Pallase rektori Vallo Nuusti infokiri: Pallase kroonikad 13.09. – 26.09.2021

Nagu Margus Meinart kirjutab: „Vaktsineerimine…ei, atesteerimine…ei, akrediteerimine… just.“
On veel presenteerimine, optimeerimine, minimeerimine, reguleerimine …, mida kõike me tegema peame.
Aga kui meil on kroonikad, milleks siis veel akrediteerimisaruande koostamine? Hindajad võiks Pallase kroonikaid lugeda ja ülevaade meie tegemistest olekski olemas. Ja neid tegemisi on väga palju.

Kui loen Pallase inimeste kokkuvõtteid, meenub mulle V. Koževnikovi jutustus «Saage tuttavaks Balujev», kus on järgmine lõik: «Jevdokija Mihhailovna Balujeva oli koostanud endale range päevarežiimi. Ta tõusis kell viis, võimles, sõi kell pool kuus hommikust, kirjutas kella kaheksani väitekirja, bussis kordas nelikümmend minutit prantsuse keele grammatika harjutusi ja kell seitse tuli instituudist koju. Kaks tundi aitas ta lastel tundideks ette valmistuda ning kirjutas siis kella kümneni jälle väitekirja. Voodis ta luges ja tegi märkmeid. Kell kaksteist kustutas ta tule ja püüdis mõelda enne uinumist inglise keeles, mida ta juba üsna korralikult valdas.»
Meil kipub enamvähem sama intensiivne olema.
Rääkisime kooli õuel Kurmo Konsaga pöördumatult hulluks minevast maailmast ja Kurmo ütles: „Sellepärast peamegi püüdma hoida nii, et vähemalt Pallas oleks koht, kus on hea olla.“

Aga ma kirjutan hoopis natuke sõprusest.
Kaheksakümnendate lõpus hakati rääkima Molotov-Ribbentropi paktist, asutati Eesti Muinsuskaitse Selts, Tartu levimuusikapäevadel toodi taas avalikult välja sinimustvalged lipud ja Kuperjanovi mälestusmärgi juures lõppesid haarangud.
Hallide nägudega inimesed käisid küll veel hallide riietega ja vahetasid viinatalonge seebitalongide vastu, aga taevas hakkas ühest servast justkui heledamaks tõmbuma ja tekkis lootus, et võibolla Juhan Liiv eksis, kui kirjutas: “must lagi on meie toal”.
Kaheksakümnendate lõpus sai mitu põlvkonda eestlasi ühtäkki teada, et maailma äär ei asu Tallinna sadamas.
Jouko kohendas valget skandinaavia teklit, pühkis vuntsid vahust puhtaks ja kiitis Humala õllekeldri legendaarseid soolaube. “Herkullista,” ütles ta ja pööritas silmi.
Pärast kolmandat kannu selgus, et Tallinnast ainult 80 kilomeetri kaugusel on Helsingi ja Helsingis on veel joukosid, maunosid ja kyöstisid – hulle, kes on valmis meie “musta laega” maale õppima tulema. Kes riskivad saada kõhuvalu siinsest hapust õllest ja jumal teab millest tehtud maksavorstist, mida me kutsusime koeravorstiks, aga ikkagi sõime.


1998 2021

Me taasasutasime üliõpilaskorporatsioone ja korraga selgus, et Soome, Saksamaa ja Kanada ei olegi meie narrimiseks välja mõeldud. Et seal elavad samasugused inimesed nagu meie … kuigi ilma koeravorstita.
Siis viis Georg Ots meid esimesele välisreisile. Laevas olid vaibad maas ja ennäe – “valge laev” oligi päriselt olemas. “Tervetuloa hyvät ystävät,” lehvitas Jouko Helsingi sadamas ja imiteeris kraapsu.
Me sõime esimest korda elus spagette ja ei suutnud ära imestada, kuidas saab kauplustes olla nii imeline värviline lõhn.
Joukost on saanud ajaloodoktor ja minust tema poja Antti ristiisa. Me mõlemad oleme läbi reisinud suurema osa Euroopast, külastanud teisi kontinente ja õppinud ning õpetanud teiste maade ülikoolides.
Mina ei arva enam ammu, et maailm mahub Tallinna ja Sahhalini vahele ning enam ammu ei aja eesti õlu Jouko kõhtu valutama.

Me kohtame oma elus inimesi. Mõned neist jäävad meie ellu ja saavad meie sõpradeks. Kindlasti leiate selliseid inimesi ka Pallasest. Ma siiralt usun seda.

 

Pallase inimeste kaks nädalat:

Üliõpilasesindus

Stiina-Liis Koddanipork: Nädalad on möödunud linnulennul, sügis on hoo sisse saanud ning kuna sagimist on üksjagu palju, oleme koolirütmiga taas ära harjunud!

Sel sügisel on Pallase tudengid eriti aktiivselt osalenud võistlustel. Septembris toimusid IDUS päeva raames korraldatud ronimisvõistlus, miniYlipall (pimevõrkpall) ning Lennukas vs Pallas turniir Lucky Loores. Kuigi turniiri üldarvestuse võitis ELA (Eesti Lennuakadeemia), tõi tiimide arvestuses võidu koju Pallas! Olid meeldejäävad elamused ning oli rõõm näha nii palju tuttavaid nägusid osalemas!

 
Foto: Andra Rahe

Esindus kohtus hiljuti ka kooli juhtkonnaga ning laual olid mitmed olulised teemad. Kohtumisel arutleti nii seda, millistest koolivälistest üritustest võiks Pallas osa võtta kui ka seda, kuidas prügisorteerimist paremini korraldada. Juhtkonnale tutvustati ka kooli sõrmuse ideed ning selle raames toimub lähitulevikus konkurss. On, mida oodata!
Lisaks tegeletakse pingsalt 13. oktoobril Tolstoi majas toimuva rebaste ristimise korraldamisega. Tuletame meelde, et sel sügisel on teemaks „maaväline“. Tegevusi planeerides peetakse silmas nakkusohutust ning loodame, et üritus kulgeb kõigile turvaliselt ja meeleolukalt!
On uudiseid ka kõigile neile, kes soovivad oma töid esitleda ja maailmaga jagada, kuna enne jõule on tulemas tudengitööde kunstioksjon! Kuigi lisainfo on veel alles saabumas, soovitame Teil juba praegu hakata tööle või panna oma teosed valmis!
Ühtlasi teatame, et taas saab hakata käima võrkpalli mängimas, sel korral Tartu Mart Reiniku kooli võimlas (Vanemuise 48). Lisainfo aegade kohta on üsna pea tulemas!

Õppeprorektor

Piret Viirpalu: Aeg liigub tohutu kiirusega, eelmisest infokirjast juba 2 nädalat möödas, juhtunud aga justkui poole aasta jagu… Loodan südamest, et kõigil pallaslastel on hoolimata paljudest tegevustest aega nautida ka tõeliselt kuldset sügist!

Taaskord sai kinnitust, et tasub inimestega suhelda – võid saada kasulikku informatsiooni. Nimelt kutsus Eesti Kunstiakadeemia õppeprorektor Anne Pikkov osalema EKA õppejõudude Hea Õpetamise Seminaride sarjas toimuvast seminarist teemal – Kuidas õpetada kunstiajaloo üldkursusi? Kelle ajalugu need esindavad? Ja kui neist loobuda, siis mida õpetada nende asemel?
Lisan siia lõigu seminari tutvustusest:
Eelmisel aastal lahvatas Ameerika kunstiloolaste seas poleemika kunstiajaloo üldkursuste teemal, kui USA üks vanimaid kunstiajaloo programme Yale’i ülikoolis otsustas loobuda senistest ülevaatekursustest “Sissejuhatus kunstiajalukku: renessansist kaasjani” ja pakkuda nende asemel seeriat temaatilisi kursuseid nagu “Kunst ja poliitika”, “Globaalne käsitöö”, “Siiditee” ja “Religioossed paigad”. Nagu osakond ise selgitas, siis sissejuhatus kunstiajalukku jäi alles ja periood renessansist kaasajani sai kaetud, ent mitte kui ainuvõimalik sissejuhatus erialasse.
Kunstnik ja kriitik Dushko Petrovich, kes juhatab uue kunstikirjutuse (New Arts Journalism) programmi School of the Art Institute of Chicago’s, viib EKAs läbi seminari mis põhineb tema artiklil ajakirjas ArtNews. Artikkel kajastas Yale’i kunstiajaloo kursustega seotud poleemikat ja võttis kokku kunstiajaloo murrangud Ameerika ühendriikides. Seminari keskseks huviks on muu hulgas see, kuidas ülevaatekursus on oluline just kunstnikele ja kuidas väikeriigid saaksid säilitada oma rahvusliku kunstiajaloo, juhtides samas tudengeid oma eriala globaalse reaalsuse juurde.
Dushko Petrovichi loengule järgnes arutelu, mille sarnast sooviks väga ka Pallases – miks, kellele, kuidas me oma koolis kunstiajaloo kursusi õpetame? Väga nauditav oli vahelduseks sellele, et rääkida lähi-, kontakt-, distants-, kaug-, hübriid-, haja…. õppest ja igasugu piirangutest, keskenduda õppe sisule, sellele, mis kõige olulisem.

Neljapäeval, 23. septembril osalesime prorektor Ivi Lillepuuga Tallinnas ARSi kunstilinnakus toimunud Kunsti valdkonna 2021-2025 arengukava (KUVA) arutelukohtumisel. Arengukava koostati 2021. aasta talvel ja kevadel avatud aruteludes kõlanud mõtete põhjal. Artuelude kokkukutsujad olid Eesti Kunstnike Liit, Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus ja Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus.
KUVA 2021–2025 eesmärgid käsitlevad järgmisi teemasid:
1. Kunstnike loometegevuse toetamine
2. Kunstivaldkonna organisatsioonide koostöö
3. Kunstivälja avatus ja ligipääs
4. Kunstiharidus ja haritus.
Kokku lepiti, et asutada tuleb näituseasutuste liit ja mis veel olulisem – kokku tuleb kutsuda kunstihariduse ümarlaud.
Selle viimase osas otsustasime täna Pallases, et ei jää ootama, et keegi kutsuks, teeme ise ära!

Arendusprorektor

Ivi Lillepuu: Kiire on. Kohutavalt kiire. Nii palju pabereid on laua peal ja veel rohkem sahtlis ootamas. Ja siis on mõned sellised, mis ootamatult kusagilt välja vupsavad ja töölaual oleva eemale pühivad. See on kõige häirivam, et neid ootamatusi muudkui tekib ning plaanid saavad segi paisatud.

Kardan, et mu kolleegid arendusosakonnast on juba üksjagu nõutud, et miks ma ometi ei saa täienduskoolituse korda või galerii kasutamise lepingut või kommunikatsioonistrateegiat üle vaadatud. Ma püüan, ma tõesti püüan ka nendega tegeleda. Siinkohal võiksingi oma kahe nädala kokkuvõttega lõpetada, sest paberimajandus pole kellegi jaoks huvitav. Aga ma siiski räägin ühe loo, mis minu jaoks on oluline ja mis võib seletada, miks ma ennast ühel heal päeval mõnele maaliosakonna täienduskursusele kirja panen.
Olen kogu oma elu tormlevate mõtetega hädas olnud. Pidevalt käib analüüs, et kuidas oleks võinud teha paremini või kuidas saab kõik tulevikus olema. Eriti enne und voodis ja eriti neil õhtutel, millele järgnev päev tõotab eriti vastutusrikas tulla. Aiatöö, käsitöö, kokkamine, jalutamine, ujumine, autosõit – kõik on selle jaoks vajalikud, et saaks omi mõtteid mõelda. Aga kohati on see väga väsitav. Mäletan hästi seda mõtete tulva, mis mind aasta tagasi Pallasesse tulles valdas – see oli nagu kosk või mägijõgi, mis mind enda alla mattis, mida oli võimatu peatada või mujale suunata. Olen mitmeid kordi katsetanud rätsepaistes mediteerimist, aga pole siiani aru saanud, kuidas saab mõtteid peatada…
Kuni selle suveni, mil veetsin tunde ja tunde pintsel käes suvemaja värvides. Et sel palkmajakesel on rohkesti nurki, kolmnurkseid aknaid ja muid vidinaid ning süvendeid, mis värvirulli kasutamise võimatuks teevad, siis tuli pintseldada. Et mitte “aega raisata”, kuulasin erinevaid podcaste. Siis ühel hetkel avastasin, et jutuvada on lõppenud, valitseb vaikus, totaalne vaikus minus eneses. Ükski mõte ei liigu, isegi ei ürita mitte vaikselt pinnale hiilida. Ümbritsevad hääled minuni ei jõua – naabri hüsteeriline kukk on vaikinud, alailma tülitsevate harakate kädin on lakanud, katkematu automüra maanteel on sumbunud… Olen vaid mina ja pintsel liikumas paremale ja vasakule, üles ja alla. Algul oli see tunne ehmatav. Et kas ma olengi nüüd nii mõttetu inimene, et isegi ühtegi mõtet ei ole. Hiljem, kui tundsin ära, et olen nüüd sinna kohale jõudnud, kuhu aastaid tulutult pääseda üritasin, hakkasin seda vaikuses olekut nautima. Eriti nautisin aga rahu ja selgust, mis vaikusele järgnes.
Möödunud nädalavahetusel värvisin jälle ja enne vaikusesse langemist tekkis küsimus, et mis tunne võiks mul olla siis, kui on pintsel ja värvid, aga majaseina asemel on lõuend? Kas ka siis on võimalik kõik ümbritsev välja lülitada, kõik mõtted peatada ja olla ainult protsessis.
Aiatöö, käsitöö, kokkamise, jalutamise, ujumise ja autosõidu ajal ei oska ma endiselt mõttelobinat katkestada. Aga kui saaks istuda valgusküllases ruumis lõuendi taga, keskenduda valgusele ja varjule, värvidele ja varjunditele, kas siis sel ajal saaks ma kogu aeg olla niimoodi endas, et hiljem oleks meel erksam, mõte selgem ja vahedam.
Ma ilmselt ei saa teada, kui ei proovi…

Välissuhete juht

Riina Gendrikson: Sügissemestril Pallases õppivad Erasmuse üliõpilased on saanud paika oma tunniplaanid ning on järjest enam harjumas igapäevaeluga Eestis ja Tartus. Erasmuslased imetlevad väga Eesti autojuhtide viisakust, aga kohati jahedamaks muutunud ilm on Malta, Prantsusmaa ja Hispaania üliõpilaste jaoks juba hirmutav.

Nordplusi võrgustiku NordTradCraft partner Pallasest on tektiiliosakond (lisaks osalevad Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia, University of South-Eastern Norway, Uppsala University, University of Gothenburg, University of Helsinki).
Esimene füüsiline kohtumine toimub Uppsalas 20-22.10. Kohtumise käigus tuleb sisuliselt planeerida märtsis Viljandis toimuv rahvusvaheline sümpoosion, teemaks on traditsioonilised käsitöövõtted.
3.11 võõrustab Pallas Uppsala Ülikooli tekstiiliüliõpilasi ja -õppejõude.
Septembri ja oktoobri jooksul lähevad Erasmuse raames välismaale 10 Pallase töötajat. Praeguseks on esimene lähetus toimunud ning ülejäänud lähetuste osas olemas kindlad kokkulepped. Hetkeseisuga on Erasmuse töötajate toetused jagatud, uus konkurss on planeeritud oktoobrikuusse.
Lõppes lisakonkurss kevadel partnerkooli õppima minekuks. Pakkuda on 1 toetus, avaldusi tuli 3. Pallase Erasmuse komisjon otsustab toetusesaaja nädala jooksul.
Erasmus+ üleilmse projekti raames edasi lükatud kahe töötaja lähetused on planeeritud kevadsemestrisse 2022. Pallase maaliosakonnas õpetab Tinatin Tshkadadze kõrgkoolist Tbilisi State Academy of Arts ja Rene Haljasmäe viib läbi õppetööd samas kõrgkoolis.

Avalike suhete juht

Maiken Austin: Aeg lendab lausa nii kiirelt, et meeldetuletus kokkuvõtte tegemiseks tundus kahe perioodi vahele jätvat vaid napi nädala. Kuigi mööduda oli jõudnud kaks.

Disainiöö väljapanek võimaldas külastajatel vaadata Pallase pingutusi SOS-disaini valdkonnas. Mida teeme meie disaini jätkusuutlikumaks ja taaskasutatavamaks muutmise nimel, kuidas lahendame probleeme ja tuvastame valdkondi, mis vajaksid disaineri silma ja kätt. Disainiöö peakorraldaja Ilona Gurjanova sõnul andis praegune olukord varasemast suurema võimaluse rääkida sellest, millise panuse disainerid aina suuremaks muutuvate ühiskondlike probleemide lahendamisse võiksid anda.


Kõrgema Kunstikooli Pallas väljapanek Disainiööl. Foto: Madis Liplap

Töö käib mitme seminari kallal – 19. oktoobril toimub Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu visioonipäev, mis keskendub sel aastal samuti rohelisetele eluviisidele ja kuidas erinevad rakenduskõrgkoolid seda arendavad. 11. novembril korraldab Pallas loomekõrgkoolide seminari, mille teemaks on sel korral Loomeruum, mis hõlmab endas nii loovisiku kujunemiseks kui loometööks üldisemalt soodsat ruumi, loomevaldkonna eripära.
Pallase galeriis avasime 2 uut näitust: Tulvab olemisse. Eesti VIII pisiplastika näitus ja Eesti Kujurite Ühenduse aastanäitus ja Fotonäitus “DuVallon Art Rally Pallas Summer School” Robi Zuts ja Olari Pilnik. Näitused jäävad avatuks 23. oktoobrini.
Pallas ühines Õpi Tartus infopäeva meeskonnaga ning nõnda läheme juba 2022. aasta jaanuaris Kultuurikatlasse Harjumaal elavatele gümnasistidele tutvustama Tartus kõrghariduse omandamise võimalusi.
Ohtralt tööd on olnud veebilehe arendusega ja lennuraamatuga.
Nädalad lendavad ülikiirelt, seega kohtume jälle juba “homme”, et uusi kokkuvõtteid teha. 🙂

Raamatukogu

Edith Hermann: Alustan seekord pika mõttearendusega Krista Arult. Ta võttis kunstiraamatukogude ühingu liikmeid vastu Tartu Ülikooli raamatukogus väga inspireeriva kõnega raamatukogu olulisusest ülikoolis, kõrgkoolis või ühiskonnas laiemalt. Seda juttu ma üles märkida ei jõudnud, aga jagan siinkohal tema mõtteid ettekandest „Raamatukoguhoidmine on kunst“. Seda tavaliselt selleks ei peeta, aga selle üle tasuks aeg-ajalt mõelda.

Krista Aru kirjutab: “Eestit on alati, erinevatel aegadel ja ka rasketes tingimustes, hoidnud ja edasi kandnud vaimujõud ja sellest sündinud tahtmine olla oma tegemistes suurem ja võimsam kui aeg ja olud ette nägid. Ilma vaimujõuta, mille alus on olnud hariduses ja haridust levitanud asutustes ja keskkondades, poleks meil ei omakeelset ülikooli ega ka omariiklust. Üks selliseid vaimujõudu koondanud keskkondi on olnud ja on raamatukogu. Raamatukogu on üks ühiskonna tugisambaid. Raamatukogu pole kunagi olnud vaid raamatute kogumise ja laenutamise koht. Raamatukogu on ikka olnud nendest ülesannetest suurem, sest just raamatukogu saab kokku tuua ja sulatada elu- ja raamatutarkuse. Raamatukogul on selleks ainuomane võimalus, sest raamatuks saanud tekst on teatud määral lõplik.“
Lisaks toob Aru välja muudki võimalused: „Tausta ja seoste loomise kõrval on raamatukogul elutarkuse jagamiseks veel teisigi võimalusi, sest raamatukogu kui sotsiaalselt ja füüsiliselt korrastatud keskkonda kannab ja valitseb inimene ja inimlik sõna. Raamatus kõneleb inimene ja raamat on inimesele, hoolimata tema vanusest, soost, rassist või päritolust. Raamatukogu loob raamatule korrastatud keskkonna, kuid väärtustab ja õilistab seejuures ka kõikide tehnoloogiliste uuenduste tuultes ikkagi ja eelkõige inimest.“ Ettekanne lõppeb mõttega: „olud jäävadki muutuma ja parim viis nendega kaasas käia on pidada ise meeles, et raamatukoguhoidmine on mitte ainult töö, mitte ainult teadus, vaid ka kunst. Kunst, mis teenib inimest.“
Pikemalt saab lugeda SIIT.


TÜ raamatukogu direktor Krista Aru EKRÜ liikmetele kõnelemas. Käsikirjade ja haruldaste raamatute osakonna juhataja Moonika Teemus kunstikogu tutvustamas. Foto tegi Edith Hermann.

24.-25. septembril toimus Eesti Kunstiraamatukogude Ühingu Lõuna-Eesti õppereis. Minu ülesandeks oli suures osas reisi ettevalmistus, EKA raamatukogu juhataja Mait Väljas koostas marsruudi ja oli reisijuhiks. Tartus käisime veel TÜ Muuseumis ja Lodjakojas ning vaatasime TÜ teaduslinnaku ehitisi ja kuulasime arhitektuuri tutvustavaid kommen-taare. Seejärel suundusime Elva linnaväljakule ja sealt Otepääle Tehvandi Spordikeskusesse, kus me ööbisime. Järgmisel päeval sõitsime Kääriku Spordikeskusesse, Sangaste mõisa ja Valga linna. Väga huvitav oli mitmeid varasemast tuttavaid kohti uuesti külastada, arenguid näha, aga eelkõige nende ehitiste arhitektuurilise ja kohtade kultuurilise tausta kohta teadmisi saada.
Jätkusid raamatukogu infotunnid esmakursuslastele. Juhtus esmakordselt nende infotundide ajaloos, et üks grupp ei ilmunud kohale ja teisest grupist tuli vaid üks inimene. Jõudsin juba mõelda, et kas olen midagi valesti teinud. Käisin seepeale osakondades, selgitasin uuesti tudengitele infotunni mõtet ning loodetavasti nüüd kõik laabub ja tunnid toimuvad. Vahel lihtsalt juhtub nii!

Raamatukogus on 20.09.2021 – 08.10.2021 avatud näitus „Uudiskirjandus 145“.

21. – 25. septembrini toimus kirjandusfestival Prima Vista „Väike maailm“. Viimased kunstiprogrammi näitused said üles pandud. 14.09. – 11.10 on avatud Pallase maaliosakonna tudengite ühisnäitus „Vaatenurk“ TÜ raamatukogu III korrusel. 17.09. – 16.10 on avatud nahadisaini ja restaureerimise osakonna tudengi, Stefani Visseli personaalnäitus „Iseenda allikas” Tartu linnaraamatukogu muusikaosakonna galeriis.

Samal ajal on avatud ka Ove Büttneri ja Tiit Rammuli ühisnäitus „Liiga väike maailm” Tartu linnaraa-matukogu 2. ja 3.korruse fuajees.

Kunstinäituste info on üleval Prima Vista veebilehel https://kirjandusfestival.tartu.ee/projektid/kunstiprogramm/
Pressiteade ilmus Eesti Kunstnike Liidu uudistes
https://www.eaa.ee/prima-vista-kunstiprogramm-kutsub-vaatama-nii-maali-foto-graafika-kui-gobelaaninaitusi
Meediakajastusena ilmus 17. septembri Tartu Postimehes Aime Jõgi artikkel „Bioloog Sulev Kuuse: vaata oma nina otsast kaugemale“.
https://tartu.postimees.ee/7340039/bioloog-sulev-kuuse-vaata-oma-nina-otsast-kaugemale

Tekstiiliosakond

Aet Ollisaar: Disainiöö? Disainiöö. Disainiöö!!! Nii võib kokku võtta minu viimsed kaks nädalat – valmistusime Disainiööks, koostasime esitlusmaterjali, panime üles ja avasime Pallase väljapaneku disainikoolide alal, valmistasime ette ja käisime õppereisil 1. kursusega, käisime konverentsil ja õppereisil 3. kursusega, võtsime näituse maha ja pakkisime kokku…

Esimese nädala tegime Tartus ettevalmistusi ning teise nädala veetsin Tallinnas, kus toimusid ka esimese ja kolmanda kursuse tunnid.
Ettevalmistused sujusid juba väljakujunenud kiirreageerimisrühmal hästi: osakondadeülene meeskond Aet/Madis/Marju koostas Pallase projekti XVAJADUS plakati ja tekstid, Aet ja Madis koostasid väljapaneku, Maiken korraldas osakondi tutvustavate videote monteerimise disainiõppekavasid tutvustavaks tervikuks ja laiendatud initsiatiivgrupp Madis/Aet/Maiken/Andres/Ago/Jaak pani näituse Põhjalas üles.
Pallase selleaastane väljapanek oli inspireeritud Disainiöö teemast SOS disain ning keskendus toimetulekule erinevates olukordades. Ekspositsiooni valitud lõputööd näitasid disaineri erinevaid sekkumisvõimalusi: mööbliosakonna lõpetaja Olivia Jõgi uuris laminaadijääkide kasutusvõimalusi Eesti mööbliettevõtetes, tekstiiliosakonna lõpetaja Malle Soosaar tegeles anonüümsuse ja isikupära teemaga meestesärkide kollektsiooni näitel ning nahadisaini osakonna lõpetaja Iris Järg pakkus võimalusi metsloomanahkade kui unustatud ressursi taas kasutusele võtmiseks. Ekspositsioon tutvustas ka Disainiöö uut nägu – meedia- ja reklaamidisaini osakonna lõpetaja Rain Jaaksoo lõi XVI Disainiöö festivalile visuaalse identiteedi.
Tekstiiliosakonna ja mööbliosakonna kevadine koostööprojekt XVAJADUS sai alguse teemast: mida tähendab (enese)isolatsioon? Analüüsides eraldatuse häid ja halbu külgi läbi oma isikliku kogemuse, otsisid osalejad vastuseid küsimustele: Mis mind isolatsioonis olles ümbritseb? Millest tunnen puudust? Mida tahaksin muuta? Kuidas saan sellesse olukorda disainerina panustada? Millised toodete omadused ja funktsioonid muutuvad kriisiolukorras oluliseks? 14 tekstiiliosakonna ja mööbliosakonna tudengit töötasid projektis disainimeeskondadena, mõeldes läbi piirangud ja vabadused ideede elluviimisel. Töömeetodiks oli koostöö ja individuaalse disainiprotsessi kombineerimine, loovad arutelud ja ajurünnakud, ideede prototüüpimine ja esialgse toote teostamine. Disainiööl sai tutvuda Ago Alberti, Maarja Kaasiku ja Kairi Palmi koostöös valminud mööblikomplektiga RUUM ja plaatvaibaga RUUT ning kokkuvõttega projekti tulemustest. Projekti XVAJADUS juhendasid Keret Altpere, Madis Liplap, Aet Ollisaar ja Jaak Roosi, plakatil kasutatud fotode autor on Andrus Kannel. Rohkem infot Pallase väljapaneku kohta Disainiööl leiab siit: https://pallasart.ee/xvajadus-pallase-disainitudengid-julgustavad-oma-valjapanekuga-disainiool-markama-ja-sekkuma/

 
Fotod: Madis Liplap


Fotod: MorrowShoots https://www.facebook.com/Tallinn.Design.Festival/photos/pcb.5014352115260853/5014347235261341

Meeldejääv oli ka 1. kursuse õppereis Disainiööle, päeva esimese poole liikusime koos mööbli-osakonna esimese kursusega. Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis tutvustas tudengitele uuenenud disainiväljapanekut Kai Lobjakas, Põhjalas võttis meid enne Disainiöö väljapanekute vaatamist vastu Ilona Gurjanova. Tutvustasime tudengitele koolide väljapanekut ning seejärel vaatasid kõik soovitusliku programmi omasoodu läbi. Muljeid kuuleme seminaril juba peatselt! Õppereis oli osa õppeainest Sissejuhatus erialasse, tekstiiliosakonna tudengeid juhendasid Aet Ollisaar ja Kairi Lentsius ning mööbliosakonna tudengeid Aivar Habakukk ja Jaak Roosi.


Fotod Aet Ollisaar, Kairi Lentsius

Kolmanda kursuse osakondadevahelise projekti tund toimus eelmisel nädalal samuti Tallinnas, osalejad said võimaluse kuulata rahvusvahelist konverentsi SOS disain ning külastada ETDMi. Konverents oli põnev ja mitmes mõttes õpetlik ka laiemalt, nauditav oli esitluste hea visuaalne ülesehitus: joonised, protsessifotod, detailvaated, mõõdud… kõik see, mis toob disaineri idee ja tööprotsessi nähtavaks ja annab ka kuulajale võimaluse ideega süvitsi kaasa minna ja dialoogi astuda. Loodan et tudengid märkasid sama ja dokumenteerivad oma tööprotsessi senisest enama põhjalikkusega!
Julgelt võib öelda, et Pallas paistis heas mõttes silma – meie õppejõudude ja tudengite grupp oli 14-liikmeline, mis moodustas vähemalt kolmandiku konverentsi publikust! Oli see nüüd rõske ja külma ruumi teene, et saalis ülemäära rahvast polnud, mine tea – renoveerimata tööstushoonetel on oma hõng. Igal juhul olid teemad huvitavad ja teenisime aktiivse osavõtu eest ka Ilona Gurjanova tänusõnad, loodan et tudengid pidasid siiski külmale vapralt vastu.

Viimastel aastatel oleme tunniplaani tehes juba aegsasti jätnud tudengitele Disainiöö nädalal vähemalt ühe päeva õppetööst vabaks, et neil oleks võimalus sündmusel osaleda. Tundub, et see on ennast ära tasunud, Eesti disaini suursündmust tasub igal juhul oma silmaga vaatama sõita!

Tallinna-nädalal sai taas jätku ka tekstiiliosakonna ja Eesti Rahvakunsti ja Käsi-töö Liidu koostöö: liidu esindaja Liivi Soova tutvustas kolmanda kursuse tudengitele varasemaid koostööprojekte ja tootekon-kurssidel auhindu pälvinud töid. Alguse sai kõik 2001. aastal toimunud konkursist “Rahvakunst meis ja meie ümber”, mille peapreemia pälvis tekstiiliosakonna tookordse õppejõu Annika Künnapi juhendamise valminud tudengite ühiskollektsioonina valminud kampsunite seeria “Küidulised”.


Foto: ERKL https://www.facebook.com/estonianfolkart/photos/pcb.4718161998195466/4718160788195587

Disainiöö raames toimunud jätkusuutliku disaini väljapanekul „Second Chance“ osales ka tekstiiliosakonna õppejõud Kairi Lentsius, rohkem infot siin: https://www.disainioo.ee/2021-programm/second-chance Samuti osales Kairi koos praktikandiga (Lisette Laanoja, tekstiili-osakonna 4. kursus) traditsioonilisel Disaini-tänaval.


Foto: Laura Palling https://www.facebook.com/Tallinn.Design.Festival/photos/a.5032034600159271/5032019343494130

Tänavu toimub ERKLi ja Pallase tekstiiliosakonna koostöös tootekonkurss kolmanda kursuse tudengitele juba kolmandat korda. Teemaks on ka sel aastal Eesti omamaine lõng ja selle kasutamine aksessuaaride disainis, mis jätkab ja laiendab tekstiiliosakonnas toimuvate villa rakendusuuringute teemat. Konkursi tingimused kuulutame välja lähiajal ning tulemused selguvad jaanuaris 2022!
Konkursi peapreemia, stipendium toodete katsepartii loomiseks käsitööpoe müügiletile, on toonud tegijatele edu – vaatamata keerukatele aegadele on kõigi tudengite tooteid ka ostetud. See on konkursi võitjatele hea tagasiside!


Vasakpoolsel fotol: Liivi Soova tutvustab Pallase näitusel „Vähe kisa, palju villa“ https://pallasart.ee/pallase-tekstiilitudengid-viivad-traditsioonid-tulevikku/ varasemat koostööd ja ees ootavat tootekonkurssi.
Parempoolsel fotol: Merily Mikiver tutvub Kaarmanni käsitööpoes Pallase tudengite toodetega.
Fotod Aet Ollisaar

Tekstiiliosakonna kudumite väljapanekud Kaarmanni käsitööpoe aknal ja Pika tänava rahvakunstigaleriis on avatud kuni 4. oktoobrini, novembris toimuvale Mardilaadale plaanib Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit sättida eraldi väljapaneku Pallase tekstiiliosakonna tudengite toodetest.

Tallinna nädalasse mahtus ka mitmete näituste ja muuseumide külastus, värvikana jäid meelde KUMU näitus „Kunst on disain on kunst“ ning näitus „Noor Jüri Arrak“ Mikkeli muuseumis.


Vasakpoolsel fotol: vaade näitusele „Kunst on disain on kunst“, mis on avatud veel viimaseid päevi https://kumu.ekm.ee/syndmus/kunst-on-disain-on-kunst/
Parempoolsel fotol: teosed näituselt „Noor Jüri Arrak. Tormid ja vormid“ https://kunstimuuseum.ekm.ee/syndmus/noor-juri-arrak-tormid-ja-vormid/

Juba alates 2016. aastast on tekstiiliosakonna teise kursuse tudengid Liina Kooli juhendamisel õppeaines Materjalitöötluspraktika käinud tutvumas TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia villakojaga. Sel õppeaastal toimus õppekäik 15. septembril, mil oli võimalus teha villast poolkammlõnga. Tutvuda saadi väiketöönduslike villatöötlemise etappidega, teadmisi jagas villakoja meister Astri Kaljus.


Villa kammimine. Foto: Kirke Kirikal. Poolkammvilla lindid. Foto: Eliise Järve. Villa ketramine. Foto: Kirke Kirikal

New Yorgi kaudu ringiga, tänu meie pressiteatele https://pallasart.ee/pallase-tekstiiliosakonna-uliopilased-valiti-new-yorgis-rahvusvahelise-disainipreemia-finaali/ jõudis ka kohaliku meedia uudishimu Arhitektuurimuuseumi näituseni „Majad, mida me vajame“. Tekstiiliosakonna neljanda kursuse tudengite Liisi Tamme ja Anett Niine projekt RÜÜRUUM koostöös arhitektuuribürooga B210 jõudis ka teleekraanile, pikem intervjuu RÜÜRUUMI autoritega avanes vaatajatele läbi ERR Ringvaate:
https://menu.err.ee/1608350222/tulevikukodude-hulgas-leidub-ka-naiteks-seljaskantav-maja


Tekstiiliosakonna professor Kadi Pajupuu avas koos Marilyn Piirsaluga isikunäituse APSaluut Põltsamaa lossihoovis Meistritemaja galeriis.

Aet Ollisaar osaleb teosega „Kodutus“ Pärnus UKM rahvusvahelisel näitusel Anna uus elu. Näitusel osalevad ka mitmed tekstiiliosakonna vilistlased: Annika Kiidron, Belliisi Seenemaa, Merle Nisuma.
https://kultuur.err.ee/1608347243/galerii-uue-kunsti-muuseumis-avati-taaskasutusteemaline-naitus-anna-uus-elu

16. septembril olin põnevas olukorras – Tartu Kunstimuuseum kutsus mind juhtima kunstnikuvestlust Krista Leesiga tema näitusel Verbaarium. Näitus on põnev ja mitmekihiline, kellel pole õnnestunud väljapanekut veel näha siis soovitan kindlasti! Krista Leesi loob näitusele mitu erineva iseloomuga ruumi ja lendab nii justkui üle Tartu ja läbi ajaloo. Vestluse põhjal avaldas artikli kultuurileht Sirp, mida saab lugeda siin: https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c6-kunst/lend-ule-tartu-ja-labi-ajaloo/


Fotod Krista Leesi näituselt: Aet Ollisaar

Tallinnast Disainiöölt tagasi Tartusse saabudes jälgisin seitse tundi ühtejutti veel New Yorgi tekstiilikuu konverentsi „THE ART OF TEXTILES. From Arts & Crafts to the New Creative Age“ – digitaalsed vahendid annavad hea võimaluse olla kontaktis ka kaugemate sündmustega. Puudu jääb sel juhul muidugi inimlikust kontaktist ja vestlustest kolleegidega, veebivestluse kommentaarid ei asenda seda kuidagi. Siiski oli see hea võimalus mõelda juba ette järgmise aasta tekstiilikuu fookusele, tekstiiliosakonna tudengid on viimasel kolmel aastal järjest konkureerinud üleilmsel tudengikonkursil oma projektidega ja olnud mitmel korral ka edukalt finalistide seas. Konverentsi ettekanded saavad peatselt olema järele vadatavad siin: https://www.youtube.com/channel/UCUrCEgYtk4Af8Ipy1-lDApA/featured

Peale ringirändamist ja lõputuid eredaid muljeid on kõige parem koht keskendumiseks muidugi ateljees. Rahu ja vaikus. Pooleliolev töö ootab kudumist. Mõtted kipuvad paberile. Mida paremat oskakski tahta!


Fotodel: töökeskkond Stuudios 100 Aparaaditehases. Fotod Aet Ollisaar.

Mööbliosakond

Aivar Habakukk: Mööbliosakonna tudengid külastasid nii üksi kui hulgakesi, kohustuslikus ja vabas korras 20.-26. septembril toimunud XVI Disainiöö üritusi ja näituseid.

22.septembril alustasime päeva Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis, kus juba alates 2020. aasta lõpust, on avatud püsinäitus „Sissejuhatus Eesti disaini“. Arusaadavatel põhjustel polnud isegi saanud näitust varem külastada, sestap olin vägagi põnevil.
Üle 500 eseme, kavandi ja foto enam kui kahesajalt disainerilt ja ettevõttelt möödunud sajandi algusest kaasajani. Siin on nii üllatusi kui äratundmisrõõmu erinevatest põlvkondadest vaatajatele, ka neile, kes end muidu ehk disainikaugeks peavad.
Näituse kuraator Kai Lobjakas tegi esimese kursuse mööbli- ja tekstiiliosakonna tudengitele just parajas formaadis ülevaate, kindlasti tasub aga eksponeeritusse süveneda veelgi.

 
Näitus „Sissejuhatus Eesti disaini“, avatud 10.12.2020. Kujundus: Edina Dufala- Pärn, Martin Pärn ja Sven Sõrmus. Graafiline disainer: Indrek Sirkel. ETDM

Päev jätkus Põhjala keskuses, kus Disainiööl tomuvast andis lühiülevaate peakorraldaja Ilona Gurjanova.
Disaini-ja arhitektuurikoolide näituse fookuses oli seekord tähelepanu juhtimine disaini üha sotsiaalsemale ning ühiskondlikumale rollile. Osalesid Tartu Kunstikool, Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledž, Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia, Eesti Kunstiakadeemia. Selles kontekstis oli tudengitele loodetavasti põnev vaadata Pallase väljapanekut, võrrelda, hinnata ja seda miks mitte ka oma koolivaliku seisukohalt. Olles ise antud näituse puhul pigem erapooletu vaatleja, pean tunnustama siin meie kooli ekspositsiooni terviklikust ja valmisolekut kõnelda püstitatud teemadel. Tänud Aet, Jaak ja Madis!

Tegelikult me tudengitel rohkem „käest kinni ei hoidnud“. Näitusi ja üritusi oli erinevaid, kõigil on oma rütm ja süvenemise aeg. Global Design Graduate Show 2020 finalistide töid eksponeeriv põhinäitus „SOS Design“ pakkus tudengite eakaaslastelt põnevaid alterna-tiivseid lahendusi maailmas valitseva kaose ohjeldamisel. Aga ka õppejõule intrigeerivaid mõtteid õppeülesannete püstitamiseks. Need tulevad! #sosdesign
Päeva lõpetas suurejooneline rõivadisaini-etendus D O M – „Disain On Moes“.
Hoolimata korraldajate katsetest sooja tekitada, möödus lItaalia Disaini Päeva raames toimunud disaini ja tehnoloogia dialoog „Artisans of InnovatiON“ ebavahemerelikus jäisuses. Seega saavad kõik tudengid, kes lõpuni vapralt vastu pidasid arvestuse automaatselt. Ebapedagoogiline küll, aga luban seda päris kerge südamega. Sest ma ei pea oma lubadust täitma 😊.

Meediadisaini osakond

Jaanus Eensalu: Looduse ruum mõjutab inimkonna tõelisi väärtusi ning käitumist ja maailmavaadet, korrapära seob meie vaimse ja materiaalse ühtsuse.

Katrin Ojaots: Koostöös Jannega saavad järk-järgult kõik õppeained lõpuks Tahvlisse endale kirjeldused ja tõlked. Mõningaid ainekirjeldusi on tulnud ajakohastada. Mõni õppeaine oleks pidanud juba enne minu aega uue õppekava versiooniga ka uue koodi saama, sest sisu on täiesti teine. Aga parem hilja, kui mitte kunagi. Mõned muudatused on veel ootel.

Mart Männik: Väga kokkuvõtlikult olen viimasel ajal peamiselt kulutanud aega, et võimatult soodsalt soetada osakonda erinevaid kaamerajuppe ning tehnilisi vidinaid. Ning samuti läbinärimiseks Go programmeerimiskeele nüanssidest.


Disainiööl

Ardo Sägi: Õppetöö on täistuuridel. Osakonna uus võrguprinter huugab, tähendab et töö käib. Loengud on peaaegu täismahus täidetud, nii et tervisliku olukorra mõttes on olukord normaalne.

Marko Kekišev: Haapsalu Graafilise Disaini Festivali sügishooaeg on hoogsalt startinud. Hea meel, et eksponentidena on sellega on seotud ka hulga Pallase rahvast. Viljandi Linnagaleriis sai 17. septembril avatud näitus „Värske Eesti kultuuriplakat 2021“ ja seda kollektsiooni näeb 28. oktoobrini. Seega, kui satute Viljandisse, ärge jätke juhust kasutamata, Tartule lähemale see väärt kraam ei satu. DisainiÖÖ nädalal aga oli Tallinnas Põhjala tehases üleval ka HGDF-i teine, rahvusvaheline näitus teemal “Absurd”. Põnevatel originaalkonstruktsioonidel (tänud DisainiÖÖ kujundusmeeskonnale ja vabatahtlikele) väljapanek pälvis üllatuslikult palju tähelepanu. Sellega sügishooeg ei piirdu ja juba 28. septembril reisib “Absurd” näitus Jõhvi Kunstikooli galeriisse ja sealt edasi 29. oktoobril Viljandisse.


„Värske Eesti kultuuriplakat 2021“ Viljandi Linnagaleriis.

Raivo Kelomees: 7-11. septembril külastas Kelomees Ars Electronica festivali Linzi. See on pühendatud digitehnoloogiatele ja teaduspõhisele kunstiloomingule. Erialaselt olulisim sündmus Euroopas.

Maaliosakond

Margus Meinart: Ma ei tea, kas see on kooli lahtioleku või madalalt liikuva ja pimestava päikese süü, aga igal juhul kaovad päevad kiiresti ja nähtamatult. Möödunud kahele nädalale tagasi mõeldes ei paista muud kui arvutiekraani kuma ja sealt kummitav vaktsineerimine…ei, atesteerimine…ei, akrediteerimine… just.

Õppejõud ja üliõpilased on siiski rõõmsasti loengutes ja esimese kursuse hanerivi liigub ametniku ukseklaaside tagant sagedasti läbi.
Kunstnik-ametnikud maadlevad osakonna inventari täiendamisega ja eneseanalüüsiks etteval-mistusega. Mõtlen siinjuures kunstnikuharidusega inimeste läbilöömisvõimalustele…

Alustan seekord aga restaureerimise poolega.
Kuramaa mõisa kohta tehtud lõputöö on kunstikooli maaliosakonna restaureerimissuuna sidunud Kuramaa mõisaga. Omaaegse lõputöö tulemusena on restaureeritud mõisa vestibüül. Koostoo jätkus uuringutega veebruaris. Praeguste jätku-uuringute vastu tundsid huvi nii muinsuskaitse esindajad, valla inimesed kui ka kohalik ajakirjandus. Kahjuks uuringute tulemused märkimisväärseid leide ei toonud. Siiski avanes uurijate jaoks tsipake ruumi endiste aegade kujunduste võimalikust koloriidist. Uuringud toimusid balli-/peeglisaalis. Koostöö raames loodetakse teha uuringud tervele majale.


Kuremaa mõisa peahoone

Sel nädalal 29.09 – 2.10 toimub Vilniuses 12. Balti Konservaatorite konverents teemal “RESEARCH. DILEMMAS. SOLUTIONS”. Covidi tõttu on kokkusaamist, mis pidi toimuma 2020. aasta mais, korduvalt edasi lükatud. Maaliosakond on sündmusel esindatud posterettekandega Hiiumaa Suuremõisa saali lae konserveerimise kohta. Ettekanne avaldatakse ka konverentsi väljaandes.

Kunstide poolelt toon ära paar näitust, mis osakonna inimestega seotud. Esiteks Tuuli Puhvel ja Pallase endine õppejõud Eero Ijavoinen esinevad näitusega“ Pitsid ja puuslikud“ tARTu poe näitusesaalis.
Tuuli esitleb näitusel klaasist ja traadist valminud vitraaže ning Eero eksponeerib puidust skulptuure. Näha saab ka kahe kunstniku ühisloomes valminud teoseid. Tuuli sõnutsi inspireeris tARTu poe valgussein teda looma mängulist kooslust vitraažidest, liivapritsi-ptisidest ja traadigraafikast. Enamus leidmaterjale ja detaile, mida teoste ta loomisel kasutas, on leitud metsas ja tühermaadel uidates. Eero eksponeerib puukujusid, milles on ühendatud robustselt töödeldud puit, erinevate leidobjektide ning klaasi ja värviga.


Näitus on avatud 21. september – 16. oktoober 2021 https://tartupood.ee/

Kolmapäeval kell 19.00 avab oma näituse maaliosakonna vilistlane Siiri Kängsepp kultuuriklubis Promenaadiviis. Näituse pealkiri on „Pilguheit piiride taha“ Siiri tutvustab oma näitust kui käelise väljenduse vajadust, mille läbi ilmutab end Lõuna-Eesti. Ta otsib oma loomingus kooskõla rütmis ja värvilahen-dustes. Kollaažid on kombineeritud uued reaalsused. Tulemused on dekoratiivsed, vaatemängulised ja unenäolised. Suuren-datuna on nad lõuendile trükitud. Tegemist on autori teise isikunäitusega.


Fragment Siiri Kängsepa tööst

On hea meel, kui kooli vilistlased kooliga seotuks jäävad. Eelmise aasta lõpetaja Silver Laadi viib läbi Pallases maalikursused. Kursused on mõeldud täienduskoolitusena. Õlimaali baaskursusel alustatakse õlimaali ABC-st ning peatutakse igal olulisel nüansil, mis käib maalimise juurde – paleti organiseerimisest kuni õige õla asendini.
Täpsem info ja registreerimine: https://pallasart.ee/olimaali-baaskursus/
Samuti on põnev kursus tulemas oktoobri viimasel nädalavahetusel. Selle viib läbi Pallase maaliosakonna vilistlane Madli Lavin, kes juhendab enda väljatöötatud linnaillustratsiooni kursust.
Kursuse eesmärk on tutvustada linnaillustratsiooni kui ühte põnevat illustratsioonipraktika alaliiki. Õpitakse tundma selles valdkonnas tegutsevate kunstnike loomingut, tegema vahet erinevatel stiilidel ja lähenemistel ning neid ka ise oma teostes rakendama.
Kursuse lõppeesmärgiks on linnaillustratsioonidega lõõtsaraamatu valmimine. Täpsem sisututvustus ja registreerimine: https://pallasart.ee/linnaillustratsiooni-kursus/

Fotograafia osakond

Peeter Linnap: Viimane kaksiknädal möödus peamiselt näituste sündmusväljadel. Vaevalt sain ma välja kuulutada, et …tulemas on sisemaise reisimise ja erialase enesetäiendamise ehk tudengi-mobiilsuse aeg Eestis, kui vallanduski oodatud kõrgendatud aktiivsus – raske oli leida tudengeid, kes ei oleks soovinud minna vaatama päris näitusi ja seda veel päris näitusekohas.

Kuidagi enesestmõistetavalt on fotograafia eriala tudengite lemmikpaigaks kujunenud Fotografiska – Stockholmis asutatud ja nüüd juba ka New Yorgis ning Tallinnas tegutsev – puht fotograafiale pühendatud professionaalne näitusepaik. Fotografiska on Rootsi kvaliteet, suurepärased ruumid, ülihead tehnilised võimalused… justnagu Rootsis. Võrreldes meie kunstimuuseumidega, kipub näitamise kvaliteet jm tehniline pool jääma üsna kindlalt Fotografiska kasuks. Tudengid, kes külastasid hetkel näidatavat Nick Brandt’i näitust või Destudio oma – ei käinud sümptomaatiliselt ühelgi teisel näitusel. Ei käinud nad vanas kunstihoones ega muuseumi(de)s – isegi mitte Telliskivi loomelinnakus „üle hoovi“ asuvas Juhan Kuusi dokfoto keskuses. Vähemasti mulle teadaolevatel andmetel mitte.
Millised on siis Fotografiska eelised meie kunstimaastikul? Esiteks on see kaasaegne Lääne-Euroopa kunstikonteksti tänasest päevast võrsunud institutsioon koos kõige sellest tulenevaga. Suurepärane lookus – Telliskivi loomelinnak – on koht, kuhu nooremad inimesed niikuinii kogunevad.
See on vana hea hubane Pelgulinn, mõnus kõdurajoon – mitte küll nii radikaalne nagu Louisiana Kopenhaagenis, aga eestilikult hubane ja täiesti ilma kõrkuse elemendita.
Teiseks – nende programm koosneb nii „kõigilemõistetavatest“ kui ka elitaarsematest näitustest. Igaühele midagi, näib olevat oluline ja toimiv deviis. Pallaslasena mainin uhkusega, et üheks päris esimeseks Eestist pärit näituseks oli Fotografiskas meie lõpetaja, Anna-Stina Treumundi retroväljapanek. Praegune viimaseid hetki nähaolev Destudio on PallasFotoga samuti seotud, sest nii Destudio Peeter kui ka Herkki on meie tudengeid õpetanud üsna sageli.


Arno Rafael Minkkinen ja kuraator Ellen K. Willas „Fotografiskas“ 23.09.2021. Foto Uku ja Peeter Linnap

Ent kõigi seniste näituste krooniks avati 23.septembril Fotografiskas Ameerikas elava ja tegutseva Arno Rafael Minkkineni hiigelsuur retrospektiivnäitus „Kakssada maastikku„.
Mul õnnestus Arnoga taaskord kohtuda, tema loengut kuulata, üksjagu erialase maailma asjadest (siin, USA-s ja Soomes) vestelda ning tagatipuks ka mõned tema suurepärased raamatud signeerida lasta. Minkkinen polnud mitte lihtsalt tore, avatud hipiliku maailmavaatega kunstnik vaid ka pikaaegne tuntud õppejõud, kes andis mulle oma esmase nõusoleku korra ka lähiajal Pallasesse loenguid pidama tulla. Hoiame selle unistuse täitumise tarvis siis ka pöialt! Seda enam, et Minkkinen esindab hiilgavalt nii USA kui ka Soome modernistlikku fotograafiat. Sellisele fotograafiale (algselt pärit 1920. aastatest) on tunnuslik eeskätt vormialane uuenduslikkus. Minkkinen saavutab sellise modernistliku võõrandusefekti (tuttav kujutatuna mitte-tuttavana) omaenese keha ja selle detailide pildistamisega maastikul. Optiliselt väljavenitatud ja tonaalselt distorseeritud jäsemed, mis projitseeruvad sarnaste koos loodusvormidega (oksad, puud jne) maastikule, moodustavad üheskoos sürreaalseid kooslusi ning panevad võpatama, sest me ühtaegu pole midagi sellist varem näinud – samas aga justkui on nähtav siiski tuttav.


Arno Rafael Minkkinen ja Peeter Linnap „Fotografiskas“ 23.09.2021. Foto Uku Linnap

Tudengipäevad: Pildistavad Robi Zuts ja Lisette Lill
Robi Zuts, PallasFoto 4 kursus: Tartu tudengipäevad on üks vähestest üritustest, mida ma olen nõus nüüdseks tasuta tegema, kuna see annab mulle ideaalse võimaluse harjutada fotograafina palju erinevaid situatsioone ja olukordi, mis võivad ette tulla. Samuti on hea pildistada ka suurelt enda pärast, sest ma ei pea pidevalt mõtlema sellele, et kas see pilt on nüüd seda raha väärt, mis ma küsisin.

Tudengipäevadel olen käinud pildistamas nüüdseks 3 aastat. See aasta pildistasin 6 päeva 7st, mis on tegelikult päris intensiivne pildistamine ja töötlemine päevast päeva. aga mulle meeldis sellest absoluutselt iga sekund ning lähen kindlasti veel. Olen ka alati Pallasest uurinud kas keegi soovib ürituse pildistamisel kaasa lüüa, kuna minu enda ettevõtte karjäär algas tänu tudengipäevadest saadud kogemuste ja kajastusega. See aasta sain fotograafia kursuselt endaga kaasa võtta Lisette (Foto 2. kursus) ja Kaimari (Foto 1. kursus), kellega mul oli väga tore koos pildistada.


Robi Zuts. TTP Hirmufaktor 2021-226 Robi Zuts. Varske Liha Pidu

Lisette Lill Foto 2 kursus: Eelmisel nädalal 20.09.21.-26.09.21. toimusid Tudengipäevad, ka mina osalesin seal. Minu ülesandeks oli pildistada ja filmida. Osalesin üritustel: Hirmufaktor, Rebasteerimine, Värske Liha Pidu, Öötantsupidu ja Pubiralli. Mõnel päeval tekkisid tõrked, näiteks sadas vihma või filmise päevaks jäi gimbal maha. Eks neid probleeme tekib ikka aga tuleb leida teine lahendus ja oma töö imeliselt ära teha. Õppisin väga palju, sain proovida asju, mida ei olnud varem teinud ning olen nüüd kogemuste võrra targem.


2 x Lisette Lill

Sel aastal toimus eksperimentaalse loomin-gulise fotoprojekti sukeldumislaager 27.-29. augustil Rummu Karjääris, kus veealustest vaatamisväärsustest puudu ei tule. Olime kursis, et eelmisel aastal toimus seal samas Maarja Mäemetsa ja Rait Lõhmuse veealune näitus „Vee all Kuu peal“, mille tarbeks paigaldati vee alla skulptuure. Osa neist paiknevad seal tänaseni. Niisiis külastasime neid eksponaate, mille peal said tudengid varasemalt basseinis õpitud pildistamisvõtteid harjutada. Samuti kuulsime sealselt instruktorilt, et selle aasta juulikuus paigaldati vee alla veel uuedki skulptuurid aga seda seetõttu, et sukeldujatel oleks ka teises karjääri otsas põnevamaid vaatamisväär-suseid. Sukeldusime ka sinna fantaasia-maailma, kus luukered istusid üksikul pargi-pingil ja kondid rippusid pesunööril. Kohtasime seal ka pisut sürrealistlikke postapokalüptilisi olendeid. Põnevad eksponaadid, mida tasub ka tulevikus vaatamas käia, et jälgida nende muutumist ajas. Tudengite sõnul nõudis kursus kõike paremas mõttes mugavustsoonist välja tulemist ning, et allveekursuse näol on tegu ühe meeldejäävama kogemusega fotoalal. Siinkohal loodan ja usun, et tudengite seas on nii mõnigi, kes jätkab sellel alalt uurimist ja avastamist!


Fotomorgaana e. Agnes Müürsepp

Fotografiska’s käies said tudengid ka ülesande – eksponeeritud näitustest kirjutada inglisekeelne arvustus.

Nahadisaini osakond

Rene Haljasmäe: Õppetöö on hoo sisse saanud ja kultuurielule andsid sügisest tooni kirjanduslikud päevad Tartus ja disainiöö Tallinnas. Toimumas on mitu näitust, kus Pallase nahakad esindatud on.

16.-17. septembril toimus kahepäevane Krakovi Jagielloniani Ülikooli poolt korraldatud võrgukon-verents “The Catholic Reformation and the Book”.

TÜ teadur Kaspar Kolk tutvustas ettekandes Eesti vanaraamatupärandit. Rakvere frantsisklaste kloostri kogust pärit raamatuid iseloomustab sissekirjutus “Wesenberg 64”. See pimetrükis rikkalikult ornamenteeritud ja metallpanustega varustatud raamat on oletatavalt sealsamas köidetud.
17. septembril toimus Pärnus IX rahvusvaheline taaskasutusnäituse ANNA UUS ELU – FANTAASIA avamine. Fotogalerii näituse avamisest.


2 x Birgit Peerna (autori fotod)


Gerli Otsa (juh Rutt Maantoa) 


2 x Maila Käos (autori fotod)


2 x Rene Haljasmäe Videolõik

20.-26. septembril toimus Tallinnas järjekordne DISAINIÖÖ


Nahaosakonna vilistlased-õppejõud Tiina Andron ja Gerda Retter pakkusid oma loomingut Disainitänaval.

Rahvusraamatukogus avati 22. septembril suurejooneline köitenäitus PRANTSUSE KIRJANDUS EESTI KÖITES


Näitusel osalevad nahaosakonna õppejõud Rene Haljasmäe, Maila Käos ja Rutt Maantoa, vilistlane Kaia Lukats.


Rutt Maantoa on Prantsumaal võitnud mitu auhinda. Rene Haljasmäe klaaskaaneline köide pävis Cibourne linna preemia.

Oktoobrikuus on Tallinna Keskraamatukogus köiteühenduse ülevaatenäitus “KÖIDETUD EESTI KODURAHA”.

Aga kui meil on kroonikad, milleks siis veel akrediteerimisaruande koostamine? Hindajad võiks Pallase kroonikaid lugeda ja ülevaade meie tegemistest olekski olemas.

Vallo Nuust

Kaanefotoks on Andra Rahe foto Pallase ja Lennuakadeemia vaheliselt mõõduvõtmiselt.