See veebisait kasutab küpsiseid, et saaksime pakkuda teile parimat võimalikku kasutuskogemust. Küpsiste teave salvestatakse teie brauserisse ja see täidab selliseid funktsioone nagu teie äratundmine, kui naasete meie veebisaidile, ja aitab meie meeskonnal mõista, millised veebisaidi jaotised on teile kõige huvitavamad ja kasulikumad.
Tartus Laia tänava hoonete seinaviimistlusi uurides paljastus tükike Tartu varasemat ajalugu
Kõrgema Kunstikooli Pallas maaliosakonna restaureerimise suuna kolmanda ja neljanda kursuse üliõpilased viisid läbi seinaviimistluse uuringu Tartus Lai 34 ja Lai 36 asuvates hoonetes. Uuringutesse sukeldudes ei tea kunagi, mida leida võib, aga sel korral tulid esile mitmed huvitavad leiud, mis annavad veidi selgema pildi hoone kunagisest ilust.
Elamu Tartus Lai 36 on huvitava ajalooga ja sellest tulenevalt pakkunud palju avastamisrõõmu. Sellel aadressil asus enne 1775. aasta tulekahju von Rennenkampfidele kuulunud ühekordne kivimaja, mis tulekahjus tõsiselt kannatada sai. Leskproua Caroline Sophie von Rennekampf ehitas elamu uuesti üles vahemikus 1778–1786, seega esimese korruse ehitusjärk oli 1780ndatel. Kunstiajaloolane Enriko Talvistu väidab, et sellest ajast on pärit ka esimese korruse rokokoolike lehemotiividega kahetiivalised siseuksed, mille meistriks peetakse puusepp Adam Pauli. Üsna kindlalt võib väita, et 18.sajandisse kuulub barokse tahvliga uks säilinud ajastukohase aaderdusega. Sama ukse piidalt pärinevad ka samasse perioodi kuuluvad tapeedifragmendid, mis on üsna haruldane leid. Veel kuulub varasema perioodi leidude hulka väike fragment kunagises salongis, kus ahju kõrvalt tulid nähtavale kaks maalingukihti, mis kuidagi ei sobitu teiste maalingukihtidega. Juba oma tonaalsuselt ja materjalilt näivad nad varasemad, kui ülejäänud ruumi maalingukihid.
1803. aastal ostab Rennenkampfide pärijatelt kinnistu endale Otto von Knorring ning see jääb Knorringite perekonna valdusesse enam kui sajaks aastaks, kuni 1922 müüakse hooned koos Lai 34 krundiga Tartu Ülikoolile. Suursugused tervikuna säilinud maalingud tulid nähtavale krohvialuselt pinnalt, esmaselt krohvikihilt. Seal on neid, sõltuvalt ruumist, kaks kuni kolm kihti. Stiililiselt sobiksid need 19.sajandi algusesse, aega, kui hoone ostis endale Otto von Knorring. Sellesse perioodi sobib hästi botaanikaaia poolse nurgaruumi lahendus, kus sein on jaotatud tahvliteks pompeistiilile omasel viisil ning seina alumist osa katsid puitpaneelid. Selles perioodis on ruumis olnud ka veel üks aken botaanikaaeda, mis lõpetab sobiva vaatega lühikese anfilaadi. Sama seinalahendusskeem võib korduda ka kõrvalruumis, kuid kuna teine ja kolmas maalingukiht ei võimaldanud liiga suuri avamisi, siis jääb see siiski oletuslikuks. Stiilsed maalitud lahendused on kaunistanud ka teisi ühekorruselise elamu seinu.
Kunstiajaloolased on seni kirjeldanud II korruse esinduslikke ruume, eriti stukkidega saalilahendust. II korruse lahendus on historitsistlik ja osa elemente lisatud üsna 19.sajandi lõpus. Kindlasti tuleb esile tuua filigraanset maalritööd ja suursuguselt kujundatud saali, kus komposiitmaterjalist stukkidelt leiti kullatise jälgi. Siiski uuringutulemuste suurimaks väärtuseks tuleb pidada I korruse peidus olnud sisekujundust.
Loodame, et tulevikus saavad Lai 34 ja Lai 36 hoonetes esile tulnud leiud ka väärikalt eksponeeritud. Kogu ajalooline dokumentatsioon on esitatud Tartu Linnavalitsuse kultuuriväärtuste teenistusele. Uuringute juhendajaks oli Kõrgema Kunstikooli Pallas maaliosakonna restaureerimise suuna professor Heli Tuksam.
Lisainfo: Heli Tuksam
Kõrgema Kunstikooli Pallas maaliosakonna restaureerimise suuna professor
+372 5292 464
heli.tuksam@pallasart.ee
