Konservaatorite näitus “Ära viska mind ära!” Pallase fuajees ja raamatukogus

Näitus Ära viska mind ära

Pallase Tolstoi õppehoone fuajees ja raamatukogus on 22. sept – 13. okt avatud Rahvusarhiivi Noora konservaatorite näitus “Ära viska mind ära!”. Esmaspäeval, 3. oktoobril kl 13.05 – 13.20 tutvustab väljapanekut näituse kuraator Küllike Pihkva.

Kevadel eksponeeriti Rahvusarhiivi ruumides näitust „Ära viska mind ära!“, mida kureeris ja millel osales ka Pallase õppejõud ja paberi konservaator Küllike Pihkva. Näitus sündis koostöös mitme Pallase vilistlasega: Dorel Sabre, Liis Turnau ja Sirje Vesi. . Tänaseks on näitus veidi muudetud kujul üleval Pallase Tolstoi tänava õppehoone I korruse fuajeedes ja raamatukogus.

Küllike Pihkva sõnul viis näituse tegemiseni elu ise, sest konservaatorid, kes oma igapäevatöös arhivaalidega vahetult kokku puutuvad, on sageli mitmes rollis. Digiteerimiseks materjale ette valmistades peavad nad ühelt poolt olema need, kes tellimust täidavad ja samal ajal arhivaalidega kokku puutudes peavad olema neile vahel ihuarstiks, vahel sanitariks… kuidas kunagi. Just selles mustema töö etapis, lihttööd tehes saavad konservaatorid arhivaalidega sina peale ja hakkavad nägema lihtsamaiski materjalides varjatud ilu.

Küllike Pihkva kirjutab näituse saatetekstis: „Miks? Ega ise ka täpselt ei teadnud, aga vahel oli tunne, et seekord tuleb konkreetne kraam alles hoida. Puhastustööd tehes, alles jäetava ja ära visatava üle otsustades saab küllaga mõtiskleda selle üle, et tegelikult on ju kõik väljapraagitavgi osa ajaloost; sageli on mõni detail vanemgi kui arhivaal; kes kõik on ühe praeguse arhivaali tekke juures toimetanud ning millal, kus ning kuidas selleks kasutatud materjalid on valmistatud; et kunagi on kellegi käsi vaeva näinud neid sinna lisades… ühesõnaga hakkad mõtlema tollasest elust-olust ja nii edasi… Ennast filosofeerima unustades võid hõlpsasti hakata ennast halvasti tundma selle üle, et nüüd on sinu käsi see, mis teiste tehtu lammutab ja selle justnagu tühiseks, mõttetuks kuulutab.
Nähes vaimusilmas seda potentsiaali, mis pealtnäha prahis peitub, vormuski idee seda väärindada, näidates tänapäeva säilitusteadusega vastuollu minemise või kopeerimistehnika nõudmistest tulenevalt väljapraagitu varjatud potentsiaali. Pealegi on taaskasutamine midagi, mille „point“ õnneks tänapäeval enam küsimusi ei tekita (säästev/teraapiline). Muuseas, taustaks kasutatud paber on paberihundi lõugade vahelt päästetud oma aja ära elanud filterpaberist.
Muidugi on ilu iga vaataja silmis ja maitse üle vaielda. Loomulikult pole meie tõlgendus dokumenteerimine, viiteid seostele konkreetsete arhivaalide ja sealt eemaldatu kohta oodata ei tasu. Tegemist on vabas vormis esitatud teostega, kuid kindel on see, et oma vanuse poolest on enamus neist märksa vanem kui Sina, näitusevaataja. Miks mitte lasta neil näidata oma varjatud potentsiaali?“

Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu uue mõtte töörühma tegevuse fookuses on olnud ka raamatukogude aastal ÜRO säästva arengu eesmärkide (SDG) tutvustamine, mida Eestis aitab ellu viia Riigikogus kinnitatud strateegia Eesti 2035. Pallase raamatukogu liitus tänavu Euroopa säästva arengu nädala kampaaniaga, mis kestab 18. septembrist 8. oktoobrini.

Lisainformatsioon:
Edith Hermann
Kõrgema Kunstikooli Pallas
raamatukogu juhataja
edith.hermann@pallasart.ee

23.09.2022