Head pallaslased!
Ja eriti – head esmakursuslased. Tere tulemast Pallasesse!
Te olete siia jõudnud ja teinud olulise valiku. Olete otsustanud õppida kunsti, disaini, konserveerimist või restaureerimist. See on julge valik. Sellepärast, et olete valinud ala, kus väga palju sõltub teist endist – teie uudishimust, nõudlikkusest, tööst ja sellest, kui tõsiselt te oma valikut võtate. Ja teie valik on oluline mitte ainult teile endile.
Euroopa Liidus on kultuur tõusnud selgelt strateegiliseks prioriteediks. Kultuuri nähakse Euroopa identiteedi, demokraatia, sidususe ja ühiskonna vastupanuvõime kandjana. See on oluline mõtteviisi muutus. Kultuur ei ole miski, millega tegeleme pärast seda, kui kõik muud „päris asjad“ on tehtud. Kultuur ongi üks neist päris asjadest.
Eesti jaoks on see eriti oluline. Oleme väike rahvas ja väike kultuuriruum. Meie keel, kunst, disain, arhitektuur, esemeline pärand ja oskused on osa sellest, mille järgi me ennast ära tunneme. Eesti riigi üks põhiseaduslikke eesmärke on eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade. Aga kultuur ei säili iseenesest. Seda ei saa lihtsalt tallele panna. Iga põlvkond peab kultuuri uuesti looma, mõtestama ja edasi kandma. Ja siin on Pallasel oluline roll.
Pallas sündis koos Eesti riigiga. Rohkem kui sada aastat tagasi rajatud Pallase keskmes olid põhimõtted, mis kõlavad väga tänapäevaselt ka praegu: loominguline vabadus ja iseseisvus, professionaalne meisterlikkus, avatus maailmale, julgus otsida oma teed ning nõudlikkus oma töö suhtes.
Need põhimõtted on olulised ka tänases Pallases. Meile on tähtis mõtlemise ja tegemise ühtsus. Idee peab saama vormi. Selleks on vaja meisterlikkust, aga ka oma vaadet ja autoripositsiooni. Pallase lõpetaja peaks oskama midagi väga hästi teha ning mõistma, miks ja kellele ta seda teeb.Seetõttu tähendab pallaslane olemine midagi enamat kui õppimist ühes kõrgkoolis. See tähendab kuulumist rohkem kui saja aasta pikkusesse traditsiooni.
Ja pallaslane olla on põhjust uhke olla. Mitte sellepärast, et Pallase nimi teeks iseenesest kellestki hea kunstniku, disaineri, konservaatori või restauraatori. Pigem vastupidi – see nimi kohustab. See tähendab nõudlikkust oma töö suhtes. Julgust mõelda iseseisvalt. Valmisolekut katsetada ja eksida. Oskust oma valikuid põhjendada. Ja soovi teha midagi, millel on tähendus ka väljaspool iseennast.
Head esmakursuslased – tänasest olete teiegi pallaslased.
Ja seepärast tahaksin teile õppeaasta alguses öelda ennekõike üht – olge päriselt kohal.
Kasutage ära seda aega ja seda keskkonda. Minge töökotta ja ateljeesse. Minge näitustele ja raamatukokku. Vaadake, mida tehakse teistes osakondades. Küsige. Rääkige. Vaielge. Tehke koostööd.
Ja võtke vastu kriitika. Vahel kuulete, et töö ei ole veel valmis. Vahel tuleb midagi ümber teha või päris otsast alustada. See ei tähenda, et midagi on läinud valesti. See on õppimine.
Peeter Mudist on öelnud:
„Ärge tehke kompromisse sellega, mida tõeliselt tahate. Plaanige, eksige, parandage, puhake, kuid kui tõeliselt midagi tahate, ärge võtke vähemat kui see.“
See mõte on praegu võib-olla isegi olulisem kui varem. Me elame ajal, mil üha rohkem asju saab teha kiiresti. Tehisaru loob sekunditega tekste ja pilte ning tehnoloogia muudab meie erialasid kindlasti veel palju. Aga mida lihtsamaks muutub millegi kiire valmistamine, seda väärtuslikumaks muutub oskus süveneda.
Oskus vaadata. Oskus otsustada. Materjalitunnetus ja käeline oskus. Kriitiline mõtlemine. Oma idee eest vastutamine. Ja võime aru saada, millal miski on lihtsalt valmis – ja millal see on hea. Neid asju ei saa ühe nupuvajutusega omandada.
Pallas annab teile nende õppimiseks aja, keskkonna ja inimesed. Aga selle, mida te nende aastatega teete, otsustate lõpuks teie ise. Sest see, mida te siin õpite, ei puuduta ainult teie tulevast ametit. Teist saavad inimesed, kes kujundavad meie visuaalset keskkonda, loovad meie aja kunstiteoseid, annavad esemetele ja ruumidele uusi tähendusi ning hoiavad meie kultuuripärandit. Teie töö kaudu kujuneb ka see, millisena Eesti ennast näeb ja millise kultuuri me tulevikku edasi anname.
Rohkem kui sada aastat tagasi tulidi Pallasesse õppima, et luua ja teha midagi, mida Eestis veel ei olnud. Täna olete teie siin. Me ei tea täpselt, milline on Eesti kunst, disain või kultuuripärandi hoidmine tulevikus. Aga me teame, et osa sellest tulevikust sünnib siin.
Teie ideedes. Teie kätes. Teie töödes.
See on suur võimalus. Ja ka vastutus.
Soovin teile algavaks õppeaastaks uudishimu, püsivust ja julgust.
Olge uhked, et olete pallaslased. Aga pidage meeles, et kõige parem viis seda nime kanda on teha oma tööd hästi – iseseisvalt, nõudlikult ja julgelt.
Head uut õppeaastat!
Piret Viirpalu
Kõrgema Kunstikooli Pallas rektor
1. september 2026