Pallase rektori Vallo Nuusti infokiri: eriolukorra 11. nädal 25.05-29.05. 2020
Lõpetan järjekordse nädalakokkuvõtte koostamise, avan „kunstide“ kataloogi ja hakkan lugema lõputöid. …
Prof. Peeter Linnap hakkas 2020. aasta lennu ristiisaks ja nimetas teid „karantiinilennuks“. Mina mõtlesin täna, kas 2020 kujuneb mulle omamoodi juubelilennuks – kas saan tänavu kokku 800 läbiloetud lõputööd? Alates 2005. aastast olen need kõik läbi lugenud ja osalenud kõigis komisjonides hindajana. Pean veel pingutama, tänavu saab kokku 791! Galeriis pildistatakse töid. On aasta kõige intensiivsem, aga ka põnevam aeg. See aasta jääb meile meelde loobumiste ja avastuste poolest. Meil on kahju, et paljud asjad ei läinud nii, nagu plaanisime. Aga kui julgesime, siis tegime ja teeme neid asju teisiti.
Mina planeerisin alates eelmisest suvest pikka mootorrattareisi läbi Euroopa – tahtsin külastada sõpru Leedus, Poolas, Saksamaal, Inglismaal, Rootsis, Soomes… osaleda oma motoklubi rahvusvahelisel kokkutulekul Tšehhis, külastada Švejki õllekeldrit Prahas ja Hitleri Kotkapesa Baierimaa Alpides. Pidin teele asuma otse lõpuaktuselt – kavatsesin sel korral pääseda kohustuslikust ülikonnast ja lipsust … Tõsi, ma ei näe sel aastal Švejki õllekeldrit Prahas ja Hitleri Kotkapesa Baierimaa Alpides. Ja rahvusvaheline kokkutulek Tšehhis jäeti ära. Aga ma võin pääseda kohustuslikust ülikonnast ja lipsust … Ja kuna Riina kirjutas oma kokkuvõttes – Valitsus kiitis 28.05 heaks, et Eesti piirid taasavatakse alates 1. juunist Euroopa riikidest saabuvatele inimestele. 16 Schengeni riigi kodanikud saavad Eestisse siseneda ilma karantiinikohustuseta – siis ma saan „teha asju teisiti“ ja korraldada oma motoklubile ise kokkutuleku. … ja sõidame mingi osa planeeritud kilomeetritest hoopis Eestis.
Esitan olulisemaid väljavõtteid Pallase inimeste nädala kokkuvõtetest.
Õppeprorektor
Kristina Tamm: Sel nädalal oli võimalus koos õppejuhtide ja arendusjuhiga kohtuda sisseastumise infotunnis ka Pallasesse õppima pürgijatega, et vastata nende küsimustele. Põnev on mõelda, et mitmetega nendest kohtun juba sügisel Pallases. Aga kellega täpsemalt? See selgub sisseastumiseksamitel. Lõppenud nädala märksõnad on lõpetamine ja sisseastumine. Lõpetajad on ära teinud suure töö ja nüüd saavad lõputööde komisjonide liikmed juba Pallase lõputööde kirjalikesse osadesse süveneda. Kaitsmiste graafikud on kodulehel üleval ning pallaslastele avaneb võimalus kaitsmisi veebilingilt jälgida ning kaasa elada. Esmaspäev algab täies tempos eelkaitsmistega, kus antakse veel viimaseid nõuandeid. Osakondade infotunnid jätkuvad. Avalduste esitamine SAIS-is avaneb 8. juunil, eriaaleksamid toimuvad 26. ja 27. juunil ning motivatsioonieksam 29. juunil, veebipõhiselt nagu kaitsmisedki.
Arendusjuht
Maiken Austin: Tegevusi oli liiga palju selleks, et oleksin saanud need üles kirjutada või meelde jätta. Ma parem toon välja eredamad hetked ja eesmärgid, mille suunas tegutsen. Kõlab rõõmsamalt.
o Galerii näeb aina kobedam välja, plaanis on teha tõeliselt lahe akende kujundus, mis kenasti hiljemalt avalduste esitamise tähtajaks üles saaks.
o Sisseastumised said hea partneri sotsiaalmeediakampaaniaks. Töös on visuaalid ja strateegia on põnev. Seekordne internetis toimuv sissastumine pakub hulganisti väljakutseid ka turunduslikus plaanis.
o Lõpuaktus on kujunemas väga stiilseks! Piirangud pole loomingulise lähenemise puhul mingi probleem.
o Infotunnid on saanud endale visuaali ja veebi üles, toimuvad ning saavad aina parema hoo sisse. Loodetavasti on abi ka kõigile keskastme koolidele saadetud vastavasisulisest meilist. Ootame kõiki kooli veebilehele
o Tartuff 2020 tuleb Pallase kaasalöömisel. Kujunemas on võimas programm, mis päris kindlasti läheb tavapärasest hoopis laiemaks ja pöörasemaks. Film ON kahtlemata seksikas teema, millega Pallast siduda.
o Järgmisel nädalal olen virtuaalselt Kohtla-Järvel ja räägin sealsetele gümnasistidele Pallase parimaid palu.
Välissuhete juht
Riina Gendrikson: Euroopa Komisjoni otsusel jääb Euroopa Liidu välispiir esialgu suletuks mittehädavajalikule reisimisele kuni 15.06.2020, vajadusel piiranguid pikendatakse. Õppeasutused ega välistudengid ei saa arvestada sellega, et õppeasutustesse väljastpoolt Euroopa Liitu vastu võetud välistudengitel on võimalik Eestisse õppimise eesmärgil tulla. Isegi, kui välismaalane viisa või elamisloa saab, võib Eestisse saabumine õpingute alustamiseks või õpingute kestel Eestist eemalviibimise järel olla piiriülese liikumise piirangute tõttu pikemat aega takistatud. Euroopa Liidu sisepiiridel soovitatakse hakata leevendama piiranguid etapiviisiliselt ja kõigepealt koostöös naaberriikidega. Eestist saab praegu piiranguteta reisida Lätti ja Leetu. Siseministeeriumil on kavas edasi liikuda õpirände tingimusi korrastava eelnõuga, mis reguleerib viisa ja elamisloa andmise tingimusi jms. Valitsus kiitis 28.05 heaks, et Eesti piirid taasavatakse alates 1. juunist Euroopa riikidest saabuvatele inimestele. 16 Schengeni riigi kodanikud saavad Eestisse siseneda ilma karantiinikohustuseta (nimekiri vaadatakse üle kord nädalas ja vastavalt vajadusele tehakse muudatusi). Endiselt saab õpirännete katkestusi teatud tingimuste täitmisel põhjendada vääramatu jõu olemasoluga.
Raamatukogu
Edith Hermann: Meie aias õitsevad nüüd õunapuud, jätkuvalt tulbid, nurmenukud ja võililled ning linnukoor hommikuti ja õhtuti lõõritab võimsalt ja mitmehäälselt. Sellel aastal, erinevalt paarist eelmisest, tegid pääsukesed taas meie maakodu laudas omale pesa. Nii palju väiksemaid ja suuremaid rõõmustamisi. Kuigi on kiire, isegi väga kiire, märgake ja nautige kevadet ja ilusaid hetki, selleks on sellel aastal erilised võimalused! Tasapisi oleme jälle harjunud sellega, et saame inimesi silmast-silma näha ja töö toimub ka raamatukogus, kuigi koolimaja uksed on valdavalt üliõpilastele suletud ja töö toimub endiselt virtuaalselt. Pean taas tõdema, et mulle kaugtöö vorm sobib, sest tänu sellele olen näinud ja tajunud kevadise looduse muutumist hoopis vahetumalt ja selle keskel. Tööl, kogu päeva siseruumides olles, ei märkagi kõike mis väljas toimub. Märksõnad korduvad: koosolekud, uued teavikud, kataloogimine, kirjete parandamine, nõustamine, skaneerimine, toimetiste tellimuste vahendamine, Prima Vista, EKRÜ jne. Väravalaenutuses laenutamas ei käinud kedagi, ilmselt semester hakkab lõppema. Samas tasapisi hakkavad inimesed raamatuid tagasi tooma. Lõpetamised lähenevad suure kiirusega ja see puudutab meidki. Tartu Kunstikoolis toimus eesti keele riigieksam ja meie varustasime neid Eesti õigekeelsussõnaraamatutega. Pallases ootame, et saaksime 2020. aasta lõputööd raamatukokku ka paberkandjal ja selleks tuleb need sellel aastal meil ise välja printida ja köita lasta. Lisaks ettevalmistused lõpuaktuseks, tööd jagub.
Mööbliosakond
Jaak Roosi: Usu või ära usu. Istusin õhtul õues ja sain järsku aru, et midagi on teisiti. Nii rohelisi lehti ja nii sinist taevast ei ole ma kunagi varem näinud. Äkki ongi vanainimeste üteluses tõetera sees, et vanasti oli rohi rohelisem ja taevas sinisem. Suured lennukid on taevast kadunud, muidu oli neid rohkelt, kriisi ajal ei näinud ühtegi. Ega siis ainult mina, Aet oli sama meelt. Usute nüüd või kuidas? Lõputööde lugemine on endiselt käsil, et anda endapoolset tagasisidet koos parandustega. Loomulikult ei pea ma seda tegema, aga ikkagi ma seda teen, sest see on minu jaoks oluline. Ka tehniliste küsimustega tuleb tegeleda – sai veebikaamera osakonnale muretsetud, sisseastujate konsultatsiooni läbiviimiseks. Oli ka seiklus värvikeskuses, kus püüdsime leida uue kujunduse värvikoode. Õnnestus, viisin galeriisse, kus asuti kohe värvima.
Fotograafia osakond
Peeter Linnap: Seekordne lend läheb ajalukku kas “karantiinilennuna”, antipandeemiliste partisanide põlvkonnana vmt. Neile endale tahtmatult. Kõigile planeerimatult. Jääme neid tudengeid, kes “tõusid lendu” 2020. aastal meenutama nägudena ekraanil, ridadena emailis, mõttekatketena WhatsAppis, emotikonidega messengeris ning paarirealiste kommentaaridena sotsiaalmeedia rohketes formaatides. 11. nädal tundub tõelise post-ajastuna. Kõik oleks justkui tehtud, lõpetatud, valmis. Jooned alla tõmmatud, kokkuvõtted valmis, moraal formuleeritud. Tunnid peetud, hindamised hinnatud, tudengitega vesteldud, tunniplaanid alustatud, lõputööd kinnitatud, kirjalikud osad valmis ja üles riputatud ning komisjoniliikmetele natuuris näidatavad tööd näidatud. Kõik see on olnud intensiivne nagu viiv, hetkega valmis. Sajandist pikem võib olla päev ja Einsteinil võis olla õigus maa kulgemiskiiruse suhtelisuse koha pealt. Aeg tiksub kõigi nende noorte inimeste lõpetamise suunas, kõik närveerivad ja see on hea – kes elab üle, sel tuleb ka huvitav lõputöö. Mõtlesin, et tutvustaksingi siinkohal ühte tööd “Linnu Eesti”, mis avab uue suuna Pallase fotograafia osakonna õppekavas – interaktiivse fotograafia, millega tegeleme vähemalt järgmised viis kui mitte kümme aastat. Meenutagem, et 2014. käivitus meie allveefotograafia programm ja 2016-2018 omakorda aero- ning droonifotograafia õppesuund. Lõpetaja, kes liitis uudse droonifoto 360- kraadise GoPro kaameraga ja pakub seda vaatamiseks n-ö peaagu 100% lennukogemuse edasiandmisega vaatajale, kasutab ühelt poolt uusimat tehnoloogiat ja teisalt siirast lapsepõlvekogemust. “Linnu Eesti” on lühike umbes 7 minutiline autoripoeetiline film lapsepõlveunistusest, mis ilmselt tuttav paljudele. “Saaks lennata” – on selle lühike sisu – kuid kas ikka on? Drooni energilised propellerid annavad meile võime gravitatsioonist üle saada ja lennumasina klaasist silm laseb meil vaadata 20-150 meetri kõrguselt alla maa peale justkui unenäos. Samal ajal võime vaadata ka taevasse ja enda ümber kõigis suundades nagu “eluilmas” Somnambuulne visioon, kus tunneme end tõusvat hiigelkõrge korstna kohale ja end pilku heitvat korstna sisemusse, meenub täies intensiivsuses. Rabade uhke vaikus, päikesesse looklevad teed, mille pikkust on 50 meetri kõrguselt näha ilmselt oma 10 kilomeetri ulatuses. On öeldud, et kõrgelt vaatamine soodustab ülevaatlikkust ja ma usun, et see on tõsi. Aerovisioonidest saame näha mitte ainult Ida-Virumaa kaunist loodust, mis kosub pärast ENSV hävituslikku tegevust. Tema suurepärast okulaartsentristlikku maailmavaadet raamib lause – “näen, järelikult eksisteerin!” ja selline mõte kogus hoogu varajaste 1920te aastate modernse maailma kontekstis, kus loodi rohkesti vaatamise ja kuvamise masinaid: “Leica”, “Contax” jmt. Hetkeks jääb mulje, et inimkond on tagasi pöördumas sellesse modernsesse aega ja laseme sel tundel hetkeks enda üle võimust võta. Et algab avastuste, skoopiliste positsioonide, maailmale vaatamise nurkade uus revolutsioon! Kehalise kogemuse täiuslik simuleerimine jne. Istusin kiigel ja kõlkusin oma 50 kuni 100 meetri kõrgusel tühjal maastikul Jõhvi ja Sillamäe kandis. Kui jalad maad ei toeta, kaob ka gravitatsioonitunne ning simulatsioon on üsna täiuslik. Üle pankranniku lennates tekib isegi spetsiifiline hirm ehk akrofoobia – et siis jälle asenduda avarustundega Eesti avara põhjaranniku kohal lennates. Napp 7 minutit videot mõjub nagu tunde kestev igavik ja kui interaktiivsed VR-prillid peast ära võtan, kukun ehmatava raskusega ühte linna väikesesse arvutimängu keldriruumi tagasi. Siin kehtiv 6 minutit ongi kuus minutit! Ja äsjasest 100 meetri kõrgusel toimunud lennu järel tuleb leppida 2m50cm kivist ruumiga. Kontrast on suur, meeled said sedavõrd haaratud, et tekib tahtmine töö sisuks pakkudagi lihtsalt (?) intensiivset meelelist kogemust. See on Väga Õige töö Väga õigel ajal – vabastav pärast karantiiniga kaasnenud massilist klaustrofoobiat ja uuenduslik pilte tootvas kunstimaailmas. Kui tahvlikujuliste tasapinnaliste raamitud pindade ja kergelt 3D skulpturaalsete objektide asemel hakatakse teosena looma terveid keskkondi liikumises, siis saavad nähtavaks senise kunstipiirid, muutub kogu arusaam representatsioonist visuaalkultuuris ja me peame hakkama otsima uusi vahendeid, sõnu ja mõttekonstruktsioone uue kunstiolukorra kirjeldamiseks. Nõnda on mul uhke tunne, et seisame uue alguse juures, tunneme selle ära ja oskame seda ka vääriliselt hinnata!
Nahadisaini osakond
Rene Haljasmäe: Pagan, ma pole kunagi päevikut pidanud, aga nüüd ma vist tean, pärast eriolukorda, mis selle mõte ja olemus on.
Üldiselt – olulised elusündmused ja olukorrad jäävad ilma kirjapanematagi meelde. Esmaspäeval tehti viimased toimingud galeriis näituse „Nahk on ehe“ kokkupanemisel ja olin transa pealogistik. Pakkimist teostasid oskuslikult tudengid ja tegevust koordineeris kuraator Tiina Karu. Nahadisaini õppekava eelkäija nahakunsti eriala loodi 1965. aastal. Kella 15ks olid kõik esemed pakitud ja enamjaolt vastuvõtja kulul Cargos postitatud. Leedu kolleegilt Kaunase Kolleegiumist saabus juba järgmisel päeval tänukiri, et saadetis uskumatult kiirelt ja mugavalt kohale jõudnud. Osakonnajuhataja võib kokkuvõttes öelda, kuigi näituse koostamisel ja korraldamisel oli omajagu ragistamist…, on kolmanda kursuse tudengite ja õppejõu Tiina Karu õppetöö käigus teostatud näituseprojekt nüüdseks tavatus olukorras üliedukalt lõpetatud. Galeriihaldja markeeritud külastajate hulk, 1536 kunstihuvilist räägib iseenese eest! Kolmapäeval toimus Teamsis nahaeriala õppejõudude ja lõpetajate koosolek. Kohale jõudis kaks rest. suuna lõpetajat. Ja kutse peale liitus koosolekuga Katry, kes tegi otseülekande Nooruse galeriist, sealselt pop-up näituselt, kus toimus just fotosessioon. See oli parim tõendus, et lõpetajate asjad arenevad. Kunstiala komisjoniliikmena vaatasin üle fotograafia osakonna lõpetaja drooniformaadis lõputöö „Linnu Eesti“ Tallinnas Maneeži 8 keldris asuvas virtuaalreaalsuse klubis. Manager võttis vastu väga lugupidavalt ja trepist alla jõudes tõi ta pöörleva tooli ja andis VR-prillid ning andis juhtnööre. Ja siis algas lummav vaatemäng, läbi linnu pilgu taevasse tõusmise ning ümberringi maastiku vaatamise. Olles reaalselt keldris, aga näha läbi VR-prillide taevast ja absoluutset ringvaadet, oli muljetavaldav…
Maaliosakond
Kaspar Tamsalu: Käesolev nädal on läinud lõpetamiste tähe all: lõpetame semestrit ja lõpetajad lõpetavad kooli. Osakonna meister on olnud ametis üliõpilaste lõputööde pildistamisega ja teiste kolleegidega vaatasime kolmel järjestikusel päeval lõpetajate „eel-eelkaitsmisi“. Mõned lõpetamiste eel üles kerkinud teemad ei ole lahenenud ning nende juurde on tarvis naasta peale seda kiiret aega.
Tekstiiliosakond
Aet Ollisaar: Digitaalne rutiin. Kõik mis vaja saab tehtud, asjad aetud. Silmad on küll ekraanidest kirjud. Õnneks on taas soe ja saab vahepeal õues kevadet imetleda. Nädal on olnud väga töine. See nädal on olnud lõputööde valmimise nädal. Lõpetajatel läheb hästi! Kui kokkuvõtet kirjutama hakkasin, olid kõigil tööd juba üles laetud. Esmaspäeval algavad eelkaitsmised. Tekstiiliosakonna tunniplaan võtab ilmet, tundide ajad hakkavad paika liikuma. Jätkuvad sisulised arutelud ja külalisõppejõudude kursuste planeerimine.
Digiarhiiv täienes tublisti! Mitmed olulised projektid on nüüd seal hästi jälgitavad ja laiemalt kättesaadavad. Toimus viimane sellekevadine hindamine tekstiiliosakonnas. Esimese kursuse kangakujundustehnikate aine Piret Valgu juhendamisel laabus hästi, tudengid olid palju katsetanud ja juurde õppinud, nende analüüse oli põnev kuulata! Esimene kursus on edukalt läbitud!
Yuuki Vähi, tekstiiliosakonna tudengi kaitsmise ette valmistamine. Foto Madis Liplap
Meediadisaini osakond
Jaanus Eensalu: Sellel aastal lõpetab meediadisaini osakonna 14 tudengit. Nende tööd on täis energiat ja loovust. Ei pea kartma järeltuleva põlvkonna pärast – noorus ei ole hukas! Selle aasta kevadel on kõik teistmoodi, nii ka portfoolio kursus sisseastujatele. Kursuse asemel tegin infotunni ehk konsultatsiooni, mis kujunes kahetunniseks küsimuste ja vastustega avatud vestluseks. Konsultatsioonis oli kohal 50 tudengikandidaati. Teeb meele rõõmsaks, et ikka jagub noori kes tahavad õppida meediadisaini osakonnas. Siit tuleb kiitus õppejõududele, kes panustavad osakonna arengusse, KIITUS! Nagu ikka on nädalas kolm koosolekut ning kõik on tähtsad. Ülejäänud aeg kulus juhendamisele ning seda oli tõesti palju.
Ardo Sägi: Nädal möödus lõputööde juhendamistega ja lõputöödele tagasisidet andmisega. Juhendatavad on jätkuvalt tublid ja lõputööd suurepärased. Loodan parimale lõpplahendusele. Nädala alguses toimunud veebivestlus portfooliote koostamise nõuetest sisseastujatega venis oodatust pikemaks. See näitab sisseastujate huvi ja see on ainult hea. Toimus ka osakonna üldine tudengite ja õppejõudude koosolek et rahus minema saata mööduv semester ja arutada mis ja kuidas edasi. Osavõtt oli rahvarohke, sõnavõtjaid võinuks olla rohkem. Paljud kas ei saanud rääkida või ei olnud hetkel lauluhäält. Kõik jäävad ootama kohtumist sügisel.
Marko Kekishev: Tuletades meelde „Viimset reliikviat“ – kui pühakirjas ei ole – järelikult on saatanast, pean tõdema, enamust virtuaalsest suhtlusest seal ilmselt kirjas pole. Nooruses mind erutasid telepaatia, levitatsioon, kosmoloogia ja nüüd tajun, et mõned unaruses tarkused on uuesti aktuaalseks muutunud. Hetked, kus tajud, et peaks kellegi helistama – just mõeldes sellele, kui kõne naksti sulle samalt inimeselt kohe tulebki. Vaat seda peaks nüüd küll äkki selle, eskalteeritusele kalduva, virtuaalsuhtluse väärtuseks lugema. Unes käisin heal sõbral Li Xu-l külas, jõime teed ja rääkisime Hiina tänapäeva kultuuriplakatist. Hommikul vaatan, Li ongi FB-s postitanud kena traktaadi ja küsib kuidas Haapsalu Graafilise Disaini Festivalil läheb. Ikka on miski, sest koos sättisime sinna suurepärase Hiina plakatikollektsiooni ja nüüd on see toodetud ning ilmarahvale näha koos teiste ekspositsioonidega alates 30.03.2020 Haapsalu kultuurikeskuses ja Linnagaleriis.
ning jagage seda kõigi sõpradega, sest Pallas on väärikalt näitustel esindatud. Peale selle, et lõputöö tudengitega sai intensiivselt suheldud, rohkem olulist polegi.
Katrin Ojaots: Suvi hakkab kohale jõudma ja minu teise korruse kodukontor kuuma plekkkatuse all annab märku, et tuleb end suvisele õuereziimile seada, aga lauaarvuti ja wifi hoiavad veel laua taga kinni. Kui tunniplaani ära saadan ja suuri tabeleid pole enam vaja lahti hoida, saaks ka mobiilis edukalt asju ajada.
Kursuste muljed distantsõppelt:
IV kursuse näpunäited järgmisele lõpukursusele:
o Mida varem alustad, seda parem.
o Võta lõputööks teema, milles sa tugev oled.
o Pange hullu ja ärge põdege.
o Tulge kaitsmisi vaatama!
III kursus:
o Väga palju erinevaid platvorme – enne loengut oli paanika, kus link on.
o Teams paistis kõige parem variant, kui kõik loengud alati kindlas kohas.
o Kommunikatsiooniprobleemid olid. Teamsi koosolekukutsed ei tule läbi, mõned meilid ei ole kohale tulnud/läinud.
II kursus:
o Kindel päevakava peab endal olema.
o Kohati jõudis palju rohkem teha, kui koolis kohal käies.
o Videovõimalusi kõik õppejõud ei kasutanud, millest on kahju.
o Töö ja eraelu oli keeruline ühitada. Videokõned aitasid hoida järjel.
10
I kursus:
o Videoloenguid andnud õppejõudude asjad said esimesena tehtud.
o Eriala kompositsiooni loeng nõudis ka varast ülesärkamist – hoidis joonel.
o Eriolukorras on kindel tunne olnud, infot on pidevalt tulnud. Kõik tundub kontrolli all, kaost ei olnud. Rektori infokirjad olid julgustavad.
o Maal jt praktilised ained – neid oli raske läbi Teamsi ja meilitsi teha. Need ained tahaks täitsa uuesti võtta, kui oleks võimalus.
o Kiideti Alar Suija videoloenguid ja Jaanus Eensalu eriala kompositsiooni loenguid.
Skulptuuriosakond
Anne Rudanovski: Lõpetajad on üles laadinud oma lõputöö kirjaliku osa. Hoiame neile pöialt esmaspäeval algavaks eelkaitsmiseks. Skulptuuriosakonnast lõputööde valguses: Gertrud Kinna avab esmaspäeval huvitava ajalooga hoones Lai 36 isikunäituse «Kodeeritud mälupildid». «Praeguse olukorra kirjeldamiseks ühiskonnas sobib hästi vanasõna «Üheksa korda mõõda, üks kord lõika», mille ajakohastatud versioon oleks «Tark ei torma!». Õnneks olen mõõtnud rohkem kui lõiganud, kuna minu isikunäitus sai alguse juba 2018. aasta lõpus,» tutvustas ta väljapanekut. /…/ Väljapaneku keskmeks on Gertrud Kinnale lapsepõlvest meelde jäänud väljendid ja vanasõnad. Näitus sobib igas vanuses vaatajale, eriti aga kõigile neile, kes on mõlgutanud mõtteid vanasõnade olemuse ja sisu üle. Vaadata saab 21. juunini esmaspäevast laupäevani kell 10–20, kui kokku leppida meiliaadressil gertrudkinna92@gmail.com või tel 5887 5361.” Matthias Tiidelepp vormistas galeriis Noorus oma lõputöö installatiivseks teoseks “Õppides kirvest sepistama. Materjalikäsitlus” . Installatsioonis esitletud õpiprotsessis valminud kirved on korraga tähendustest laetud objektid, mille kihistustest võib leida erinevaid seoseid, sealhulgas ka tööriistafilosoofia ja õppimisega. Neoliitikumist alates on kirves võitluse ja töö sümbol, millega iidsed traditsioonid seostasid ka inimvõimete piire ületavaid jõude. Maarit Mälgi avas isikunäituse „Orgaanika” kolmapäeval galeriis Noorus. 28. mai – 11.juuli 2020, T- L 11-18.00 Näitus on sündinud kahe meediumi sümbioosist: keraamilised skulptuurid ja graafika. Eksponeeritud töödeks on inspiratsiooni saadud metsas leiduvatest pisivormidest, mida on reprodutseeritud suurendatuna. Pisiobjektide ilu esile tuues võib naiivselt loota, et seeläbi hakkab kellelegi loodus terviklikuna rohkem korda minema. Igal mutukal, seenel, molluskil või samblikul on selles suures süsteemis oma roll kanda ning kõik on olulised ühteviisi. Läbi märkamise jõuame hoolimiseni. Kas eelistame puutumatut loodust või mugavustsoonis istudes vaadata niidetud roheala? Milline oleks maailm, kui meid ümbritseksid kaljujoonistelt tuttavad loomad? Karin Kivisild viimistleb oma autorimaterjalist valminud suurvorme. Ootame pikkisilmi, et tulemusi näha.
Vallo Nuust: See aasta jääb meile meelde loobumiste ja avastuste poolest. Meil on kahju, et paljud asjad ei läinud nii, nagu plaanisime. Aga kui julgesime, siis tegime ja teeme neid asju teisiti.
Kaanefotoks on kaader Andero Kalju lõputööst “Linnu Eesti”.
