sõpradele, kes elavad teiste maade teistes linnades … ja lubasin, et nüüd ma lõpuks tulen. Juba sel aastal …

Mu sõber Frank, kes elas Saksamaa linnas Hannoveris, on surnud. Ma ei ole enam ammu rääkinud oma kunagise sõbra Halli Hundi lese Zojaga, kes elas Venemaa pealinnas Moskvas. Zoja ei kasutanud arvutit ja tema telefoninumber on muutunud. Ma kardan, et olen ta jäädavalt ära kaotanud.

Kardetavasti olen ära kaotanud Bennani ja Ben Abidi Tuneesia linnast Hammametist. Ja kindlasti olen ma ära kaotanud Jamori Senegalist ja Ženja Uzbekistanist. Ma ei tea enam sedagi, millistes linnades nad elavad. Ja kas nad üldse enam elavad.

Nii tundubki mulle kõige olulisem, kuidas osata vastu hakata unustamise registrile ja kuidas leida aega lähedaste ja sõprade elust osasaamiseks.
Osasaamise oskust soovingi kõigile selleks aastaks!

Pallase inimeste kaks nädalat:

Õppeprorektor

Piret Viirpalu Viimastest kroonikatest on peagi kuu möödas. Möödas on ka jõulud ja aastavahetus, mõnus ja õdus aeg oma lähedastega, verivorst ja hapukapsas, piparkoogid ja Netflix. Oodata ei oleks nüüd justkui enam midagi, päevad veel lühikesed ja kevad kaugel… Tegelikult on aga väga huvitav aeg, iga päev, igal pool, kogu aeg toimub midagi, kõigest sellest tahaks osa saada, kaasa mõelda, välja mõelda, edasi liikuda nii Pallases, kõrghariduses, kunstivaldkonnas, maailmas, Eestis, Tartus, Tähe tänaval, Tolstoi tänaval, Eha tänaval, Riia tänaval…

Paralleelselt toimuvad institutsionaalse akrediteerimise aruande koostamine, 2021. aasta tegevusaruande koostamine, tegevustoetuse järgmise perioodi eesmärkide kokkuleppimine, kunstivaldkonna arengukava tegevuste elluviimine.
4. 5., ja 6. jaanuaril sain esimest korda osaleda Pallase I ja II kursuse üldainete, joonistamise ja maalimise hindamistel. Kolm pikka ja intensiivset päeva andsid suurepärase ülevaate sellest, milline on 2021/2022 akadeemilisel aastal joonistamise ja maalimise tase Pallases. Ühe sõnaga on võimatu vastata. Tase on väga erinev, sõltub iga üliõpilase eelnevatest oskustest, valmisolekust tulemuse nimel tööd teha, motivatsioonist, kursuse meelsusest, klapist õppejõuga jne jne.
Aga üht julgen küll öelda – üliandekaid noori õpib Pallases väga palju. Ja selles olen ka kindel, et hea joonistusoskus on igale kunstnikule vajalik. Muidugi ei ole omaette eesmärgiks perfektne natüürmort või figuur. Palju olulisem on joonistamise ja maalimise kaudu omandatav vaatamise, oma ideede visualiseerimise, joonte, värvide, rütmide ja terviku tajumise oskus.

10. jaanuaril toimus Tartu Ülikooli humanitaar- ja kunstide valdkonna õppejõudude e-õppe kogemuspäev. Jälgisin kogemuspäeva veebi vahendusel ja tekkis väga palju mõtteid selle kohta, kuidas ka Pallase erinevatele ainekursustele senisest tõhusamat e-tuge pakkuda. Ja seda mitte ainult teoreetiliste kursuste peale mõeldes ja muidugi mitte ainult viirusega seotud piirangute kontekstis . Näiteks Moodle’i keskkond, mida veebitoe loomiseks kõige enam kasutatakse, võimaldab aine sisu esitada teemaplokkidena, lisada interaktiivseid ülesandeid, luua hindetabeleid ja palju muud. Keskkonda on võimalik kasutada nii täielikult veebipõhiste kursuste loomiseks kui ka lähiõppe mitmekesistamiseks ja täiendamiseks. Loodud Moodle´ kursuseid tutvustasid Marko Mägi, Art Leete, Silvi Salupere, Anu Põldsam jt.
Humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna õppeprodekaan Anneli Saro juhtis tähelepanu sellele, et paljud õppejõud kurdavad ajapuuduse üle – tuleb ju tegeleda nii õppe- kui teadus- ja loometööga. E-kursuste loomine on küll suur töö, aga võimaldab lõppkokkuvõttes aega kokku hoida ja vaadata õppimisele rohke nö tudengi perspektiivist lähtuvalt.

Hea meel on teatada, et alates 10. jaanuarist on Pallases tööl haridustehnoloog Sander Juss. Sander on varem töötanud samal ametikohal TÜ haridusuuenduskeskuses ja tema tööülesannete hulgas on nii üliõpilaste kui Pallase töötajate IKT-alane nõustamine, uute digitoega õppimislahenduste kavandamine, IKT-alaste sisekoolituste läbiviimine, juhendmaterjalide väljatöötamine; Pallase sündmustele veebitoe tagamine. Paljud on Sandriga juba ka kohtunud, aga plaan on korraldama hakata regulaarseid IKT-teemalisi kohtumisi.

11.01 kohtusime Pallases Loomemajanduskeskuse juhi Külli Hanseniga. Väga palju põnevaid koostööpakkumisi alates praktikatest kuni suuremate projektideni. Loodan väga, et plaanid saavad reaalsuseks ja Pallase tudengid uusi ja huvitavaid väljakutseid.

13.jaanuaril sain veebi kaudu osa Pallase skulptuuriosakonna 4. kursuse tudengite TOY-projektide esitlusest. Rõõm oli tõdeda, kui ettevõtlikud, optimistlikud ja töökad noored meil õpivad. Keegi ei oota, et midagi kandikul ette tuuakse, kõik mõtlevad, kuidas hakkama saada, leiavad selleks väga nutikaid ja originaalseid lahendusi. Pedagoogikaõppejõuna rõõmustas see, et päris mitu tudengit tegelevad loometöö kõrval ka õpetamisega.
Samal päeval toimus veel OSKA infoseminar, mille teemaks oli tulevikutrendide mõju tööjõu- ja oskuste vajadusele. OSKA uuringujuht Urve Mets andis infoseminaril ülevaate digioskuste vajadusest tulevasel tööturul, uuringujuht Riina Tilk rääkis rohepöörde mõjudest töö- ja hariduselule. Haridus- ja Teadusministeeriumi kõrg- ja kutsehariduspoliitika ning elukestva õppe osakonna juhataja Margus Haidak andis ülevaate digi- ja rohepöörde ellu viimiseks kavandatavatest meetmetest. OSKA spetsialist Anu Piirisild tutvustas värskelt valminud OSKA trendikaartide veebikeskkonda ning analüütik Anneli Leemet kõneles lähemalt väärtuste teisenemisest kui ühest tuleviku töö- ja õpivaldkonda mõjutavast megatrendist.
OSKA trendikaartidega saavad kõik huvilised tutvuda siin: https://oska.kutsekoda.ee/trendid/

14.01 esitleti Tallinnas ARS Kunstilinnakus kunsti valdkonna 2021-2025 arengukava KUVA.
KUVA neljaks peamiseks alateemaks on kunstnike loometegevuse toetamine; kunstivaldkonna organisatsioonide koostöö; kunstivälja avatus ja ligipääs ning kunstiharidus. KUVA laiemaks tulevikusihiks on levitada mõtteviisi, kus kunsti väärtust mõistetakse mitmekülgsemalt, osatakse ühiselt kavandada sobivaid rahastamismudeleid ning suudetakse läbimõeldumalt toetada vabakutseliste kunstnike loometegevust. Selleks soovib arengukava ühtse katuse alla koondada erinevad temaatilised algatused ja töörühmad, et leida pidevalt muutuvas tegutsemiskeskkonnas paindlikud ja pikemat tulevikuvaadet silmas pidavad lahendused.
Kunsti valdkonna arengukava on siin: https://cca-admin.cca.ee/wp-content/uploads/2021/12/KUVA_veebi.pdf

Välissuhete juht

Riina Gendrikson: Algav aasta toob palju uut – uued kolleegid, uued välisüliõpilased ja nende tuutorid, uued võimalused Erasmuse programmi raames. Kindlasti on enamik muutusi positiivsed!

Rõõm on kirjutada, et Pallas on läbi aastate olnud üks edukamaid Eesti kõrgkoole, arvestades välismaale õppima ja praktikale minevate üliõpilaste protsente. Haridus- ja Noorteameti ülevaate kõrgkoolide tulemustest leiate siit (2020 ja 2021 projektide statistika on oletuslik).
Meie 5 erasmuslast Ruby, Jean Paul, Kurt, Melissa ja Sonia on lõpetamas oma õpinguid Pallases. Viimane kohtumine toimus nendega 17. jaanuaril. Kokkuvõttes on erasmuslased kogu kogemuse ja õpingutega Pallases väga rahul! Nad tõid eriti välja meie õppejõudude inimlikku suhtumist, st et üliõpilasi koheldi pigem endaga võrdsetena, ei olnud suurt võimudistantsi nagu on nende koolides. Imestati, et meie rektor ei ole keegi kauge ja tähtis pintsaklipslane, vaid nö lihtsasti ligipääsetav, kes neid juba esimesel koolipäeval sõbralikult tervitas. Õppejõududel on siin aega üliõpilast juhendada. Ka õppejõudude võõrkeeleoskusega jäädi rahule. Kiideti meie liikluskultuuri, üllatuti, kui lame on Eesti ja kui palju puid siin on. Keerukas olevat harjuda, et hommikul ärgates on ikka pime ning rõhutati, et kui ise teha eestlastega tutvumiseks esimene samm, võib leiad ääretult soojad ja südamlikud uued sõbrad. Väga kiideti oma tuutoreid, nende kodukõrgkoolides sellist tugisüsteemi ei olevat. Aitäh Tauris, Elariin, Liina, Kristiina ja Gerly!
18.01 toimub kohtumine erasmuslaste tuutoritega – saame arutada, mis oli välisüliõpilase toetamise juures toredat, mis keerukat ning planeerida, kuidas tuutorlust Pallases paremini arendada. Juba sama päeva pärastlõunal saame esimest korda kokku uute tuutoritega, kes abistavad kevadesemestriks Pallasesse vastu võetud erasmuslasi. Täpsemalt kirjutan uute erasmuslaste kohta edaspidi, sest praegusel ajal ei ole midagi kindlat enne, kui inimesed on reaalselt kohal.
Pallase Erasmuse komisjon kinnitas uued töötajate Erasmuse toetuse saajad. 2022. aastal on plaanis põnevad lähetused Islandist Türgi ja Gruusiani. Pallasesse tuleb Erasmusega õpetama ka eksperte välismaalt ja asjaajamine kõigi lähetuste toimumiseks käib pidevalt.
Uued kandideerimisvoorud üliõpilastele Erasmusega õppima ja praktikale minekuks algavad veebruaris, tähtajad jäävad märtsi esimesse poolde. Venenetsia biennaalile praktikale on kandideerimas 5 pallaslast. Saadan Erasmuse toetustele kandideerimise jm kohta veebruaris täpsemat infot tudengite listi ning panen üles ka siia.
Lähikuudel vaatavad kõik Erasmusega tegelevad Euroopa kõrgkoolid läbi oma partnerluslepingud ning otsustatakse, milliste partneritega jätkatakse koostööd uuel 7-aastasel programmiperioodil. Partnerkoolide nimekiri on siin. Võib aga juhtuda, et kõigisse ei saa järgmiseks õppeaastaks kandideerida. Kevade jooksul analüüsime Pallase erialaosakondadega kehtivaid lepinguid ka ise ning vajadusel algatame uusi partnerlusi.

Lõpetan Kerli Otsa lühikokkuvõttega oma Erasmuse perioodist Soomes, Häme kõrgkoolis sügisel 2021: ,,Kindlasti paneb see kogemus mind veelgi rohkem meie kooli hindama. Pallas on küll väike kool võrreldes HAMKiga aga osakondade vaheline suhtlus on oluliselt tihedam ja alati leiab õppejõu kes on valmis vajadusel aitama. Suurepärane võimalus oli HAMKis teha koos projekti jalanõubrändiga Camper, mis andis juurde uusi teadmisi ja ka kogemust.“

Koolis prototüüpidega töötamine.

Kerli Otsa, nahadisain, HAMK University of Applied Sciences (Soome). Paremal: Häme kindluse juures.

Prorektor

Ivi Lillepuu: Kui Vallo määratles infokirja ajavahemiku jõuludest kuni hindamiste lõpuni, siis teadsin kohe, millist hetke ma jagada tahan.

27. detsembri hommikul jõudis minuni eelmise aasta kõige kurvem uudis. Istusin kodus sohval, telefon jõuetus käes, silmad pisarais, kui telefon helises uuesti. Helistas Anne Rudanovski ja andis teada, et me võitsime Viljandi haigla kunstikonkursi. „Meie“ tähendab küll, et võitsid Eeva-Ruth Niitvägi ja Leena Kuutma, aga ikkagi, meie võitsime, Pallas võitis, skulptuuriosakond võitis.
See meeleolu hüpe, mis siis minus toimus, oli täiesti kirjeldamatu. Hetkega sööst kõige suuremast kurbusest kõige puhtamasse rõõmu, kõike muud enda alla matvasse uhkusetundesse. Kui tudengid novembri keskel oma töid esitlesid, puges minusse lootus, et siit võib midagi tulla.
Need lood ja mõttekäigud, millest kavandid olid sündinud, olid nii haaravad ja sügavad ning kavandid ise äärmiselt elegantsed. Kuid et elu kipub pigem karm kui õiglane olema, siis lootus võib ju hinges olla, aga võitu ma päriselt ikkagi ei uskunud.

Konkursile esitati 27 tööd ja žürii otsuse tulemusel valiti välja „Androgynos“, mis peab valmima 2023. aasta suvel ning mille maksumus ilma käibemaksuta on 110 000 eurot. Loodetavasti lubatakse ka minul kuidagi kaasa lüüa ja käed külge panna.

Akrediteerimine

Maarja Aeltermann: Akrediteerimiseks vajaliku Pallase enesehinnanguaruande mustand on peaaegu koos.

Järgmisel nädalal keskendub töörühm viimase viie aasta tugevustele ja parendusvaldkondadele ning sõnastab edasised arendustegevused. Veebruarikuus vormub juhtimist, rahvusvahelistumist ning õppe- ja TAL-tegevust kirjeldav statistika graafikuteks, tekstid saavad veel üle vaadatud ja kohendatud ning lähebki aruanne keeletoimetusse. Aitäh kõigile, kes on oma ETISe profiili ja Webdesktopi andmetega täiendanud. Ja suur tänu aruande töörühmale, kes on oma igapäevaste tööülesannete kõrvalt leidnud aega aruandesse panustada.

Riskianalüüs

Maire Luud: Valminud on uus riskianalüüs. Riskianalüüs on tellitud firmalt RISK Management OÜ, seda hakati tegema oktoobri lõpus ja see valmis 27.12.2021.

Riskianalüüsi eesmärk oli hinnata Pallase ja galerii tegevusega seotud võimalikke ohte töötajatele töökeskkonnas ja sellest tulenevaid tagajärgi.
Riskianalüüsi käigus määrati töökohtadel nõutav keskkond ja tingimused ning töökoha seisundit iseloomustavad parameetrid.
Selgitati välja töö iseloom, töötajate asukohad töökohtadel, nende põhilised liikumisteed ja ohud töötajatele töö teostamise ajal. Võrreldi nõutavate ja mõõtmisel saadud tingimuste erinevusi ning hinnati töötajate haigestumiste ja vigastuste riski suurust, võttes hinnangu tulemused lauseks riski ohjavate meetmete valikul.
12.11.2021 toestati müra, valgustuse, õhutemperatuuri ja niiskuse  ekspress-kontrollmõõtmised ning pildistati töökohad.
Sisendiks riskianalüüsi koostamisel olid ka töötajate täidetud ankeet-küsitluselehed töökoha ning riskitegurite kohta.
Riskianalüüsis on välja toodud töökohtasid iseloomustavad tunnused ja nõutav keskkond, kasutatavad seadmed, ohutegurid ning nende iseloom, mõju tervisele ja ennetus, tervisekontrolli korraldus.
Tehtud on kokkuvõte osakondades kasutatavate kemikaalid kohta ning  mõju kemikaalidega kokkupuute korral.
Ära on märgitud ohud ja riskid Pallases viibivatele mittetöötajatele, sh üliõpilastele, kellele võivad mõjuda kõik ohutegurid, mistõttu nende riskid võib võrdsustada töötavate isikute riskidega ametiprofiilide kaupa.
Riskianalüüs näitab, et Pallase kõikide töökohtade riskitase on optimaalne (vastuvõetav või keskmine). Mittelubatavaid riske  ei leitud. Seega on Pallases turvaline töötada ja õppida.
Riskianalüüs saadetakse kõigile töötajatele tutvumiseks Webdesktopi kaudu.
Riskianalüüsis välja toodud soovitused tegevuskava jaoks koondab Pallase töökeskkonnakomisjon oma 2022. aasta tööplaani ning vajadusel viiakse tegevused läbi koostöös erialaosakondadega.

Raamatukogu

Edith Hermann: Tavalise kahe nädala asemel on seekordne kokkuvõte kolme nädala kohta, kuigi üks nädal sellest oli jõulupuhkus. Ilmad on olnud imelised, lund on küllaga, kuid suusatama kahjuks ei ole jõudnud, ainult niisama matkama. Vaatamata külmadele ja kütmistele, vaatamata elektriarvetele, olen talve valgust ja kargust täiega nautinud.

Fotod Edith Hermann.

Jõulud ja aastavahetus möödusid koos perega mõnusas koduselt pidulikus meeleolus. Jõulupuhkusel sai Tallinnas hiidlaste uudiseid kuulatud ja Tartumaal Aado Lintropi eriliselt häid fotosid nauditud, raamatuid leotud ja tundsin end lihtsalt hästi. Selleks ei ole palju vaja, lihtsalt veidi aega võtta..
2021. aasta lõppes meeldivalt suure üllatusega. Riina saatis 29. detsembril õnnitluse stipendiumi saamise puhul. Mina mõtlesin, et kuidas Erasmus+ komisjon aasta lõpus veel sellega tegeles. Kui hakkasid tulema teised õnnitlused raamatukogutöötaja stipendiumi puhul, mõistsin et see on hoopis stipendium Tartu linnalt täiendavaks uurimistööks ja selle põhjal raamatu „Eesti parimad ja kaunimad raamatud 1956 – 2010″ kirjutamiseks.
Esmakordselt jagati Tartu linna poolt raamatukogu töötajatele kolm stipendiumit ja Pallasega seotud inimestest sai selle veel Dorel Sabre TÜ raamatukogu pärgamendikogu korrastamiseks. Kaks stipendiumi läksidki Tartu Ülikooli raamatukogu töötajatele. Ühelt poolt annab linnapoolne usaldus uut motivatsiooni, teisalt paneb kohustuse ja suure vastutuse. Puhas rõõm igal juhul, vähemalt selles staadiumis. https://tartu.ee/et/uudised/tartu-raamatukogutootaja-stipendiumid-jagatud

Foto Edith Hermann

2022. aasta algus möödus raamatukogus üldainete ja erialaainete hindamiste rütmis. Janika kirjutab: „Printimiste ja skaneerimiste koormus kasvas märgatavalt. Mõnel päeval olid hõivatud kõik lugejaarvutid ja paar tudengit seisid veel järjekorras. Prinditi umbes 1000 lehte (kaks pakki) A4 ja paarsada lehte A3“ .

Pallase raamatukogus toimus raamatukogude teema-aasta avamine. Tegin seda koostöös Triinu Heinsoo ja Einar Lestaga Tartu Kunstikoolist. Liitusime üle-eestilise ühise ettelugemise aktsiooniga ja esitasime 12. jaanuaril kl 12.12 katkendi kokkulepitud Mudlumi raamatust „Mitte ainult minu tädi Ellen“. Suhtusime ettevõtmisesse loominguliselt ja teiseks raamatuks valisime meie raamatukogus kõige enam laenutatud Jaak Kangilaski raamatu „Kunstikultuuri ajalugu. Ürgajast gootikani“ Kreeka peatüki. Triinu Heinsoo tegi ja kandis ette Kangilaski Kreeka sammaste teksti heksameetris.
Koos õpilastega tegid nad eelnevas tunni osas grupitööna kolm haikut, dooria, joonia ja korintose samba stiili kohta. Üritus oli turvaline, ühele konkreetsele TK grupile ja tavalisest õppetunnist erinev ning loodetavasti toob need õpilased teinegi kord raamatukokku. Video saab vaadatavaks raamatukogu veebilehel, kui Einar Lest lõpetab monteerimise.
Lisan siia ühe väljarebitud lõigu Mudlumi raamatust, mille üle võib arutleda, aga võib kutsuda kedagi teistki seda raamatut lugema: „Asi ei ole üldse paremas ega halvemas ega selles, mis jääb püsima üle aegade. Asi on just nimelt selles, et kultuur peab olema pidev. Isegi kui sind kolme aasta või kolme kuu pärast enam keegi ei loe, oli see raamat üks lüli katkematus protsessis. Ka halb raamat, nõme teos, vilets näitus, ometi oli selle viletsa näituse avamisele ennast kohale vedanud punt kunstniku tuttavaid ja muidu huvilisi. See on hoomamatu võrgustik, mida kultuuri abil luuakse, sotsiaalne, mentaalne, aineline, misiganes, ta peab kogu aeg voogama, olema, ei saa ju ette kujutada riiki, kus ühel päeval enam keegi ei kirjutaks luuletusi, ei maaliks pilte ega laulaks ühtegi laulu.
Kunstilt kogu aeg mingeid ülimaid kvaliteete oodata on rumal. Ta lihtsalt on, peab olema nagu söömine, magamine, muud tavalised asjad. Looming ja loomine on tavaline, lihtne elu avaldumise vorm, ja mis siis, kui seda kehva näitust või keskpärast raamatut aasta pärast keegi ei mäleta. Korraks oli tore, vähemalt pundil inimestel, kes ennast ühte kohta kokku ajasid, et kultuurselt koos olla.“
Üheks aasta alguse teemaks oli veel digiraamatukogu, millele olen juba praeguseni väga palju aega kulutanud, aga kahjuks tulemusteta. Nüüd oleme jõudnud järgmisesse staadiumi ja ma siiralt loodan, et järgmiseks kuuks saab testversioon valmis ja saame katsetama hakata. Kui oleme testimiseni jõudnud, siis informeerin teid rohkem.
Olen juba mõnda aega kogunud kunstiraamatuid, mida saaks Saaremaa Ametikoolile saata ja leida võimalust nende kohaletoimetamiseks. Nüüd see lõpuks õnnestus ja neil on olemas ka Pallase viimaste aastate lõputööde Lendude raamatud. Lisasin ka Pallase pop-up raamatukogu riiulisse uusi teise ringi raamatuid.

Foto Einar Lest. Foto Ellen Lõiv. Eddi Leet õpetab potikedraga keraamikat valmistama.

Täienduskoolitus

Salme Kulmar: Täienduskoolituste maastikul poleks vahepeal justkui pühasid olnudki – endiselt on nõudlust erinevate koolituste järgi.

Jaanuaris tulevad tagasi Tartusse maaliosakonna vilistlased Maris Paal ja Madli Lavin, et viia läbi akrüülmaali- ja portreeillustratsiooni kursus. Südantsoojendav on tervitada Pallase vilistlasi, kes naudivad võimalust taas külastada endale armsaks saanud osakonda ning muuhulgas suhtlemist ja juhendamist kursustel.
Sama hooga lähevad edasi ka riiklikud tellimuskoolitused ehk digipädevuste arengut toetavad tasuta kursused. Juba on alanud graafilise disaini kursus, mida juhendab Katrin Kelpman. Mõlemad, märtsi- ja juunikuusse paigutatud 3D modelleerimise ja printimise kursused on samuti täitunud. Vaadates tekkivaid ootejärjekordi tekib tunne, et kõiki soovijaid ei jõuagi ära koolitada,. Loodetavasti siiski avaneb võimalus tasuta kursusi pakkuda ka II poolaastal ja nõnda edasi, kuni järk-järgult saavad kõik kannatlikult ootavad huvilised vajalikud teadmised ja oskused omandatud. Põneva uue tasuta kursusena on planeeritud kevadesse ka drooninduse ABC-nimeline kursus, mida juhendab Andero Kalju. Kevade ootel on ettevalmistuskursused, mis on suureks toeks ja julgustajaks sisseastujatele. Kevad tõotab tulla tegus, aga muud moodi Põhjamaadel kevadet ette ei kujutagi.

Tekstiiliosakond

Aet Ollisaar: Jõuludest kuni tänaseni, mis oli seekordse infokirja periood, on juhtunud väga palju! Osakonnas on see kokkuvõtete ja hindamiste aeg, kõik sügisel tehtu saab ühekorraga nähtavaks. Ja see on põnev! Lisaks sellele on muutusi ka osakonna töökorralduses. Ja mis seal salata, ka minu endaga on vahepeal palju juhtunud.

Minu jõulud ja aastavahetus möödus koduselt ja rahulikult Tartus ja Tallinnas. Sai taas üle hulga aja ohtralt kindaid kududa, jõuluvana kingikotti jõudis neli paari Hiiumaa ajalooliste mustrite järgi kootud kindaid. Tuletasin meelde kunagi Kihnus õpitud kahe lõngaga kudumise oskusi ja nautisin täie hooga! Tekstiiliosakonna Eesti villa rakendusuuringu tuules kasutasin maavillaseid lõngu ja taaskasutusest leitud Novita mitukümmend aastat tagasi toodetud villast retrolõnga ja kindad said oi kui pehmed! Paar korda õnnestus koduste Nõmme mändide all ka suusad alla saada, ikka need samad kunagised keskkooliaegsed Visu Sport puusuusad. Libisevad endiselt hästi, minu meelest isegi paremini kui vanasti. Küllap on mul nüüd lihtsalt rohkem aega ja kiiret pole kuskile, klassikarada selles meie metsas niikuinii enam ei ole ja üksi sõites pole tempol tähtsust. Lumi, tuttavad rajad ja uhke lumekoorma all männipuud see-eest on õnneks endiselt olemas.

Fotod Aet Ollisaar

Aasta algus tõi kaasa hindamised-näitused juba alates 3. jaanuarist.
KUU – Pallase tekstiiliosakonna 4. kursuse tudengite autoritikandite näitus Jakobi galeriis 3.-7.01.2022.
Tekstiilikunstnik Lylian Meistri juhendatud autorikursus sai pop-up näitusena olla galeriis üleval vaid mõned päevad, kes jõudis see jõudis. Siiski andis eksponeerimine näituseruumis töödele uue hingamise ja üliõpilased said tööde eksponeerimises taas kogemusi juurde. Näituse tekst iseloomustab väljapanekut nii: Kus kulgeb Kuu? Mida ja keda ta mõjutab? Kuidas tema poole pöörduda?

Fotodel olevate tööde autorid on: esimese töö autor Kairi Palm, teise töö autor Maria Volk, kolmanda töö autor Arabella Lippur ja neljanda töö autor Liisi Tamm. Fotod Aet Ollisaar.

Näitusel osalejad mõtlesid nendele küsimustele läbi isiklike emotsioonide ja autoritehnikas tekstiilide. Tudengid tegid loomingulist uurimistööd, pöördusid täiskuu poole Vana Anatoomikumi ees ristteel ning tutvusid Kuuga Tähetornis. Tuge saadi astronoomiast, aga ka Kuuga seotud pärimusest, iidsetest rituaalidest ja maagiast, jälgiti Kuu faase ning kuukalendrit.
Loominguline protsess sai alguse Kuu loomisel läinud aasta 6. oktoobril ja näitus avaneb kuu loomisel alanud aasta 3. jaanuaril.
Näitusel osalesid Liisi Tamm, Maria Volk, Maarja Kaasik, Kairi Palm, Andrea-Martha Teesaar, Lisette Laanoja, Arabella Lippur, Siret Ott, Marge Allik, Liisi Anderson ja Maria Pilm. Juhendaja Lylian Meister.
Aitäh Jakobi galerii ja Keret Altpere selle võimaluse eest!

AfroEST Aparaaditehases.

Fotod Aet Ollisaar

Signe Kivi juhendatud käsitrüki kursuse „AfroEst“ eesmärk oli kavandada suureformaadilisi dekoratiivkangaid, mille jaoks ammutati inspiratsiooni Aafrika mandri värvikirevatest tekstiilidest, lisades sinna eestlaslikku tvisti. Ideekavanditest valiti koos arutledes ja analüüsides välja teostamiseks sobivaimad. Trükkimisel kombineerisiti nii lihtsamaid käsitrüki võimalusi kui – olenevalt vajadusest – teostati ka mõned väiksemad siiditrüki šabloonid.
Aga trükkimine ise oli puhas rõõm! Ja ootamatused… garanteeritud.
Näitus oli Kolme Kuuse galerii (nii nimetatakse Aparaaditehases seda esialgu eksperimentaalset näitusepinda) vaateakendelt imetlemiseks 18. jaanuarini ja viimasel päeval toimus ka üliõpilaste kohtumine huvilistega. Valgustatud näituseruum oli nähtav ööpäevaringselt!
Kangaste autorid on Pallase tekstiiliosakonna IV kursuse üliõpilased Andrea-Martha Teesaar, Liisi Tamm, Siret Ott, Liisi Anderson, Lisette Laanoja, Arabella Lippur, Maria Volk, Maria Pilm, Kairi Palm ja Maarja Kaasik. Kursust juhendas Signe Kivi ja assisteeris Marju Roos.
Täname: Aparaaditehase tegevjuht Erki Pruul, AS EKAR Eduard Krebets, töömees Aleksander.

Koopiapraktika tööde hindamine toimus traditsiooniliselt talvises Heimtalis, koos töiste arutelude, maitsva lõunasupi ja talvetuisuse Kääriku talu külastusega.
Et samal nädalalõpul toimus Kääriku talus nöörvaipade tegemine Anu Raua kavandite järgi, sai hindamiskomisjon põnevat täiendust. Tööde hindamisel osalesid lisaks õppejõududele tekstiilikunstnikud Ülle Raadik, Ene Pars ja Sirje Raudsepp. Üliõpilased olid oma töid teinud hinge ja südamega ja see peegeldus ka tulemusest! Põnev oli juhendajana seda teekonda jälgida ja meenutada, kuidas oktoobris praktikal esimesed mustrid ja värvid paberile said ning milline tulemus nüüd kogu sellel tööl oli!
Üliõpilaste ülesanne koosnes kahest poolest: Anu Raua ja ERMi Heimtali muuseumi esemekogust valitud kindad ja kindaloomad ning oma pere tähenduslikud tekstiilid. Igal aastal leidub valitud esemete ja valminud tööde seas põnevaid leide ja üllatusi, nii ka tänavu. Kaasahaaravaks kujuneb sageli tekstiilide algupära avastamine. Näiteks oli seekord Liisi Tamme valikus sall, mille omanik oli teada, kuid valmistamise kohta polnud mingit infot. Vaid oletuste põhjal arvasime, et tegemist võiks olla vabriku Tekstiil omaaegse toodanguga. Vaadates kujundust ja graafilist lahendust tundus mulle üha vastupandamatumalt, et selles kavandis on midagi väga tuttavat mida olen kindlasti näinud, kuid MUIS ega internetiotsingud ei andnud tulemust. Kuni päev enne hindamist ei pidanud vastu ja saatsin foto rätikust ja küsimuse tekstiilikunstnik Kaire Talile, kes minuti pärast vastas: muidugi on see kavand tuttav! Selgus, et tegemist on 1986. aastal vabrikus Tekstiil toodangusse võetud Kaire Tali kavandi järgi trükitud salliga, kavandi nimetus tolle aja kohta moodsalt Spagetti. Mu mälu ei petnud mind ja võimalik et olingi seda kavandit või mõnda selle sugulast kunagi näinud, kuid ilma kinnituseta oleks see kõik jäänud vaid oletuseks.
Sellised avastused teevad kursuse põnevaks ja annavad uut infot meid ümbritsevate tekstiilide kohta. Seekordses valimis oli näiteks ka Marge Alliku taaskasutusest leitud rahvuslik seelik, mille jälgede otsimine viis läbi MUISI vabriku Tekstiil toodanguni. Mitmete autorite puhul avastati ja jäädvustati uusi seoseid ja fakte oma suguvõsa loos ja käsitööoskustes, mis vääriks ka edaspidi talletamist. Samuti on üles joonistatud üliõpilaste endi tehtud märgilisi käsitöid ja nende lugusid. Peale hindamist panin Kääriku talus töödest välja väikese näituse, sest järgmisel päeval võõrustas Anu Raud Käärikul kirjastuse SEJS esindust ning ülejärgmisel ERMi direktorit Kertu Saksa ja EV Kultuuriministrit Tiit Terikut ning esitles külalistele ka Pallase tekstiilitudengite koopiakursuse töid.
Lisaks hindamisele õppisin seekord ka veel ühe uue oskuse – kuidas Anu Raua töövõtet kasutades näpunööri teha. Nüüd on juba osa nendest nööridest uutele vaipadele õmmeldud ja punane nöörikera minu kotis kasvab silmnähtavalt! Koopiapraktikal osalesid Liisi Tamm, Kairi Palm, Marge Allik, Arabella Lippur, Andrea-Martha Teesaar, Maria Pilm, Maria Volk, Liisi Anderson, Maarja Kaasik ja Siret Ott. Tudengeid juhendasid Aet Ollisaar ja Anu Raud.

Fotod hindamiselt Heimtalis Aet Ollisaar

Teise kursuse telgedel kootud autorikanga kursust juhendasid Marju Roos ja Kairi Lentsius, tudengid kudusid semestri jooksul valmis kanganäidiste kollektsiooni ja näitasid kangaste kasutusvõimalusi isikupärastel moejoonistel. Kollektsioonides oli nii tehnilist põnevust kui materjali- ja koloriidivõlu. Taas tuleb loota, et ehk jõuab mõni kangaseeria neist põnevatest näidistest tulevikus ka edasi kangaste ja rõivakollektsioonini!
Töid esitlesid hindamisel Kirke Kirikall, Kaia Zupping, Caroliina Ladva, Liisa Hanvere, Ülle Järv, Karl Olaf Kolla ja Eliise Järve.

Fotodel olevate kanganäidiste väljapaneku autorid on Kirke Kirikall (ülemisel fotol) ja Kaia Zupping (kahel alumisel fotol). Fotod Aet Ollisaar.

Kadi Pajupuu juhendatud joonistamise jätkukursuselt kasvas välja põnev ebamugava joonistamise töötuba, milles Kadi Pajupuu ja Kristiina Saaroni juhendamisel saab kaasa lüüa kõrghariduspäeval Õpi Tartus juba 20. jaanuaril. Tasub osaleda! https://pallasart.ee/20-jaanuaril-toimub-inspireeriv-korghariduspaev-opi-tartus/
Joonistamise jätkukursuse hindamisel esitlesid oma töid Merily Mikiver, Johanna Mauer, Kristiina Saaron, Brigitta Kasemets ja Gerli Eisenschmidt.

Fotod joonistamise jätkukursuse hindamiselt: Kairi Lentsius.

Kollektsiooni loomise aine on kolmanda kursuse suuremahuline projekt, mis seob endas mitut õppeainet ja ülesannet. Kursust juhendasid Kairi Lentsius ja Maarja Tamjärv. Viimastel aastatel on kursuse fookus Eesti maalamba villast kohalikes villavabrikutes valminud lõnga kasutamine ning vaatamata piiratud materjalivalikule on tooted mitmekülgsed ja võimalusi pakkuvad. Seekord kasutasid üliõpilased lisaks looduslikele toonidele ka värvitud lõnga, mille värvisid esimese kursuse tudengid Liina Kooli juhendamisel.

Fotod hindamiselt: Aet Ollisaar ja Kairi Lentsius. Fotodel olevate toodete autorid on Johanna Mauer.

Hindamisel esitlesid oma töid Brigita Kasemets, Johanna Mauer, Merily Mikiver, Kristiina Saaron ja Gerly Eisenschmidt.

Joone sai alla ka tekstiiliosakonna ja mööbliosakonna tudengite messiprojekt, mille esimeseks teemaks-märksõnaks oli seekord „hullud ajad, hullud lahendused“. Kogu projekti vältel kasutati tootearenduses materjale, mis ettevõtetes üle jäänud – koristustarvete tootja Vikan jääke, vanu tuletõrjevoolikuid ja mittestandardseid puitliiste. Lisaks mõned lülitid, juhtmed ja muud lisamaterjalid. See on kõige vähem reaalset materjalide raha vajanud kursus kogu Pallase tekstiiliosakonna ja mööbliosakonna messiprojektide ajaloos! Kursuse vältel arendati igas tiimis ühiselt välja tooteprototüüp ning kavandati võimalikud edasiarendused. Tänavuse projekti tulemus oli tõeline rõõm! Seda just seetõttu, et kursuse alguses kokku lepitud tööpaarid toimisid hästi, projekti tähtaegadest peeti kinni ning alati olid tudengid valmis loovateks aruteludeks. Suur osa kursusest toimus intensiivnädalal semestri alguses ning edaspidi jätkusid konsultatsioonid ja kohtumised hõredamas rütmis. Mõned tootelahendused on küpsemad ja mõned veel poolel teel, aga nähes hindamisel esitluste selgust ja analüüsivõimet pole kahtlustki, et kõik on tehtav. Aitäh osalenud tudengitele! Projekti tagasisides tõid tudengid plussidena välja projekti selge koordineerimise, täpse ajakava, võimaluse teha koostööd teise osakonna tudengiga ja õppida uusi asju teise disainieriala tudengi kaudu. Valminud tööd pildistas fotostuudios üles Andrus Kannel, suur tänu koostöö eest Andrusele ja fotograafia osakonnale! Väljapanek töödest on esil tekstiiliosakonna galeriis ning loodetavasti tulevikus ka Disainiööl. Kursusel osalesid tiimid Brigita ja Viiu, Marion ja Marleen, Merily ja Mari, Olga ja Diana, Johanna ja Doreen ning Kristiina, Gerly ja Carl. Kursust juhendasid tekstiiliosakonnast Aet Ollisaar ja Keret Altpere ning mööbliosakonna poolt Madis Liplap ja Jaak Roosi.

Fotod: projekti arhiiv.

Neljanda kursuse projektipraktika aines vaatas komisjon üle tudengite välja pakutud MultiWeave struktuurilahendused ja valis neist mõned Galeriis Pallas kevadsemestril toimuvale suurele rahvusvahelisele näitusele. Kadi Pajupuu kureeritud näitusega paralleelselt valmib MultiWeave juhendmaterjal ning projektis ja näitusel osalevad Pallase rahvusvahelised partnerkoolid.
Projektipraktikat juhendab Kadi Pajupuu ning oma töödega osalesid hindamisel Kairi Palm, Lisette Laanoja, Marge Allik, Andrea-Martha Teesaar, Maria Pilm ja Liisi Anderson.

Fotod hindamiselt: Aet Ollisaar.

Esimese kursuse struktuuri ja materjali õppeaine üllatas rõõmsalt vaba vaimu ja loovate lahendustega, struktuurid ja pinnad võtsid ilmekaid olekuid ja kokku moodustus osakonna galeriis terve näitus tudengite omaloomingulistest uperpallidest. On kust edasi minna! Kadi Pajupuu ettepanekul on mitmele autorile soovi korral avatud pääs osaleda oma teosega ka MultiWeave näitusel galeriis Pallas. Äge!

Fotod hindamiselt Aet Ollisaar ja Kairi Lentsius.

Eksponeeritud tööde autorid on Liisa Grete Kask, India Maria Kiisler, Kristiin Kuuslap, Sofia Lanman, Brigitte Mihkelson, Marite Rikkas ja Piret Pirma. Tudengeid juhendas Kadi Pajupuu.
Hindamisi oli veelgi, kõigest pole fotosid – näiteks juba teist aastat Aivar Habakuke juhendamisel toimunud tootearenduse õppeaine oli edukas ja annab kindlasti tudengitele edasiseks head kindlusetunnet. Mõned õppeained on veel pooleli ja järelhindamised on ees, kuid üldiselt võib semestrile joone alla tõmmata.

Osakonna töökorralduses on toimumas muudatused – Marju Roos siirdus alates 17. jaanuarist puhkusele ja meistri ülesannetes asendab Marjut alates 12. jaanuarist tekstiiliosakonna vilistlane Mari-Triin Kirs. Mari-Triin on ka eelmistel aastatel juhendanud tekstiiliosakonnas telgedel kudumise ja kestlike materjalide õppeaineid, nii et sisseelamine läheb loodetavasti valutult. Veel kuni jaanuari lõpuni osaleb Marju tekstiiliosakonna eneseanalüüsi koostamisel ja sealt edasi tuleb leida lahendus ka abi tööülesannete täitmiseks. Ei saa jätta ütlemata, et Marju on oma tööülesannetes nii superosav ja kohusetundlik, et esialgu olen päris nõutu kuidas nüüd kõike korraldada. Kuid küll aeg annab arutust ja lahendused tulevad sageli sealt kust sa ei oota. Aitäh Marju pühendunud töö eest tekstiiliosakonna arendamisel ja ootame sind tagasi!
Osakond alustab õppeaastat lootusrikkalt – aasta algas Eesti Kultuurkapitali kahe toetusega, nii et saame korraldada nii tudengite õppereisi (kuigi Stockholmi mess kuhu olime minemas lükati sügisesse) kui rahulikumalt planeerida ka Kadi Pajupuu kureeritavat MultiWeave näitust. 5100 euroga plussis on tore eelarveaastat alustada ja loodetavasti toob see rahaõnne ka muudele osakonna vajaduste ja unistuste elluviimiseks ning koolile õppejõudude palgatõusuks!

Minu loominguline aasta algas muidugi ka uue vaiba kudumisega, hoog on sees ja vaip kasvab ateljees, jõuaks vaid rohkem sinna kohale! Peale hindamismaratoni saab loodetavasti ateljees rohkem uuele gobeläänisemestrile mõelda ja vaipa kasvatada. Uue semestri algus toob kaasa ka mitmeid rahvusvahelisi projekte, külalisõppejõude ja koostööettepanekuid aga sellest kõigest edaspidi.
Vaheajaks saatsin tekstiilitudengitele soovitusi – käige näitustel ja püsige terved! Lähikonnas on ka tekstiilinäitusi, mida kindlasti tasub külastada!
Tartus Jakobi galeriis on väljas osakonna vilistlase Maryliis Teinfeldt-Grinsi isikunäitus, mis jääb avatuks kuni jaanuari lõpuni. Näitusel “ingan kuos maaga” eksponeerib kunstnik igatsuslugusid, otsides kokkupuutepunkte maastiku ja inimsuhete vahel. Pikkade vahemaade tõttu kaduma läinud sõprussuhted on tikitud, heegeldatud ja kootud maastikukaartideks.

Maryliis Teinfeldt-Grins “ingan kuos maaga”

Allikas: Jakobi galerii

Pärnus Uue Kunsti Muuseumis on kuni 30. jaanuarini avatud Eesti Tekstiilikunstnike Liidu aastanäitus MIMIKRI, 30. jaanuaril kell 15 toimub samas ka näitust tutvustav tuur mida viivad läbi Aet Ollisaar ja näituse kujundaja Madis Liplap. Näitusel osaleb ka mitmeid tekstiiliosakonna vilistlasi ja õppejõude.
Mimikri kui kohastumise tüüp, järeleahvimine või jäljendamine on omadus, mis aitab ellu jääda.
Aastanäitusel eksponeeritakse eraldi väljapanekuna ETeKL tekstiilipreemiate tänavuste laureaatide töid. Rohkem infot näituse kohta siin: https://www.tekstiilikunst.ee/mimikri https://mona.ee/eesti-tekstiilikunstnike-liidu-aastanaitus/

Minu jaoks isiklikult algas aga elus uus ajajärk neljandal jaanuaril 2022. See pole mitte mõne tähtkuju või teema-aasta algus, vaid sellest ööst alates olen ühe väikese poisi vanaema. Esialgu ei oska veel hästi aru saada, mida see kõik endaga kaasa toob, aga tol ööl tillukesi sokke kududes jõudsin nii mõndagi läbi mõelda. Kõik muutub ja teiseneb nii või teisiti iga päev ja hetk, aga olen uue eluringi algusest lummatud.

Mööbliosakond

Aivar Habakukk: Mööbliosakonna viimase poolaasta tegemiste kokkuvõte – hindamised, on ehk tänuväärsemaid hetki minu algajast osakonnajuhataja senises karjääris. Nii tudengid kui juhendajad on andnud panuse, mis oli mulle küll muljetavaldav. Võibolla johtub tõesti vähesest kogemusest, aga see ei pisenda tunnet, mida ma arvan jagavat meie kõigiga – ajame innustunult ja nautides oma asja!

Komisjoni liikmetel võib ju alati olla sisemisi kripeldusi, kuid sisseastumiskatsetel tehtud valikuid on I kursus seni igal juhul kinnitanud – tegemist on tegusa ja osakonna sisekliimasse hästi haakunud seltskonnaga. Esmaste käeliste oskustega on tublisti edenetud, joonestamise algtõed „komakohtadega“ omandatud. Juhendaja Teet Papson.
II kursuse restaureerimisprojekt – osalesid nii disaini- kui restaureerimise suuna tudengid. Oli arusaamist asjade väärtustamisest restauraatoritele ja väärtuste mõtestamist disaineritele. Oli meeskonnatööd. Oli koostööd mööbliosakonna ja nahadisaini osakonna vahel. Juhendajaks Kristjan Bachman.
Mahukas töö ja nauditav tulemus – seda nii stiilis, tehnikas, aga eriti koostegemisest tekkinud sünergias. See peegeldus ka tulemuses, kui Kristjan esitas lõpuküsimuse – kuidas ise ennast hindaksite? Vastuseid oli areldi erinevaid, aga juhendaja tõmbas joone alla – kõigile A! Kes ei ole nõus, vaidlustage hinne siin ja praegu😊.

Fotod: Kristina Allik ja Aivar Habakukk

II – kursuse maketeerimine – valmistada tuli kolm maketti: pehme mööbel, puitmööbel, kaasaegne mööbel. Ja maastikukompa. Juhendaja Teet Papson.

Juhendajana debüteeris ka Siim Hendrikson, õpetades juba käsitööriistadega omandatud töövõtteid seekord masinatega.

III kursuse erialane kompositsioon – tudengid tegelesid isiklikult valitud disainiklassika (tugitooli) visuaali abstraheerimisega erinevate kompositsiooniliste reeglite kaudu. Juhendaja Kristina Allik. Õpiti vormikeele lihtsustamist ja otsiti objekti iseloomu.

Võibolla on see minu isiklik mulje, aga läbides päeva jooksul korduvalt töökoda olen täheldanud tudengite vägagi süüvinud, kohati akrobaatilisi töövõtteid Annes Hermannile omase, vaiksel moel jutu saatel. Lõpukursuse restauraatoritel ongi ilmselt nii, et vähem juttu, rohkem villa. Pühendumus oli hindamisel õhus tuntav, detailis, keelekasutusel ja osaliste kaasamõtlemisel. Ma ei häbene kunagi küsida, kui endal teadmisi vajaka jääb ja siin juba oli, kellelt küsida!

Fotod: Aivar Habakukk

Lõpukursuse disainerite koostööprojektist AS Standardiga koolimööbli arendamisel etteruttavalt nii palju, et tibusid loetakse sügisel (loe veebruaris).
Pahalane on tulnud ka meie osakonda räsima. Kõigile, kes ei saanud hindamistel osaleda soovin peatset tervenemist!

Skulptuuriosakond

Anne Rudanovski: Skulptuuriosakonna erialahindamised toimusid 11.-13. jaanuaril 2022.  Loomingulised kursusetööd näitasid süvenemist, isikliku  kunstnikukäekirja otsinguid, töödes oli kultuurilisi amplifikatsioone ja hetkeseisu analüüsi, loodi kõnetavaid ja tähendusrikkaid seoseid. 

Fotograafia osakond

Peeter Linnap: Võtan endale seekord vaba voli jääda n-ö ühe teema piiridesse. PallasFoto ei tee näitusi just mitte igapäevaselt, kuigi üsna tihti. Me oleme korraga nii näituse, teaduse, hariduse, publitsistika… ja ei teagi veel, mille organisatsioon – näitused moodustavad sellest kõigest aga siiski olulise sektori.

Vallo Kalamees on ilmselt enim tuntud nii meil kui mujalgi õppejõuna, tohutu staaži, töökuse, ranguse ja ülinimlikkuse poolest. Seda kummalisem on tõsiasi, et tegelikult teeb ta tasapisi/ järelejätmatult ka täiesti enda pilte – neid päris omasid fototeoseid. Siia tahaksin panna hüüumärgi, sest minu arvates elab Vallo rohkem kui kümne inimese elu. Vallo pani kunagi aluse meie osakonnale, kui kool kandis veel nime Tartu Kunstikool, mis polnud veel kõrghariduslik asutus. Tohutute pingutuste (Jaak ja Krista Roosi, Aet Ollisaar, Vallo Kalamees jt) ja ministeeriumi toetava suhtumise viljana (Tõnis Lukas) sai koolist kõrgkool, millega liitusin ka mina, pannes koos Valloga kokku Eesti esimese kõrgharidusliku fotograafia õppekava. See käivitus 2001. a. Ja nüüd on see kava kestmas juba 22.aastat! Võime olla tõesti uhked! Vallo on kogu selle aja jooksul olnud üks osakonna ja kooli hingedest. Tänu talle selle raske kuid olulise töö eest!
Oma eelmise näituse „Midagi, mida tahtsin teile veel ära öelda“ tegi Vallo 10 aastat tagasi meie armsas galeriis Pallas ja see paistis silma oma improvisatoorsuse poolest. Nüüdne 3560 (10 aastat x 356 päeva/ pilti) mängib kontseptuaalsemalt aja meganumbritel, kestusel, tohutul hulgal, mis koosneb monotoonsetest päevadest, mida markeerivad fotod. Ausalt öeldes on see suure haardega mõtlemist indikeeriv näitus ja täiesti siiralt öeldes – hakkan ma Vallost kui kunstnikust iga korraga aina rohkem pidama. Näitus on ühtaegu üks-ja-tervik ning samal ajal tohutult detailne reflektsioon väikese-igapäeva-tüünele-temaatikale. Sõna otseses mõtte joonistub siit välja postmodernse ühiskonna kvintessents: pole enam suuri vs väikesi asju, tähtsaid/ vähetähtsaid sündmusi, keskseid/ perifeerseid jne tegelasi/ kangelasi… Väärtussüsteemide muutus peegeldub selgesti ka kunstis, fotograafias seda enam! Olles mitte-staaritseja, mitte kunstidändi jmt, mõjub Vallo looming profi pilgule väga aukartustäratavalt, erakordselt tõsiselt ja lugupidamist esile kutsuvalt. Minu poolt igatahes respekt Vallole kui suure hingega inimesele! Selliseid on meie ühiskonnas liiga vähe! Aga nüüd näituse juurde, mida autor kirjeldab väga puritaanselt ja napisõnaliselt.

„Näitusel „ 3650“ esitab Kõrgema Kunstikooli Pallas õppejõud Vallo Kalamees viimase 10 aasta fototöid. Fotod käsitlevad nii abstraktseid kui ka isikukeskseid teemasid.
Nätamisel on Eesti maastikest inspireeritud teosed ( „Usual Landscapes“, 2021; Eesti Maastikud 1991), samuti ka isiklikust kogemusest lähtuvad hõllandused ( „Siesta : Veski talu hukk, 2020). Ka saab tutvuda fotograafi varasemate aastate töödega ( „Mourning landscapes, 2012; Real Estate, 2019) Näitus jääb avatuks 29. jaanuarini 2022.“

Jääme siinkohal samade liistude juurde ja lisame vaid pisut pilte ning vaateid näitusele. Aitähh Vallo!

On aeg hakata laiemalt- ja prime time meedias tutvustama ka meie õppejõudude, vilistlaste ja tudengite tööd, sest oleme tegutsenud pikka aega, rohkem kui 20 aastat ja PallasFoto on lõpetanud ligi 200 kõrgharitud fotograafi-kunstnikku. Üksikuid näitusesähvatusi oleme küll ka juba varem teinud ent praegune – „Hortus PallasFoto“ võtab kokku Best Of põhimõttel umbes kolmandiku meie superteostest. Ülejäänut näitame samuti juba üsna varsti. Koostajana pühendasin seekordse väljapaneku meie sõbrale Katalooniast, kelle näitus lükkus koroonapandeemia tõttu edasi – Joan Fontcuberta’le. Kõigile, kes fotograafiast midagi(gi) teavad, ütleb see nimi väga palju. Ja neil, kes veel ei tea – soovitan kiiresti guugeldada. Lisan siinkohal näituse pressiteksti ja hulga pilte – ega kommenteeri neid liigselt. Ehk formeerub niiviisi pisut puhtam elamus.

Andero Kalju „Linnu Eesti“. VR 360 videoteos. Video: https://www.facebook.com/search/top?q=linnu%20eesti

„Hortus PallasFoto“
(Pühendatud Joan Fontcuberta’le)
Galerii „Pallas“ 11.jaanuar – 29.jaanuar 2022. Kuraator Peeter Linnap.

PallasFoto on Kõrgema kunstikooli „Pallas“ fotoüksus, akadeemiline osakond kus õpitakse, talletatakse ajalugu/ loomingut ja luuakse või organiseeritakse kõike fotokunstiga seon-duvat. See on Eesti vanim kõrgkooli foto-osakond, mis asutati juba 1997. aastal ning mis on seni silma paistnud juba kümnekonna näituse ja paarikümne publikatsiooniga. Aktiivselt on osa võetud Euroopa Fotokuust, oma näituste kõrval on korraldatud ka klassikute (Peeter Tooming, Martin Parr) rändväljapanekuid, organiseeritud rahvusva-helisi konverentse („Jagades tulevikku“, „Pildid ja hirm“) ja palju muudki.

Eva Kram. Justitia. 2021. Osa diplomitööst

Seekordne väljapanek „Hortus PallasFoto“ on kokkuvõte Pallase kammerlikematest töödest, mille temaatika ulatub isiklikest otsingutest psyche’s kuni hiliskontseptuaalsete ja irooniliste töödeni välja. Näituse võibki jagada tinglikult „pildilisteks“ ja „ideelisteks“ teosteks, kumbagi poolt esindavad markantsed näited. Ikoonilisele algele rajatud tööde hulgast võiks esile tuua Eva Kram’i autointerpretatiivset kooslust „Justitia“, mis on ühtaegu kaunis ent samas ka mõtlemapanev ja ajalooliselt viiteline. See kooslus konstrueerib pilte mõistetele, mis tuttavad juba antiikmaailmast ent teeb seda kaasaegsete vahenditega, tänaste inimeste ja lähimineviku interjööride abil.
Nele Tammeaid seevastu on soomeugrilikult kultuurikeskkonna üldse hüljanud ja naasnud looduskeskkonda, et iseenesele sügavamalt ja mõtlikumalt silma ja hinge vaadata. („Mängud iseendaga“). Kristin Hansen laseb oma „Usaldusejoogas“ välja paista inimese-looduse kaunitel ja vallatutel Kraft-und-Scönheit kooslustel ning hiljuti Kultuuriministeeriumi ja Kultuurikoja „Tulevikutegija“ tiitliga pärjatud Andero Kalju, kellest on vahepeal ka PallasFoto õppejõud saanud, viib meid uusimate vahendite (Virtuaalreaalsuse keskkond ja 360-kraadised droonivideod) abil tagasi lapsepõlve, pannes meid lendama ilma lennukiteta, puhtalt vaimujõu toimel. Tulemuseks „Linnu Eesti“, teos, milletaolist siirast elamust pole ammu näinud ega saanud.
Omakorda viib Pillery Teesalu (HM-i aasta õppejõu konkursi finalist) meid veealusesse maailma oma suurejooneliste ja avarate subakvaateliste pannoodega ja figuraalkompositsiooniga, mis valmis Itaalia linna Matera kultuuripealinnaks olemise puhuks 2019. aastal. Sellesse seltskonda kuuluvad tinglikult ka noored autorid Kirke Kuiv ja Rain Avarmaa oma unenäoliste visioonidega, mis vaatamata oma suhteliselt tuntud teemale ja strateegatele mõjuvad ometi värskelt ja sugestiivselt just teostuse siiruse tõttu. Kahe leeri meelelise ja analüütilise vahele platseerub Riina Varol oma Jaapani sidumiskunsti kaude meenutavate jõuliste portreedega jmt.
Teise – kontseptuaalsema liini näitusest algatab tinglikult Johan Huimerind, kes on loonud tüpoloogia Portugali rannamajadest. Sellist vaimukalt struktuure loovat suhtumist arendavad edasi Sten Eltermaa oma groteskse tragikoomilise videoteosega „Suguvõsa kokkutulek“ ja Raivo Kannik (Lenin) oma tõeliselt film noir stiilis ja ülimalt vaimukate lühifilmidega (filmiandekdootidega?) „Minu film“ ja „Ootamatud kontrastid“. Ja tagasivaateliselt traagilise filmiga „Positiiv“ paneb oma Siberisse saadetud suguvõsa ainetel sellele suunale valusa ent mõjusa punkti Pille Paalam. See esimene suurem kokkuvõte PallasFotos loodust ja tehtust on ühtaegu minoorne kui ka mažoorne – ning seda on võimalik vaadata Tartus, galeriis „Pallas“ tänasest 29.jaanuarini.

Eva Kram. Justitia. 2021. Osa diplomitööst.

„Hortus PallasFoto“ Vaade keldrikorruse näitusesaali

Rain Avarmaa. „Outside“. PallasFoto 1 kursus.

Nele Tammeaid. „Mängud iseendaga“ ja Kristin Hansen „Usaldusjooga“. PallasFoto vilistlased.

Vallo ja PallasFoto näitustega samaaegselt eksponeeritakse ülakorrusel viie rahvusvahelise külalis-tudengi näitust (Juhendaja Madis Liplap). Neistki 5-st üliõpilasest 4 on fotoosakonna vahetustudengid!

Thank you dear visting students – It was nice to have you here in Estonia !!!

Meediadisaini osakond

Jaanus Eensalu: Vaiksed jõulud ja üle pika aja hindamised normaalsemas kõrgkoolile vastavas olukorras.

Kenad uudised Poolamaalt. Eelmise aasta detsembris toimus rahvusvaheline plakatikonkurss. Ametliku nimega “5th International Poster Biennale Lublin 2021”. Väärikas žürii nomineeris kõigis kategooriates kokku 335 plakatit 252 autorilt. Professionaalide osas kvalifitseerus 188 tööd kandideerimaks auhindadele. Kokku laekus konkursile üle 4000 plakati nii proffidelt, kui tudengitelt üle maailma. Ametlik näitus toimub küll alles 10.02 – 30.04 2022, Center for the Meeting of Cultures in Lublin, kuid valitud teoseid saab eksklusiivselt näha ka: http://poster.co.pl/pl/pages/lista-zakwalifikowanych-profesjonalisci/141

Aasta algas rõõmsate teadetega.
Arvamusfestivali 2022 meeskond valis kujunduseks välja meie osakonna tudengi Anett Tõnismäe kavandid. Sisuliselt toimus IV kursuse sisekonkurss ja enamus kavandeid olid teostusväärsed. Osakond on juba aastaid olnud Arvamusfestivalile partneriks ja hea meel, et koostöö on osutunud tulemuslikuks. Soovime Anettile jõudu ja jaksu, sest nüüd tuleb ühiskondlikus korras ka hulk tööfaile teha.

Toimusid hindamised. Hea meel, et tase pole koroonatüsistuste tõttu langenud.

Õppeaine: serigraafia.

Õppeaine: digimaal

Õppeaine: stilistika.

2. kursus.

1. kursus.

Maaliosakond

Margus Meinart: Nagu fotodeltki näha, möödusid hindamised tõsises ja töises meeleolus. Oli tunda kohalolu mõnu ja elevust….teine kursus käis ja pildistas oma töid ja neljas kursus tegi ja eksponeeris esimest korda suuremõõtmelisi töid.

Õhin oli õhus. Ikkagi otse ja silmast-silma. Paljudel esmakordselt pildid teiste ees ja teised päriselt siin ja siis kohe-kohe keegi räägib sinu töödest ja sa kuuled ja näed ja loed sõnu, kehakeelt, pilke….. Hinne.
Tublid tudengid, hääde hinnetega. Õppejõudude rõõm.

Kahjuks jagasin osakonna rõõmu kodukontorist lähikontaktsena. Kohal oli vaid minu asendaja, koos pikakõrvalise salanõunikuga. Õnneks kuulas kohapeal olnud õppejõud aga tudengeid nagu üks suur kõrv.

Hanna Kuusvere

Karoliina Tomasson

Kristin Erm

Aleksandra Vlasova

Miina Vilo
Veebruaris avataval maaliosakonna näitusel saab tutvuda ka teiste 2021 aastal valminud teostega.
Kevadsemestril tuleb maaliosakonna restaureerimise suuna Erasmus-tudengiks Laura Romani Barcelonast, Escola Superior de Conservació i Restauració de Bens Culturals de Catalunya´st.
Aastalõpunäitusel oli maaliosakonnaga viimase viie aasta jooksul tudengi või õppejõu staatuses kokku puutunud inimeste protsent 18. Kokku lugedes 20 kunstnikku. Kui akrediteerimisel tekib küsimusi maalosakonna kunstisuuna kohta …
Mõned pildinäited Tartu kunsti aastanäituselt „Elukeskmed“

Mirjam Hinn, Brita Maripuu ja Alar Tuul

Kadri Krüüner ja Katrin Maask

Indrek Aavik ja Anna Liina Mets

Sirje Petersen ja Margus Meinart

Taas toimuvad ka maaliosakonna vilistlaste poolt juhendatud kursused. Viimane – akrüülmaali oma – oli sel nädalal Maris Paali juhendamisel. Heas koostöös Salme Kulmariga.
Kuigi Miljard Kilgil pole meie kooliga otsest seost, on kaudne kindlasti olemas. Otseseose saab tekitada igaüks ise, kes ERM-i läheb ja vaatab näituse ära. https://www.erm.ee/et/miljard-kilk-olen-tagasi
Lugemissoovituseks kaks viimast eelmise aasta TMK-d. Sisaldavad pikka kaheosalist intervjuud Dolores Hoffmanniga. Heli Tuksami õpetaja, seega otseselt osakonnaga seotud https://www.temuki.ee/archives/3590
Üks tsitaat reklaamiks: „Jah, see on kurb. Kui tekkis internet, hakkas kunst üha enam taanduma. Ja ta aina taganeb, taganeb… Näiteks maalikunsti peaaegu üldse enam ei eksisteeri. Vajadus on rahuldatud. See on üks ohtlik asi. Internet ja televisioon, see on ju tegelikult kino. Kui Chagall ja Picasso elasid, oli maalikunst veel tähtis; ja maal, see on ikkagi selline stabiilne asi. Aga nüüd on ekraan, mis vibreerib. See ekraani vibratsioon haarab sinust kinni, see erutab rohkem ja võrgutab kergemini. Ja siis sa hakkad palju kergemini ka ise mingisugusest tühjast asjast kinni — et vaata, kui ilus diktor seal on, ja nii edasi… Tänapäeval on palju lihtsam minna kuhugi kaameraga, filmida ja leida huvitavad rakursse. See annab rahulduse palju kergemini ja väikese vaevaga. Kui tulid internet ja arvutid, hakkasid inimesed ju ka kohe palju vähem raamatuid lugema. Mina istusin ja lugesin hommikust õhtuni.“

Nahadisaini osakond

Rene Haljasmäe: Aasta esimene nädal oli osakonnale töine ja teine nädal tudengitele pingeline – hindamised, mis algasid juba detsembris, jätkusid aasta algusel täistuuril. Toimus järjekordne kõrgkoolide nahaerialade ümarlauad ja kunstivaldkonna arengukava esitlus.

Neljanda kursuse tudengi Märt Puusta poolt tuunitud ridikül, erialast projekti juhendas Tiina Karu.

Kunstivaldkonna arengukava esitlus toimus 14.01.22 ARSis. Eestvedajad: Eesti Kunstnike Liit, Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus, Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus.
Paberkandjal aregukava jõuab peagi raamatukokku ja illustreeritud pdf on Eesti Kunstnike Liidu poolt koostamisel. Ühe peatüki lahtiseletus on siin: https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c6-kunst/kunstivaldkonna-tasumaarad-oiglasemaks/

Vallo Nuust: Nii tundubki mulle kõige olulisem, kuidas osata vastu hakata unustamise registrile ja kuidas leida aega lähedaste ja sõprade elust osasaamiseks. Osasaamise oskust soovingi kõigile selleks aastaks!

Kaanefoto autor Edith Hermann