Pallase rektori Vallo Nuusti infokiri: Pallase kroonikad 17.10. – 30.10.2020
„Panin ühe topoloogiliselt huvitava rektoraadi kaa juurde,“ kirjutas Prof. Peeter Linnap fotoosakonna kokkuvõtte kaaskirjas.
Kui praegusel ajal avatud meele ja lahtiste silmadega ringi vaadata, siis elu ja maailm on huvitavad ühtaegu nii topoloogiliselt, semiootiliselt, tautoloogiliselt, demagoogiliselt, meditsiiniliselt, psühhiaatriliselt ja veel mitmel moel.
Ehk nagu ütles Hamlet: „Aeg liigestest on lahti …“
Seepärast pean ma alustama manitsusega, aga uskuge, teksti edenedes läheb lahedamaks.
Ja manitsus on selline, et me ei tohi kaotada valvsust. Sest see, kui kaua me normaalsel moel töötada ja õppida saame, sõltub meist kõigist ja igaühest üksikult. Ma ei hakka siin kordama seda, mida ajakirjandus ja terviseamet iga päev kommunikeerivad. Noh, et peske käsi ja jääge nohuga koju ja võimalusel ärge käige ööklubis või kitsukeses baaris.
Ma ütlen lihtsalt: Inimesed, olge valvsad, sest vaenlane ei maga! Ausõna, ei tule meelde, kes seda enne mind ütles, aga see pole ka oluline.
Ja kes see vaenlane on, seda me teame kõik väga hästi. Statistika tuletab seda meile igal hommikul meelde.
Vahepeal oli mul võimalus modereerida rakenduskõrgkoolide visioonipäeva „4D“ ja see õnnestus mul teie kõigi abiga väga hästi. Sain kasutada värvikaid tsitaate kevadistest kroonikatest ja need tekitasid osalejates suurt elevust. Kokkuvõttes selgus, et kõik kõrgkoolid said eriolukorraga üsna hästi hakkama ja on võimalikuks järgmiseks nüüd paremini ette valmistunud, aga loomulikult ei taha mitte keegi, et see kooma korduks.
Maaliosakonnas tegime algust „arvamusfestivalide“ sarjaga (nimetuse ristiisa on Kaspar Tamsalu) ja kohe järgnevad meediadisaini ja nahadisaini osakonnad. Vaatame koos tudengitega otsa kevadel tehtud rahuloluküsitlusele ja arutame muid maailma asju.
Käib ka uue arengukava koostamine ja täna veetsin terve päeva Haridus- ja Teadusministeeriumis analüüsi ja aruandluse tarkvara baaskoolitusel. Maakeeli on see programm, millega saab analüüsida eelarve täitmist ja vaadata, kuhu Pallase raha kulub. Õhtuks oli mu selge, et selle programmi valdamiseks oleks vaja õppida bakas 3 aastat raamatupidamist, siis magis 2 aastat finantsjuhtimist ja siis jõuaks selles arvutimängus esimesele levelile.
Teil kõigil on vedanud, et sellest pääsete, mina pean jaanuaris võimeline olema. Mu viimane sellelaadne kogemus oli supermario …
Ma ju lubasin, et läheb lahedamaks … Nädalavahetusel sõitsin mootorrattaga ja külastasin väligaleriid Saadjärve ääres, kus Kristina Tamm vabal ajal skulptuuride ümbert muru niidab.
Käige ära, enne kui hanged ninani kasvavad!
Vallo Nuust
Pallase inimeste kaks nädalat
Üliõpilasesindus
Diana Edur: Üliõpilasesinduse liikmetel on viimasel kahel nädalal taas tihe kava olnud. Oleme kohtunud paaril korral ja ikka arutanud, kuidas eluolu siin Pallases toredamaks muuta.
Teoks sai meie kooli päris esimene võrkpallitrenn! Kokku sai täpselt paras seltskond meeleoluka mängu tarvis. Siinkohal kutsume üles treeningutest osa võtma kõiki pallaslasi, teisipäeviti 16.30-18.00 Tartu Karlova Kooli spordisaalis.
Kui palliga tutvutud siis 14. novembril toimub Pärnus YliPall, kus on esindatud ka Pallas. Pimevõrkpalli meeskonda on vabu kohti veel 6. Tulge punti!
Rõõmustatakse uue rattaparkla üle, mis sadula ja lenksu kuivas hoiab, kuid võtsime kuulda kaastudengite muret, et rattaparklale on keeruline ligi pääseda. Tegeleme probleemiga!
Veel on teemadeks olnud kooli teklid. Meie liige Kristiina on teinud palju toredaid jooniseid!
Teemaks on olnud ka Suitsugalerii, mille kavatseme ellu äratada! Tore koht, kus enda kursuse mõne tunni raames töid eksponeerida või enda esimesi isikunäituseid korraldada. Esindus hakkab haldama näituste ülespanekuid. Varsti loome võimaluse ennast järjekorda panna ehk koondage ideid ja töid!
Kõikide arutelude vahel käisime ka veredoonoriteks. Soov oli juba pikalt olnud ning kindlasti kavatseme sellest teha esinduse traditsiooni.
Meil on magus plaan ühel hommikul tudengite koolitee reipamaks muuta, küll varsti näete!
Õppeprorektor
Kristina Tamm: Kaks nädalat on möödunud kiiresti, ilusad sügisilmad jätavad tunde, nagu oleks talve ja talviste tähtaegadeni aega küll, aga nii see muidugi ei ole.
Ettekanne RKRN visioonipäeval „4D“.
Mõtleme talvest kaugemalegi, eelmisel nädalal sai kokku lõputöö protsessi ajakava ja infoleht, kuhu on pikitud senisest rohkem linke ja kasulikke nõuandeid, jõuab peagi ka lõpukursuseni.
Muidugi valmistame õppeosakonnas juba kulisside taga ette ka kevadsemestrit. Ja mööbliosakonnas loengut läbi viia on meeldiv, nagu alati.
Avalike suhete juht
Maiken Austin: Tapa pitsakohviku pitsad on fantastilised! Proovige ära, kui kunagi siiakanti satute.
Kirjutan seda teksti üldse Kesk-Eestis, Tapal, kus ootan rongi, mis mind lõpuks koju Tartusse viiks. Käisin nimelt Rakvere disaininädalal koolides õpilastele rääkimas disainerielu võlust ja valust ning sellest, mida mina olen teinud Pallasest saadud kõrgharidusega.
Ja palju uusi asju on ka tulemas juba novembrikuus:
- Novembri lõpupoole teeme jälle koostööd TYPA-ga ja nende uusima jaapanlannast residentkunstniku Rei Matsushima-ga. Planeerime loengut Pallases ning töötuba TYPA-s.
- Galeriis Noorus avaneb sel nädalal Elo Liivi personaalnäitus Useful (AB)use. Näituse tähelepanu keskmes on vägivaldsus ja pahatahtlik manipuleerimine, oma lähedaste ning ümbritseva maailma #kasutamine (#use) või pigem #ärakasutamine (#abuse).
- Lisaks töötavad nahadisaini tudengid oma näitusealal ja see on tavapärasest pisut teistsuguse ülesehitusega. “Avalikuks” läheb alles näituseperioodi lõpus, senikaua teostavad üliõpilased Nooruses kohapeal näituse töid. Muuhulgas uurivad ka näitust kui oma tööde eksponeerimise formaati.
Välissuhete juht
Riina Gendrikson: Koroonaviiruse teise laine tingimustes on töötajatel võimalik osaleda virtuaalses õpirändes – leida sobiv erialane rahvusvaheline koolitus, mis toimub veebikeskkonnas.
Kaks Pallase erasmuslast õpivad hetkel Kreekas, Ioanninas – piirkonnas, kus kehtestati just eriolukord ja kõigile pakutakse vaid distantsõpet. Selgitame, millised on üliõpilaste tegutsemis- ja ka naasmisvõimalused antud olukorras.
Kevadsemestriks kandideerib partnerkooli õppima 11 Pallase üliõpilast, kellest 1 on juba vastu võetud.
9.-13. novembril pidi Pallase maaliosakonnas õppetööd läbi viima Tinatin Tshkadadze Gruusiast, tema visiit jääb ära.
Erasmus+ Eesti koordinaatorite veebiseminaril paluti just Pallasel esineda lühikokkuvõttega 2018 projekti raames sooritatud edukatest mobiilsustest. Anne Rudanovski rääkis inspireerivalt oma käigust Oxfordi ning mina rääkisin vahetusõppuri Christina Anderssoni mobiilsusest Pallasesse ja praktikaperioodist Tartus. Kolleegide tagasiside oli väga positiivne.
Raamatukogu
Edith Hermann: Viimasel kahel nädalal olen imetlenud sügise võrratuid värve ja lummavat valgust. Olime eelmisel nädalavahetusel Saaremaal ja nautisime koos sugulastega head seltskonda, haruldaselt sooja ilma, kaunist loodust ja saarlaste külalislahkust.
Tööpäevad olin ma siiski raamatukogus või kodukontoris töölaua taga ja õue pääsesin vaid varahommikul või hilisõhtul, aga siiski püüdsin võtta veidigi sellest vähesest valgest ajast.
Tööde poolelt alustan näitustest ja 19. oktoobrist, sest siis sai Prima Vista kunstiprogrammi raames välja pandud Anne Rudanovski näitus „Eestlase varjuks maailmas“ TÜ raamatukogus.
Anne fotonäitus koos tema tekstidega on väga huvitav ja soovitan kõigil vaatama minna. Pallase raamatukogus on uus raamatunäitus „Uudiskirjandus 134“ https://pallasart.ee/raamatukogu/perioodika-ja-uudiskirjandus/ ja käib juba ettevalmistus järgmiseks isikliku raamatukogu näituseks, mida olen kaua plaaninud. Sel aastal on valik kunstiajaloolase, restauraatori ja sisearhitekti Aivar Roosaare raamatutest, mille avame 9. novembril. Anne fotonäitusel väljas olev pilt on ka infokirja kaanefotoks.
Maaliosakond
Kaspar Tamsalu: Vaatamata keerulisele poolaastale oleme liikumas jätkuvalt õiges suunas – seda on väga hea teada!
Jätkame tavapärase õppetööga. I ja IV kursuse tudengitega külastasime ühiselt Tartu Kunstimuuseumis Tiit Pääsukese näitust, mida soovitame julgelt kõigile vaatama minna! Tiit Pääsuke on tõeline maalikunstinke maalikunstnik ning tema loomingust võiksid absoluutselt kõik saada inspiratsiooni ammutada.
Möödunud nädala teine pool läks tähtsate koosolekute tähe all.
Väga hea meel oli neljapäeva ennelõunal teiste osakonnajuhatajate ning õppeosakonnaga kohtuda õppestruktuuri koosolekul, et sihikule võtta 2021. aasta lõpetamised.
Sama päeva teises pooles kogunesime Tolstoi maja teisel korrusel 2020. aasta sügise esimesel Pallase maaliosakonna arvamusfestivalil, kus ühes rektori, õppeprorektori, prorektori, maaliosakonna õppejõudude ja tudengitega tutvusime möödunud kevadel läbi viidud rahuloluküsitluse tulemustega ning arutlesime edasiste sammude üle osakonna tegevuses.
Hiljuti jagati muinsuskaitse preemiaid.
Aasta tegu: Kuperjanovi 12, Valga, restaureerimine üürimajaks. Selle objekti uuringute ja restaureerimises osalesid maaliosakonna vilistlased: Kristiina Ribelus, Kaisa Milsaar, Liis Teder, Kristiina Taluri
Liis Teder (Leegen) kirjutab kodulehel: TERA Restaureerimise meeskonnal on hea meel, et koos Valga Vallavalitsuse ja Kristiina Ribelusega pälvisime Kuperjanovi 12, Valga projekti eest Muinsuskaitse Aasta teo preemia!
Uuringutest saab lugeda nende firma kodulehelt.
Fotograafia osakond
Peeter Linnap: Kui harilikult eesti tudengid just liiga aktiivselt teistes linnades eksponeeritavaid näitusi ei külasta, siis praegune pooleldi “koroonamaailm” on teinud siingi omad korrektuurid. Pruukis vaid meie fotograafia osakonnas välja kuulutada, et ka vaatluspraktika-tüüpi Eesti sisesed reisid kompenseeritakse – kui tahtjaid tekkis lausa hordide kaupa. Järelikult – vähemalt huvi on näituste vastu endiselt olemas!
Meie enda koostatud näitused on ikka kõige armsamad. Aasta tagasi “Noorusgaleriile” produtseeritud Martin Parr on nüüd, pärast Haljalat ja Paidet eksponeeritud juba neljandaski kohas – Põltsamaa Kultuurikeskuses. Kureeritud Martin Parri ja Peeter Linnapi poolt, on see komplekt koostatud nn “üleminekuajast” 1990. algusest meie vabanenud kodumaal. Alles see oli, kui seisime kõik järjekordades ja trotsisime defitsiiti… Nüüd on sellest vaid halearmas mälestus ja Parri humoorikad ent tegelikult tragikoomilised fotod lähiminevikust pakuvad huvi ükskõik, millises Eestimaa nurgas! Hea, et niisugune näitus tehtud sai – muidu poleks praegustel põlvkondadel adekvaatset pilti oma lähiminevikust kuskilt enam võtta ega saada. Olen mõelnud – miks meie kohalikud reporterid niisuguseid pilte peaaegu üldse ei teinud? Liiga valus? Eneseuhkuse peale hakkav? Mõlemat korraga???
Fotografiska Tallinnas ja Pallase fototudengid ka.
Esmalt külastasid kogu fotoosakonna tudengid 28. oktoobril Fotografiska’t Tallinnas. Fotografiska on Rootsi samanimelise asutuse harukontor Eestis. Minu kauaaegne sõber, Fotografiska Museet’i endine direktor Jan-Erik Lundström iseloomustas seda asutust üsna markantselt:
“Fotografiska” is a smart commercial mainstream-photography place combining a good restaurant with easily digested big-name photography. Not bad, not good kind of things.”
Kuigi suurte kogemustega rootsi fotokuraatoril on põhimõtteliselt õigus, on Fotografiska’l siiski meie konteksti jaoks suurepärane ruumikujundus, tipptasemel valgussüsteemid, kõrgtehnoloogiline interjöör, kaunid raamid, kena erialane raamatupood, jmt.
Näitusi oli meie külaskäigu ajal korraga väljas 2, mõlemad kergelt sürrealistliku alatooniga.
- Erik Johansson. Ääretagused paigad
(25 september, 2020 — 17 jaanuar, 2021) mida võib üheaegselt lahterdada nii “maastike” kui “sürrealismi” kategooriatesse. Lendavad saared nagu Jaapani multikates, võimatud olukorrad nagu omaaegsetes Hipgnosise plaadikujundustes jmt. kokku võetud suurtes formaatides ja Adobe Photoshopi poolt võimaldatavates sürreaalsetes kombinatsioo-nides. Tõeliselt näitus noortele inimestele, kes veel peamiselt imetlevad maailma ega küsi selle kohta liigselt kriitilisi küsimusi. “Lahe” on täpselt õige ja iseloomulikult lame termin seda iseloomustamaks.
- Alex Prager. Tere tulemast koju
(11 september — 29 november, 2020) Ameerika foto- ja filmikunstniku Alex Prageri näitus “Tere tulemast koju” (Welcome Home) on väljapanek tema filmilikest fotodest ja lühifilmist “Mäng tuules” (Play the Wind). Kõik fotod põhinevad lavastatud stseenidel, kusjuures Prager käib oma loomingus vabalt ümber viidetega erinevatele ajastutele ja perioodidele alates 1940. aastatest 1990. aastateni, kasutades selleks konkreetseid tegelasi, keskkondi, stsenaariumeid, rõiva- ja soengustiile kui ka poose. Õpetlik piiridega mängimine “tegeliku” ja “väljamõeldu” vahel.
Raamatukauplus.
Kolmandaks uurimist väärt kohaks selles näitusemajas oli kindlasti raamatupood, kust üht-teist põnevat nii uudistada kui osta sai. Teiste hulgas olid saadaval ka paar Magnumi albumit, mille presidendiks oli 2013-2017 meie Nooruses eksponeeritud Martin Parr.
Koroonaperioodil oli isegi niisuguse suure galerii külastatavus langenud, mistõttu PallasFoto ja Fotografiska planeeritud koostöö algas meie massilise külastusega. Vaatame, kuidas kontaktid ja koostöö edasi kujunevad?
Kaader Robi Zuts’i Võru Gümnaasiumi filmist.
Aasta kool 2020 Võru Gümnaasiumi video tegi Pallase fotograafiatudeng Robi Zuts, esines reedel 30. oktoobril ETV otse-eetris intervjuuga ja tema vahevideot ning drooniklippe näidati samuti üle Eesti. Palju õnne!
Siret Bugajev: F-17 külastas kolme näitust. Esimesena külstasime Fotografiskas Erik Johanssoni näitust „Ääretagused paigad“ ja teiseks näituseks oli Alex Prager „Tere tulemast koju“. Erik J. „Ääretagused paigad“ paelusid meid Fotografiska näitustest enim. Kõik tööd olid puhtad ja viisid nagu unenäo maailma.
Alex Prageri näitus „Tere tulemast koju“, oli omamoodi huvitav, kuid kui esimesena sai vaadatud ääretaguseid paiku, siis see ei suutnud nii ahhetama panna. Kõik oli reaalsus/lavastus. Mis on ka foto- ja filmikunstniku eesmärk olnud. Kokkuvõttes olid väga head näitused Fotografiskasse üles pandud.
Viimasena külastasime Juhan Kuusi dokfoto keskust. Seal oli üles seatud Vincent Tremeau näitus „Kui ma ükskord suureks saan“. See oli liigutav ja ilus näitus Kesk-Aafrika Vabariigi lastest, kes näitasid käepäraste kostüümide ja rekvisiitide abil, kelleks nad soovivad suureks saades hakata. Iga teose juures oli ka lapse lugu, miks ta tahab saada poepidajaks, sõduriks, piloodiks või üldse tantsijaks. Väga liigutav ja mõtlema panev näitus, mis tõi ka pähe lause – meil Eestis on tegelikult ikka väga okei elu!”
Mööbliosakond
Jaak Roosi Midagi ei ole parata, aga ka pereelu tuleb elada. Selle asemel, et kirjutada kokkuvõtet, veetsin ma pühapäeval aega Võrumaal Kuperjanovi pataljonis . Mina, minu abikaasa, tütar ja veel üks naisolevus ning üks maskeerunud kuperjaanovlane, pidasime seal ühe väikse pikniku maha. Rahvast oli murdu, oli külastuspäev.
Mööbliosakona probleem. On kelder. Teeme keldri korda ja saame ühe õpperuumi juurde. Sinna viime horisontaalpressi ja vabanenud ruumile tooome CNC pingi. Sellise algatusega esines mööbliosakonna õppejõud Kristjan Bachman ja see jääb ka tema ülesandeks.
Mööbliosakonda on tulemas kevadsemestriks vahetustudeng Hannoverist. Tuleb ta selle põhjalt, kuidas eelmine Hannovri vahetustudeng õppeasutust kiitis. Rektor ütles – tere tulemast. Kas see ka osutub võimalikuks, oleneb kujunenud olukorrast.
Tekstiiliosakond
Aet Ollisaar: Kaks nädalat, mil ei juhtunud mitte midagi ja ometi juhtus väga palju.
Kokkuvõtet kirjutama hakates tundus, et nendel nädalatel ei juhtunud mitte midagi. Kõik ained toimuvad, õppetöö käib, kõik on tavapärane, nii heas kui halvas. Läheneme aasta kokkuvõtmisele, hangime seadmeid ja materjale, valmistume hindamisteks.
Uuesti kalendrisse vaadates sain aru et tegelikult juhtus nende kahe nädala jooksul väga palju.
20. oktoobril saatsime Tamperre galeriisse Laikku teele näituse “Üheskoos ja üksi. Aet Ollisaar ja Anu Raud”.
Fotod näituselt: Madis Liplap
Tampere linnagalerii esindaja Maris Reinson kutsus Tampere eesti nädala ajal esinema kaks tekstiilikunstnikku, nii et selles mõttes võin seda vaadata kui üht endale olulist isikunäitust välismaal, rahumeeli aastaaruandesse ühe TAL tegevuse lisada ja kogu lugu. Teisalt on näitus otseselt seotud Pallasega ja tekstiiliosakonnaga, sest mõlemad autorid on selle kooli pikaajalised õppejõud. Anu Raud küll külalisena, kuid tudengite iga-aastased praktikad Heimtalis on kestnud järjepidevalt juba aastaid ning päevad Kääriku talus ja ERMi Heimtali muuseumis on olnud meeldejäävad. Näituse kujundas Madis Liplap ning graafilise kujunduse autor on Kadi Pajupuu, samuti Pallaslased.
Tegelikult on aga minu jaoks selle näitusega seoses veel üks väga oluline moment, millest sageli ka tudengitele räägin: kontaktid, mis tekivad õppimise ajal, võivad kestma jääda kestma läbi elu! Kunagine hea kogemus diplomitöö tegemise ajast, mil Anu oli minu juhendaja, on jätkunud ning nüüdseks juhendame ühiselt tekstiilitudengite koopiapraktikat.
Näitus “Üheskoos ja üksi. Anu Raud ja Aet Ollisaar” räägib koos ja üksi olemisest, mitmed uued tööd on valminud just seda näitust silmas pidades. Mina kudusin sellele näitusele uue gobeläänvaipade seeria teemal käidud ja käimata kohad, millest kolm on aastanumbriga 2019 ja kolm 2020!
Kuidas näitus üles sai, väärib omaette lugu. Aitäh Madis Liplapile, kes kehastus kiirreageerijaks ja näituse Tamperes üles pani, näitus on avatud 24.10 – 15.11.2020. Infot näituse kohta leiab siit: pressiteade, video avamiselt.
22 – 23. oktoobril osalesin Vilniuse Kunstiakadeemia Kaunase tekstiiliosakonna 80. juubelile pühendatud konverentsil “Textile for Future”.
Sündmus toimus olude sunnil virtuaalselt, ekraanide taga kohtusid tekstiiliosakondade juhid ja juhtivad õppejõud seitsmest erinevast riigist. Konverentsi saab järelvaadata siit.
Teise konverentsipäeva lõpetas rahvusvahelise virtuaalnäituse “Contemporary thinking. Textile seeing” avamine, Pallast esindavad näitusel Yuuki Vähi lõputöö “Hilisõhtune kohvipaus” (juhendaja prof Aet Ollisaar, 2020), Marili Järve lõputöö “Uurimus illustratsiooni kasutamisest rõivakollektsioonide loomisel (juhendaja Kairi Lentsius MA, 2020) ning Aet Ollisaare looming.
Näitusel on esindatud üheksa tekstiilikunsti keskust. Virtuaalnäitus.
Pallase tekstiiliosakonna dotsent Kadi Pajupuu läbis edukalt atesteerimise ja talle omistati professori kvalifikatsioon. Kadi Pajupuu on tuntud kui leiutaja, mitmete rahvusvaheliste koostööprojektide algataja, väsimatu vaimustuja uudsetest lahendustest ja ideedest. Samuti on Kadil ette näidata muljetavaldav osalemine rahvusvahelistel konverentsidel ja näitustel. Palju õnne!
Kadi Pajupuu tegemistega saab lähemalt tutvuda siin.
Foto: Eesti Tekstiilikunstnike Liidu aastapreemiate üleandmiselt, Kadi Pajupuu pälvis tänavu tunnustuse “Aasta tegu 2019”. Foto autor Toomas Huik.
Pallase tekstiiliosakonna õppejõud Kairi Lentsius valiti tänavu Aasta õppejõu tunnustuse nominentide hulka! Kairi on pühendunud õppejõud, kes julgustab üliõpilasi võtma vastu väljakutseid ning oma eesmärkide saavutamiseks sihikindlalt tööd tegema. Olles ise disainiettevõtte looja ja arendaja, motiveerib ta üliõpilasi oma eeskujuga. Palju õnne!
Pallase tekstiiliosakond osaleb aktiivselt ka Eesti Tekstiilikunstnike Liidu töös ning teeb sündmuste ja näituste korraldamisel liiduga koostööd.
Eesti Tekstiilikunstnike Liit annab kaks korda aastas välja kogumikku “Koiliblikas”, kus ilmuvad ülevaated ka Pallase tekstiiliosakonna tegemistest. Väljaannete arhiiviga saab tutvuda siin.
Lõpetuseks äraarvamismäng: millise tuntud Eesti moedisaineri kavandi järgi teostavad tekstiiliosakonna teise kursuse tudengid tänavu taftingvaiba? Vastus ja rohkem infot järgmises infokirjas.
Fotol taftingvaiba tehniline proov, foto autor Liina Kool.
Meediadisaini osakond
Jaanus Eensalu: Ühes õppeaines suunan õppijaid Juri Lotmani tekstide juurde ning iga aasta on neid tudengite analüüse mõnus lugeda.
Selles Pallase kroonikas pidime rääkima julgusest. Kas Pallasel on julgust kaasata tudengeid kutsestandardite väljatöötamisel, et arendada parimad lahendused spetsialiseerumistega kutseteks? Kas Pallasel on julgust mitte võtta kooli rohkem õppijaid, kui “riik” ja ühiskond antud valdkondades vajab – pole vaja toota töötuid! Kas Pallasel on julgust võtta vastutust, et lõpetajatel oleks soov ja võimekus kaasa rääkida eriala arengus (nt lähevad erialasele tööle või edasi õppima, kuulumine erialaliitudesse)? Kas Pallasel on julgust arendada kooli (organisatsiooni) läbi indiviidi enesearengu – teadus-, arendus- ja loometööga?
Eelneva kahe nädala kokkuvõtteks on kiitus tudengitele: Mirell Šmidt, Suvi-Mari Parts, Mari Mägi, Danil Taro, kes osalevad rahvusvahelises projektis „TAKI2020“.
Mari Mägi, Danil Taro
Mirell Šmidt, Suvi-Mari Parts
Nahadisaini osakond
Rene Haljasmäe: Nende kahe nädala fookus oli peamiselt näituse “Minevikust tulevikku: 55 aastat järjepidevat nahakunsti õpet Tartus” ettevalmistamine ja ülespanek Eesti Rahva Muuseumi B-sissekäigu fuajees.
Siinkohal tänusõnad rektor Vallo Nuustile, kes toetas tõhusate vitriinide soetamist. ERMi uksed on avatud alates kolmapäevast 4. novembrist kuni 3. jaanuarini. Näitusega „Minevikust tulevikku” tähistab Kõrgema Kunstikooli Pallas nahadisaini osakond 55. juubelit ja järjepidevat professionaalset nahakunsti õpet Tartus. Osakonna fondis on kauneid teoseid, mis on aastaid end silmale nähtamatuna hoidnud. Nüüd on aeg nii kujutletav kui reaalne tolm teostelt puhuda ja need vaatajate ette tuua. Näitus on üles ehitatud teekonnana minevikust tänapäeva. Näitusel saab näha, kuidas nahadisaini osakonna õppurid on läbi aastate vastu võtnud õppejõudude poolt edasi antud traditsioonilisi nahatöö oskusi, kombineerides neid uuendustega, mida tehnoloogia areng kaasa on toonud.
Tudengid olid väga tublid ja said individuaalse praktika ainepunkte.
Väljapanek annab ülevaate arengusuundadest erinevatel aastakümnetel. Algusperioodil domineerivad tundliku joone ja värviharmooniaga kujundatud köited ja karbid. 1990ndatel aastatel muutub kujundikeel jõulisemaks, värvid erksamaks. 2000ndatel aastatel lisandub uusi teadmisi erinevatest köitmisviisidest, tihti saadakse inspiratsiooni ajaloolistest köitestruktuuridest. Klassikaliste nn. prantsusköidete kõrval, mida iseloomustab vastupidavus ja väärikus, luuakse mängulisema lahendusega töid, kus esmatähtis on idee uudsus.
Näha saab pilkupüüdvat aksessuaaridisaini – erineva vormi- ja materjalikasutusega ridiküle, kotte, kindaid, jalatseid ja rõivaid nii vitriinides kui ka fotoetüüdidena seinal. Eraldi grupina on eksponeeritud postrid nahkobjektide restaureerimisest
Skulptuuriosakond
Anne Rudanovski: Õppetöö toimub tavapäraselt. Loodame kõik selle jätkumisele vaatamata koroona-uudistele. Püsime terved, oleme paindlikud ja positiivsed.
22.10.2020 Skulptuuri armastajate klubi II kohtumine on kunstnikuvestlus. Meie õppejõud Jevgeni Zolotko räägib oma näitusest Vaikiv Tartu Kunstimuuseumis.
22.10.2020 Koostöövõimalused Karlovas – skulptuuriosakonna külaskäik ehtestuudiosse Cirrus Tähe tänaval. Metallikunstnik Kertu Tuberg tutvustab ehtekunstnike metallivalu ja metalli keemilise töötlemise võimalusi.
26.10.2020 Liina Kinks, III krs: Pallase skulptuuritudengid osalevad valgusinstallatsiooniga „Tähetolm“ Jaani kirikus toimuval Hingede Öömuusika festivalil. Tartu kesklinnas öösel taevasse vaadates ei ole tähed selgelt näha, seega otsustasid tudengid tähed hoopis Jaani kirikusse viia. Installatsioon koosneb lakke projitseeritud tähtedest ja laest alla rippuvatest helendavatest pilvedest. Koos loovad need illusiooni maagilisest öisest tähistaevast. Tööd saab vaatama minna Jaani kiriku torni kiriku lahtioleku aegadel.
Osalejad: Urmas Aavik, Liina Kinks, Jonna Kubu, Daniil Piskun, Kristi Ploom, Margaret Rünkla.
Tähetolmu keskel saab viibida jõuludeni.
30.10.2020 Meister Dmitri Gorbušini käe all on keraamikaklass uuenduskuuri läbinud. Lisaks on laes lukse iga pisidetaili märkamiseks. Maanus Mikkeli keraamikakursus saab alata! Dimat tänavad nii restauraatorid (kelle tööd nüüd tänu uuele ladustamiskapile hoolega kaitstud) kui keraamikahuvilised, kelle tööala laienes.
Vallo Nuust: Kui praegusel ajal avatud meele ja lahtiste silmadega ringi vaadata, siis elu ja maailm on huvitavad ühtaegu nii topoloogiliselt, semiootiliselt, tautoloogiliselt, demagoogiliselt, meditsiiniliselt, psühhiaatriliselt ja veel mitmel moel.
Järgmine infokiri 2 nädala pärast