Pallase rektori Vallo Nuusti infokiri: eriolukorra 3. nädal 28.03-03.04. 2020
Kolmandal kodus istumise nädalal meenus millegipärast vahva sõdur Švejk, kes suure heldimusega meenutas oma hullumaja-päevi: Üldse elati seal kui paradiisis. Te võite seal lärmata, röökida, laulda, nutta, määgida, vinguda, karata, palvetada, tirelit lüüa, käpuli käia, ühel jalal keksida, ringiratast joosta, tantsida, hüpata, terve päev otsa kükitada ja seinu mööda ronida. Ja mitte keegi ei tule teie juurde ega ütle: „Seda ei tohi teha, härra, see ei ole ilus, häbenege ometi, ise olete haritud inimene.“
Ehk meenutame meiegi hiljem oma „koduaresti“ päevi sarnase nostalgiaga. Eriolukorra kolmas nädal on läbi elatud. Mind on aidanud rutiinid ja kohustused ning see, et lähen iga päev tööle … teise tuppa.
Esitan olulisemaid väljavõtteid Pallase inimeste nädala kokkuvõtetest.
Õppeprorektor: Lugesin paaril õhtul ühte tudengi käsiraamatut, mille olin koos mõne kunstiraamatu ja villaste sokkidega oma Pallase kabinetist 13. märtsil koju kaasa haaranud. Selgus, et tõhusa õppimise (ja töötamise) põhimõtted on ikka samad, toimugu see tegevus siis kõrgkooli ruumides või kodus. Tõhus töö on see, mis annab häid tulemusi.
Hindamised kevadsemestril toimuvad vastavalt aine ajaplaanile, jooksvalt või akadeemilises kalendris planeeritud sessiooni ajal, kuid eriolukorda arvestades mitte tingimata planeeritud viisil. Pallases on 2019/2020 õppeaasta kevadsemestril võimalik rakendada mitte-eristavat hindamist ka nende õppeainete puhul, kus hindamise skaala on eristav hindamine. Mitte-eristavat hindamist saab rakendada aine õppejõu või ainekomisjoni põhjendatud ettepanekul, kõik vastavad otsused kinnitatakse järgmise nädala jooksul. Kohandatud hindamisgraafikud jõuavad Pallase kodulehele ülejärgmisel nädalal.
Arendusjuht: „Kolmanda nädala reedel võin öelda, et olen väga uhke Pallase üle ja usun, et oleme palju asju juba väga tublisti ära teinud!”
Suhtlesin kooliga koostööd tegeva psühholoogiga olemaks kindel, et tegeleme karantiini-aegse kommunikatsiooniga nii hästi kui võimalik. Panime kokku ka suuniseid, aga laias laastus on meie suhtumine ja suhtlemine olnud parim võimalik antud olukorras.
Õpetajate Lehes ilmub 9. aprillil artikkel selle kohta, kuidas läheb distantsõpe Pallases.
Välissuhete juht: Hakkan harjuma sellega, et kodus on tööpäeva ajal 2 last ja olen leidnud toimivad võtted kõige manageerimiseks (pere toitlustus, õppimine, trenn ja liikumine). ☺ Praegugi aga näiteks teen tööd, ümisedes pojaga eile muusikatunni jaoks õpitud viisijuppi, mis kummitab: Ole-e-en vahhhva mere-ee-mees…
Endiselt suhtlus välismaal õppivate Pallase õppuritega. Kõigil hetkel kenasti. Suhtlen ka üliõpilastega, kes soovivad sügisel partnerkooli kandideerida.
Raamatukogu: Kaugtööl on ka suured plussid, kui saad seda teha. Teatud teemaga tegeledes saad sellesse süveneda ja korraga teha ning vähemalt enda arvates parema tulemuseni jõuda, kui ainult tehnika vastu peab.
Virtuaalses Pallase raamatukogus käib töö täie hooga ja samas oleme nabanööriga ka reaalse raamatukoguga seotud. Teisel „värava laenutusel“ oli värava taga 3 tudengit ja laenutasin 14 raamatut ja kotid olid päris rasked. Päringuid oli oluliselt rohkem, kuid julgustan tudengeid ja õppejõude julgemalt kirjutama ja tellima.
Tekstiiliosakond
Osakonna juhataja Aet Ollisaar: Paistab et kiire start on olnud meile kasuks – enamikes ainetes on tekkinud töörutiin ja praegu pole kahtlust, et saame kõik ained mingil kummalisel moel läbi viia. Õppejõud pingutavad küll rohkem kui tavaliselt ja on olnud väga aktiivsed tudengitega suhtlema, kuigi pidevalt on selline ilmajäetuse tunne – tahaks töid katsuda ja ligidalt vaadata, mitte ainult fotode järgi aimata; palju tavaolukorras materjalis teostatud töid jäävad ainult kavanditeks. Õpe toimub suures osas läbi katse-eksituse meetodi, kus juhendaja soovitusi saab arvestada järgmiste tööde juures.
Meediadisaini osakond
Osakonna juhataja Jaanus Eensalu: Õppetöö toimus tunniplaani alusel, hetkel probleeme ei ole, näe kevad „pistab“ päikest ja lund. Sellel nädalal toimusid esimesed ühisloengud (3x90min) ehk vaatluspraktika, mille käigus vaadati ja kommenteeriti erinevaid kompositsioonilisi lahendusi – kasulik, lõbus… äge!
Näide meediaosakonna õppejõu tagasisidest:
Trükitehnoloogia. Kõrgtrükk – Oma valitud kunstniku linoollõiketehnikas valitud teose analüüs on enamusel tudengitest tehtud. Osatakse üldiselt analüüsida nii pildi sisu ja kompositsiooni seoseid, kui ka lõiketehnikat. Mõned kirjatööd on huvitavamad, aga eks see oleneb kuidas keegi ennast kirjapildis paremini väljendada oskab ja sulg ladusamalt jookseb. Ühe tudengi tööst leidsin endalegi huvitava sõna – „konnaperspektiiv“.
Maaliosakond
Kaspar Tamsalu: Tsüklinädalal oli ühelt poolt vähem erinevaid ainekursuseid, kuid samas tuli üht-teist ringi mängida: teisel kursusel pidi olema Gruusia külalisõppejõud Tinatin ja esimesel kursusel skulptuuriprojekt – mõlemal juhul leidsime üliõpilastele teised ülesanded.
Teisipäevasel lõputööde seminaril meie tühjad pilgud kohtusid kaamerasilma vahendusel, aga sisuline töö on kriisiperioodil enamusel ikkagi tahaplaanile jäänud. Teisipäevase tõsisema vestluse järel on üht-teist toimuma hakanud. Oleme üliõpilastega suhelnud nii chat-is, meili teel, Teams-is ja Zoom-is ja Facebook-is, kellele mis mugavam on.
Suurim väljakutse: Säilitada kaine mõistus.
Nahadisaini osakond
Nahadisaini osakonna juhataja Rene Haljasmäe: Välisüliõpilane kurtis, et ma kasutan liiga palju liitlauseid ja googleTranslator ei saa nendega hakkama, siinkohal olen täitsa löödud…
Näiteid osakonna õppejõudude aruannetest:
Kerli Jõgi: Sel nädalal toimus nahadisaini osakonna koosolek. Ja rahustav on tõdeda, et kaasaegses koolisüsteemis on võimalik kolleegidega suhelda avameelselt ja võrdsel tasandil, ametikohast või hierarhiast hoolimata.
Sel nädalal õnnestus läbi väravate, aedade ja erinevate elektrooniliste ja mitteelektrooniliste akende mõnda kolleegi ja õpilast ka näha. Tuttavate nägude nägemisest tunnengi ehk kõige rohkem puudust ja kui muidu seda nii selgelt ei tunnegi, siis praegu saan küll öelda, et minul on oma õpilasi sama palju vaja, kui neil mind.
Rein Maantoa: Jätkus varesejalgade lihvimine kasutuskõlbulikuks.
Skulptuuriosakond
Osakonna juhataja Anne Rudanovski: Kolmas nädal, selline see elu siis ongi… On tekkimas eriolukorra normaalsus. Tudengid on valmis panustama, et lõpetada tööd ajakava kohaselt.
Tsükliõppenädalal toimusid II kursusel külalisõppejõu Anna-Liisa Undi online loengud. Tudengite sõnul oli tihe töönädal.
Fotograafia osakond
Fotograafia osakonna juhataja Peeter Linnap: Mida aeg edasi, seda rohkem süveneb uue olukorraga harjumine. Kuid kas ikka süveneb? Teiselt poolt hakkabki psüühika tasapisi muutuma – nagu varem sai ette aimatud. Uskumatu küll – aga mitte lihtsalt alla käima või distorseeruma – vaid muutuma mitmes suunas korraga.
Inimestes ilmneb ühtaegu mingi liigutav ja eriline püüdlikkus, kuid samal ajal tekib kohati ka tüdimus, isegi liigne tundlikkus. Niikaua kui see tundlikkus veel patoloogia valdkonda ei kuulu, jään just püüdlikkuse näidete juurde.
Võti praegused ajad AUGA üle elada ongi just selles valikus. Ei mingit mossitamist – arvab terve fotoosakond!
Tudengid
Fotograafilise Morfoloogia kursuselt hakkasid lõppenud nädalal ühtäkki laekuma kõik need tööd, mis varem olid venima ja pooleli jäänud. Maailmakunsti šedöövrite ümbertegemine ruulib igatahes kõige üle. Taavi Kivisilla jätkas juba alustatud maailmakunsti tippteoste praegusest ajast lähtuvat parodiseerivat tõlgendamist.
Ümber tehti nii tänavakunstnik Banksy kui Vincent van Gogh’i tööd, õieti neid kaasajastati vastavalt praegusele olukorrale – inimeste puudumisele tänavapildist, restoranidest, koolidest, maastikutest ja kauplustest.
Õppejõud
On suhtunud muutunud konditsioonis tegutsemisse väga paindlikult, …uskumatult (!) suure innuga. Kui Peeter Laurits kirjeldab oma infokirjades, et “…maastikukursust saab sooritada nii teki all kui puukuuris riitade vahel…” ja Toomas Kalve seda, kuidas pakiautomaatide vahendusel tudengitele olukorrale vaatamata kõike vajalikku lähetatakse, siis eriti huvitava – spetsiaalse koroona-ajastu moefotoseeria kallal töötab oma tudengitega praegu meie noor ja erakordselt optimistlik õppejõud Maris Savik.
Uue dokumentalistika ootuses
Eelmises nädalakokkuvõttes sai avaldatud usku, et algav dokumentalistika kursus peaks praeguses olukorras saavutama kordumatult olulisi ja häid tulemusi. Samal ajal tegidki uudse kontseptiga “otsad lahti” leedu kunstnik-fortograaf Adas Vassiliauskas oma aknaprojektiga kodus sundviibivatest perekondadest,
https://elu24.postimees.ee/6934703/nii-veedavad-aega-valismaailmast-eraldatud-leedu-pered
ja Eestis Ilja Matusihis sarnase projektiga “Oska olla kodus”:
Mul on tunne (ja harva on see nii tugev) – et just praegu saavad sündida Eestis tehtud ja maailmas tuntuks saavad dokumentalistikateosed!
Mööbliosakond
Osakonna juhataja Jaak Roosi: Eelistatavalt suhtlen kõigiga telefoni teel, kuna siis saan ka emotsionaalset informatsiooni. Püüdsin kinni, et mingi väike määramatuse tunne kipub õilmitsema. Loodan, et vestlused nendega aitasid seda tunnet maha võtta. Aga üldine foon oli üllatavalt entusiastlik, keegi ei porisenud. Kõik käivad väljas – kes jalutamas, kes jooksmas. Vahel võetakse aeg maha. Kuna üks tudeng sunniti ühiselamust lahkuma, siis nüüd elab ta Virumaal, ning ühel päeval õppis traktoriga sõitma ja põldu randaalima.
Vallo Nuust: Säilitagem siis kaine mõistus ja rahulik meel, ehk nagu ütles Švejk: „Teatan alandlikult härra oberleitnant, kui see ei käiks distsipliini vastu, siis ma ütleksin, et ma ei saa üldse rahuneda, kuid nüüd pean ma ütlema, et olengi teie käsu kohaselt juba päris rahulik.“
Pildil: Josef Lada illustratsioon.
