Pallase uus arengukava toetub Euroopa uuele kultuurivisioonile ja Eesti kunstivaldkonna ühistele eesmärkidele

Kõrgema Kunstikooli Pallase arengukava aastateks 2026–2030 on saanud Haridus- ja Teadusministeeriumi kooskõlastuse ning kinnitatud Pallase nõukogu poolt.
Arengukava valmis laiapõhjalise koostöö tulemusena ning selle tegemisse olid kaasatud Pallase töötajad, üliõpilased, vilistlased ja koostööpartnerid, protsessi juhtis kvaliteedijuht Katri Kütt.

Rektor Piret Viirpalu avab arengukava laiemat tähendust Eesti ja Euroopa kultuuri-, kunstihariduse ning loomevaldkonna arengute kontekstis ning jagab infot ka loomeisikute arengut toetavate programmide kohta:

Kõrgema Kunstikooli Pallase uus arengukava aastateks 2026–2030 on saanud Haridus- ja Teadusministeeriumi kooskõlastuse ning seab suuna kõrgkooli järgmise viie aasta arengule. Arengukava valmis laiapõhjalise koostöö tulemusena, kaasates Pallase töötajaid, üliõpilasi, vilistlasi ja koostööpartnereid. Arengukava koostamise protsessi juhtis Pallase kvaliteedijuht Katri Kütt, kellele kuulub siiras tänu selle mahuka töö professionaalse eestvedamise eest.

Pallase uus arengukava valmib ajal, mil kultuuri ja kunstihariduse tähendust mõtestatakse ümber nii Euroopas kui ka Eestis. Kiire tehnoloogiline areng, tehisintellekti laiem kasutuselevõtt ning geopoliitilised muutused on toonud kultuuri ja loovuse ühiskonna keskmesse. Üha enam nähakse, et just loovus, meisterlikkus ja võime maailma mõtestada on tuleviku ühiskonna olulised konkurentsieelised.

Seda kinnitab ka Euroopa Parlamendi, Euroopa Komisjoni ja Euroopa Liidu Nõukogu tänavu vastu võetud ühisdeklaratsioon „Euroopa kultuuri heaks, kultuur Euroopa heaks“. Deklaratsioonis rõhutatakse, et „kultuur on ELi strateegiline ressurss, mis aitab tulla toime tänapäeva keeruka reaalsusega“ ning et „tuleb kultuur seada Euroopa identiteedi keskmesse“. Euroopa institutsioonid kinnitavad ühiselt, et kultuur on Euroopa ühtsuse, demokraatia, innovatsiooni, konkurentsivõime ja kestliku arengu oluline alus ning avalik hüve, mis tugevdab kogukondade sidusust ja ühiskonna vastupanuvõimet. Euroopa kultuurideklaratsiooniga saab tutvuda siin.

Sama väärtusruumi peegeldab ka tänavu valminud Eesti kunstivaldkonna arengukava KUVA 2026–2030, mis sõnastab esmakordselt kogu kunstivaldkonna ühised põhiväärtused. Nende järgi on kunst töö, mis eeldab väärilist tasu; kunst loob ühiskonnas sidusust; kunstielu mitmekesisus on väärtus; kunst loob rahvusvahelisust; kunst peab olema ligipääsetav ja kättesaadav; oluline on, et mitmekesine kunstielu kataks kogu Eestit; kunst vajab laia kandepinda, mille oluliseks osaks on kunstiharidus ja järelkasv; ühiskonna harituse üheks oluliseks tahuks on kunstiteadlikkus ning kogu valdkonna areng toetub koostöökultuurile.

KUVA seab ühe strateegilise eesmärgina ka selle, et kunstiväli oleks avatud ja ligipääsetav ning seda toetaks elukestev kunstiharidus ja valdkondadeülene koostöö. See on oluline sõnum kogu Eesti kunstiharidusele ning kinnitab, et professionaalse kunstihariduse roll ulatub kaugemale üksikute loovisikute ettevalmistamisest – see aitab kujundada kultuuriteadlikku, loovat ja sidusat ühiskonda. KUVA arengukavaga saab tutvuda siin.

Pallase uus arengukava lähtub samadest põhimõtetest. Meie missioon on hoida ja arendada oskuspõhist loomeharidust, kujundades loojaid, kes ühendavad meisterlikkuse, autoripositsiooni ja ühiskondliku vastutuse. Visioon aastaks 2030 näeb Pallast rahvusvaheliselt tunnustatud rakendusliku kunstikõrgkoolina, mille tugevuseks on rakenduslik loovus, sügav meisterlikkus ning aktiivne panus Eesti visuaalkultuuri ja loomemajanduse arengusse.

Arengukava keskmes on viis tegutsemispõhimõtet: rakenduslik loovus ja meisterlikkus, mõtlemise ja tegemise ühtsus, individuaalse loomeidentiteedi kujundamine, ühiskondlik mõju ja vastutus ning avatus, koostöö ja terviklik loomekeskkond. Need põhimõtted väljendavad Pallase arusaama, et kunstikõrgharidus ei tähenda üksnes professionaalsete oskuste õpetamist, vaid ka loovate, vastutustundlike ja ühiskonda mõjutavate inimeste kujundamist.

Positiivseid arenguid toimub ka noorte kunstnike toetamisel. Riigikogu võttis 10. juunil vastu riigi kultuuripreemiate ja kultuuristipendiumide seaduse muudatused, millega uuendati riigi kultuuristipendiumide eesmärki ja jagamise korda. Tulevikus on stipendiumid suunatud professionaalse karjääri alustamiseks, erialaseks enesetäienduseks ja rahvusvaheliste kontaktide loomiseks. Ühe stipendiumi suurus kasvab 2300 eurolt 10 000 euroni. Täpsem taotlusinfo avaldatakse Kultuuriministeeriumi kodulehel juulis ning taotlusvoor avaneb augustis. Lisainfo.

Samaaegselt on avatud kandideerimine noorte kunstnike ideede kiirendisse ja praktikaprogrammi, mida viivad ellu Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus, Kunstiasutuste Liit, Eesti Kunstnike Liit ja Eesti Noorte Kaasaegse Kunsti Liit Kultuuriministeeriumi toetusel. Programmi eesmärk on toetada noorte kunstnike üleminekut õpingutelt professionaalsele kunstiväljale, pakkudes mentorlust, praktikavõimalusi, portfoolionõustamist ja loomeresidentuure.

Praktikad toimuvad septembrist detsembrini 2026, programmi jooksul toimuvad ühised veebikohtumised ning kuni kahekuulise praktikaperioodi eest makstakse 900 euro suurust praktikatasu. Kandideerimine on avatud 12. augustini 2026 ning mõlemasse programmi valitakse kokku kuni 15 noort kunstnikku.

Lisainfo:
• Programmi tutvustus
• Kandideerimine
• Kandideerimisvorm

Selle kõige taustal kinnitab Pallase uus arengukava, et rakenduslik kunstiharidus on rohkem kui erialane ettevalmistus. See on investeering Eesti kultuuri kestlikkusse, loovuse arengusse ja uue põlvkonna professionaalsete loojate kujunemisse – väärtustesse, mida peetakse täna strateegiliselt oluliseks nii Eestis kui ka kogu Euroopas.