Pallase rektori märtsikuu ülevaade

8. märtsil toimus Pallases kohtumine Eesti Hariduse Kvaliteediagentuuri (HAKA) esindajatega. Meil käisid HAKA juhataja Heli Mattisen, kõrghariduse hindamisjuht Liia Lauri, hindamiskoordinaator Tiia Bach ning veebi kaudu osales koosolekul kõrghariduse hindamisjuht Hillar Bauman. Kohtumise eesmärgiks oli nii Pallase kui HAKA-poolne tagasiside institutsionaalse akrediteerimise protsessile.

Pallase poolt leidsime, et nii meile etteantud eneseanalüüsi raporti struktuur kui selle kohaselt toimunud temaatilised kohtumised komisjoni hindamiskülaskäigu ajal soodustasid esitatud info killustatust ja sundisid meie jaoks loogiliselt omavahel seotud tegevusi eraldi kirjeldama. Näiteks teadus-, arendus- ja loometöö on Pallases õppetööga tihedalt seotud, näituse- ja muud projektid valmivad õppetöö raames, rakendusuuringud on õppetööga tihedalt seotud jne. Eneseanalüüsi raportit koostades aga pidime kõiki neid teemasid käsitlema eraldi alapeatükkides. Ka hindamiskomisjoni liikmetel ei võimaldanud selline killustatud info edastamine Pallasest päris terviklikku pilti saada. Loodame väga, et edaspidi saame akrediteerimiseks infot esitada paremini seostatumana ja terviklikumana. Loomulikult peab ka selles sidusamas tekstis olema vajalik info selle kohta, et kõrgkooli tegevus vastab kõigile kõrghariduse kvaliteedikriteeriumitele.

Kõige kasulikum kogu hindamisprotsessis oli võimalus omavahel kokku saada, kuulata ja arutada kõrgkooli hetkeseisu ja tulevikuplaane paljude üliõpilaste, kolleegide, vilistlaste, tööandjate ning välisekspertidega. Ning nüüd on suurepärane võimalus vaadata saadud soovitustele kui heale võimalusele oma kvaliteeti veelgi tõsta. Ei saa ju ükski kool olla päris valmis, ka heas seisus paigalseis on tagasiminek.

Minult on palju küsitud, millised olid need juhtkonna head plaanid, millest hindamiskomisjon rääkis. Mina saan omalt poolt kinnitada, et need plaanid tulenevad ikka Pallase põhimäärusest ja arengukavast, lähtuvad üliõpilaste ja kolleegide ideedest ja ettepanekutest, kuidas kõrgkooli arengut suunata. Ja kuigi need märksõnad võivad tunduda väga „ümmargused“ ja tähendada mida iganes, julgen ikkagi neid siin korrata – loomingulisus, avatus, vastutus, vabadus. Toon välja ühe minu enda jaoks olulisima neist – avatuse, Pallase avatuse koostööks teiste kunstiõppeasutustega, kõrgkoolidega, ettevõtetega, Tartu linnaga. Pallase õpikeskkond peab olema nii üliõpilastele kui töötajatele avatud, inspireeriv, toetav, loometegevuseks vajalikku aega ja paindlikkust võimaldav.

Ja kõige lõpuks soovin rõhutada, et toimunud ja eesseivate arenduste kõige olulisem eesmärk on ikka oma üliõpilastele parimate, igasse ainesse süvenemist võimaldavate õpikogemuste pakkumine.

Koostöökohtumised osakondades

Selleks, et kõigi Pallase osakondade töötajatega silmast-silma kohtuda, eelseisvaid arenguid planeerida ja tekkinud küsimustele vastata, oleme koos õppeprorektor Lennart Männiga alustanud koostöökohtumisi.

9. märtsil kohtusime skulptuuri-, 15. märtsil fotograafia-, 21. märtsil maali- ja 28. märtsil nahadisaini osakonna töötajatega. Ees seisavad veel kohtumised tekstiili-, mööbli-, meediadisaini osakondade töötajate ja üldainete õppejõududega. Kõik seni toimunud kohtumised on möödunud väga konstruktiivses meeleolus, paljudele küsimustele oleme koos leidnud head vastused ning selgemaks on saanud see, kuhu ja miks liikuma hakkame. 

Naistepäeva puhul üllatasid Pallase meeskolleegid kooli naispere ilusate kevadlillede ja kringliga. Aitäh!

RKRN istung 14. märtsil Tallinna Tehnikakõrgkoolis

Teisipäeval, 14. märtsil kohtusid rakenduskõrgkoolide rektorid EASi ja Kredexi ühendasutuse juhtide Lauri Lugna, Sigrid Harjo ja rakendusuuringute programmi (RUP) juhi Madis Raukasega. Kohtumise sisuks oli rakenduskõrgkoolide ja ettevõtete koostöö EASi toetusvahendite ja RUP võimaluste abil. Arutleti, mida saaksid rakenduskõrgkoolid koos toetuse andjaga rohkem ära teha ettevõtete teadlikkuse tõstmisel ja neile innovatsioonipartneriks olles.

Rakenduskõrgkoolide õppeprorektorite töörühm esitles väga põhjalikku iga kõrgkooli kohta koostatud kokkuvõtet, mis sisaldab akadeemilise eetika põhimõtteid käsitlevate dokumentide lühikirjeldust, puuduolevaid dokumente/põhimõtteid ning vaidluste/erimeelsuste lahendamisega seonduvaid komisjone. Sellelt ürituselt on ka uudise kaanefoto.

Töögrupp tegi ka kaks ettepanekut, millega võiks tegeleda rakenduskõrgkoolide üleselt:
1) liikmeskonna võrdse kohtlemise defineerimine ja kirjeldamine;
2) tehisintellekti (AI) kasutamine õppetöös ja sellega seonduvate regulatsioonide väljatöötamine.

23. märtsil toimus galeriis Pallas meediadisaini III kursuse tudengite suurnäituse „Supermarket“ suurejooneline avamine.

Rõõm oli nii palju rahvast meie galeriis näha. Tudengitest õhkus nooruslikku energiat ja elevust. Tehtud oli väga palju tööd ning veel suuremaks väljakutseks oli kindlasti näituse kujundamine ja ülespanek. Samas, just see on ehk midagi, mis kõige paremini meelde jääb ja üliolulise meeskonnatöö kogemuse andis. Aitäh üliõpilastele, juhendajatele, galerist Reedale!

Pallase õppekavade arendusseminar 30. märtsil

30. märtsil toimus Aparaaditehases Pallase õppekavade arendusseminar. Oli väga kasulik, sisukas ja koostöine päev. Päev algas osakonnajuhatajate esitlustega oma osakonna õppekava õpiteekonnast tudengi vaates. Järgnes unistamine ehk Pallase tulevikuvisioon – milline võiks olla Pallas, kui ei ole mingeid piiranguid – ei rahalisi, ruumilisi ega mõttelisi. Edasi toimus kõige olulisemate ühisosade kaardistamine kunsti, disaini ja restaureerimise suundade õppekavades. Õppekavaarendus jätkub 13. aprillil pikendatud õppestruktuuri koosolekul.

Südamlik tänu kõigile seminaril osalenutele avatuse ja koostöö eest! Tegelikult on see kõik ju põnev – koos oma õppijatele õpikogemuste disainimine, selleks fookuse seadmine, parima sisu ja kogemuste väljavalimine, julgus katsetada selleks, et võimaldada oma üliõpilaste parimad õpikogemused.

31. märtsil kohtusin Pallases presidendiproua Sirje Karisega. Oleme head kolleegid ajast, kui Sirje oli Tartu Linnamuuseumi direktor ning mina Tartu Lastekunstikooli direktor. Külaskäigu eesmärgiks oli Sirje kui suure südamega pikaajalise muuseumitöötaja mure Puhja fotomuuseumi tuleviku pärast. Loodetavasti saame siin Pallase poolt õla alla panna. Kinkisin Sirje Karisele kaks meie väljaannet – Kadi Pajupuu koostatud „MultiWeave“ ja Peeter Linnapi „Eesti foto antoloogia I.“

Loodetavasti saab nüüd tõesti ka see talv lõpuks läbi ja kolm vaba päeva annavad võimaluse pisut hinge tõmmata ja oma armsate kodustega koos olla. Ikka selleks, et siis taas Pallases kokku saada ja koos loovaid lahendusi leida.