Pallase rektori Vallo Nuusti infokiri: Pallase kroonikad 03.10. – 16.10.2020

Vaatasin märkmikust viimase kahe nädala sissekandeid ja sain sellise loetelu: ventilatsioon; arved maksta; kohtumine ministriga; Tartu 2024 koosolek; raamatu toimetaja; kaitseliidu koosolek; loeng; remondifond: juhtkond, Kadi; kaitseliidu protokoll; kõver nõel; 20 tk; hakkliha ja taluturg; Mattisen kiri; Riisaar kiri; 8.30 start; arengukava seminar; jõulupeod?; lõputööd (raamat) jne, jne, jne

Oli kümneid e-kirju ja sõnumeid ja elektrooniliste kalendrite meeldetuletusi. Oli ka rakenduskõrghariduse visioonipäevaks valmistumine (mille kohta kirjutame järgmine kord) ja jätkuv võitlus iseendaga suitsetamisest loobumise nimel.

Seekordses infokirjas tuleb mitut puhku juttu Rakveres toimunud arengukava seminarist ja ehk juba järgmises bülletäänis saame teieni tuua ka konkreetsemaid arengukava punkte.

Aga muidu – Kristina Tamm rikkus ära viimasegi lootuse asjalik olla, sest kirjutas: Oktoober on vaimse tervise kuu! Tavapärase stressi ja kaamose vastu aitavad lihtsad asjad: trenn, loodus, laisklemine ning head raamatud, kunst, filmid, muusika…
JA SUITSETAMINE … kisendab kõik minus kaasa.

See siin pole mingi peidetud tubakareklaam, vaid täiesti tõsiselt mõeldud üleskutse.

Minu tänane sõnum kõigile pallaslastele (eriti üliõpilastele) on: ÄRGE HAKAKE SUITSETAMA. Või kui olete juba hakanud, aga staaž pole veel eriti pikk, siis jätke viivitamatult maha.
Jätke maha enne, kui jõuate punkti, kus hakkate mõtlema järgmisi mõtteid:
– Milleks ma veranda ehitasin, kui seal enam ei suitseta? Mul pole verandale enam asja.
– Mootorrattaga pole enam mõtet sõita, sest peatusi pole mõtet teha. Peatusi pole mõtet teha, sest ma enam ei suitseta. Mis ma niisama ikka peatun.
– Trennis pole enam mõtet käia, sest pärast trenni oli päeva parim suits. Seda enam pole, siis…
Noh ja nii edasi.

ÄRGE HAKAKE SUITSETAMA. Või kui olete juba hakanud, aga staaž pole veel eriti pikk, siis jätke viivitamatult maha.
Augustis otsustasin, et alustan uut õppeaastat ilma suitsuta. Varusin puhkusele Jurmalasse kaasa toeka sigari, et see pühalikult, lausa rituaalselt ära suitsetada. Leidsime naisega toreda restorani otse mere kaldal, sättisime ennast väliterrassil suitsetajate lauda ja kümblesime loojuva päikese kiirtes. Sigar lebas laual metallist vutlaris ja sosistas aegajalt sinakalt: suitseta mind juba ära! Lükkasin seda pühalikku toimingut edasi. Kuni saabus otsustav hetk…

Kohe pärast esimesi rituaalseid mahve hakkas mu selja tagant, naaberlauast, kostma demonstratiivset köhimist. Mitte mingeid leebeid tähelepanujuhtivaid köhatusi, vaid tõsist läkaköha.
ME ISTUSIME VÄLITERRASSIL SUITSETAJATE LAUAS. Mu tseremoonia lõppes enne, kui sai alata.
ÄRGE HAKAKE SUITSETAMA. Sest ühel hetkel muutub loobumine väga keeruliseks. Pealegi … vahel võite tunda end paariana.

Vallo Nuust

Pallase inimeste kaks nädalat

Üliõpilasesindus

Grete Lehemaa: Kaks nädalat möödusid linnulennul. Peamiselt oli fookuses pallaslaste ristimine. Teemaks oli “lapsepõlve lemmik multifilm”. Käisime Väike Nõid kostüümilaenutuses pildistamas, et innustada osalejaid kostüüme kandma ja üritust reklaamida. Värskeimad pallaslased olid kostüümidega palju vaeva näinud ja rõõm oli näha nende panust.

Ristimine toimus sel aastal viiruse leviku tõttu välitingimustes. Alustasime valges ning lõpetasime pimedas. Nagu kombeks aitas 2. kursus korralduslikult, valmistades enda poolt esimesele kursusele ühe tegevuse. Iga punkt oli väga loominguline nagu kunstikoolile kohane. Tekstiili punktis valminud lapsepõlve lemmik t-särgid on ka tekstiiliosakonnas näitusena seinal.

Tekstiiliosakonna 1. kursus paistis silma oma ühtsusega. Foto: Andre Margo Rotenberg

Üliõpilasesindus tegi sel aastal ka omalt poolt ühe tegevuse, milleks oli maski disainimine. Ülesande lahendajate poolt tekkis vahepeal diskussioon “mis ajast eestlased koroonat kardavad”. Ega ei tohigi karta, kuid kuna soovime, et ei juhtuks sama, mis juhtus kevadel, peame käituma vastutustundlikult. Just sellist sõnumit soovisimegi esindusega edastada.

Foto: Andre Margo Rotenberg

Ristimisega jäime rahule, olgugi, et ilm ei olnud päris meie poolt. Oleme tänulikud 2. kursuse panuse eest ja kõigile osalejatele 1. kursuselt.
Ristimise korraldamise vahel oli aega ka pisut muuga tegeleda. ÜE esindajad käisid kooli juhtkonna ja õppejõududega Rakveres EASL sügisseminaril, andes sellega panuse kooli edasisele käekäigule ja visioonile.

Samuti käisime rääkimas Teaduspargis, kus toimus “ideede teisipäev”. Eesmärk oli tutvuda nende tegemistega ja rääkida Pallasest. Näha võimalusi koostööks ning kuidas saaksime üksteisele kasulikud olla.

Teie Üliõpilasesindus!

Õppeprorektor

Kristina Tamm: Oktoober on vaimse tervise kuu! Tavapärase stressi ja kaamose vastu aitavad lihtsad asjad: trenn, loodus, laisklemine ning head raamatud, kunst, filmid, muusika, head inimesed teie lähedal. Üliõpilastele kohustuslik meelespidamine nii semestri keskel kui hindamiste perioodil (need minutid laisklemiseks lihtsalt tuleb leida!).

Oktoobri alguses võtsin nädalaks aja maha ja tööd ei teinud. Osalesin üle pika aja rahvaspordiüritusel, mis ei olnud virtuaalne ja saavutasin oma vanuseklassis suurepärase tulemuse, milleks oli müstiline 6. koht. Käisin üldse rohkem jooksmas, lugesin rohkem ilukirjandust ja molutasin niisama.

Teine nädal tähendas mitme projekti aruannete esitamist ja tõdemist, et juba jälle on välja kuulutatud uued projektid ja taotlusvoorud, mille abil on võimalik arendada nii praktikasüsteemi kui täienduskoolitust. Osalesin ühel uue taotlusvooru infopäeval (täienduskoolituse RKT), andsin seal Riinult saadud sisendi abil ülevaate ka meie senisest RKT tegevusest. Ministeeriumi jaoks sai kokku tagasivaade distantsõppe kogemusest ja samal teemal valmistasin paralleelselt ette ettekannet rakenduskõrgkoolide visiooniseminariks, mis toimub 20. oktoobril. Õppeosakonnaga valmistame ette õppeainete tagasisideküsitlust. Kuna see saab toimuma esmakordselt Tahvlis, siis oleme veidi ootusärevad, kuidas kõik toimima saab. Üliõpilase arvamus on oluline ja loodan, et osalemine saab olema sama aktiivne, nagu viimaste aastate sügised ka tõusustrendi on näidanud. Taamal tegeleme juba lõpetamiste ja vastuvõtu ettevalmistusega, sest aeg läheb teatavasti kiiresti ja lõpetajad on juba mõtetega oma töö juures.

Töönädala viimased päevad möödusid kolleegide, vilistlaste ja üliõpilastega Pallase arengukava seminaril, mille tulemusena sai õppetöö valdkonnas kokku lepitud mitu olulist tegevust arengueesmärkide ellluviimiseks. Tuli tõdeda, et homme on täna ja paljut me juba teemegi, sest vanamoodi enam ei saa. Märksõnu: tehnoloogiline võimekus ja tugi, motiveeritus, paindlikkus. Oluline on, et asjad ka tehtud saaksid, seega: kui planeerid hulga suurepäraseid tegevusi, siis lepi KOHE kokku, kes selle ära teeb ja kui sellist inimest ei leidu, siis mõtle välja, kuidas teda leida. Pane kirja ka!

Raamatusoovitus (sobib nii üliõpilastele kui õppejõududele): Pierre Bayard, “Kuidas rääkida raamatutest, mida me pole lugenud?”. Leiate selle uustrüki Loomingu Raamatukogu kuldsarjast. Autor ei õigusta siin harimatust või rumalust, vaid aitab raamatutele julgemalt läheneda. Kogenud kirjandusõppejõu ja esseisti teos pakub äratundmisrõõmu ja kergendab südametunnistusepiinu.

Arendusprorektor

Ivi Lillepuu: Rakveres arengukava seminaril käidi välja nii palju vingeid ja häid ideid. Suudaks need nüüd ainult arengukava formaati paigutada! See saab olema järgmise kahe nädala väljakutse. Lisaks hanketabelitele…

Kahe nädala sisse mahtus üllatavalt palju. Kohtusime Tartu 2024 meeskonnaga; käisin koos Maikeniga Viljandis arutamas MPT, Oma Moe ja EFF-i koostöövõimalusi; kohtusime kunstikooliga arutamaks renoveerimisvõimalusi; alustasin kohvikule toiduainete tellimise hankega; nikerdasime Annega Viljandi valla ringristmiku ideekonkursi tingimuste kallal; veetsime kaks päeva Rakveres oma arengule suunda ja sisu otsides ja leides. Lisaks veel kümneid väiksemaid asju, mida ajahorisondil enam paika panna ei suudagi.

Rakvere järel jäi mind painama see, kui tihti korrati lauset: „Me oleme sellest kümme aastat rääkinud!“. Miks see nii on? Miks me siis ei tee asju, mis tunduvad vajalikud? Või kui need asjad ei ole vajalikud, miks neist lahti ei lasta, vaid veeretatakse juttu üha uuesti ja uuesti? Ma tean, et ühest vastust ei ole. Aga oleks vaja sellest ringist kuidagi välja saada, see ei aita meid edasi, pigem kulutab vaikselt ja mõttetult.

Avalike suhete juht

Maiken Austin: Kuigi kevad tõestas, et asjad saavad tehtud ka distantsilt ja meilitsi, siis füüsiliselt koos olles on fiiling ikka hoopis teine ja tulemused seda südamelähedasemad.

Toimus põhjalik kahepäevane seminar, mille teemaks oli arengukava. Mulle meeldis juba läinud detsembri visiooniseminaril tõdeda, KUI varmalt Pallase õppejõud ja töötajad kooli tuleviku pärast südant valutavad ja selle kallal töötama on nõus! Ja mitte ainult! Kaasas olnud kaks üliõpilast ja üks verivärske vilistlane andsid kõik väga väärtuslikke ideid kooli arendamiseks järgmise viie aasta jooksul.

Viimased kaks nädalat on küll möödunud lennates, aga väga palju asju sai ka tehtud. Kirjutasin mitu artiklit kodulehele (eesti ja inglise keeles), tegelesin galerii Nooruse asjadega, kuna eelmisel nädalal avasime mitu uut näitust. Lisaks tegime muudatused kodulehel näituste kuvamises ja nüüd saab sealt leida ka pallaslaste näitused, mis toimuvad mujal, kui galeriis Noorus.

Külas käis Tartu 2024 meeskond, kellega põrgatasime mõtteid, kuidas Pallas saaks samuti kultuuripealinna tegemistes paremini kaasa lüüa. Eks tegutseme sellega edasi ja loodetavasti koorub siit mitu huvitavat koostööd. Koosolekult jäi kõlama ka üks mõte – sel aastal sisseastunud lõpetavad just 2024! Usun, et saame väga ägedaid projekte ellu viidud!

Ka ise käisime külas – Viljandis, TÜVKA-l. Käisime koos Tartu Loomemajanduskeskusega kuulamas maad, kuidas kultuuriakadeemia näeb oma koostööd Estonian Fashion Festivaliga, mille osa on Pallase moeetendus Mood-Performance-Tants. Tundub, et koostöö huvi on suur ja ulatub kaugemalegi, kui vaid moeetenduste ühine korraldamine.

Välissuhete juht

Riina Gendrikson: 2018. aasta Pallase Erasmuse projekti lõpparuanne kiideti heaks ¬¬̶ saime 100st punktist 95! Kokku toimus Pallasest välja ja Pallasesse 62 lähetust. Aitäh kõigile kolleegidele ja üliõpilastele, kes mobiilsustes osalesid! Ainsa kõrgkoolina on palutud just Pallasel esineda Eesti koordinaatorite veebiseminaril lühikokkuvõttega 2018 projekti raames sooritatud edukatest mobiilsustest.

Üks nendest on prof. Anne Rudanovski osalemine Oxfordi ülikoolis toimunud üritusel ’’7th International Meeting on Origami in Science, Mathematics and Education and the Autumn Convention of the British Origami Society“. Osalt lähetusega seotult on praeguseks loodud Eesti Origami Keskus.

Teiseks edulooks on Soomest pärit vahetusõppuri Christina Anderssoni mobiilsus Pallasesse. Tänu nahaosakonna õppejõududelt saadud kontaktidele leidis Christina endale Tartus praktikabaasi, kus valmistas muuhulgas 2019. aasta laulu- ja tantsupeo ametlikke meeneid. Õpingud Pallases, praktika, uued sõbrad koolist ja praktikabaasist ning osalemine laulupeol pakkusid kokku nii positiivse kogemuse, et Christina kaalub tulevikus püsivalt Eestisse elama asumist.

Kevadsemestriks kandideerib partnerkooli õppima 10-12 Pallase üliõpilast. Aitan sobiva kõrgkooli valikul, viin varem välismaal õppinud pallaslased kokku uute huvilistega, suhtlen partnerkoolidega ning aitan õppuritel koostada kandideerimisdokumente välismaale saatmiseks. Viimane tähtaeg jääb jaanuarisse. 9.-13. novembril peaks Pallase maaliosakonnas õppetööd läbi viima Tinatin Tshkadadze Gruusiast. Suhtlen viie Pallase õppuriga, kes õpivad/teevad praktikat välismaal ja kõigil läheb väga kenasti.

19. oktoobrist hakkab kehtima uus kord Eestisse sisenemisel Lätist, Leedust ja Soomest. Valitsuse otsuse kohaselt saab olukorras, kus riikide nakatumisnäitaja on suurem kui 1,1-kordne Eesti keskmine või üle 50, ilma eneseisolatsiooni kohustuseta Eestisse tulla Lätist, Leedust või Soomest juhul, kui inimene on teinud 48 tundi enne Eestisse saabumist koroonaviiruse testi, mille tulemus on negatiivne. Eestist Lätti, Leetu või Soome reisides ning riiki tagasi tulles, võib koroonaviiruse testi teha ka kodumaal ja negatiivse tulemuse korral võib naasta tavapärase elu juurde. Testi tulemuse teada saamiseni peab püsima eneseisolatsioonis.

Lätist, Leedust ja Soomest tulles jääb endiselt kehtima ka erand, mille korral Eestisse reisimisel ei tule haigustunnusteta inimesel eneseisolatsiooni jääda ega testi teha viiel juhul: kui Eestisse tullakse töötama, õppima, tervishoiuasutusse, vältimatutel perekondlikel põhjustel või transiidi tõttu.
Infot liikumispiirangute kohta Eestisse saabujatele leiab siit.

Raamatukogu

Edith Hermann: Eelmise nädala viimased kaks päeva osalesin Pallase arengukava seminaril Rakveres, kus arutasime kooli põhiväärtuste ja järgneva viie aasta teemade üle. Taas tõden, et ühistes aruteludes kuulsin infot, mida varem ei teadnud ja töötades väikestes gruppides jõudsime päris heade tulemusteni. Sain seminaril mõnegi noore ja uue kolleegi ja üliõpilasega paremini tuttavaks. Samuti arvan, et selliselt töiseid seminare võiks aastas vähemalt paar korda olla, sest analüüsimist ja süvenemist vajavaid teemasid jagub.

Reede õhtul osalesin ka Liivimaa kutsekoolide tänuüritusel Heino Elleri nimelises Muusikakoolis, et vastu võtta Haridus- ja Teadusministeeriumi tänukiri pühendumuse ja südamega tehtud töö eest. Olen töötanud Tartu Kunstikoolis juba 30. aastat ja oli väga meeldiv, et seda sellisel kombel meeles peeti. Õhtune vastuvõtt oli täis muusikat, meeleolukas ja kammerlik. Mina tänan omalt poolt kolleege ja (üli)õpilasi mõlemast koolist, kellega koos olen pikemat või lühemat aega töötanud ja kellega koos olla on alati huvitav, inspireeriv või hariv. Lisan taas ühe Viivi Luige tsitaadi: „Töö, mida tehakse pühendumuse ja armastusega, on ajast aega olnud suur luksus.“

Janika sisestas Estrisse umbes 150 luuleraamatu eksemplarikirjet ja 2012. aasta meedia ja fotograafia osakonna 26 lõputööd. Lisaks tegeles Janika naha- ja tekstiiliosakonna neljanda kursuse tudengitega, kes alustasid lõputöö jaoks materjali otsimist ja varasemate töödega tutvumist. Janika nentis, et kahjuks ei olnud need tudengid meie digiarhiivist ja Estrist midagi kuulnud või olid selle ära unustanud. Igatahes on see märk sellest, et tööpõld selles valdkonnas on avar nii meie kui ka õppejõudude jaoks.

Raamatukogus avati Eve Eesmaa juhendatud tudengite rahvusvaheline postkaartide näitus „Taimede salajane elu“.

Prima Vista kunstiprogrammi raames avati näitus „Varjus pool“ TYPAs ja samas toimus Inimese joonistamise töötuba.

Toreda uudisena võib veel välja tuua Pallase fotograafia osakonna vilistlase, lätlanna Diana Tamane raamatu „Flower Smuggler“, mis anti välja Belgia kirjastuse APE poolt, jõudmise Ameerika Aperture fotoraamatute auhinna nominentide nimekirja (Aperture Photobook shortlist award). Lisaks kinkis Diana kooli raamatukogule ühe valiku oma fotograafialastest raamatutest.

Maaliosakond

Kaspar Tamsalu: Viimased kaks nädalat on möödunud linnulennul. Tsüklinädalal läbi viidud õppetöö on osaliselt juba hinnatud ning covidi-vabas õppekeskkonnas sujub õppetöö ateljeedes väikeste gruppidega nii nagu ikka.

Esimene kursus sai möödunud nädalal meister Indrek Aaviku käell all proovida lõuendite valmistamist liimimisest kruntimiseni ning kolmanda kursuse tudengitega käisime Tartu Ülikooli Kunstide keskuses kaemas soome juurtega kunstniku Matti Vainio näitust “”Findings / Leiud”, millele järgnes huvitav arutelu loomingulisuse teemal.

Loomingulisuse lainel jätkusid arutelud ka seminaril suuremas koolipere ringis, kus said kirja esimesed mõtted Pallase järgmise arengukava tarvis.
Uuest nädalast ootame pikisilmi Tartu Kunstimuuseumis avatavat Tiit Pääsukese näitust, mida omakorda üliõpilastega külastama minna ning kui kõigil osapooltel ajagraafik lubab, siis väiksemas ringis kohtume vanameistriga ka Pallase maaliosakonnas.

Fotograafia osakond

Peeter Linnap: Olen alati mõelnud arengu mõiste üle. Mida see modernistlik kontsept õigupoolest täna tähendab? Mitte teaduse või tehnika vallas, kus liikumine keerulisemale ja täiuslikumale on täiesti nähtav ja mõõdetav – vaid just inimsuhete, pedagoogika ja eriti veel kunsti valdkonnas?

Kas näiteks kunst ja selle õpetamine ikka liiguvad (on liigutatavad) n-ö madalamalt kõrgema, lihtsamalt keerulisema või primitiivsemalt komplitseerituma suunas? See on küsimuste küsimus, mille peame endale püstitama veel enne kui progressist humanitaarias ja kunstides rääkima hakkame. Ehk peaks asendama selle maksiimide hulka kuuluva kategooria “areng” hoopis kunstidele omasematega – näiteks “muutmise”, “teisenemise”, “kohandumise” vmt ideega? Kas areneda – või, vabandust – lihtsalt muutuda/ teiseneda/ kohanduda saab üldse täiesti kavakindlalt ja plaani järgi? See on teine keskne küsimus, õigupoolest on see kõigest “distsipleeneriv mõtlemine”. Praktiline kogemus näitab lisaks sedagi, et tegevuste eneste käigus plaanid ja huvid muutuvad meist sõltumatult ja et on olemas “ootamatud faktorid”.

Praegune ja lähimineviku “koroona-reaalsus” on vaid üks lihtne näide täiesti planeerimatust faktorist. Kas me ikka adume suuremate raamide võimalikku muutumist järgmiseks 5 aastaks, et adekvaatselt oma tulevikku kavandada? See on üks neid väheseid asju, millesse ma hästi ei usu. Läheme tagasi pragmaatilisse valdkonda – praegusesse hetke. Koroona 1.0 periood tõi märkamatult kaasa ühe “arengu” ehk olulise muutumise. Digitaalne kaugsuhtlemine poleks Zoomide, Teamside, Whatsappide vmt suunas ka mitte 5 aastaga nii kiiresti liikunud kui see nüüd juhtus. Tehnika arengule ja seeläbi ka suhtlemisharjumuste teisenemisele oli viirus väga suur tõukejõud. Millised sarnased suuremad jõud mõjutavad meid aastatel 2021-2025?

Võtame näiteks fotograafia. Minu jaoks on esmaoluline nt paljususe ja mitmekesisuse vohamine fotograafia valdkonnas – see et inimesed poleks lihtsalt “kunstnikud baretiga”, kellele Eesti ühiskond valuliselt kaasa tunneb, vaid kaasaegsed inimesed, kes saavad hakkama ja loovad uusi töökohti ja isegi uusi töid. Et need inimesed oleksid sootsiumis armastatud ja austatud. Nii oleme meie oma tudengeid igatahes kogu aeg harinud ja kasvatanud. Need inimesed peavad olema ühtaegu kompetentsed nii filosoofiates (miks? mille nimel? jmt iidsed küsimused), tehnoloogias – droonidest virtuaaltuuride loomiseni, animatsoonist võrgukunstini jne.

Samavõrd on vajalik ühiskonna tundmine nii kodumaises kui rahvusvahelises ulatuses. Sellepärast ongi meie kursuste hulgas ühtaegu nii VR-õpetus kui sotsioloogia. Meie jaoks on see kõik enesestmõistetavus. Aga loomulikult pole paha kõike säärast meelde tuletada. Me ei saa muutuda ainult oskuspõhiseks, sest selleks on Tallinnas eraldi Polütehnikum – turule kõige lähem õppeasutus meie valdkonnas. On olemas EKA, mis vastupidi – “mingeid ameteid ei õpetagi” vaid koolitab “puhtaid kunstnikke”.

Meie õnn on olla maastikul kusagil vahepeal, anda inimestele teadmisi ja oskusi – koos sellega muuta huvitavamaks nii akadeemiline maastik kui ka kujundada kvaliteetsemaks fotoalane töö- ja tööjõuturg. Arenguks, kas siis lähemas või kaugemas tulevikus vajame me endiselt magistriõppe käivitumist, olgu selline idee hetkel kas vähem või rohkem populaarne. Eestis ei ole meie erialast M.A õpet siiani olemas, EKA annab vaid üldkunstilist magiõpet. Mõtlemise koht nii meile kui ka haridusmaastiku üld-korraldajatele. Seda õppetaset oodatakse terves Eestis – ja nõnda turunduslikus mõttes oleks just see ületamatult tugev samm!

Mida arvab meie arengutest noor inimene, äsja PallasFoto lõpetanud ja nüüd meie osakonnas õpetav Andero Kalju? Küsisin tema seisukohti ja sain sellise vastuse: “Ma arvan, et kui vaadates meie järgmise 5 aasta eesmärke ja väljavaateid, siis need liiguvad vägagi ōiges suunas. Kindlasti vajab praegune süsteem rohkem koostööd erinevate osakondade vahel. …ma usun, et eri osakonnad, tehes siis rohkem koostööd, saaksid rohkem üksteist täiendada jms.”

Oleme selle praktilise vajaduse peale üksjagu mõelnud. Meil on seni ette näidata edukaid kursuste vahetusi eri osakondade ja õppejõudude vahel ja nagu alati – saab seda ka tulemuslikult veelgi intensiivistada. Nii nagu saab alati parandada oma tegevuste turundamist – ehk rakendamist – ehk adressaadini viimist. Meie lõpetanute rakendumisanalüüs näitab seni häid tulemusi, osakonda arvestatakse nii Eestis (tippkunstnikud, firmaloojad jpm) kui ka rahvusvaheliselt – meile sisseastumis-konkurss on suur ja meile tuleb arvukalt külalistudengeid. Meie kaubamärgiks on (vähemasti soovitult) õnnestunud kombinatsioon teadmiste-oskuste vahel, kaasaegsete ideede ja tehnoloogiate amalgaamimine jm kvaliteedid, mis moodustavadki tänapäeva “Pallase”. “Nüüdispallas”, kui see soovib oma endisaegset mõju taastada, peakski minu arvates kasutama oma kaubamärgina mitte niivõrd omaaegseid vaid praegusaegseid meediume, sest sotsiaalne taust on oluliselt muutunud.

Praegu lähtume me õnneks eht-pallaslikust ideest, et koolitades vaimselt arenenud kunstnikke on võimalik neid ka vajadusel rakendada utilitaarsematesse tegevustesse – mitte aga vastupidi. Koolis peab igal juhul, maksku mis maksab säilima kõrge vaimsus – siis ongi see “Pallas” kui täiemõõduline kunstikooslus ja -identiteet.

Tekstiiliosakond

Aet Ollisaar: Tekstiiliosakonna pildireportaaž 5.-16. oktoober 2020.

Kuni 20. oktoobrini käis Praktik Cum Laude konkurss. Eesti Tööandjate Keskliidu “Praktik Cum Laude” konkurss selgitab juba alates 2016. aastast säravaimate saavutustega praktikante. Tekstiiliosakonnast on võistlustules neljanda kursuse tudeng Claire Pixie Aunison.

Claire Pixie Aunison

Claire Pixie Aunison õpib Pallase tekstiiliosakonnas ning sooritas oma praktika ettevõttes Mammu Couture. Peamisteks praktikaülesanneteks oli õmblemine. E-poe haldamine, klienditeenindus, komplektee-rimine ja vitriinide visuaalide loomine.

5.-8. oktoobril toimus tekstiiliosakonna ja mööbliosakonna ühise messiprojekti intensiivtöö nädal. Tudengid jagunesid kolmeliikmelistesse tiimidesse, igas meeskonnas on üks mööblidisaini- ja kaks tekstiilidisaini tudengit. Tänavuse projekti teema on (enese)isolatsioon, tudengid vahetavad kogemusi ja pakuvad lahendusi, kuidas disainerina isolatsiooni ajal mittetavapärases töökeskkonnas töötamisega kaasnevaid probleeme paremini lahendada. Intensiivnädala peamine eesmärk oli meeskonnad tööle saada ja esimesed ideed visualiseerida. Ja tudengitel õnnestuski see ülihästi!

Messiprojekt tsükliõppenädalal tekstiil ja mööbel, fotod Madis Liplap.

Liina Kool osales konverentsil “Baltic Wool Conference” Esialgselt Gotlandile planeeritud konverents toimus tänavu 8.-9. oktoobril digitaalselt ning Liina jälgis konverentsi tekstiiliosakonna arvutiklassist. Kohapealse suhtluse võimalusi see ei asenda, kuid et villa rakendusuuring jätkub tekstiiliosakonnas ka tänavu, on teemaga kursisolek vägagi aktuaalne. Osalejana oli võimalik kuulata ettekandeid ning konverentsi teemadel kaasa rääkida digitaalses jututoas.

Kõrveküla kool kutsus tekstiiliosakonna esindajad nõu pidama remonditavas koolis asuva seinatekstiili üle. 12. oktoobril külastasid Aet Ollisaar, Keret Altpere ja tekstiiliosakonna kolmas kursus keset valmimisjärgus olevat remonti Kõrveküla kooli, et pakkuda välja lahendusi kooli saalis asuva tekstiilse pannoo edasiseks kasutamiseks. Pannoo on 2006. aastal valminud samuti koostöös tekstiiliosakonnaga, tookord kavandasid ja teostasid idee tudengid Anne Kabel ja Marju Paal Aet Ollisaare juhendamisel. Pannoo on olnud kõik need aastad intensiivses kasutuses ja vajab nüüd peale remonti kindlasti värskendamist või uuendamist. Tudengid töötavad saadud lähteülesandega Keret Altpere juhendamisel.

Fotod: Marju Roos.

Toimus taimetrüki valikaine töötuba külalisõppejõud Piret Valgu juhendamisel. Eesti Kunstiakadeemia dotsent Piret Valk on tekstiiliosakonna pikaajaline koostööpartner ning on juba mitmeid aastaid juhendanud tekstiiliosakonnas esimese kursuse tudengite kangakujundustehnikate kursust. Tänavuse osakonnasisese valikaine raames tutvustab Piret Valk oma viimase aja uurimisteemat – taimsete pigmentide kasutamist tekstiilmaterjalide värvimisel ja kangatrüki tehnoloogias. Õppeaine toimub hübriidõppe vormis, kus tudengid saavad iseseisva töö etappidele tagasisidet läbi kaugtöö keskkondade ning toimuvad intensiivsed töötoad ja kohtumised.

Pärast seiklusi transpordiga on tekstiiliosakonda Soomest tagasi jõudnud žakaartelje lõimepoom koos kääritud lõimega. Seadmete ettevalmistus tööks on ajamahukas, näiteks žakaartelje kudumiseks ettevamistamine võtab nädalaid! Praegusele etapile eelnes lõime käärimine Soomes, sest Eesti ettevõtted pole varmad seda teenust pakkuma ning koolis olevate vahenditega on peenikese ja tiheda lõime ühtlane käärimine äärmiselt keerukas. Seega saatsime suvel poomi Soome ning pärast segadusi transpordiga saime poomi taas koos lõimega tagasi. Liina Kooli abiliseks on sel aastal neljanda kursuse tudeng Ester Must, kes aitab praktika raames žakaartelge peagi algava kursuse jaoks ette valmistada.

Foto: Liisi Tamm

Projektipraktika kursuse raames külastas Kadi Pajupuu 12. oktoobril koos 4. kursusega Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi, kus kuulati Sixten Heidmetsa tutvustavat loengut protsendikunsti teemal, oli põnev arutelu. Meelde jäi tõdemus, et kunstikonkurssidele ei oodata tooteid ja disainlahendusi, vaid kunsti. Ja kõik autorid, kes jäävad konkurssidel osalema, on olnud mingil hetkel ka võitjad. Foto on tehtud külaskäigust Mereakadeemiasse, kus konkursi võidutöö aastast 2015 (Tiiu Pirsko, Mati Veermets. Installatsioon TUULEAERUD). Tekstiiliosakonna neljas kursus osaleb sügissemestril protsendikunsti konkursil Kadi Pajupuu juhendamisel.

Tekstiiliosakonna pikaaegne koostööpartner Leedu Kunstiakadeemia Kaunase tekstiiliosakond peab juubelit ja korraldab rahvusvahelise konverentsi ning virtuaalnäituse. Pallase tekstiiliosakonda esindab konverentsil Aet Ollisaar ning virtuaalnäitusel eksponeeritakse Aet Ollisaare, Yuuki Vähi ja Marili Järve töid. Rohkem infot järgmises infokirjas.

15. ja 16. oktoobril toimus arengukava seminar Rakveres, kus tekstiiliosakonda esindasid Aet Ollisaar ja Liina Kool. Selliseid kokkusaamisi on väga vaja, sest taaskord jäi kõlama, kui vähe vastastikku üksteise tegemistest teatakse. Tekstiiliosakond oli julguse aasta tiimis ja minu moto oli: julge hundi rind on rasvane aga suur tükk ajab suu lõhki! Usun sellesse et peame ajama oma asja, julgelt iseendaks jäädes, sest meil on nii palju tugevusi! Julguse aasta üks märksõna võiks olla disain ja innovatsioon, väljakutse teha ammututtavaid asju teisiti ja sellest ka julgelt rääkida! Üks hea näide selles vallas on Kadi Pajupuu uudne lähenemine ammututtavatele töömeetoditele, mis on pälvinud ka rahvusvahelist tunnustust. Nii et ikka: Pallas esilehele! Täpsemad eesmärgid uue arengukava teema-aastate jaoks selguvad ühiselt arengukava koostamise järgmistes etappides.

Lisaks sisukatele päevadele arengukava seminaril Rakveres, täidab viimaseid päevi ettevalmistumine isikunäituseks Tamperes. Näitus koos Anu Rauaga toimub Tampere kultuuriosakonna kutsel galeriis Laikku, näituse kujundab Madis Liplap, graafiline kujundus Kadi Pajupuu. Tööd hakkavad lõpuks valmis saama ja teisipäeval toimetatakse näitus Soome. Kaks aastat tagasi, kui näituse ettevalmistamine algas, poleks osanud uneski näha et maailm muutub ja ise seekord näituse avamisele ei pääse.

Meediadisaini osakond

Jaanus Eensalu: Viimased nädalad näitavad sügise värve!

Kunstnik ja meediadisaini osakonna õppejõud Stina Leek – „Tartu kunstnik tõmbab lillemotiivides silopallidega tähelepanu meestehaigustele“.

Juhendaja Ave Taavet: Teise kursuse nädal möödus erinevate animatsiooni katsetustega. Prooviti teha lamenukku, stop motionit, frame by frame joonistamist ning jõuti liivaanimatsioonini. Tudengitel oli tegus nädal ja valmis töid saab näha juba järgmistel hindamistel.
#animation #stopmotion #framebyframeanimation #sandanimation #cutoutanimation #meediaosakond #hardworkingstudents

Juhendaja Mart Anderson: Tartu Ülikooli Raamatukogus on näitus „Kirjapildid Pallasest“
Viimase 15 aasta jooksul meediakunsti osakonna tüpograafiakusustel tehtud fontidest on näitusel väljas 44 tööd 39-lt autorilt. Legendaarne tüpograafia rändnäitus on lõpuks jõudnud oma kodulinna Tartusse. Väljapanek ülikooli raamatukogu III korruse lugemissaalis jääb avatuks vähemalt terveks oktoobriks.

Juhendaja Emma Eensalu: Algas tööde vastuvõtt näitusele “KAST”.
“KAST” on meediaosakonna vilistlastööde näitus millega toome publikuni vilistlaste tänapäeva loomingu ja tähistame 27. novembril meediadisaini kõrghariduse 20 aasta täitumist.

Nahadisaini osakond

Rene Haljasmäe: Kahepäevase seminari Rakveres võttis hästi kokku tudengi tähelepanek – uskumatu, et nii palju nähakse vaeva Pallase parendamisel.

Neljapäeval ja reedel toimus Rakveres Pallase arenguseminar. Sellele eelnes SWOT arutelu ERMis ja võeti ette mulluse seminari teema-aastad 2021-2015: julgus, loomingulisus, avatus, vastutus ja vabadus. Ülesanded ja arutelud olid konstruktiivsed ja arengukava toorik hakkas kujunema.

Ette valmistades kolmanda kursuse Vilniuse kunstnikuraamatu triennaali 2021: “Puudumine on kohalolek” tutvustust ja olles mõtetes ka Rakvere arenguseminari “vastutuse” mõtestamise teemal, sattus mulle kätte Jacques Derrida raamat “Surma and” ning tsiteerin Mart Kanguri mõtet lk 232: “Silmapilk on seiskamise aeg. Silmapilk ei haju, see kestab, aga mitte nõnda nagu aeg, kus üks hetk asendab teise, ega nõnda nagu igavik, mis on iseendaga muutumatult identne, vaid nõnda, et see kordub”.

Teisipäeval 06.10 toimus veebis “Õppekava arendamise ja juhtimise koolitus”. Teemaks olid “Hindamis- ja õppemeetodite kavandamine lähtuvalt õpiväljunditest. Õppimist toetav hindamine”.

Kolmapäev 7.10. Eriala ajalugu esimesele ja Lõputöö praktika viimasele kursusele…

Neljapäeval 8.10. toimus praktikaseminar. Tudengid on olnud tublid ja praktikate kokkuvõtted olid põnevad. Mitmed asutuse/praktikate läbiviijad esitasid tudengid ka konkursile “Praktik Cum Laude”.
Teiste seas said edasi IV kursuse tudengid Iris Järg ja Kelin Kuznetsova – palju õnne!

Iris Järg ja Kelin Kuznetsova

Esmaspäev 12.10. Jaani kirikus viidi läbi järjekordne “Loodud sõna õhtu”. Õhtujuht Kaja Kärneri külaliseks Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna professor Hilkka Hiiop. Kuulajad said teada, milliste kaasaegsete tehnoloogiliste vahenditega on Eesti kirikukunsti uuritud ja milliseid silmale nähtavaid ja nähtamatuid kihistusi on leitud. Hilkka Hiiop on juhtinud Tallinna Piiskopliku Toomkiriku altariseina konserveerimis-töid ja juhib käimasolevat Christian Ackermanni kirikukunsti uurimise projekti.

Teisipäev 13.10. Sissejuhatus J. Derrida filosoofiasse ja Vilniuse kunstnikuraamatu triennaali 2021 “Absence is presence” tutvustus sai läbi viidud III kursusele. Pärast tunde käisime osakonna töötajatega ERMis B-sissepääsu galeriid (samas Jaanus Eensalu maalinäitus) koos produtsendi Reet Markiga üle vaatamas novembris-detsembris toimuva #PallasNahk55 ülevaatenäituse tarbeks.

Osakonnajuhatajal toimus Hõimupäeval päikeseline metsamatk Kõrvemaal ning vaadeldes Valgehobusemäe tornist kaunist lamedat Eestimaad ja tekkisid mõtted üleilmsest soojenemisest…

…kuid järgnenud vihmane pühapäev tõi tagasi maa peale – sügis on saabunud!

Mööbliosakond

Jaak Roosi: Kuna mobiil keeldub koodi sisse võtmast, siis pilte kahjuks ei tule.

Esimene nädal oli erialanädal.

Teine nädal. Esmaspäeval toimusid Stockholmi tunnid. Teisipäeval käivitusid lõputöödele pühendatud tunnid neljandale kursusele. Enne seda oli „sissejuhatus erialasse“ tund esimesele kursusele. Külas oli vilistlane Priit Verlin. Ta tutvustas oma elukaart peale kunstikooli lõpetamist ja tudengitele, lähtuvalt nende reaktsioonist, oli see igati vastuvõetav.

Päevakorral oli ka mööbliosakonna ventilatsiooni probleemi lahendamine, mis tulenevalt oma maksumusest läks rahataotlusse abstrakselt.
Jah, muretsesime töövahendeid, kuna esimene kursus on sedavõrd suur.

Teise poole nädalast sisustas väljasõiduistung Rakveres. Aregukava oli teemaks, kus kõlama jäi, et me oleme nii väiksed ja keegi meid tähele ei pane. Teeme küll väga häid asju, aga mis siis. Pille Johanson võttis selle olukorra, minu arvates, väga hästi kokku – tuleb kapist välja tulla.

Pärast Rakveret sõitsime tekstiiliosakonna juhatajaga, konkreetsel eesmärgil, risti läbi Eestimaa ja kogesime võrratuid hetki sügisest koos kaunite mõisatetega. Osaliselt selle reisi tulemusena saab teoks tekstiilikunstnike, õpetaja ja õpilase, Anu Raua ja Aet Ollisaare ühisnäitus Soomes, Tamperes. Anu Raua tööd on ju üle Eestimaa ja need on vaja kätte saada. Näitus toimub koroona kiuste.

Skulptuuriosakond

Anne Rudanovski: Skulptuuriosakonna hoovil oli üks jääajal siiakanti kandunud ja ümaraks kulunud rändrahn. Kivi töö jaoks õigesse mõõtu saamiseks kasutatakse iidset tehnikat – kivi kiilumist…

Mõned seda veel oskavad, nagu meie kivimeister Rein Karus. Valminud teost kutsume peagi skulptuuriosakonda vaatama. Seniks aga saab lugeda netiraamatut Kiviraiumine ajaloost praktikani.
K. Nõmmela, A.Rudanovski 2012

Tsükliõppenädalal viis skulptor Elo Liiv läbi valguskunsti workshopi I, II ja III kursusele. Algselt planeeritud tudengite osalemine Tartu Valgusfestivalil lükkus aastasse 2021. Küll aga testiti ja teostati ideid teistes formaatides. Jaani kiriku torniruumi valmis valgusinstallatsioon hingedeöö kontsertide kava jaoks.
Koostöös Viljandi vallaga kuulutasime välja konkursi skulptuuriosakonna üliõpilastele ja õppejõududele. Konkursi eesmärk on saada sobivaim ideekavand Viiratsi ringristmikule. Võidutöö kavandi alusel valminud skulptuur hakkab paiknema ringristmikul visuaalse tõmbepunktina Viljandisse Tartu ja Mustla poolt saabujatele ja Viljandist edasi sõitjatele. Kavandatav teos saab olema julge ja kaasaegne. Teose ideestik võib haarata teemasid päevakajalistest igihaljasteni. Planeeritava idee kohaselt hakkavad skulptuurid antud ristmikul vahetuma 2-3 aasta järel, mis loob pretsedendi, mida ammu oodatud ja mis võiks tööle minna ka Tartu linnas. Konkursi tingimused on kättesaadavad skulptuuriosakonnas. Konkursi tööde tähtaeg on 30. november.
Tallinna Kunstihoones avati 16. oktoobril näitus „Olge te hoitud ja armastatud“. Üks näituse kunstnikke on meie õppejõud ja vilistlane Jevgeni Zolotko. Lisaks Zolotko loomingule on kuraator Tamara Luuk valinud osalema Dénes Farkasi ja Tõnis Saadoja ning valiku Prinzhorni kollektsiooni „hullumeelsest ilust“.
19. oktoobrist 19. novembrini saab Tartu Ülikooli raamatukogus vaadata Anne Rudanovski näitust „Eestlase varjuks maailmas“.

 

Vallo Nuust: Minu tänane sõnum kõigile pallaslastele (eriti üliõpilastele) on: ÄRGE HAKAKE SUITSETAMA. Või kui olete juba hakanud, aga staaž pole veel eriti pikk, siis jätke viivitamatult maha. Sest ühel hetkel muutub loobumine väga keeruliseks.

 

Järgmine infokiri 2 nädala pärast

 

Kaanefoto: Argo Ingver, Tartu kunstnik Stina Leek kaunistas helesinised silopallid silmatorkavate lillemotiividega.