Wiiralti stipendiumi pälvisid Merily Mikiver ja Mari-Triin Kirs tekstiiliosakonnast

Kultuuriminister Piret Hartman andis kolmapäeval MUBA-s toimunud tseremoonial üle Artur Lemba nimelise stipendiumi kolmele muusikaüliõpilasele ning Eduard Wiiralti nimelise stipendiumi kuuele kunstiüliõpilasele.

“Eesti on andekate inimeste maa, tänu kellele on meie kultuur sügav ning mitmepalgeline. Tugevale kultuurile toetudes on meil aga oma riik. Wiiralt ja Lemba olid väga andekad inimesed ning mul on hea meel, et tänu meie kultuuri suurkujudele saame toetada uute tegijate järelkasvu. Loodan, et see tiivustab ja annab võimaluse noortel kunstnikel ja muusikutel oma loominguga jätkata. Olen tänulik, et stipendiaadid oma loominguga sekkuvad aktuaalsetesse teemadesse, sest tänu kunstile saame avada küsimusi, mis muul moel on tihti mustvalges maailmas piiratud,” ütles kultuurminister Piret Hartman.

2022. aasta Artur Lemba stipendiaadid on Madli Marje Sink, Aurora Ruus ja Mantas Šernius.
2022. aasta Eduard Wiiralti stipendiaadid on Merily Mikiver, Mari-Triin Kirs, Tõnis Jürgens, Riin Maide, Sarah Nõmm ja Karl Joonas Alamaa.

Stipendiaatide hulgas olevad Pallase tekstiiliosakonna üliõpilane Merily Mikiver ja vilistlane ning õppejõud Mari-Triin Kirs (nüüdseks ka EKA magistrant) on oma tegevusega silma paistnud ka varasemalt ja saanud mitmeid stipendiume ja auhindu.

Mari-Triin Kirsi 2019. aatsa lõputöö: Kududes vabadust – kestlikest kiududest eksperimentaalsed kangad. Juhendaja Kristina Paju. Teos jõudis New Yorgis rahvusvahelise Dorothy Waxmani disainipreemia finaali.
Merily Mikiveri disainitud praktiline ja stiilne aksessuaar MÜTSIK. Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu konkursi žürii tõstis esile toote neutraalsust, mis muudab selle sobivaks erinevast soost ja erineva vanusega kasutajatele ning annab võimaluse kombineerida toodet väga erinevate rõivastega.

Süübisime pisut kultuuriministri öeldusse ning palusime stipendiaatidel kommenteerida nende jaoks aktuaalseid teemasid.

Mari-Triin: “Mind on minu uurimisteemades mõjutanud kõige enam tarbimiskultuuriga kaasnev hoolimatus vanade, väärtuslike esemete ja materjalide suhtes. Samuti halveneb uue tekstiilimaterjali kvaliteet ajas ning kuna tootmine ja disain ei käi enam käsikäes, muutub tekstiilimaailm üldpildis olenemata mitmekesisematest tootmisvõimalustest järjest vaesemaks. Sellepärast olen tekstiilidisaineri ja -kunstnikuna otsinud viise, kuidas kangast kui materjali väärtustada ning luua primitiivsete vahenditega enda kasvatatud taimsetest kiududest teoseid, mis kõnelevad lihtsusest ja kasinusest. Küllus sünnib vähesest. Materjal minu Eesti Kunstiakadeemia magistritööks sai ka alguse seemnest, pakkudes linapõlluna palju teadmisi nii mulle kui ka kogukonnale ja selle vilju on loodetavasti võimalik näha kevadisel lõputööde esitlusel.”

Merilyt huvitab momendil loomingus samuti peamiselt jätkusuutlikkus: “Minu praeguses loomes on väga aktuaalsel kohal jätkusuutlike ja kohalike materjalide kasutamine ning jäägivaba disainiprotsess.” Lisaks tõi ta välja ka teema, millele rohkem tähelepanu oleks vaja osutada: “Ma arvan, et praegusel pigem keerulisel ja ebastabiilsel ajal tuleks rääkida veel rohkem vaimsest tervisest ning kuidas ja kust vajadusel abi leida. Ma väga loodan, et need vestlused muutuvad üha tavalisemaks ning igasugune stigma nende teemakäsitluste juures nii peredes kui ka meediaruumis väheneb.” Merily tõi välja ka allika, kust rohkem abistavaid telefoninumbreid ja veebilehti leiab. Edasistest tegemistes rääkis Merily: “Eks kõige mahukam järgmine etapp saab olema eesootav lõputöö, kus ma uurin kudumismasina võimalusi erinevate läbipaistvate ja läbipaistmatute alade loomiseks ning kombineerimiseks ning paralleelselt sellele tahaksin edasi töötada ka oma kodumaisest villast valmistatud aksessuaaride kollektsiooniga.”

Meie Pallases oleme uhked oma teadlike ja toredate üliõpilaste ja vilistlaste üle ning soovime palju jaksu ka edaspidiseks!

06.01.2023