Pallase rektori Vallo Nuusti infokiri: Pallase kroonikad 18.01. – 31.01.2021

Anne Rudanovski kirjutab oma näituse kohta: „Raamat ja lugejad, nende kahe suhe muutuvas ajas – LUGEMINE, need on selle näituse märksõnad.“ Ja lisab foto, kus valgele satiinpadjale on asetatud raamat „Saladuslik saar“.
Raamat on avatud, kaant ei näe, aga ilmselt on see romaan sarjast „Seiklusjutte maalt ja merelt“, mida mitu põlvkonda noorukeid on õhinal lugenud.
Lugesin minagi, kaanest kaaneni ja kõik 55 sarjas ilmunud raamatut. Tean peast kõigi nende kaanekujundusi ja mäletan sisu.
Viimased kolm nädalat olen möllanud osta.ee-s ja vanade raamatute netikauplustes, et taas see sari terviklikuks saada. Sest aastate jooksul olid peaaegu pooled raamatud „kõndima läinud“.

„Oikumeeni äärel“ ja „Tom Sawyer“ on veel minu poole teel – ülejäänud on kenasti riiulis. Siis alustan uut ringi ja loen nad kõik uuesti läbi.
Ja möödunud nädalal ilmus ka Jack Reacheri uus põnevik – eile õhtul lõpetasin.
Raamatud …
Homme alustan Pallases oma loovkirjutamise kursust, kus muuhulgas räägin päris palju lugemisest – raamatute, filmide, inimeste, olukordade …
Ja sellest, et maailma kõige lollim väide on see, et inspiratsioon kukub taevast pähe. Taevast võivad midagi kukutada ainult kajakad …
Peame iga päev kollektsioneerima, koguma, tähele panema. Nii me loome kiht kihi haaval ennast. Me inspireerume ainult sellest, millega suhestume, mis meid puudutab, millele meie sisemus vastu kõlab.

Vallo Nuust

Pallase inimeste kaks nädalat

Maaliosakond

Kaspar Tamsalu: Viimase paari nädalaga oleme sügissemestril otsad kokku tõmmanud ning suunanud pilgud kevadesse (mis tundub kokku tuisanud hangede vahelt kaedes muidugi võrdlemisi kauge). Õppetöö algus on sujunud tavapäraselt, nagu ikka – mõningad segadused tunniplaaniga, harjumine uutmoodi korraldatud distantsõppega, otsustamise ärevus valikainetele registreerimise eel jmt.

Minul endal on aga hoopis teistmoodi ärevus, sest olen kirjutamas viimast nädalakokkuvõtet maaliosakonna juhatajana.
Kui tavaliselt on minu sõnavõtud võrdlemisi lakoonilised, siis möödunud nädalate toimetamisi on saatnud paras tunnete virvarr ning sõnu jaguks mul tegelikult rohkemgi, kui on paslik siia ritta seada. Olen neil päevil korduvalt mõtteis meenutanud neid viimast paari Pallases töötatud aastat. See on minu jaoks olnud väga eriline aeg mitmel põhjusel, kuid suures osas tänu Pallase inimestele. Olen ütlemata tänulik, et mind omal ajal Tartu Kõrgemasse Kunstikooli joonistamist kutsusite juhendama ning hiljem julgustasite kandideerima Pallase maaliosakonna juhatajaks. See on kindlasti olnud üks parimaid otsuseid, mida olen pidanud langetama. Tänan kõiki tuttavaid kolleege ja sõpru, kellega oleme selle aja sees küll nii külg-külje kõrval toimetanud, kui varsti pea aasta pikseldunud nägudena ekraanil tööasju arutanud. Olen varasemalt töötanud mitmes erimoodi kollektiivis, kuid kusagil pole ma end nii hästi ja turvaliselt tundnud, kui selles siin.

Ja üliõpilased! Kui osakonnajuhi roll on kindlasti huvitav ja pakub mitmeid põnevaid väljakutseid, siis üheskoos noorte ja nutikate loomeinimestega kõrvu töötamine on olnud vaieldamatult selle aja parim osa. Teisalt, pelgalt õpetaja rollis oleks ehk meie tutvus olnud palju pinnapealsem – olen tänulik teinekord ka hilisõhtutesse veninud arutelude eest, samuti vaiksete tundide eest ateljees, mil oleme üheskoos maalinud ja joonistanud.
On ülimalt inspireeriv kõrvalt näha noori loojaid, kes tõesti kõigile eelneva põlve kunstnikele silmad ette võivad teha. Usun, et juba aastaid pole Eestis ühte kohta kokku kogunenud nii palju toorest talenti – seetõttu lahkun osakonna juhi ametipostilt mõningase eestlasliku kadedusega.
Hoian huviga silma peal teie tegemistel ning soovin vähemalt sama toredat ja põnevat aega uhiuuele Pallase maaliosakonna juhatajale Margus Meinartile!
Ilusat kevadet ning kohtumiseni pikseldunud nägudena Teamsis!

Õppeprorektor

Kristina Tamm: Hea on töötada kooli ruumides ja kolleegidega silmast silma asju arutada.

Kaks nädalat on möödunud kiirelt. Uus semester on toonud kaasa senisest suurema e-õppe osakaalu ning nii teoreetiliste kui praktiliste õppeainete korraldamine distantsilt on nõudnud õppeosakonnalt rohkelt ressurssi. Toetame ja nõustame nii õppejõude kui üliõpilasi.

Semestri algusele eelnes Teamsi koolitus õppejõududele ja IT Akadeemia projektikonkursi ideede arutelud. Õppestruktuuri koosolekul panime paika ka selle aasta sisseastumiseksamite kuupäevad, avalduste vastuvõttu alustame 1. juunil.  Ka lõputööde teemade esimesed kinnitamised erialaosakondades on toimunud. Seega, suvi ei ole enam kaugel! Nii õppejõududel kui üliõpilastel on praegu suurepärane võimalus tundma õppida uusi keskkondi. Kui Teams on selge, siis nüüd on Moodle-i kord ja vastupidi. Toimuvat kontaktõpet kasutagem maksimaalselt ära ja lund ka.

Arendusprorektor

Ivi Lillepuu: Tegin nädalavahetusel selle vea, et võtsin üle viie või kuue aasta heegelnõela kätte. Kartulid keesid potis kuivaks, tee jahtus kruusis ära, korduvalt… Ma nüüd tõesti ei tea, kuidas õhtuti magama saada enne kui näpud krampis, silm udune ja päevatekk valmis on.

Väike Prints tõdes, et tuntakse ainult neid asju, mida taltsutatakse. Parafraseerides printsi võib öelda, et sa ei tunne oma tööd seni,  kuni pole pidanud kedagi välja õpetama.
1. veebruarist on meil uus koolitusjuht Minni Ansip. Olen veetnud temaga juba hea hulk aega plaane tehes ja võimalusi arutades. Meie silmis on võimalusi oioi kui palju… Täienduskoolitus on ka Pallase maine ja tuntus. Täienduskoolitus on õnnelikumad ja rahulolevamad kodanikud, kes on saanud uue oskuse, positiivse laengu, ilu loomise kogemuse, uued mõttekaaslased.
Praegune pandeemiline aeg on inimestes tekitanud suure vajaduse isetegemise järele. Möödunud kevadel remonditi kodusid ja rajati peenraid. Nüüd tahetakse tegeleda vähem eluliste tegevustega – õppida midagi uut, luua ilu, renoveerida, kujundada. Minu sõbrad küsivad, kas meie juures saab kangastelgedel kudumist õppida, suvel maalilaagris osaleda, õppida tekstiilide kasutamist kodus, õppida arvutis joonistama, mööblit restaureerida, osaleda e-kursustel. Minu sõbrad kutsuvad mind linna peale akrüüli valamise ja stencil portree töötuppa. Tahaks hoopis neid kutsuda meie juurde.

Avalike suhete juht

Maiken Austin: Üle pika aja saab jälle füüsiliselt tööl käidud ja näha inimesi mitte ainult arvutiekraani vahendusel.

Olen üritanud praegust perioodi maksimaalselt ära kasutada ning kirjutasin erinevate Tartu kõrgkoolide turundus- ja kommunikatsioonimeeskondadele tutvumissooviga. Kahe kooli esindajatega olen koosvälissuhete juhi Riinaga juba kokku saanud ja võin öelda, et need on olnud väga meeldivad kohtumised. Esiteks on inimesed toredad, lisaks oleme saanud rääkida erinevatest taktikatest ja tegevustest, mida kasutame kooli kuvamiseks ning paremaks reklaamimiseks.
Koos Kristina Tammega lindistasime Estonian Business School-i gümnasistide õpilasfirma eestvedamisel podcasti, kus rääkisime, kuidas toimub Pallases õppimine ja kooli astumine. Järgmisena tulevad intervjuud vilistlastega, kes samuti oma kogemust jagavad ja millalgi märtsis-aprillis peaks olema neid võimalik ka kuulata.
Lisaks võin öelda, et Pallas plaanib ka väikest telekoostööd, aga sellest räägime täpsemalt juba siis, kui asi rohkem kindel.
Koostöös TYPA-ga saab toimuma järjekordse kunstiresindendi Irena Lawruszko loeng.
Planeerime lahtiste uste päevi ja kampaaniaid uute sisseastujateni jõudmiseks. Teeme kokkuvõtteid ja paneme paika eelarveid. Nagu ikka.

Välissuhete juht

Riina Gendrikson: Viimast kaht nädalat iseloomustavad lõpud ja algused, uued tutvused ja veebiseminarid.

Tegin veebis hüvastijätukohtumise Gruusia tudengiga. Kõige sügavama mulje siinsest perioodist jätsid talle kõik soojad ja toredad inimesed, kellega ta kokku puutus (nii õppejõud kui üliõpilased), see, et ta sai osaleda kontakttundides, kui ta oma kool oli täielikult online-õppes, botaanikaaed, vaade Torni ühiselamu kõrge korruse toast, õigeaegselt liikuv ühistransport ning viisakas liikluskultuur.
Hannoveri üliõpilastega tegin esimese tervitus- ja infokohtumise veebis ning tänaseks olen kohtunud nendega ka näost näkku. Esimese kahe nädal muljed on neil ülihead – imestavad, et meil on söögikohad jms kohad lahti ning et osa õpet toimub kontaktõppes. Kiidavad, et kõik suhtuvad nendesse sõbralikult ja lahkelt. Tänan skulptuuri- ja mööbliosakonda, kes on aidanud nende sisseelamise nii meeldivaks teha!
Kevadsemestril peaks välismaal oma õpinguid jätkama nüüdseks 8 üliõpilast, kellest pooled on partnerkoolis kohal. Ülejäänud neli peaks kuu aja jooksul minema Türki, Maltale, Ungarisse ja Portugali, aga koroonaolukorra tõttu on see üsna väljakutseterohke.

Koos avalike suhete juhi Maikeniga kohtusime ühel päeval Eesti Lennuakadeemia välissuhete- ja turundusinimestega ning teisel päeval Tartu Tervishoiu Kõrgkooli avalike suhete ja turundusinimestega. Peamine eesmärk oli kuulda, mida teised Tartu kõrgkoolid samas valdkonnas teevad ning leida ühiseid huvisid edaspidiseks koostööks. Kohtumised olid soojad ja edasise reaalse koostöö nimel Maiken juba tegutseb.
Osalesin kahel veebiseminaril, esiteks praktiline ja vajalik „Kaugtöö ja koostöö MS Teams`iga“ ning teiseks veidi üldisem “Erasmus+ App event”. Kõigil välismaale minevatel üliõpilastel on võimalik alla laadida Erasmus+ äpp, millest peaks saama edaspidi nende kogu mobiilsust haldav abivahend. Äpi abil saaks korraldada nii Erasmuse paberitöö kui leida infot sihtriigi ja partnerkooli kohta, lugeda teiste muljeid jne.

Raamatukogu

Edith Hermann: Aasta esimene kuu on läbi ja võiks loota, et kõik kokkuvõtted ja aruanded on tehtud, aga kahjuks mitte. Eeltööd lõpusirgeks on peaaegu valmis, aga finišis veel ei ole.

Tahta võiks, et uue aasta plaanid on paigas, aga nii ebakindlas olukorras nagu oleme, on vaid üldised suunad ja ideed, aga kõik võib järgmisel nädalal või kuul jälle muutuda ning seepärast püüan plaane tehes seekord väga paindlik olla. Ometi ei tähenda see sihitut sebimist ega eesmärgipäratut tõmblemist vaid lihtsalt teistsugust lähenemist. Ja kõigele sellele vaatamata on elu ilus ja loodus veel imelisem, kui vaid vaevud seda tundma ja nägema.

Alustan ühest lemmikteemast – uued raamatud, annetus- ja vahetusaktid arvele võtmiseks ning uudiskirjandus näituseks raamatukogus ja nimekirjaks veebis.

Vaata uudiskirjanduse nimekirja SIIN.

Teoksil on uute projektide eeltöö. Kirjandusfestivali Prima Vista kunstiprogrammiks läbirääkimised osakondadega, kunstnikega ja algse võimaliku nimekirja, asukohtade ja ajaplaani kokkupanek ning koosolekud korraldustoimkonnaga.
Pallase TAL nõukogu otsustas avaldada 2021. aastal minu magistritöö teemal “ Eesti raamatukonkursid “25 parimat raamatut” ja “25 kauneimat raamatut” Pallase toimetiste sarjas. Selleks tuleb samuti ettevalmistusi teha, alustades sisulistest ja vormilistest kohendamistest, korralduslikest küsimustest kuni lisarahastuste taotlemisteni.
Olen kolleegidele tänulik usalduse ja toetuse eest ja loomulikult püüan teha oma poolt kõik, et tuleks hea trükis.
Lisaks saab rändnäitus Pallas 100 „Tugevus algab juurest“ Rahvusraamatukogu asemel uue võimaluse väljapanekuks Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu II korrusel. Loodetavasti seekord see õnnestub, sest Pallase kunstikooli näitusi Tallinnas ei ole kunagi liiga palju.

Fotograafia osakond

Peeter Linnap: Ma ei uskunud Postimehes kultuuripreemiatest kirjutatut ja ei usu siiani. Selle võrra suuremad tänusõnad Pallase rektorile Vallo Nuustile, kollektiivile, tudengitele, vilistlastele ja võimsam on austus nominentide töö suhtes, mida on isolatsiooniaastal õnnestunud ETV kõrgkvaliteetsel vahendusel hinge kinni pidades imetleda.

Ehk siis dirigent Tõnu Kaljuste Veljo Tormise tuules, südamesse lõikavalt sotsiaalkriitiline Rasmus Puur – Roman Baskin – RO Estonia ’’Pilvede värvid’’ koos RO Poistekooriga (dirigent Hirvo Surva), tšellist Theodor Sink esitades Lepo Sumerat (dirigent Paavo Järvi) ja hetkeliselt heliloojat tagasi tuues tema juubeliaastal…
Olla samas kategoorias esitletud Eesti Rahva ees võtab põlved nõrgaks ja painutab põlvili Eesti Kultuuri palee ees. Kõrgemas kategoorias nõiduslik püüdmatu Vaike Uibopuu, karge haavav-haavatav Doris Kareva, nõudlik Enn Säde kõrgumas me kohal 88 kultuuri-inimese loomingu lainetel.

Veel on võimalus vaadata Pallase galerii kolmel korrusel näitust ’’Ajaloost läbi’’.

Liisa Perend (PallasFoto vilistlane). Vaade P.L.-i näituselt galeriis Pallas

Sel nädalal tõstab Hasso Krull Postimehe Kultuuris Eesti kunstikirjutuse uude dimensiooni. Prantsuse filosoofia tõlkeline alus annab Hasso Krullile kui arvustajale võimu sõnade üle. Derrida on raskeim autor, keda on võimalik valida ja just nii otsustas Hasso Krull valida endale raskeima tee prantsuse filosoofiat eestindades. Derrida ja dekonstruktsiooni mõiste rakendamine filosoofias on 90-ndate kunsti alus. Teema keerukus õhutab avalduma kirjutajat tema erakordsuses. Hasso Krull loobub askeetlikult alt-lati-lahendusest visata nalja ja paroodiat ajaloo ja seda käsitleva kunsti üle. Tema isetu esseistlik sõna tõuseb raske ja õiglase mõõgana Postimees Kultuuri artiklis ’’Peeter Linnapi ajalooline nägu’’. Vaid väheste ajakirjandus-žanrile omaste tähemärkidega piiratuna loob Hasso Krull oma universumi, kus õhk on hõre ja mõte selge. Anda oma loominguga alust selliseks käsitluseks on sõnulseletamatu au.

Vaheaeg ja hindamised on läbi ja juba järgmisel korral kirjutan samasuguse vaimustusega PallasFoto 3. kursuse tudengite fantastilistest töödest foto-morfoloogia kursuse raames. Tasub ootamist, sest meie vilistlaste fotonäitustel, -filmidel ja Eesti uuematel fotoajaloo raamatutel saab juba kohe-kohe uhkusega peatuda järgmistes infokirjades.
Etteruttavateks salasõnadeks on seekord dokumentalistika, Lõuna-Eesti fotoajalugu ja etnograafiline foto. Kurbusega meenutame jaanuarikuus lahkunud Estofiili, ajakirja “Combinations” toimetajat ja Pallasfoto kauaaegset kolleegi Mary Ann Lynchi kaugel New Yorgis. Ja siinkohal lubatagu Pallase fotoosakonnal edastada aupaklikud õnnesoovid dokumentalist Mark Soosaarele juubeli puhul! Mees nagu orkester.

Jääme ootama – ehk läheb edaspidi kergemaks, ehk saab taas pea vabalt ringi liikuda, külalisi kutsuda, normaalset rahvusvahelist elu elama hakata – piirid endalt, enda seest ning enda ümbert kõrvale heita!

Mööbliosakond

Jaak Roosi: Seekord siis sedasi. Kuigi rektor arvas, et kokkuvõtte kirjutamise võib ka delegeerida, oli meil see juba tehtud. Seekord siis mööbliosakonna juhataja abi Kristjan Bachmani nägemus toimunust ja järgmiseks katseks valmistub, samuti juhataja abi, Riho Tiivel.

Mina näen nii nagu mina näen, aga teised näevad teisiti. Juba seetõttu, et mis on nähtav ja mis ei ole. Keegi ei tea minu ja Pallase välissuhtleja Riina Gendriksoni tihedast kirjavahetusest selleks, et välistudeng Albaga Hannoverist oleks kõik korras. Ega ka kirjavahetust Mänguasjamuuseumi varahoidja Liis Rehaga selleks, et üks muuseumi nukumaja saaks konserveeritud kursuse raames ja, et üks muuseumi lasteauto saaks lõputööna konserveeritud. Kõik selle nimel, et püstitada uus muuseumi püsiekspositsioon. Ega ma ei teadnud ka täpselt, mis seal Kristjani poolt juhitavas projektis toimub, aga tema kokkuvõttest sain ma piisava ülevaate.

Olen seda meelt, et kolleegide tegevust peab usaldama, ka siis kui sa alati sama meelt ei ole. Lugesin ajalehest advokaat Paul Kerese usutlust, et mida tähendab see, et ta peab ennast konservatiiviks. Vastus oli: maksimaalne vabadus ja maksimaalne vastutus.
Kristjan võttis endale vabaduse ja vastutas ka selle eest, lõpuni. Väga hea sooritus.
————————————————————————————————————-
Osakonnas oli teisipäeval, 26. jaanuaril, pidulikum õhkkond ning kõigile pakuti šokolaadi ja torti – osakonnajuhataja Jaak Roosil oli 65. juubel. Suurt kogunemist ei toimunud, aga nii õppejõud kui ka tudengid said mööda minnes pidupäevast osa. Osakonnajuhatajal on nüüdsest oma saag ja taburet, mille kinkisid kolleegid osakonnast.

4. nädalal võeti kokku hindamiste tulemused ja lõpule jõudsid ka suuremahulised polstritööd Annes Hermanni juhendamisel. Tore on tõdeda, et I kursus tõstis sel aastal materjaliõpetuse, mida õpetab Teet Papson, hindamistulemuste taset ning esimest korda saadi hindeks „A“ , suisa kaks tudengit näitasid sellist taset.

Enne 2020 jõule alustatud mööbliosakonna III kursuse koostööprojekt Ronimisministeeriumiga jõudis võiduka lõpuni ja 22. jaanuarist on avatud uus aktiivne vaba aja veetmise koht Tartus Tehase tn 21.

Fotode autorid Kristen Jüriväli ja Kristin Juurmaa

MTÜ Mäehaiguse eestvedamisel ehitati Tartusse Baltikumi suurim 500m2 ronimiskeskus, täpsemalt rahnuronimise keskus (bouldering), mis oli hea praktika võimalus meie III kursuse tudengitele, kellelt paluti abi köögi kujundamiseks ja valmistamiseks. Tudengid tegid ette kevadise õppeaine Ühiskondlik projekt, mille õpieesmärk on koostöö koolivälise tellijaga. Nagu Kristjan on öelnud, siis see oli üks äärmiselt hea projekt, kus tudengid said reaalset erialast kogemust, mida tavalise õppetööga alati ei saa. See andis tudengitele vahetu kogemuse erialasest tööst, kuidas kliendiga suhelda, tööde planeerimisest ja teostamisest vastavalt kliendi soovile ning kasvatas kindlasti koostööoskust ja vastutustunnet.

Kuna projekti maht oli nii suur ja tudengid tegelesid sellega isegi talvevaheajal, siis see võimaldas ette teha teisegi kevadise õppeaine – Praktika osakonnas II. Projekti maht kursuse peale kokku oli üle 600 tunni ning mõned tudengid, kelle töömaht küündis kuni 150 tunnini, saavad vajadusel praktikaaruande koostada iseseisva praktika osas. Lõpuks ei piirdunud koostöö ainult köögi ehitamisega, vaid tudengid aitasid ehitada jalatsiriiuleid ja enne avamist käis ühine töö nagu laeva köögis. Piiratud koosseisuga avamisel kinkisid tudengid omanikele signeeritud lõikelaua, mis leidis peale lõbusate piltide tegemist oma koha kööginurgas.
Kokkuvõttes oli projekt kasulik üliõpilastele, kes said kevadised ained ette teha ning tundsid päris erialase töö tunnet ja muuhulgas saavad kevadel vabamat aega nautida. Osakonnale ja koolile on see hea võimalus näidata, kui tublid tudengid meil õpivad. Pallase-väliselt kajastati koostööprojekti nii Postimehes kui ka raadios Ring FM.

Pidulikkusest hoolimata oli viimane nädal õppetöö tähe all ja 5. nädala saab kokku võtta lõputööde ülevaatusega, kus tudengid andsid Teamsis ülevaate valitud lõputööde teemadest.
Nii et tavapäraselt rahulik jaanuar oli mööbliosakonnas tegevust täis.

Tekstiiliosakond

Aet Ollisaar: Oo, kuidas oleks kulunud ära veel üks nädal uue semestri õppetöö ettevalmistamiseks ja ruumide koristamiseks! Kevadsemestri alguse ettepoole nihkumine on viimastel aastatel tekitanud olukorra, kus osakonna töötajad on ülekoormatud ning semester algab justkui poolunes.

Lootus jääb, et järgmise aasta akadeemiline kalender annab võimaluse kahe semestri vahele hingetõmbepaus tagasi saada, et semestri alguseks paremini valmistuda.
Kahte nädalasse mahtus nii ootuspärast kui ka üllatusi. Akadeemilise kalendri järgi oli selles perioodis tudengite vaheaeg, järelhindamised ja uue semestri esimene nädal. Osakonnas kulusid tööpäevad eelmise semestri otste kokkutõmbamise ja uue semestri logistiliste probleemide lahendamisele. Kevadsemestri külalisõppejõud tekstiiliosakonnas on Kärt Ojavee, Vilve Unt, Signe Kivi, Annika Lätt, Reela Nigul, Evelyn Reemann, Veinika Västrik, Piret Valk, Anu Samarüütel-Long, Mari-Triin Kirs ja Petri Juslin (Soome). Osakonna põhiõppejõududest on Kadi Pajupuu vabal semestril ja saab loodetavasti nautida loomingulist leiutaja- ja katsetajaelu, järgmiseks õppeaastaks on sellest inspireeritult kavas mitu põnevat projekti tudengite ja partnerkoolidega.
Toreda üllatusena ilmus Eesti Naise veebruarinumbris moeetendust OmaMood tutvustav ülevaade, mille pildivalik tutvustas peamiselt Pallase tekstiiliosakonna tudengite kollektsiooni KARgE. Et Pallase nimi artiklis TÜ VKA Kultuuriakadeemia kõrval kordagi ei vilksata, siis on meie võimalus oma kooli tudengite töid ise jagada ja tutvustada. Kollektsioon KARgE on sündinud möödunud õppeaasta kolmanda kursuse silmuskudumise õppeainest ning arenenud edasi Anett Niine, Marge Alliku ja Liisi Tamme autorikollektsiooniks. On põnev näha, kuidas rakendusuuringu tulemused hakkavad disainilahendustes siin-seal oma nägu näitama.

Eesti Naine veebruar 2021 Foto: Kerttu Kruusla, Stiil: Triin Amur, Modell: Kirke Siimso, Jumestus ja soeng: Anya Manya, Ehted: Maarja Palu, Kudumid: Liisi Tamm, Anett Niine, Marge Allik

Eelmisse nädalasse mahtus ka rakendusuuringute kokkuvõtte tegemine ja uute taotluste esitamine. On hea meel, et TAL-nõukogu rahastab järgmisel aastal kahte tekstiiliosakonna projekti: Eesti villa uuringute jätkuprojekti (projektijuhid Liina Kool ja Aet Ollisaar) ja MultiWeave trükise koostamist (projektijuht Kadi Pajupuu).

Õppetöö võtab vaikselt hoo sisse, õpime ettevaatusolukorras toime tulema. Tekstiiliosakonna erialaained on tihedalt seotud kooli töökodade ja seadmetega, nii et loodame püsida koolis.
Messiprojekti juhendajad tunnevad puudust Stockholmi messist, mis sel aastal tavaformaadis toimuda ei saanud. Mõttes pakkisime kohvreid ja jälgime võimalusel disaininädalat digitaalselt, ehk järgmisel aastal läheb paremini.

Stockholmi sündmusi saab jälgida SIIN.

Sellest nädalast saab Saaremaa Kunstistuudio ruumides tekstiiliosakonna õppejõu prof. Kadi Pajupuu isikunäitusel tutvuda valikuga autori teljeleiutistest näitusel Ebba – telgedel kootud tekstiilid. Kes Saaremaale satub, jõuab külastada, näitus on avatud kuni 4. märtsini!

Nädalavahetusel käisin taas oma lapsepõlve võlumetsa otsimas. Esimese katse tegin õhtul koos emaga, sest olin veendunud et valgustatud rajal saab suusatada sama hästi kui vanasti. Hämming oli suur, kui suusaradade asemel olid ainult jalgrajad ja mõned üksikud leitud suusajäljed viisid kindlalt valgustatud rajalt eemale kottpimedusse.
Lootusrikkalt järgmisel päeval uuesti minnes pidin tõdema, et miski pole enam endine. Või nojah – mets on sama, suusadki minu nooruspõlve puust Visud (libisevad muuseas ilma tõrvamata ja määrimata juba aastaid märkimisväärselt paremini, kui lapsepõlvemälestustes), aga suusatajaid pole. Ja kui kusagil jalgraja kõrval leidub üksiku suusataja alustatud rada, siis kindlasti on selle auklikuks marssinud üksik jalutaja. Mis siis, et jalakäijate tee läheb otse kõrval. Kui oma lapsepõlve allakihutamismäe nõlvadele jõudsin ja parasjagu ennast ulja teismelisena ette kujutasin, ütles üks kelgutav ema lapsele: näe vaata, tädi suusatab! Sain aru, et suusataja on siin praegusel ajal vaatamisväärsus ja sõitsin targu mööda rabaserva kodu poole tagasi. Üks imelugu oli veel – ühe käänaku taga oli rabas äkki teeveerde rivistunud terve rahvatantsuansambel, värvilised rahvarõivad seljas ja põsed punased. Tuju läks heaks ja tantsijad olid reipad suusatajale kiirust ja head libisemist soovima, nagu muistegi.
Lund oli teekonnal ohtralt, nii suusatamiseks, imetlemiseks kui rookimiseks. Seda viimast sai seekord juba peaaegu nõrkemiseni teha.

Fotode autorid Jaak Roosi ja Aet Ollisaar

Ateljees on kasvama hakanud üks imelik vaip – osalt sileda pinnaga ja osalt voogavate narmastega. Säravkollaste kallaste vahel voolab sügavsinine jõgi, mine tea kas unustuse või saatuse või niisama üks põnev elujõgi.

Meediadisaini osakond

Jaanus Eensalu: Meediadisaini osakonna kahte eelnevat nädalat võib kokkuvõtvalt nimetada „hindamised ja suundumine kollektiivsesse eneseisolatsiooni“.

Põimikteksti koostajad:
Katrin Ojaots, Mart Männik, Ardo Sägi, Marko Kekišev, Jaanus Eensalu.
Aastavahetusest on möödas kuu, aga me oleme ikka sama pandeemia reaalsuses. Selge on see, et endisesse ehk harjumuspärasesse „normaalsusesse“ tagasiteed ei ole, võib-olla on see uus reaalsus norm. Paljud vajasid ärkamist, et erisuste paljusust mõista, aeglustada elutempot mõistmaks, mis toimub ja ringi vaadata. Igapäevaselt ei istu me enam tihti ühe laua taga, aga see ei tähenda, et me ei taha või ei saa suhelda – tehnoloogilised vahendid endiselt töötavad ja lihtsalt helistades on võimalik kolleegi kuulata, suhelda.

Selle aasta 3. ja 4. nädal möödusid eriala hindamiste sirava tähe all.
Järelhindamised möödusid kenasti, erilisi üllatusi ei olnud.
Esimese nädala esmaspäev, teisipäev ja kolmapäev (ja ka neljapäev ning killuke reede hommikust) olid täidetud tudengite saadetud teoste tagasisidestamisega ja pole midagi parata, nii mõnigi pidi tungival nõudmisel oma komplektile veel tugevat lihvi andma. Hindamine kulges sujuvalt ja komisjonid tegutsesid konstruktiivselt.

Väga asjalik ja informatiivne oli veebikoosolek tudengite ja Estko-Plastari juhtkonnaga praktilise projekti raames, kus murti nii mõnigi levinud müüt plastiku totaalsest kurjusest.

Kokkuvõtet valgustab ja pehmendab maha sadanud paks lumi. Kui vähegi võimalik nautige! Loodus näitab meile erinevaid tasandeid näpuga ette!

Skulptuuriosakond

Anne Rudanovski: Õppetöö skulptuuriosakonnas jätkub vaatamata sellele, et Covid-19 on pikaajalise kurnamise strateegia valinud. Täname õppejõude, kes koroonakesksetes muutuvates oludes jätkuvalt kvaliteedist taganemata oma panuse annavad.

Meie õppejõud Jevgeni Zolotko on kunstnikupalgal, meeskonnaga on liitunud vilistlane Gertrud Kinna, külalisõppejõuna jätkab skulptor Leena Kuutma.
Skulptuuriosakonnas asus õppima Erasmus-tudeng kõrgkoolist Hochschule Hannover.
Tagasivaatavalt hindamistele võib tõdeda, et tulemused rõõmustasid.
Mõned pildinäited IV kursuse TOY-projekti hindamistelt (juhendaja A.Rudanovski):

Karmen Macachor. Komposteeritava vormi loomine juurestiku abil. Detail.

Reelika Harlašov, The Cthultu Mythos Collection.

I foto Detail tööprotsessist. Heili Rungi, Mull ja Lill. II foto Elise Rohtaas, SOILCHEST ehted. Näited kollektsioonist.

Olger Lehtsaar, detail skulptuurist “Riieta lahti, palun”

Kelly Alloja, Skulptuursed autoriköited. Luulekogu koostamise ja autoriköidete loomise protsess.

Autorite fotod.

Jaanuaris avasid kaks skulptuuriosakonna õppejõudu isikunäitused.
Tõnis Paberiti näitus „Maria II“ Vabaduse galeriis on saanud pealkirja väljapaneku keskse teose, vanadest palkidest koosneva kineetilise installatsiooni järgi. Installatsioon oli esimest korda väljas kunstniku isikunäitusel Tartu Kunstimaja Monumentaalgaleriis 2015. aastal. Tollane väljapanek oli pühendatud Liivimaa Maarjamaaks nimetamise 800. aastapäevale. Installatsioonis „Maria II“ on kunstnik kasutanud küll sama materjali – Ruhnu saarelt leitud vana puulaeva jäänuseid –, kuid nii ruumi mõõtmed (eelkõige kõrgus) ja eelkõige installatsiooniga koos eksponeeritud teosed – Tartu näitus oli kahasse Andrus Peegliga ja Monumentaalgalerii seinu kattis Peegli kunst –, on pannud ruumitundliku installatsiooni sootuks teistsugusesse konteksti. Kuigi installatsiooni insenertehnilise osa tegi siis ja on teinud ka Vabaduse galeriis Mihkel Joala, on liikumisele reageeriv nii-öelda lainetuse rütm teine, Tallinnas on see veidi kiirem.
Tõnis Paberiti näitus Vabaduse galeriis Tallinnas on avatud 10. veebruarini.

Skulptori ja paberikunstniku Anne Rudanovski loodud ja kureeritud „Hinnatud ja hüljatud raamatud IV. Lugemine” on raamatu kui formaadi tähendusi uurivate ja küsimusi püstitavate näituste seeria „Hinnatud ja hüljatud raamatud” neljas näitus, visuaalne kultuuriantropoloogiline uurimus, mille keskne teema on lugemine ja sellega kaasnev.
Metodoloogiliseks aluseks on vaatlus, statistika ja valdkonna uurimused, samaväärselt isiklike kogemuste ja kunstnikupositsiooniga. Näituse konteksti ja kohaspetsiifilise keskkonna loob Kondase keskuse hoone ajalooline taust. Sellest on inspiratsiooni saanud näituse üks kontseptsioonitelgedest. Nimelt oli Viljandi Keskraamatukogu koduks 54 aastat just endine pastoraadihoone Pikk tn 8. Lugemine kui kultuurifenomen, mis meid kõiki puudutab, on integreeritud meie komplekssesse maailmatajusse.

Foto: A. Rudanovski. “Saladuslik saar”.

Aasta 2010 oli Eestis lugemisaasta eesmärgiga tuua fookusesse lugemine ning olla vastukaaluks vähenevale lugemusele. Kuidas me loeme 10 aastat hiljem? Millised standardid oleme märkamatult omaks võtnud? Raamat ja lugejad, nende kahe suhe muutuvas ajas – LUGEMINE, need on selle näituse märksõnad. Näitus Kondase Keskuses jääb avatuks 18.04.2021.

Nahadisaini osakond

Rene Haljasmäe: Perioodi esimene nädal oli enesetäiendamiseks – toimusid mitmed e-koolitused kui ka koosolekud. Tudengitele oli see koolivaheaeg või valmistumine järelhindamisteks, mis laabusid positiivselt. Teisel nädalal algas koolitöö tavapäraselt – vahetult või distantsilt või hübriidselt.

Erialajuhi kultuurisoovitus on seekord jada, mis sai alguse “Kukul külas” raadiosaate, kus külas oli Tiit Pääsuke, Tartus kunstikooli lõpetanu, kuulamisest.
Üks asi viib teiseni ja meenus, et vaatamata on veel Pallaslase – Ado Vabbe väljapanek KUMUs. Jalutasin läbi lumise pargi ja õnneks oli näituseaega pikendatud 21. veebruarini. Soovitan peale 17. veebruari muuseumi väisata, siis pidavat värskendatud püsikollektsioon taasavatud saama, igal juhul tasub aega varuda ja kõik korrused üle vaadata.

Kuraatorituurile Anu Allasega püsinäitusel “Konfliktid ja kohandumised. Nõukogude aja Eesti kunst” pääseb kohe SIIT.

Vallo Nuust: Me inspireerume ainult sellest, millega suhestume, mis meid puudutab, millele meie sisemus vastu kõlab.

Kaanefoto: Fotograafia osakonna juhataja Kaspar 3. kursuse üliõpilased, grupitöö. Juhendaja: Madis Palm.