Eesti kauneimate raamatute näitus ja seminar Pallase raamatukogus

Pallase raamatukogus on 28. märts – 24. aprill avatud näitus „25 kauneimat Eesti raamatut ja 5 kauneimat Eesti lasteraamatut 2022“ . Kolmapäeval, 29. märtsil kl 16.30 – 18.00 toimub näituse avaüritusena Asko Künnapi ja Anne Pikkovi loeng/vestlusring „Käe ja peaga, südant unustamata: 25 kaunimat 2022“.

Asko Künnap oli sel aastal 25 kaunima raamatu ja Anne Pikkov 5 kaunima lasteraamatu žürii esimees. Seminaril jagavad nad tähelepanekuid Eesti raamatukujunduse hetkeseisust ja žürii valikutest ning vastavad ka küsimustele.

Näitus toimub koostöös Eesti Kirjastuste Liidu, Tartu Kunstikooli ja TÜ haridusteaduskonna raamatukoguga.

Eesti kauneimad raamatud 2022

Kauneimate raamatute konkurss „25 kauneimat Eesti raamatut ja 5 kauneimat Eesti lasteraamatut“ on väikese katkestusega toimunud juba 1957. aastast alates. Seda korraldavad tänapäeval Eesti Rahvusraamatukogu, Eesti Kirjastuste Liit, Eesti Kujundusgraafikute Liit, Eesti Lastekirjanduse Keskus ning Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liit. Auhinnatud raamatute näitused on igal aastal rahvusvahelistel raamatumessidel ja rahvusraamatukogus. Pallase raamatukogus on need toimunud juba ligi kakskümmend aastat.

2022. aastal laekus žürii laudadele 135 raamatut sarnaselt viimase viie aastaga. Žürii rõõmustas raamatuid hinnates rohkem kui kurvastas. Kuid esimees märkis: „Täitmata jäi ootus ekstreemse loovuse ja tehniliste katsetuste vallas, tõelist „hullu panemist“ materjaliga, raamatu kui nähtuse või objekti piiride laiendamist sel aastal ei leidunud. Nagu ka paljuräägitud uuenduslikke ideid taaskasutuse teemadel.“ Väheseks peeti võistlusele esitatud sarju ja probleemseks õpikute kujundust.

Positiivse poole pealt toodi välja, et hindamist väärivaid raamatuid oli päris palju ja trendikalt loetamatuks kujundatud raamatute arv oli väike. „Rõhutatult näbedaid brošüüre või pimestavalt koledat barokogootikat seekord pea ei leidunudki. See on olnud juba aastaid tõusev trend: trükiarvud kahanevad, nimetuste arv kasvab, keskmine oskamine tõuseb. Ent tundub, et kasvab ka enesekriitika ja hoolimatult vormistatud kladesid sõõlamisele enam ei saadeta. Vastupidiselt pessimistide kartustele saab konkursi nimes endiselt kasutada sõna „kaunis““, kirjutab žürii esimees. Samuti oli väike selliste kujundajate osakaal, kes ripuvad moodsate libakujundusnõksude piiratud valiku küljes, sõidavad üle nii autorist, žanrist kui ka lugejast ja teostavad kujundusrevolutsiooni, märkis Asko Künnap. Kiideti mitmekesise paberivaliku kasutamist, vaatamata kerkinud hindadele ja tarneraskustele. Samuti toodi esile trükiettevalmistuse ja fotode ning kunstiteoste korralikku reprokvaliteeti. Positiivselt märgiti ära värvi ja mustvalge foto oskuslikku käsitlust ja eksponeerimist katmata ja kaetud, matil ja läikival ning kõrgläikival paberil.

Lisaks toodi esile, et klassikale iseseisva kunstiteosena oli jäetud hingamisruumi ja „originaalset pildimaterjali julgelt kadreerida intiimseks või nihutatud kontrapunktiga heas mõttes häirivaks“. Rõhutati Eesti endiselt tugevat raamatuillustratsiooni traditsiooni ja loodeti, „et nagu ei ole seda oluliselt solkinud programmid ja äpid ega veebipõhiste odavpildipankade kättesaadavus, ei pane nüüd käsitööoskustele surmapõntsu ka kohinal arenev tehismõistus“.

Loe lisaks

5 kauneimat Eesti lasteraamatut 2022

Lasteraamatute žürii esimees Anne Pikkov kirjutab, et tänavune konkurss tõi žürii ette suure hulga lasteraamatuid ja vaatamata mitmetele kriisidele on meil alles omakeelne lasteraamatukultuur. Žürii ees oli 43 lasteraamatut visuaalse käekirja laia valikuga ja need raamatud on loodud eelkõige väikesi lugejaid silmas pidades.

Samas Pikkov jätkab: „Aga näeme aina enam, et auditoorium on hakanud laienema ja huvi pildiraamatute vastu tärkab ka vanemates lugejates. Märkame üha rohkem raamatuid, kus tähendust kannavad ja lugu jutustavad vaid pildid.“Pikkov lisab: „Pilt on oluline, aga iga pilt ei tähenda veel head illustratsiooni. Lasteraamatud räägivad lugusid eelkõige pildikeeles, ent on mitmekihilised ja mõtestatud ka siis, kui näivad pealtnäha lihtsad. Eks igas hindamises leidu subjektiivsust, kuid ühes oli žürii kindel: lõppvalikusse sattugu võimalikult eripärase käekirjaga raamatuid.

Eesti lasteraamat annab meile jätkuvalt põhjust imetluseks ja unistusteks, tõstatab küsimusi, viib rändama ning jutustab lugusid, innustab õppima või annab unerahugi. Ta paneb meid märkama olulist, sünnitab tundeid ja kasvatab empaatiat ning jätab häid eluaegseid mälestusi.“

Loe lisaks

Pallase raamatukogu on avatud E–N kl 9–17 ja R kl 9–16.30 (lõuna: 13.00 – 13.30).
Raamatukogu asub Tolstoi tänava õppehoone I korrusel (sissepääs hoovi Tähe 38b või Eha 41 väravate kaudu)

Lisainformatsioon:
Edith Hermann
Kõrgema Kunstikooli Pallas
raamatukogu juhataja
edith.hermann@pallasart.ee

28.03.2023